pühapäev, 31. detsember 2006

vaikus enne tormi

HEAD VANA LÕPPU JA FANTASTILIST UUE ALGUST! UUEL AASTAL UUE HOOGA... ;)


Kui ärkan ja märkan, siis skriban ka oma nädalavahetusest. Seniks... Paus - 15 minutit :)

reede, 29. detsember 2006

orav rattas

Aasta viimane tööpäev ja ma jooksen nagu orav rattas. Ülimalt kiire ja ülimalt palju asju on vaja teha. Tundub, et see aasta tööl poistega shampust ei joo... Eelmise aasta viimane tööpäev oli palju lõbusam, siis ei teinud praktiliselt üldse tööd :P
Aga ega ma olen kangekaelne ka, tahan kõik täna valmis saada, et uude aastasse vanu asju ei tilguks. Loll omadus.

kivi postimehe kapsaaeda

Postimees online'st võib lugeda, et Joobes juht rullus autoga ühe katuse. Tahaks isegi näha, mismoodi ühe katuse rullumine toimub... Huvitav, kaua postimehes see trükiviga üleval püsib? Reeglina parandavad suht kiirelt ära sellised apsakad.

neljapäev, 28. detsember 2006

ikaldus aastavahetusega

Aga aastavahetuse plaanidega on tõsine ikaldus. Kas veeta need tema sõprade või minu sõprade juures? Tema sõprade juures sureksin mina igavusest maha, sest teistel kas pole kaaslast või ei võeta seda kaasa. Minu sõprade puhul oleks temal igav, sest noh, ta ju ei tunne neid. Ja isegi mina tunnen seltskonnast ilmselt ainult kahte inimest. Kui sõprade juures ühine pidutsemine ära langeb, siis tekib küsimus, kas kahekesi omaette või kumbki oma sõpradega? Kahekesi omaette puhul tuleb leida koht, viis jne mida mõlemad tahavad. Järjekordne peavalu. Kumbki omaette - teoorias ideaalne, aga natuke nagu tahaks ikka koos olla... Raske otsus. Seni olen oma aastavahