kolmapäev, 30. november 2005

It's my life.

Aga meil on vetsus sinine vesi! 10 minutit loputuskasti lõhkumist, rohkelt itsitamist ja naerulagistamist ning voila! vesi saigi siniseks. Kaks täiskasvanud naist laamendavad kitsas vetsus vaese loputuskasti kallal - pilt, mida iga päev ei näe :)

Tule tuul ja vii ära... meie lapse mured.

Teiste inimeste blogisid lugedes tekib mul vahel tunne, et mida kuradit, minu elu on ikka nii sündmustevaene, et nagu polekski millesti rääkida. Aga ometi suudan ma oma kodu-töö-kodu marsruudil liikudes päevas mitu posti välja võluda. Krooniline lobapidamatus? Oskamatus mõtteid filtreerida ja valida, mida tasub kirjutada, mida mitte? Igastahes inimesed käivad lugemas, seega väga bambusesse ma pannud ei ole oma kirjutistega.

Minul kusjuures kipub pigem nii olema, et toimunud üritustest ma tihti üldse ei kirjutagi. Lihtsalt ei tule sobivat juttu pähe. Nii ongi igasugused õhtused istumised ja sõpradega kohtumised pikemast kajastamisest ilma jäänud. Kuigi pean aus olema, et ma olen ikka hämmastavalt vähe sõpradega kohtunud siinoldud aja jooksul. Ühte silmarõõmu polegi üldse näinud veel, häbi-häbi mulle. Üldse on see ilm selline, et peale tööd tahaks ainult pehmesse tugitooli teekruusiga kerra kerida ja välja ei taha üldse minna. Täna pean seda siiski tegema - saan lõpuks Alekseiga kokku. Ta juba kuu aega talnas pesitsenud ja senimaani pole veel tema uuest tööst miskit kuulda saanud. Nii lähemegi neljakesi mingisse pubisse istuma ja suitsuvingu sisse hingama :D Loodan, et tuul natuke vaibub selleks ajaks, kui siit stardin.

Ostan, müün ja vahendan :)

Ok, tegelt müüb Karu. Mina ostan ja vahendan :D Jäneseid. Jõuludeks. Mmm... nämma.

Ikaldus

Ikaldus tuleb siis, kui isegi tark sõber ei oska enam aidata. Kui ette tuleb probleem, millega see abivalmis kõndiv entsüklopeedia pole kokku puutunud. Siis on ikaldus. Sest siis ei saa enam telefonitoru haarata ja abi küsida. Aga teate kui palju lihtsam on sõnastada oma probleem eestikeelseks jutuks kui ingliskeelseks otsingu-terminiks.

Eriti heaks teeb enesetunde eilne avastus, et tüüp, kes enne mind siin helpdesk oli, kasutas oma meili signatuurina järgmist rida: MCP, MCSA, MCSA: Messaging, MCSE. Ok, eks see on paras uhkustamine ja suhteliselt mõttetu tegevus (enamus inimesi ei saa ju aru, mida see rida tähendab, minagi tean ainult et need on mingid microsofti sertifikaadid). Aga samas näitab see rida, et ega ta vist väga rumal ei olnud... Ja mina pean siis nüüd tema kohta täitma? Good luck...

teisipäev, 29. november 2005

10 päeva paradiisi?

Reede läheneb hirmuäratava kiirusega. Veel kolm ööd ja algabki minu projekt 15 magamata ööd ehk siis 10 päeva ilma tädita. Muidu poleks väga vigagi, aga pahale ajale langeb see värk - 6ndal on vanaisa surma-aastapäev. Ja vanaisa suri just nimelt selles toas, kus mina praegu pesitsen. Tavaliselt see mind ei häiri, sest kui üldse, siis olen seal pigem suurema kaitse all. Aga vot isegi mitte natukene ei taha olla üksinda sellel konkreetsel päeval. Kusjuures vanaisa suri ööl vastu 6ndat nii et tegelikult on kaks päeva sellised kahtlased. Eks näeb, mis saab. Äkki suudan mõistuse koju kutsuda ja need ööd rahulikult üle elada?

Pipratera :)

Vaikselt hakkavad jõuluplaanid konkreetsemat kuju võtma. Aastavahetus on hetkel veel nii tume teema, et sellele ei mõtlegi üldse. Järgmine nädalavahetus lähen ilmselt linna poode rüüstama ja kingitusi ostma. Kingi-nimekiri on juba poolenisti valmis, aga nagunii ostan enamus kingitusi selle järgi, mis meeldib ja sobiv tundub. Igastahes saab see ostlemine lõbus olema... Õeraasuke võib-olla liitub minuga, kui lapsed kuhugi ära sokutada suudab :P Kahekesi on tunduvalt lõbusam ringi tuuritada.

See reede lähen ma aga solaariumisse... Suvel sai päikest nii vähe, et see kasin päevitus on juba oma teed läinud. Aga kuna jõulupidu on tulekul, siis tuleb selleks ajaks end natuke ilusamaks teha (tean, raske ülesanne, aga keegi ei keela mul ju üritada...) Riietuse juures tuleb appi tädi riidekapp, kus leidub igasugu huvitavaid asju. Jalanõud on ainukesed, millega ilmselt probleeme tekib, aga need vaatan ma juba kleidi/kostüümi järgi.

Kusjuures täiesti uskumatu on see, et mul saab neljapäeval juba esimene kuu täis siin. Uskumatu! Selline tunne on nagu ma alles eelmine nädal oleks siia tööle tulnud... Time flies when you're having fun :) Täna näiteks saabus mõningane arusaam, kuidas osad süsteemid töötavad. Täitsa mõnus on asju avastada. Käsi enam nii jubedalt ei värisegi, kui mingeid seadistusi muudan ja testin :P Vaikselt hakkan end ka mõnes foorumis kodusena tundma ja oskan õigeid otsingu-kriteeriumeid kasutada. Hetkel olen praktiliselt püsiklient WSUSi foorumis :) Nii võib veel targaks saada :D
Aga kael muutub juba minutitega kangemaks... Täna peale tööd ilmselt kuuma vanni ja siis pipardama - plaaster tuleb paika panna.

Ei maksa peeglit kiruda, kui lõust viltu on.

Natuke huumorit lennundusalalt, väidetavalt otse teise piloodi suust.

K: Mis vahet on teisel piloodil ja pardil?
V: Part oskab lennata.

esmaspäev, 28. november 2005

"Ärge harrastage seksi, mehed. See viib suudlemiseni ja peatselt peate te nendega rääkima hakkama!"
Steve Martin

Massaaz....

Oi kui hädasti oleks mul massaazi vaja. Kael on nii haige, et kole lausa. Õeraasu laupäeval natuke mudis kaela ja avastas, et mul on üleval kõik sõlmed, mis olla saavad. Kael ja selg on nagu miiniväli. Kahtlustan, et kui ma ka leiaks kellegi, kes oleks nõus minu kaela mudima, siis ma peaksin end üldnarkoosi alla panema selleks ajaks.
Pole midagi... peab vist jälle pipraplaastri poole pöörduma. Või on vabatahtlike masseerijaid? (eriti lootusrikas nägu siiajuurde)

MB :)

Jälle kringli-päev :) Nii armas on jälle kringlit süüa. Hea, et meil siin Pagaripoisteäri nii lähedal on, saab häid kringleid :) Täna siis tähistasime seda, et Tõnis ja Margus kolisid uude kuubikusse. Neljapäeval pean mina kringli kohale tarima, sest mul saab juba esimene kuu täis siin! Ja reedel vist toob Indrek kringli, sest ta läheb puhkusele. Siin on ikka mõnus elu. Nalja saab küllaga, kringlit liigagi palju ja seltskond on kah suhteliselt vahva. Häid jutuvestjaid on mitu tükki ja naerukrambid on kindlustatud :)

Ja jõulupeol teevad meile muusikat Jaan Tätte ning Tanel Padar and The Sun. Õhtujuhid on "Lennart Meri" ja Ivan Orav ehk siis Egon Nutter ja Andrus Vaarik. Pole paha või mis... Loodame nüüd, et ma pole ainuke, kellel oma kaaslast kaasas pole ja ma päris üksinda nurka konutama ei jää. Kuigi... selliste esinejate puhul võin ka rahulikult üksinda olla. Huvitav, kuidas õhtukleitide ja muude pidulike riietega The Suni muusika järgi pidutsemine käib... Ootan huviga... Muidugi enne peaksin vist endale ka mingi kostüümi valmis meisterdama... Ohjah... sellele veel ei mõtle :P

laupäev, 26. november 2005

Päevik

Leidsin sahtlist oma vana päeviku, mida kaks aastat tagasi pidasin. Nelja kuuga kirjutasin ühe paksu kaustiku täis. Päris huvitav oli lugeda seda osa, mille kirjutasin peale seda, kui priasse tööle läksin. Minu arvamused uute töökaaslaste kohta olid kohati üllatavalt täpsed, kui nüüd neid hinnata. Samas on mõnda asja lausa piinlik lugeda, no ikka nii jaburat teksti olen pannud.
Ei, ma ei loe seda rohkem. Kevadel viin aiamaale ja põletan lõkkes ära. Ei ole mul vaja lugeda neid asju, mida ma kaks aastat tagasi mõtlesin ja tundsin. Selleks ma nad ju kirja paningi, et need peast minema saada. Pole vaja neid hingepiinu meelde tuletada, mis minu elus tol ajal olid.

Head ööd. Mina lähen nüüd magama ja võtan Jossu kaissu.

Kodukäi

Koju on mõnus tulla. Joosep ja ema on uksel vastas, isa hõikab teisest toast oma tervitused. Külmkapis on valge vein, mille ema ostis spetsiaalselt minu jaoks, et äkki ma tahan veini juua, kui kodus olen. Pannil praeb mahlane kana ja õde on lastega külas.
Eile öösel käisin Huligaanil külas, tal oli prias viimane tööpäev ja tuju oli natuke kurvavõitu. Väga mõnus oli niimoodi sügaval öösel jäätist süüa ja juttu ajada :) Alguses rääkisime pikalt priast aga mingi hetk läks jutt juba muudele teemadele. Töö, kodu, tulevik, unistused ja põhimõtted... juttu tuli kõigest. See on ikka nii üllatav, kuivõrd häid ja toredaid sõpru olen ma endale priast saanud.
Igastahes magama sain kella viie ajal ja hommikul põõnutasin mõnuga kolmveerand kaheni.
Täna käisin Piretiga jalutamas või õigemini lume sees sompamas :) Unistaja pool sai ka käidud ja tema imenunnu tita üle vaadatud. Nüüd mekin vaikselt suvel tehtud jõulujooki ja kuulan Ally McBeali soundtracki. Meeleolu on päris mõnus. Akna taga on talv kätte jõudnud :) Tahaks lumememme ehitada! Ja lumises metsas mütata.
Ma olen muidugi geniaalne inimene ja suutsin oma fotokal akud tühjaks lasta eile. Ja laadijat pole ka muidugi kaasas. Nii et ma ei saagi lumisest loodusest pilte teha. Ebaõnn täielik!

Iga korraga läheb aina raskemaks Joosepist lahkumine. Kui ma kodus olen, siis ta on koguaeg minu läheduses. Lemmiktegevus on muidugi minu süles magamine, kui ma arvuti taga istun. Ja öösel magab mul kaisus. Järjest raskem on minna tagasi Tallinnasse ja Jossuga hüvasti jätta. Ta nii väga igatseb minu järele. Mul on nii paha tunne, et ta on minu pärast õnnetu. Ta ei saa ju aru, miks mind ei ole. Pekka küll, nutt tuleb peale. Panen parem mõne rõõmsama loo mängima, meeleolu kisub juba väga kiiva.

reede, 25. november 2005

Tartus :)

Kas te teate, mille järgi saab aru, et Mutt on Tartus tuuril? Sest siia blogisse ilmuvad Joosepi pildid :D Ja ka tänane pole erand :)





Need on ainukesed pildid, kus Joss oma silmi kinni ei pannud. Ma saan teoorias aru, kuidas peab pildistama, et välk silma ei paistaks, aga praktikas on mõningaid probleeme.

Keemia

Selleks, et saaksin mälupulgalt muusikat kuulata, pidin adminni alt oma terminali sisse logima, seal siis mälupulga enda kasutajale välja jagama ja restardi tegema. Seejärel logisin enda nimega sisse, käivitasin Media Playeri ja sealt otsisin üles oma terminali ja jagatud mälupulga. No on alles keemia kokku keedetud. Ei saa see süsteem siis niimoodi tehtud olla, et kui ma oma kasutajaga domeeni login, siis on mul kohe mälupulk näha. Ja cd-romi ka pole. Kurat küll, kõik on siin ülimalt hea ja normaalne, aga see terminali süsteem tõsiselt teeb tigedaks. Tahan päris arvutit mitte seda hp thin clientit (ehk siis terminali). Kes ei tea, mis asi on terminal, siis sellel veab. Lootku parem, et ei peagi kunagi teada saama.
Aga vähemalt muusika on olemas. Nüüd pean oma klapid tööle vedama. Praegu laenasin meie veebineegrilt.

Arvake ära, kas mul on mälupulgal kaasas James Blunt või mul on kaasas James Blunt :P See Goodbye My Lover on ikka liiga valus lugu. Kurat.

Silmarõõmu ;)

Postimees pakub oma nädalapiltidega nii mõnigi kord head huumorit kui ka puhast silmarõõmu. Tänane pärl on pilt, kus tuletõrjujad protesteerivad ja nõuavad paremat varustust ja paremaid töötingimusi: vaata ja imesta...

Jep... ei ole midagi muud öelda, kui et liibuvad bokserid ruulivad ;)

Tervislikud eluviisid

Ostsin mina täna hommikul endale meie sööklas coca-cola ja Väikese Tomi jäätise. Istusin siis mõnusalt oma laua taha maha ja lõin postkasti lahti. Vastu vaatas taroti horoskoop, kus seisis kirjas järgmine lause:
It's also appropriate to think about self-maintenance, like your diet and exercise program. Making small changes can create lasting postive impact.
Mnjah... ega ma jäätist ju minema viska! Ikka sõin mõnuga lõpuni ja jõin coca-colat peale :) Eks ma siis võtan lõunaks salatit.

Aga hästi naljakas on see, et viimasel ajal päris paljud inimesed teevad mulle märkuseid selle pihta, et ma coca-colat joon. Et see on hammastele kahjulik. Nojah, mis ma öelda saan - suren nagunii proteesidega, miks siis peaksin endale keelama asju, mis mulle meeldivad ja mis pole seadusega vastuolus? Uutele tuttavatele on vist minu eluviisid kohati võõrad :P

neljapäev, 24. november 2005

Minni ja Manni, meie lähme vanni :)

Kas te ei leia, et neljapäeva hilisõhtu on just see õige aeg, et võtta üks mõnus kuum vahune vann? See teeb lihased mõnusalt pehmeks ja soojaks enne uinumist. Eukalüpt teeb nina lahti ja puhastab hingamisteed. Pealegi on vann lihtsalt nii suurepärane asi, et seda võiks tegelikult iga õhtu teha, kui ainult veearveid kartma ei peaks.
Head ööd ja mõnusaid vannielamusi teilegi :)
Täna andsin enda panuse Eesti itimeeste harimisse - seletasin meie progejale, mis asi on blog. Ma pole kindel, kas ta lõpuni seda mõistis... samas ta võis ka niisama norida. Natuke üllatav on kohata praegusel ajal IT-inimest, kes poleks midagi kuulnud selle kohta, mis on blog. Hämmastav... Samas ei saa ju tegelikult vist eeldada, et kõik itimehed teaksid sellist asja. Igale oma. Mina näiteks ei tea ka paljusid it-asju, viimasel ajal olen hakanud täpsemalt aru saama kuivõrd paljusid :P Ja mul on karvane tunne, et neid vidinaid tuleb aina rohkem päevavalgele, millest ma mõhkugi ei tea :$

pizza americana

Hämmastav, kuidas suhteliselt võõrad inimesed saavad kokku ja lihtsalt räägivad juttu kaks tundi jutti. Ei mingeid kohtlaseid vaikusehetki või imelikke pilke. Ühine keel leiti nii imekiiresti, et lausa hirm hakkas :P Astusin mina pitsabaari sisse, maandusin Marguse kõrval ja jutt hakkas kohe jooksma. Müstika. Ja edasine õhtu möödus samasuguselt - valju jutuajamine, palju naeru ja äärmiselt meeldiv seltskond. Ja otse loomulikult pidi mul ju vähemalt ühe inimesega ka ühised tuttavad olema... Eesti on liiga väike. Aga õhtu oli fantastiline! Järgmise korrani... Siis olen juba mina võõrustaja :$

kolmapäev, 23. november 2005

Orkut on hea asi. Täna näiteks lähen ühe seltskonnaga pitsat sööma :) Nii nunnu :P
Nojah.. kui see orkut koguaeg oma sõõrikut taga ei nutaks, siis oleks veelgi parem...

Tänusõnad

Sõbrad on toredad. Sõbrad, kes ühtlasi jagavad minuga sama eluala (IT'd siis), on veelgi toredamad. Ning sõbrad, kes on antud elualal väga targad ja oskajad, need on kallimad kullast.
Siinkohal suured tänusõnad Vopsule ja Neegrile, kes kunagi prias minu arvuti kallal maadlesid seoses Photoshopiga ja ka minule õpetust jagasid. Ma küll ei oska kujundada, aga vähemalt oskan seadistada. Tänu sellele suutsin ma täna ära lahendada ühe probleemi, mis tekkis photoshopis seoses sellega, et arvutis vahetati emaplaat välja. Aitäh teile :) Jälle üks positiivne linnuke kirja minu siinsele mainele.

Pealegi... viimasel ajal olen ma pidanud tegema selliseid asju, millest ma heal juhul vaid kuulnud olen. Ja seoses sellega olen ma tavaliselt tööpäeva lõpuks nii sügavalt veendunud oma ülimas rumaluses, et sellised helged hetked kuluvad marjaks ära.
Aga nüüd tagasi sus ja mus'i juurde...

teisipäev, 22. november 2005

Jehhuu :)

Ma leidsin endale trennikoha, mis jääb täpselt minu töö-kodu marsruudile! 100 meetrit bussipeatusest, poolel teel töölt koju. Millalgi pean minema ja üle vaatama asja. Hind on küll natukese krõbedam kui näiteks Tartus, aga samas kompenseerib asukoht selle vahe. Eriti armas on see, et kuumaksu tasumiseks saab sõlmida otsekorralduslepingu :) Pean oma finantsid üle vaatama ja välja arvutama, kas äkki saan juba detsembrist alustada. Kuigi kahtlustan, et seoses jõulukinkide ostmise ja õppelaenu tagasimaksega lükkub trenni algus uude aastasse. Ongi hea jõulukilosid põletama minna :P

Lootuse kestvuse teoreem :D

Eilse telefonikõne ajal tuli mulle meelde kunagi ammu keskkoolis arendatud teooria lootusest. Jagan seda siinkohal ka teiega.

"Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Samas räägitakse ka, et umbrohi ei hävine. Siit järeldub, et lootus ei saa surra, sest ta ei oleks siis viimane, kuna umbrohi ei hävine mitte kunagi. Seega lootus ei suregi."

Elagu umbrohi :)

Sus ja mus

Ma hakkan juba vaikselt ära harjuma, et mind tabavad siin kuskil vähemalt kord nädalas paanikahood. Peaksin vist palderjani või validoli endale siia muretsema. Praegu annaks ei tea mida, et üks teatud Neeger mul siin kõrval istuks ja kätt hoiaks. Aga pole hullu... saangi ise uurida ja õppida, äkki saan targemaks. Ja kui muud ei ole, siis vähemalt cv'sse on mul uusi asju lisada :)

Tähed teavad tõde...

Üldiselt on lood nii, et ma peaksin rohkem oma horoskoopi kuulama... Eilne horoskoop pani ikka nii täppi, et lausa kole.
Eile siis:
You might try to avoid the spotlight today and even if there's none shining, it still might seem as if others are staring at you. You want complete approval from those close to you or you may feel that you are being criticized. If others are not being supportive, try to relax and take things less seriously. Remember, your happiness is dependent on you, not on other people.

Ja tänane jätkab üsna samas suunas...
The Leo Moon poses an interesting dilemma. You are more sensitive than usual, but you are also feeling highly excited by original ideas and plans of action. Your world is humming a familiar tune and you are ready to play, yet there is that nagging hyper-sensitivity encouraging you to stay within safe boundaries. Find a way to honor your vulnerability while still moving forward.

Ok, võib-olla ma ise otsin seoseid, aga mingist piirist muutub juba ebatõenäoliseks, et ma neid täppiminemisi endale ette kujutan. Igastahes tänane horoskoop tuleb justkui otse minu mõtetest. Suured tänud überilusale sõsarmaole selle eest, et ta mulle tarot.com'i tutvustas :)

esmaspäev, 21. november 2005

Oh what a wonderful day indeed

Pisike 37-minutine kõne Magicuga ja life makes sense again. Vahel vist ongi vaja süda puhtaks rääkida ja mõistusele käsk kätte anda. Sellised selgusehetked on küll valusad aga samas vajalikud, et elu taas õigele rajale suunata. Või noh... kas just õigele, aga vahel on lihtsalt hea rada vahetada. Igastahes viimasel ajal valitsenud tühi tunne muutus natuke leebemaks. Või oleks õigem öelda, et võttis konkreetsema vormi. See jõuludele eelnev periood piinab mind igal aastal - tunne, et tahaks midagi muuta, tahaks midagi uut oma ellu. Enamasti läheb see aeg lihtsalt mööda, piinarikkalt aga ilma suuremate kadudeta. See aasta võiks ju tegelt miskit ette võtta... Kõik eeldused on selleks ju olemas. Pean vist küljeluuga ühe pika kõne maha pidama, kaks pead on ikka kaks pead ;)

Ja lõpetuseks tarkusetera tänaõhtusest filmist: Elu on nagu mee lakkumine roostes torult.

Maiasmokkade peakorter

Pole midagi öelda, meil siin on head kombed :) Igal vähegi tähistamist väärival puhul pakutakse kooki. Mul läheb kolmas nädal ja ma olen iga nädal kooki saanud. Esimene kook oli selle puhul, et Urmo sõitis esimest korda elektrirongiga :) Teise tõin mina esimese nädala täitumise puhul. Seejärel oli Urmasel sünnipäev ja täna sai tal ka katseaeg läbi. Neli kooki kolme nädalaga - I like it :) Mulle meeldib selliste inimestega koos töötada, vähemalt nälga ei jää :P Nojah... kõhnemaks ka ei jää... Aga pole hullu... täna avastasingi, et püksid on laiad ja kipuvad liiga puusadele vajuma, ongi vaja kosuda natuke :P (Ega ometi ei saa ju püksirihma osta...)

pühapäev, 20. november 2005

laupäev, 19. november 2005

Ohhoo... mis see seal on?

A software engineer wrote:

Subject: Failed Upgrade

Last year I upgraded from Girlfriend 7.0 to Wife 1.0 and noticed that the new program began unexpected child processing that took up a lot of space and valuable resources. No mention of this phenomenon was included in the product brochure. In addition, Wife 1.0 installs itself into all other programs and launches during system initialization, where it monitors all other system activity. Applications such as Smoking 10.3, Boozing 2.5 and Saturday Night Pubs 5.0 no longer run, crashing the system whenever selected. I cannot keep Wife 1.0 in the background while attempting to run some of my other favorite applications like Night Club 4.3, Dance 'n' Drink 2.0 and Bachelor Party 7.77. I am thinking about going back to Girlfriend 7.0, but the uninstall does not work on this program. Once I tried to uninstall Wife 1.0 but got this error: "General Protection Fault in module House Security. The Uninstallation will abort."

Can you help me, please?

********************************************
Here was the reply from Tech Support:

Subject: Re: Failed Upgrade

This is a very common problem among men, but it is due mostly to a primary misconception. Many people upgrade from Girlfriend 7.0 to Wife 1.0 with the idea that Wife 1.0 is merely a UTILITIES & ENTERTAINMENT program. Wife 1.0 is actually an OPERATING SYSTEM and designed by its creator to run everything. It is unlikely you would be able to purge Wife1.0 and still convert back to Girlfriend 7.0. It is impossible to uninstall, delete, or purge Wife 1.0 from the system once installed. You cannot go back to Girlfriend 7.0 because Wife 1.0 is not designed to do this. Some have tried to install Girlfriend 8.0 or Wife 2.0 but end up with more problems than the original system. Look in your manual under "Warnings-Alimony/Child Support;" this was given to you at time of registration with Wife 1.0. I recommend you keep Wife 1.0 and just deal with the situation. Having Wife 1.0 installed myself, I might also suggest you read the entire section regarding General Partnership Faults (GPFs). The best course of action will be to enter the command C:\APOLOGIZE. In fact I would suggest you use this command every time Wife 1.0 crashes on your system. Wife 1.0 is a great program, but very high maintenance. Consider buying additional software to improve the performance of Wife 1.0. I recommend Flowers 2.1 and Chocolates 5.0 or Movies 4.5. Do not, under any circumstances, install Visual Secretary With Short Skirt 3.3. This is not a supported application for Wife 1.0 and is likely to cause irreversible damage to the operating system. Recent surveys show add-ons like Visual Dress 2.0, Diamond Necklace 3.0, and A Quick Tour To Temple 1.0 are the best Third Party tools supported by Wife 1.0 to allow it to run smoothly and effectively.

Best of luck!

Dream a little dream of me...

The dreamy world of imagination is a rich place for you now. Take this as an opportunity to fantasize and to feel your connection with the universe. Just don't jump in and act on any of your ideas right away, for practical matters may not be your strength today. Postpone as many real world things as you can. You will be graciously accepted whatever you do. Have fun, Leo; you deserve a little escape from reality.

Jep, unistamine mulle meeldib. Bussisõidu ajal on hea lasta fantaasial lennata ja igasuguseid tegevusliine välja mõelda. Öösel nägin ka nii nunnusid unenägusid, et lausa lust oli magada. Ning seda pole küll karta, et ma oma fantaasialende täide viima kukuks - on asju, mis lihtsalt mitte kunagi ei juhtu :D Lihtsalt niisama fantaseerida on piisavalt lõbus :)
Aga jah... horoskoop läheb viimasel ajal eriti hästi täppi :)

reede, 18. november 2005

Asi on maitses ;)

Igastahes Neeger saab vähemalt kümme tugrikut selle eest, et tutvustas mulle sellist mõnusat "maiust" nagu marineeritud pärlsibulad :) Nii mõnus on õhtusöögi kõrvale mõned pärlsibulad põske pista. Nauding...

Jaah... Neeger on nii mõnekski asjaks hea ;)

No ma ei või!

Ikka ja jälle satun ma selliste inimeste otsa (kas netis või päriselus), kes tulevad lagedale väitega, et mehe ja naise vahel ei saa olla lihtsalt sõprust, et varem või hiljem hakkab üks osapool enamat tahtma. Sellise väite peale tahaks kõva häälega karjuda! See on ju ülim lollus!!! Oleks aeg juba täiskasvanuks saada ja õppida selgeks see, et inimest tuleks hinnata tema olemuse mitte soo järgi. Mul on pooled sõbrad meessoost. Kas siis selle loogika järgi võttes peaksin mina neid tahtma või siis nemad mind? Midagi nii lolli pole ma kunagi kuulnud.
Teine väide on see, et naine ja mees saavad olla sõbrad, aga ainult siis, kui üks või teine või mõlemad on hästi koledad. No mida veel? Sellise jutuga tulevad küll lagedale üksnes ebaküpsed inimesed, kes ei suuda välimuse ja soo tagant inimest näha. INIMENE on see, mis loeb. Kui inimene meeldib, siis temaga saab sõber olla, sugu ei mängi siin üldse rolli.

Kahjuks on selliste väidete taga enamasti mehed; pole kohanud väga paljusid naisi, kes samuti arvaksid, et mehe ja naise vahel PEAB alati olema midagi seksuaalset.
Kurat kui vihale see mind jälle ajas. Ma ei kannata nii nõmedaid inimesi lihtsalt.
Lugesin täna hommikul tabletid üle - veel viis päeva tuleb rohtu võtta. Siis veel nädal ja organism peaks olema piisavalt toibunud, et võin veini nautima hakata. Ärge saage valesti aru - ma suudan väga hästi ka ilma alkoholita elada. Aga milleks keelata endale häid asju?

Old and senile?

Pensionärid on päris lolliks läinud - 67-aastane paneb pomme, 74-aastane saeb surnuaias puid läbi. Mis järgmiseks?
Tänapäeval enam eriti ei kehti vanasõna "halli pead austa, kulupead kummarda". Sest austus on siiski kahesuunaline asi ja kui ikka eesrindlikumad pensionärid ülejäänud rahvale näkku sülitavad, siis ei jagu seda austust enam nende jaoks... Aga no päriselt ka, kuidas saab ema õpetada lapsele, et vanureid peab austama, kui needsamad vanurid bussis trügivad ja ebaviisakalt teisi inimesi sõimavad? Või kuidas sa seletad lapsele, et teed tohib ületada ainult ülekäigurajal, kui sealsamas kõrval tuterdavad vanamutid rõõmsalt suvalises kohas üle autotee ja veel viibutavad vihaselt sõrme autojuhtide suunas, kes julgevad selle peale signaali lasta. Ning seejärel peale suurt jooksmist ja trügimist muutuvad bussi jõudes nõrgaks ja põduraks ja hakkavad valjuhäälselt nõudma, et noored neid austaks ja istuma laseks. Austust ei saa nõuda, see tuleb välja teenida. Ja mina tõesti ei oskaks vastata oma õepojale, kui ta küsiks, miks see vanatädi niimoodi käitub. Kõrge iga ei ole vabandus, või tänapäeval juba on? Annaks jumal, et mina vanas eas selliseks ei muutuks.

Järjejutt

It's a bit harder for you to express your feelings today, but it's important to face your insecurities head on -- even if you don't see a way through the current dilemma. A sensible solution can take weeks, even months to unfold, but your frustration doesn't need to get in the way of happiness. Stick with the facts as you know them and don't assume worst-case scenarios, for your inner strength can now be used to build a strong foundation.

Need horoskoobid lähevad ühe huvitavamaks. No seda tean ma juba ammu, et ükskõik kui ahvatlev ka oletamise tee on, tuleb siiski jääda faktide juurde. Ja faktide all pean ma silmas asju, mis on otse välja öeldud; vihjed ja muud segased asjaolud tuleb lihtsalt kõrvale lükata. (Olgugi, et olen sellise käitumise pärast ka sõimata saanud.) Ning ka dilemma on täitsa olemas ja ma tean, et niipea pole sellele mõistlikku lahendust oodata. Aga küsimus on, et kust tarot.com seda kõike teab? Kas tõesti on sellised asjad kuhugi tähtedesse kirja pandud? Enam ei saa tegemist olla lihtsalt kokkusattumusega, sest natuke liiga palju panevad need horoskoobid täppi. Eks elame edasi ja vaatame, kas ja mis toimuma hakkab; kui üldse hakkab.

neljapäev, 17. november 2005

Lõbustuspark

Oh kurat, kuidas ma vihkan seda karusselli. Üles-alla-alla-alla-üles-alla... Jumal kindlasti naerab üleval pilvepiiril oma kätetöö üle. Ma olen juba ammu rääkinud, et siin pole kahtlustki, et jumal on meessoost - ükski naine poleks ka oma õelaimates mõtetes sellist saasta naistele kaela keeranud ning teinud meeste elu nii lihtsaks.

Mida rohkem ma õpin, seda vähem ma tean.

Ehk siis lahti seletatult - mida rohkem ma uusi asju teada saan ja juurde õpin, seda rohkem ma avastan asju, millest ma mitte midagi ei tea. Nii et selle asemel, et tunda end targemana, tunnen ma end aina lollimana. Mida täpselt ma neli aastat ülikoolis tegin???
Mul on vaja odavat püsiühendust Neegriga, telefonikõned on liiga kallid ja e-mail liiga aeglane. EMT võiks pakkuda sarnast lahendust nagu Elion pakub - üks sõbranumber, kuhu helistamine on peale viiendat minutit tasuta. Ma oleksin nende suurim klient (seda olen ma viimasel ajal nagunii...)

Päevaküsimus:

Kas sa suudad samal ajal kaasa mõelda, kui mina räägin?


/tööl ikka kuuleb vahel häid asju/

Uued tuuled?

You are not a happy camper today. If you follow your heart, you will feel like you are avoiding your responsibilities. But to do the mature thing and take care of your obligations, you may have to block the warm love that could be spreading through your life. Either way, your salvation comes from maintaining a healthy perspective. Remember that your point of view will continue to change as you move through the weeks ahead.
Warm love? Spreading through my life? Eeee... kus kohas? Kas on lootust, et ka minu elukeses hakkavad puhuma "sooja armastuse tuuled"? Kui nüüd tõesti need puhuma hakkavad, siis mina küll ei kavatse neid blokkima hakata.Samas - nagu viimane lause lubab - minu arvamus muutub järgnevate nädalate jooksul... (et äkitselt ei tahagi enam armastust???) Nii et ootame, näeme... Horoskoop on varemgi huvitavaid asju ette ennustanud, äkki ka see kord ;)

Term of the day :)

Itimeestele pisike meelelahutus ehk siis päeva termin Webopedia Computer Dictionary'st. Ja niisama kasulik on see leht ka, sest selle abil saab lahti seletada igasuguseid IT terminid, mille tähendus segaseks on jäänud.

kolmapäev, 16. november 2005

tulevane miljonär

Täna tegin jälle sammukese oma esimesele miljonile lähemale - võitsin Vikinguga 81 krooni :) Ikka tasa ja targu... Korterifond aina koguneb :P Nii võib veel lõpuks rikkaks saada :D

Mnjäu :)

Mõned asjad on lihtsalt liiga armsad, et neid ainult ühes blogis reklaamida. Seega siin on teile hästi palju imenunnusid kiisumiisusid vaatamiseks :)

paanika-jaanika.

Kas msnile on kuskilt võimalik leida sellist emoticoni mis kujutab pisikest mutti, kes karjudes ringi jookseb ja endal peast juukseid katkub? Palun saatke mulle, mul läheb seda vaja.
Mul on vaja ühte neegrit KOHE siia kõrvale kätt hoidma ja julgustavaid/juhendavaid sõnu rääkima. APUA!!! HILFE! Hjelp mi...

Inimesed, keda ma armastan.

* Autojuhid, kes märgates teel suurt lompi ja sellega külgneval kõnniteel liiklevat jalakäijat vajutavad piduripedaali asemel gaasi alla. (Naljakas, et just uutel ja vägevatel autodel on piduripedaaliga probleeme...)
* Inimesed, kes hommikul puupüsti täis bussis oma kõhugaase väljutavad.
* Autojuhid, kes vihaselt signaalitavad, kui jalakäija julgeb ülekäigurada ületada kõndides mitte joostes. (Täpselt millal kustutati liikluseeskirjast see punkt, et kui inimene on juba ülekäigu rada ületamas, siis autojuht PEAB seisma jääma?)
* Vanamutid, kes ühistranspordis valjuhäälselt tänitavad, et noorus on hukas ja kui lugupidamatud ja ebaviisakad ikka tänapäeva noored on. (Kas siis nende tegevus - valjult üle bussi kellegi sõimamine - on viisakus? Mis ajast kõrge iga vabastab elementaarse viisakuse normidest?)

teisipäev, 15. november 2005

Raha

Sellega võib osta maja - Kuid mitte kodu!
Sellega võib osta voodi - Kuid mitte und!
Sellega võib osta kella - Kuid mitte aega!
Sellega võib osta raamatu - Kuid mitte teadmisi!
Sellega võib osta positsiooni - Kuid mitte austust!
Sellega võib maksta arstile - Kuid osta ei saa tervist!
Sellega võib osta verd - Kuid mitte elu!
Sellega võib osta seksi - Kuid mitte armastust!
**********************************************

Ketikirju ma edasi ei saada, aga vahel on neis häid mõtteid kirjas...

helge hetk :)

Jeeeee, kamba peale nuputasime välja, kuidas mu toolil seljatoe asendit fikseerida saab! Nüüd enam ei vaju seljatugi eest ära, kui ennast toetada tahan. Avastasime, et toolil on kokku kolm hooba/nuppu, millega saab erinevaid asju reguleerida. Põnev... :P
Nüüd vähemalt on hea ja mugav olla :)

Game of Life

Millal: Laupäev 12.11
Kus: Seiklusjutte maalt ja merelt
Mis: Game of Life :)

Tegelikult...

...pole ma mitte sitas tujus vaid lihtsalt väsinud ja unine. Kahjuks on inimloomus nii üles ehitatud, et ilma piisava uneta muutub inimolend varsti närviliseks ja kergesti ärrituvaks. Lisaks näeb see unine ja väsinud inimene paljusid asju ühtlaselt hallis toonis, muud värvid tuhmuvad.
Ma ei vabanda, lihtsalt selgitan. Ma ei pea ju vabandama, et vaatan oma praegust elu tumedates toonides. Või tegelikult, praegune elu on üsnagi vahva ja lõbus, tulevik on see, mis must paistab :P Praegu ei saa ma ju sitas tujus olla, sest laua peal on hunnik sokolaadi ja lõuna ajal saab torti. Esimese põhjuseks on asjaolu, et ülemus-Hando käis eile Saksamaal komandeeringus ja tõi külakosti sealt. Teise põhjuseks on Urmase sünnipäev.

Ja täna käisin all laos klaverit ja hiirt vahetamas. Ma vabandan südamest, et kunagi prias pahandasin, et pean laudade all roomama ja oma riideid määrima. Prias olid põrandad pestud ja tolmu oli minimaalselt. Aga kujutage ette, mis võib toimuda sellise laua all, mis asub autoremonditöökojas... Arvuti värvi ma täie kindlusega kinnitada ei saa, aga ma kahtlustan, et see võis kunagi olla helehall.
Jep... vaikselt asun ma ka majas ringi liikuma ja üksinda probleeme lahendama. Oi kuidas tunnen puudust PPS'ist...

Kordussaade

Kuna seda nalja tuleb mulle uksest ja aknast sisse, siis jagan seda ka kõigi teistega.

********************************************
Talumees ostis Silberautost E-klassi Mercedese.
Ta oli siiralt üllatunud, kui algselt öeldud hinnale lisandus kopsakas summa lisavarustuse eest. Paar kuud hiljem otsis Silberauto müügimees oma maal elavatele vanematele korralikku lüpsilehma ja sattus sama talumehe otsa, kellele ta lisavarustusega Mersu müüs.
Talumees väljastas müügimehele lehma eest järgmise arve:

Lehm (standardvarustusega) - 2400 krooni.
Kombineeritud värv (musta-valge kirju) - 150 krooni
Nahkkate - 100 krooni
Paak suvise ja talvise piima jaoks - 50 krooni
Nisad, keskelt augustatud - 17,50 krooni/tk
Poolautomaatne sääsetõrje (saba) - 30 krooni
Väljaheitegaaside mürgilisuse vähendaja - 60 krooni
Ilmastiku- ja maastikukindlad sõrad - 100 krooni
Dubleeritud pidurdussüsteem (esi- ja tagajalad) - 400 krooni
Mitmetonaalne helisignaal (ammumine) - 135 krooni
Sinised silmad (halogeen) - 150 krooni
Suvalise kütuse toitesüsteem - 1250 krooni

Lehma hind kokku - 4910 krooni

esmaspäev, 14. november 2005

unine külmavares

Kuidas saab nii suur uni olla? Mul on tõsiselt suured raskused silmade lahti hoidmisel. Mõttetegevus on igastahes väljasurnud. Nii uimane on olla... Ja oi kui külm ka veel. Brr, ma vihkan esmaspäeva hommikuid.
Täna igastahes lähen hiljemalt kell kümme magama. Liiga kole on enesetunne, et ilma korraliku uneta selle nädala üle elaksin. Mõistus on nagu vati sisse mähitud ja koju kapiriiulile seisma pandud. Ja tänu laupäevasele bowlingule on mul ka parem käsi jube valus. Mingil põhjusel teevad ka kaelasooned põrguvalu, ilmselt ka bowlingust... Aga võib-olla hoopis külmetamisest - mul pole ju sooja talvejopet. Võeh, külm on olla.

Olgu, saan aru jah et viu-viu-viu käib koguaeg, aga no mida ma siis tegema peaksin, kui mul lihtsalt ei ole hea olla? Valetama ja kirjutama, et päike paistab ja mina olen värske nagu hommikune kastepiisk? Tänan aga ei, ma ei viitsi lihtsalt.

pühapäev, 13. november 2005

No limits...

Ma olen osav! Mulle ei piisa niisama kehvast enesetundest. Oh, ei, mitte mulle! Ma pean veel palaviku ka sinna otsa keevitama. Muidu ju olekski igav, kas pole. Täitsa kole kui halb on olla. Nuuks... tahan paid ja kallit :(


Ja sa kurat, mul pole ju talnas perearsti endale võetud, kui nüüd tõsisemalt haigeks jään, siis kuidas ma selle siniselehe kätte saan???
Ma ei jõua ära oodata, millal mul see ravikuur läbi saab. Täna on jälle nii paha olla, et tahaks end teki alla kerra kerida ja nutta. Paha-paha on olla. Ei taha :(

Aga vaat mis mulle toodi :)

Vot kui hea on vahel tülitseda :P Leppimine on magus ja lilleline ;)

Võti minu südamesse...

Karu jagas ja kiitis. Ja kusjuures on päris täpne, viimane osa vist natuke läheb mööda...

The Keys to Your Heart

You are attracted to those who are unbridled, untrammeled, and free.

In love, you feel the most alive when your partner is patient and never willing to give up on you.

You'd like to your lover to think you are stylish and alluring.

You would be forced to break up with someone who was emotional, moody, and difficult to please.

Your ideal relationship is lasting. You want a relationship that looks to the future... one you can grow with.

Your risk of cheating is zero. You care about society and morality. You would never break a commitment.

You think of marriage something you've always wanted... though you haven't really thought about it.

In this moment, you think of love as something you can get or discard anytime. You're feeling self centered.

"Weekly Romance Scope" järgmiseks nädalaks

You may be more in the mood for a quiet cuddle than a big party this weekend. Snuggling up with a sweetie or even hanging with your cat should be preferable to being in a loud crowd of people. Privacy is precious, so avoid busy situations now, if you can.


Väga hea, ma pidingi järgmine nädalavahetus koju kassi juurde minema :) Kuigi... kellegi kaisus mõnulemine poleks ka teab mis paha variant ;)

laupäev, 12. november 2005

Sisemine võitlus.

Kui ma endale antud lubadust ka pidama hakkasin, siis nüüd on äärmiselt raske (peaaegu võimatu) seda lubadust murda. Läks aega enne kui suutsin end tagasi hoida ja lubadusele kindlaks jääda. Nüüd aga, kuigi tahaks koledasti seda murda, ei leia ma endas enam jõudu (nõrkust?) et seda teha. Vastleitud eneseuhkus ei luba jälle samale teele asuda, olgugi et see võib olla ka niisama lihtlabane uhkus ja egoism. Aga tegelikult ka, kaua võib üks inimene end peaaegu et alandada ja vastutasuks saada vaid kübemeid? Ja nii jäängi endale kindlaks, olgugi et niiiiii tahaks sõna murda.
Ma vist oleks pidanud ajapiirangud koos lubadusega paika panema... Aga samas ma tean vist küll, millal on õige aeg lõpetada endale nii üks-üheselt kindlaks jäämine ja väikeseid järeleandmisi teha. Praegu lihtsalt pole see aeg veel kätte jõudnud... Läheb veel natuke aega enne kui suudan taastada oma kunagise austuse iseenda vastu. Aga tegelikult on mul kõrini sellest, et ma pean koguaeg olema tugev ja iseseisev. Kahjuks pole hetkel muid valikuid, nõrkust endale lubada ei saa.
Nii et kõnnin arvuti juurest eemale ja lähen teen endale riisi-tuunikalasalatit hoopis. Vahel on hea ka endale kindlaks jääda.


/Tegelikult on selle lubadusega vist nii, et asi on puhtalt minus ja minu suhtumises, mis vajab parandamist ja kuna muud võimalust ma ei leidnud, siis paningi täielikult veto peale. Kui tunnen, et olen "paranenud" siis leevendan ka seda ranget vetot./

reede, 11. november 2005

Jälle see paganama lõuna

Täna jälle lendasin söögi valikuga orki. Kanaliha-nuudlisupp oli hall hägune ollus, kus sees ujusid kananahad ja kõõlused. Maitsega see samuti ei hiilanud. Õnneks võtsin supikõrvaseks juustusaiakese ja seega päris nälga ei jäänud. (Ja Urmas mainis veel, et nooh, sa nii vähese söömaga... kui ta vaid teaks mismoodi ma tavaliselt toitun...) Ma peaks vist nii tegema, et võtan nädala menüü ja teen töökaaslaste seas küsitluse, et mis söögid ei kõlba süüa. Ja siis lähen ning ostan Statoilist Frankfurteri. Avastasin, et Statoili küljes on selline söögikoht nagu Chopsticks. See peaks olema vist suht sama, mis Tartus on Bejing, aga kahjuks söögid pole siin sama maitsvad. Eile käisin Anuga seal lõunatamas ja nuudlid olid igastahes põhjakõrbenud ja kevadrullid kuidagi nätsked. Aga häda korral ajab asja ära... Siinse söökla toiduvalik on vist minu ärahellitatud maitsemeelele liig...
Samas on sellised sunnitult kasinad lõunad väga kasulikud minu uitmõttele, et peaks miskit oma mõõtudega ette võtma... Jõuludeks tuleb vormi saada (jaajaa, ma tean, et ümmargune on ka vorm aga ikkagi...) Esiteks sellepärast, et jõulud kuni veebruari keskpaik on minu jaoks nagunii üks periood, kus kaal kipub muudkui kerkima - igasugu pühad ja tähtpäevad tulevad üksteise otsa - ja siis oleks parem eelnevalt natuke kergem olla, et pärast poleks nii sügavat masendust. Teiseks sellepärast, et jõulupidu on meil siin selline pidulik üritus, kuhu peab õhtukleidiga kohale ilmuma ja ma lihtsalt tunneks end mugavalt, kui kleit ei oleks liiga ümber või ei meenutaks telki. See omakorda tuletab mulle meele, et õhtukleiti mul ka ei ole... Veel üks asi, mis minu järjest pikenevasse shopping-listi lisandub. Keegi teab, kus mõni metsik ja omanikuta rahapuu kasvab?

Öö ei ole minu sõber.

See on naljakas, kuidas ma julgen öösel jala Tartust koju minna mööda pimedat maanteed, aga üksinda kodus olles ei julge magama jääda ega raadiot kinni panna, sest hirm on kallal. Millest see tuleb, et pimeduse saabudes ei tunne ma ennast üksinda oma kodus turvaliselt? Aga samas võin südamerahuga üksinda läbi öise Tartu ja mööda pimedat maanteed koju kõndida. See pole ju loogiline. Ise pakuks põhjenduseks selle välja, et hädaohu korral on väljas mul võimalik hea õnne korral põgeneda, kodus olen aga oma toas lõksus (kolmandalt korruselt alla ei hüppa...) Olgu põhjuseks mis tahes, aga selline hirm hakkab elu häirima, sest lõpmatuseni ei ela ma kellegagi koos ja kunagi pean ka päris omaette kolima. Õudusega mõtlen detsembri algusele, kui Lea nädalaks Hispaaniasse läheb ja mina üksi koju jään. 15 magamata ööd?

Väljavõte tänasest lugemisvarast

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend:
* Töötaja on kohustatud külmal aastaajal ruumidest mitte väljuma kerges riietuses.

Tuleohutusjuhend:
* Hoonetes ja rajatistes ei tohi trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent.

Töökaitsejuhend kuvari ees töötajale:
* Kuvar on seade, mille ekraanile tehakse, saamisviisist olenemata, nähtavaks tärk- või graafiline kujutis.
* Iga töötaja peab saama väljaõppe dialoogiks arvutiga enne tööle asumist.
* Märkide asukohad klaviatuuril peavad olema selgesti nähtavad ja töötajale sobivad.

Vaata ja imesta...

Maailm on imepisike! Hommikul läksin progejate toast kuuma vett võtma tee jaoks (nad ostsid endale veekeetja) ja hakkasin ajatäiteks uue progejaga jutustama. Et kust pärit, mis teeb jne. Asi lõppes sellega, et me tuvastasime, et ta käis minuga samas koolis ja koguni minu õega ühes lennus (vist küll paralleelklassides.) Hea üllatus oli avastada, et ohhoo, tüüp ei olegi 22 (nagu mina välimuse järgi pakkunuks) vaid hoopis 29! Ma ikka tõesti ei oska inimese vanust välimuse järgi hinnata.
Aga tõsiselt, öelge ausalt, milline tõenäosus on kuskilt sügaval Tallinnas MB'st leida inimest, kes ohhoo, käis sinuga kuskil Tartu külje all koos koolis ja oli koguni sinu õeraasuga paralleelklassides. Ja nagu sellest poleks veel küll! Teine siinne naishing on Pria Maega kursuseõde ja teine progeja on Ilbu korbivend. Sellised asjad käivad mulle üle mõistuse. Kuidas saab maailm nii tilluke olla? Mis järgmiseks? Kellegi ammukadunud õde-tädipoeg-parim sõber? Varsti ei imesta ma vist tõesti mitte millegi üle...

neljapäev, 10. november 2005

"Parim viis olla meie on mitte mind ära kaotada."

C.C. - "Meeste vahepeal"

Saad selle, mille saad.

"Tead ju, et mehed ütlevad alati, et sa ei pruugiks meiki kasutada, et sa näed ilma parem välja. Ja ükskord, mis siis ikka, jätad sa silmad värvimata ja viimne kui üks mees töö juures küsib, kas sa ikka oled terve, et sa näed välja nii... väsinud."

Cindy Chupack "Meeste vahepeal"

Home alone...

Ohtralt eukalüpti-vannisoola, heldelt eukalüpti-vannivahtu ja üks vanilje-lõhnaline vanniõlikuulike - paradiis maa peal. Kuum vesi jookseb vanni, vesi on mõnusalt mururoheline ja vahtu tuleb aina juurde. Hetkel kuulan (jällegi...) James Blunti plaati Back to Bedlam. Täna jällegi on kurb tunne, kus süda sees nutab ja hing igatseb... kui teaks vaid mida... Midagi nimetut, midagi suurt ja samas nii väikest. Täna olen üksi kodus, võib-olla sellest ongi see tuju peal. Eriti kui mõtlen sellele, mida mu tädi jälle läbi elama peab... Sellised asjad panevad ka oma elu üle järele mõtlema. Oma tulevikusoovide ja reaalsuse vahelistele kääridele ei tahaks üldse mõelda, aga täna on selline meeleolu, et muud moodi ei saa. Mõningate asjade paratamatusega lihtsalt peab leppima, peitu pugemine enam ei aita. Tahaks ümiseda Justamendi laulu Kaua sa kannatad... ja vastuseks ohata, et kaua... oi kui kaua. Ja lõppu ei paistagi.
Täna oleks sõbra tuge vaja... Mädzu, tule külla, palun! Ma ei taha üksi olla täna.

! paanika !

Täiesti kohutav, ma just taipasin, et ma pole juba ligi kaks nädalat kordagi fotokat kasutanud. Ometi võiks ju! See nädalavahetus tuleb siis linna peale minna ja kasvõi natukenegi klõpsu teha, väljas on vähemalt valge. Peale tööd on liiga pime juba, et miskit pildistada. Ma pole jõudnud eestikeelset juhendit vaadatagi! Vot kuidas töökohavahetus mõjub... Raudselt laupäeval või pühapäeval kuhugi välja patseerima, ega värske õhk kahju ei tee... ja vahelduseks võiks ju ka päevavalgust näha... Siin on katuseaknad ainult. Kurat, ja see tuletab meelde, et ma pole see nädal oma toas kordagi kardinaid eest tõmmanud! Lilled on siis ju puha pimeduses, see neile küll head ei tee. Jube! Minu hajameelsus on VEELGI suuremaks läinud ja see oli juba enne liigagi suur. Miskit tuleb ette võtta, et asjad päris käest ära ei läheks. Pisike paanika osakond on nüüd... Vist on isegi hea et meest ja lapsi pole... lapsed unustaks ma ilmselt lasteaiast koju tuua ja mees jääks nälga, sest süüa ma kas ei teeks või siis kõrvetaks põhja. Vahel on isegi hea, et isiklik elu piirdub raamatute, interneti ja sõpradega :D

Nostalgia :)

Kuidas inimesed suudavad minna normaalsel ajal magama? Minul on iga päev üllas mõte, et kell kümme hakkan end magama sättima ja hiljemalt kell üksteist hulgun ringi juba Une-Matimaal. Aga näed... see on teoorias väga hea, aga praktikas on mul tõsised raskused selle teostamisega. Kuidas inimesed suudavad?
Vähemalt on tagasi jälle prias tavaline olnud olek, et enne kella kümmet ma isegi ei ürita mõelda. Ja kuskil üheteistkümneks hakkab vaikselt inimese tunne tagasi tulema, et siis peale lõunat uuesti minema minna. Ning kuskil kella üheteistkümnest hakkab jälle nälg piirama. Nostalgia... Vanad head ajad... Kui nüüd vanad head inimesed ka siin oleksid... nuuks. Aga kõht koriseb...

kolmapäev, 9. november 2005

palve anonüümsetele.

Teie jaoks ei peaks olema suurt vahet kas kommite Anonymous nime all või valite mingi suvalise varjunime (hiir, klaviatuur, lillepott jne). Minu jaoks oleks aga suureks abiks ja kergenduseks, kui oleks võimalik vahet teha anonymous ja anonymous kommijal. Onju. Teeme nüüd nii, et valime endale kõik ilusasti mingi varjunime (võib ka pärisnimi, kui julgete :P) ja jätkame samas vaimus. Või noh, teie jätkake, mina kobin magama ära. Head ööd :)

Aleksei kiisu

Magad maha, jääd ilma.

"Muidugi eksisteerib oht, et kohtamas käimine on nagu muusika saatel mängitav toolimäng ja püüa parem rabada endale üks tool - ükskõik milline - ja ruttu. Aga ma ei allu survele. Usun, et kusagil on minu jaoks see õige ja... No kes nüüd kahmas endale selle viimase tooli?"

Cindy Chupack "Meeste vahepeal"

Tänane õppetund

Unise peaga ei tohi teha täpsust ja head mälu nõudvaid asju. Peale pikka pabistamist, paanitsemist ja ohtrat kätevärinat sain ma lõpuks aru, milles on viga. Aga sellele eelnes mitu tundi otsimist... Peale kolmandat kustutamist ja uuesti tegemist tuli lõpuks meelde, et ahhaa... vot sinna tuli ka linnuke panna.
Uhh... pea valutab nüüd. Aga hakkama sain... vist. Nüüd panen igaks juhuks enda jaoks ka juhised kirja, et järgmine kord enam sellist paanikat ei oleks...

I feel happy :)

Esimene nädal on läbi ja ma käin endiselt ringi ümisedes I feel pretty, I feel witty... Huvitav, millal see vaimustus vaibub ja argipäev kohale jõuab? Ah, keda see huvitab! Elu tuleb ikka mõnuga võtta ;) Ja nii pakungi täna tööl kooki, sest siin on selline tore komme, et igasugu põhjustel pakutakse head ja paremat (ja nagu Indrek ütles, ega põhjuse puudumine ei ole takistuseks :P) Ning kunagi lähiajal lähme osakonnaga (10 meid ongi ainult) bowlingut mängima, mina korraldan :)

Lõpetuseks tarkusetera neile, kes mõtlevad dieedi pidamisele (või lihtsalt söögiportsude vähendamisele) - vältige värske apelsini lõhna, see tõmbab sisikonna nii tühjaks, et tekib tunne nagu oleksite söönud viimati kaks päeva tagasi. Igastahes minu hommikusöök (klaas keefiri ja suhkrukringel) haihtus minu kõhust. Kõrvalkuubikus söövad inimesed apelsini... Lähen toon endale alt müügisaalist kakaod, äkki aitab lõunani vastu pidada. (kohvi-kakaomasin asub müügisaali puhkenurgas)

teisipäev, 8. november 2005

Pärl raamatust

"Mul on hirm, et juhul, kui mul on hingesugulane, on ta bussi alla jäänud."

Cindy Chupack "Meeste vahepeal."

Soe tunne.

* Vahel on hea vaadata kellelegi silma ja näha vastu vaatamas siirast hoolimist.
* Üks pehme pai lohutab ja turgutab paremini kui kümme suvalist suudlust.
* Vähemalt sõpradega on mul vedanud, olgu muude suhetega kuidas on.


EDIT 22:45 -->
** Vahel ei teeks muidugi paha ka kellegi silmadest armastust vastu vaatamas näha.
** Vahelduseks võtaks hea meelega ka mõned suudlused (kurat, kasvõi suvalised kui muud ei saa).
** Miks ei võiks mul vahel ka suhetega näkata?

Lihtsalt väike une-eelne meeleheitehoog. Hommikuks läheb üle.

Lihtsalt hea tuju :)

Viimastel päevadel käin ma ringi ja ümisen omaette "I feel pretty" laulukest. Teate küll, West Side Story's oli see laul.; kuigi minul kummitab see tänu filmile Anger Management. Just selle filmi pärast teebki see laul mul tuju heaks (kes on näinud, saab aru; kes pole, siis marss-marss vaatama!)

I feel pretty,
Oh, so pretty,
I feel pretty and witty and bright!
And I pity
Any girl who isn't me tonight.

I feel charming,
Oh, so charming
It's alarming how charming I feel!
And so pretty
That I hardly can believe I'm real.


Vahel lihtsalt on hea tuju... Kes teab, kui kauaks. Pill pidavat pikka ilu peale tulema :P Aga nagu siin üks teravkeelne anonüümne kommija märkis - kui sisemist ilu pole antud, siis pean sellega lihtsalt leppima. Seega kui pole ilu, siis järelikult ei tule ka pilli :P

esmaspäev, 7. november 2005

Anatoomia tund.

Küsimus: Kui naine tõmbab tugevneva jõuga ühe käega munadest ja teise käega riistast, siis mis katkeb esimesena?

Vastus: Häälepaelad!

Projekt: Mutt Maakeraks?

Tänane lõuna oli tõeline jubedus. Valisin menüüst välja kõige paremini kõlanud prae - sealihapada ploomi ja aprikoosiga. Tundub hea, kas pole? Esimese kahvlitäie järel läks aga söögiisu üle. See kuradima pada maitses nagu keegi oleks seda siga hautanud potitäies rääsunud searasvas. Igastahes maitse oli kirjeldamatult õudne. Tõstsin siis söögi kandikule tagasi ja seadsin sammud hoopis Statoili Frankfurteri järele. Kõhu sain täis ja ajutiselt läks ka selle seapaja maitse suust ära. Kahju, et siin lähedal McDonaldsit pole, juustuburgerit sööks mõnuga lõunaks :D Sest nagu Magic kirjutas - sisemine ilu on see, mis loeb ja seega võin end mõnuga maakeraks süüa :P

HELP!

Ma vajan kiiresti inimest, kes oskab kasutada, administreerida ja parandada Notes'i. Netist leiab abimaterjale imeliselt vähe ja leitud materjalid on imeliselt üldsõnalised. Mul on kahtlane tunne, et seda abi vajan ma veel pikka aega, sest siin ei tunta seda programmi ka eriti hästi. MIKS OMETI EI KASUTA NAD EXCHANGE'i??? Why, oh why???

/me läheb nutab vetsus natuke aega.

pühapäev, 6. november 2005

Mnjäu :)

Nägin täna lõpuks ka uue Tartu Kaubamaja ära ja üldmulje eriti ei muutunud. Kuidagi lage ja tühi on see, riidepoode on vähe, olemasolevad poed hajuvad kuidagi ära ja peamine - kus on pingid??? Miks ei ole seal pinke, kus saaks jalgu puhata ja kus saaksid mehed oodata, kuniks nende naised shoppavad? Ainus hea asi, mis seal on, on kolmanda korruse söögikohast avanev vaade Vanemuise teatrile. Kuigi ka selle nautimise rikkus ära teadmine, et varem sai seda vaadet imetleda palju rohkematest kohtadest kui ainult kaubamaja sööklast.

Ja ma peaaegu leidsin endale imeilusa mantli. Kõik oli perfektne - värv, tegumood, pikkus ja hind. Seljas istus imeliselt ja ma lihtsalt tundsin justkui oleks selle mantli peale kirjutatud, et see on MINU mantel. Aga... alati peab olema ju üks aga... Mantel oli tehtud kellelegi, kelle käed on lühemad kui minul. Taaskord pidin alla vanduma igavesele needusele - enamus pikkade varrukatega riideid on mulle sobimatud, sest mu käed on pikemad kui n-ö standard ette näeb. Kui pluuside puhul saan valida lühikese või pooletoobise varrukaga eksemplare, siis mantli ja kampsunite puhul see kahjuks ei tööta. Ja nii pidingi kahjutundega selle imelise MINU mantli tagasi riputama ja kõrvad lontis poest välja sammuma. Sees senimaani kripeldab... Järgmine nädalavahetus ei lähe Tartu ja seega saan siin poetuurile minna (peale tööd ei viitsi lihtsalt, eriti kuna uus töökoht asub Pärnu maanteel ja sealt kesklinna sõitmine on täielik surm.)
Reedel näiteks tiksusime Pärnu mnt'l oleval viaduktil 15 minutit, buss liikus meeterhaaval edasi (kui niigi palju.) Ma polnud varem ummikus istunud ja seega oli see uus kogemus. Üldiselt hakkan nüüd vist laupäeva hommikul Tartu sõitma, sest reede õhtul on liiklus liiga kreisi, et kesklinna tiksuda. Ja see reede oli lennujaama kandis mingi avarii ja tänu sellele sõitis Tln-Tartu buss pool tundi linnast välja. Tartusse hilines buss 25 minutit ja vahepeal oli mul tõsine hirm, et ei jõua viimasele bussile, mis koju sõidab.
Bussisõit ise oli ka paras põrgu, sest sattusin kõrvuti istuma inimesega, kes praktiliselt terve sõidu aja sõi midagi - võileivad, koogid ja morss olid tal ilusasti kaasas. Bussijuht keeras kütte ka suht põhja ja nii ma istusin seal, endal süda nii paha kui olla saab. Osaliselt on see vahelduv kehv tunne põhjustatud rohtudest, sest need mõjuvad maole päris tugevalt. Ostsin täna endale Gefiluse kefiiri, et natukenegi magu säästa. Tüüpiline, et võimalikest kõrvalmõjudest avaldub minul iiveldustunne ja mitte isutus :( Isuga on kõik liigagi korras, mis iseenesest teeb iivelduse veelgi vastikumaks. Jep, lõbus see igastahes pole.
See nädalavahetus ei jõudnud jälle Unistajale külla, seega jääb see käik ülejärgmisse nädalavahetusse. Käisin Nefkal arvutit sättimas, maadlesin õelastega, lobisesin õega ja käisin Virxuga shoppamas. Teatris käisin ka - Frankesteini vaatamas. Päris lahe asi oli, oleks võinud olla veelgi õudsem ja kõhedustekitavam. Õhkkond ja asukoht lubanuks palju enamat, aga üldiselt jäin üsnagi rahule. Avastasin, et vanas anatoomikumis on T-L avatud näitus ja vanad eksponaadid. Enne etendust jõudsime natuke ringi vaadata seal, aga aega oli liiga vähe. Raudselt lähen tagasi, olgugi et need eksponaadid ajasid natuke südame pahaks (või oli see rohtudest?) Ma ei teadnudki, et vanasse anatoomikumi külastajaid sisse lastakse... Hämmastav tegelikult, kui vähe ma oma kodulinna tunnen (no olgu, ma pole päris Tartust pärit, aga no mis see paar kilomeetrit siia-sinna siis ära on...)
Igastahes nädalavahetus oli jälle tihe ja lõbus nagu tavaliselt. Kodus on hea olla, aga samas... siin on hetkel vist parem. Ainult Joosep on puudu täielikust paradiisist :)

Aga nüüd lähen ja vaatan edasi kuldset klassikat - Sister Act.

reede, 4. november 2005

THE DONKEY

The boy rode on the donkey and the old man walked. As they went along they passed some people who remarked that it was a shame that the old man was walking and the young boy was riding. The man and boy thought maybe the critics were right, so they changed positions.

Later, they passed some people that remarked, "What a shame! He makes that little boy walk." They then decided that they would both walk!

Soon, they passed some more people who thought that they were stupid to walk when they had a decent donkey to ride. So, they both rode the donkey. Now they passed some people who shamed them by saying how awful it was to put such a load on a poor donkey.

The boy and man said they were probably right, so they decided to carry the donkey. As they crossed the bridge, they lost their grip on the animal and the poor donkey fell into the river and drowned.
Is there a moral to the story?


Yep: IF YOU TRY TO PLEASE EVERYONE, YOU MAY AS WELL KISS YOUR ASS GOODBYE.

LN.

Üks asi, mida ma nii väga ei armasta siin, on Lotus Notes. Just nimelt see on siin meilisüsteemiks.Ei ole üldse tore ja loogiline nagu Outlook on. Üsnagi ebaloogiline pigem. Näiteid võin juba kolme päeva peale tuua üsna mitu. Üks, mis mind kõige rohkem tigedaks tegi, on see, et kui Notes'is tahan saadetud kirja kuhugi teise kausta salvestada, siis see küll toimub, aga kui originaali Sent kaustast ära kustutan, siis kustuvad ka kõik koopiad. Muidugi avastasin ma selle läbi valusa õppetunni... Väga müstiline süsteem.
Asja teine "hea" külg on see, et ega keegi siin eriti seda Notes'i ei tunne ka ja kui hommikul mingi segane olukord mul tekkis (mida loomulikult keegi polnud varem näinud ja mis tekkis ka täiesti omaalgatuslikult peale Notes'i käivitamist), siis lahenduseks oli see, et minu profiil kustutati ära ja tehti uus. Sest lahendust ja põhjust ei osanud keegi välja mõelda. Internetis ka eriti miskit mõistlikku ei leia selle süsteemi kohta. Arenguruumi üldiselt on...

neljapäev, 3. november 2005

I'm loving it :)

Võib-olla kilkan ennatlikult, aga peale kahte päeva võin ma öelda, et mulle vist ikka tõsiselt meeldib uues kohas. No eks kahe nädala pärast vaatame uuesti seda asja, aga võrreldes pro'ga on mul ikka ülimalt hea tunne. Täna sain näiteks hunniku igast domeeniadminni õigusi ja tegin esimese kasutaja Active Directory's. Lahe :) Prias töötasin ligi kaks aastat ja ei näinud serverite interface lähedaltki, nüüd aga kahe päeva jooksul olen läbi käinud päris mitmed serverid ja saanud endale igast õigusi juurde. Olen rahul üldiselt... Kuigi jah... Lotus Notes ikka suhteliselt sakib, aga pole hullu, saan jälle ühe linnukese cv'sse juurde panna.
Igastahes - hetkel on tunne selline, et sinna jään ma ilmselt tükiks ajaks istuma :)

vot mutt :)

Kõnnin mina uhkelt pea püsti töökoha poole, kui korraga kostub mu kõrvu hüüdmine: Mutt! Mutt! Esimese matsuga ei saanud arugi, et mind kutsuti :P Aga näed, Statoili kõrval seisis Grisha, kes mulle lehvitades järele hõikus. Lõbus vahejuhtum, mis tegi tuju lausa paremaks (mitte et see mul nagunii suhteliselt hea ei oleks...)
Ja hea meel on ka, et sain Grishale ilusasti lehva-lehva teha, sest homme pühib tema ju Eestimaa tolmu oma jalgadelt mõneks ajaks maha.

Lõbusaid seiklusi sulle, kallis Grishakene!

Elamused lõunalauas :)

Ma olen lootusetu. Täna lõunal maadlesin jälle korgiga - ei tahtnud teine lahti tulla. See on kusjuures vägagi tavaline nähtus minu puhul. Pria poikad kinkisid mulle sünnipäevaks suisa spetsiaalse korgikeeraja, aga arvake ära, kas see on mul kodus või on see mul kodus :P Õnneks suudan ma teatud hetkedel sellest "ma-saan-ise-hakkama" suhtumisest loobuda ja nii astusingi kohvikus ühe laua juurde ja palusin õnnetu naeratuse saatel, kas keegi saaks mind aidata, sest ma ei jõua ise korki lahti keerata. Meeldiva ja uhke naeratuse saatel keeraski üks kena noormees pudelil korgi maha - jälle andsin ühele mehele võimaluse end tõeliselt tugeva ja galantse Mehena tunda :D
Siiski tunnen puudust oma tavalistest korgikeerajatest... kahju, et nad kõik kuskil mujal on :(

kolmapäev, 2. november 2005

Algloomad - värisege!

Ostsin täna lõpuks oma rohud välja. Homme hakkan tablette sööma ja seega 20 päeva olen alkoholivabal reziimil. Mis omakorda tuletab meelde, et ma idikas ostsin täna ju pudeli veini koju. Dah, nüüd pean siis pudelit imetlema kolm nädalat. Külalisi nagunii ei käi ja seega ei saa kellelgi teisele ka veini pakkuda.
Uurisin just geeli ja tablettide infolehte ja avastasin lause, mis teoorias peaks loomakaitsjad tagajalgadele ajama - rohud on algloomade vastase toimega :D Armas tõepoolest. Eriti meeldiv on lugeda tablettide infolehest, et võimalikud kõrvaltoimed võivad olla näiteks iiveldus, krambihood, unetus (that's something new for me <-- see on iroonia muideks) ja segadusseisund. Ainus meeldiv kõrvaltoime tundub olevat isutus, aga karta on, et see ei taba mind nagunii :P Igastahes hakkan siis end ravima ja vaatan, kas peale ohtrate kõrvaltoimete ka soovitud raviefekt avaldub.
Selle 20 päeva kohta veel nii palju, et infolehes on kirjas, et kui ravi kestab kauem kui 10 päeva, siis on soovitatav teha vereanalüüs leukotsüütide arvu määramiseks, sest võivad tekkida eosinofiilia ja leukopeenia. Armas, kas pole? Minu arst küll mingitest analüüsidest ei rääkinud...
Näed, ei käinudki lõunal üksinda - minu ülemus liitus minuga. Jajaaa... tase omaette :)

Welcome :)

Ma sain endale just eriti edeva hõbedase Mercedes-Benzi pastaka, suure ja nunnu MB kruusi, pisikese MB märkmiku ja särava MB logoga võtmehoidja. See on n-ö tervitus-komplekt siin uutele töötajatele. Tassi üle on mul väga hea meel, nüüd peaks ainult välja selgitama, kas siin kuskilt ka teed või kakaod saab. Seni olen näinud inimesi kohvitassidega ringi liikumas, aga eks neid tee-joodikuid ongi vähem kui teisi normaalseid inimesi :P

Aga muidu mulje on päris positiivne... Istun jällegi nelja kutiga/mehega ühes toas, ülemus istub otse seljataga (jeee...) ja maja on üldiselt mehi täis. Autod on ka ilusad ;) Kahju,et lõunal pean vist jätkuvalt üksi käima :(

teisipäev, 1. november 2005

Roosa & Helesinine ;)

Mina hakkan tibiks. Või noh siis leebemalt öeldes viisakalt ja naiselikult riietatud naisterahvaks :D Uues kohas on riietumiskoodeks, mille kohaselt peab välja nägema esinduslik ja viisakas. Minule õnneks see väga rangelt ei kehti, sest viibin enamuse ajast oma toas ja klientidega kokku ei puutu. Samas... vahelduseks oleks päris tore jälle viisakaid särke kanda :P Ja täna ostsin endale lilla velvetseeliku. Nii nunnu, sellega näen ma peaaegu täiskasvanud välja :p Mustad kingad/saapad ja valge pluus juurde ja olengi mimm valmis. Nüüd on vaja oma riidekappi täiendada ja pluuse-pükse-seelikuid juurde soetada, sest praegune garderoob ei mahu hästi viisakuse mõiste alla... Eriti esinduslik vist pole särk tekstiga "I'll love you when you're more like me" või "For a minute there you bored me to death."
Täna käisime isegi Magicuga Viru keskuses lahtiste silmadega ringi ja panime paika, et vot nüüd hakkame tibideks. Paar shoppamistuuri ja olengi tibi valmis. Uskumatu, onju?

Aga ega tegelt seal Virus me eriti viisakaid riideid ei jõudnud vaadata, sest põrkasime Terranovas selliste riiete otsa, et edasine silmadega-ostlemine möödus naerurõkatuste saatel. Sellest võite muidugi lugeda juba pikemalt Magicu sulest. Ja filmi kohta nii palju, et mulle õnneks ei mõjunud see nii rängalt nagu Magicule ja kinost väljusin parajalt lõbusas meeleolus. Samas hea, et Neeger meiega kinno ei tulnud, sest edasised jututeemad oleksid tema ilmselt enesetapu äärele viinud (või siis mõrva sooritamiseni :P) Ja film ise poleks talle ka ilmselt nii palju elamusi pakkunud. Hea film oli kusjuures... Kahju, et Eestis selline online-deitimise värk ei tööta...
Ahjaa... ja Magicuga sai meil paika pandud, et neljapäev on kinopäev :)

Ja täna andsin endale järjekordselt lubaduse üks konkreetne tegevus lõpetada, sest lihtsalt enam ei taha negatiivseid emotsioone tunda. Eks näeb, kuidas seekordne lubamine lõppeb... Esimestel kordadel pidasin vastu umbes pool päeva, aga viimasel ajal suutsin juba mitu päeva end tagasi hoida. Loodame parimat...

Aga nüüd magama, sest homme pean kell kaheksa tööl olema. Jama onju, enam ei saagi poole kaheksani põõnata :( Nüüd pean hoopis 07:25 bussipeatuses olema, et ikka õigeks ajaks tööle jõuaks. Homme õhtul püüan siis uusi muljeid jagada...

1 minute later...

Täna on siis vaba päev :) Hommikul oli niiiiii mõnus lihtsalt voodis vedeleda ja tasakesi ärgata. Täna on nii palju asju, mida teha tahaks, et ilmselt ei jõuagi igale poole. Pisike shoppamine on plaanis ja siis kella kaheks uude kohta töölepingut üle vaatama - neil selline värk, et töölepingut ei saadeta meilile läbivaatamiseks ja seega pean end ise sinna kohale vedama. Nii et täna on väikene orienteerumine plaanis. Ja õhtul Magicuga kinno :)

Eilne film oli ikka huumori tipp!!! Ma pole ammu nii palju naernud. Minu kõrval istunud noormees vist oleks mind ja Magicut hea meelega padjaga lämmatanud, aga näed - padi jäi maha. Aga no ausalt, kui sa ei talu teiste naermist, siis mida kuradit sa üldse ronid komöödiat vaatama? See film oli tervenisti üks suur pärl ja eredamaid hetki ei oskagi esile tuua. No ja mida ütlekski teile sõnapaar "1 minute later" kui te pole seda filmi näinud? Raudselt peab seda uuesti vaatama, sest see on lihtsalt liiga hea film, et mitte vaadata. Ja kes pole veel seda vaatamas käinud, siis marss kinno! Ma loodan ainult, et teie ei satu samale seansile meiesuguste naerupallidega, kes üle saali naerda hirnusid :D
Ahjaa... ja surra-murra on üks õige hea asi, soovitan soojalt ;)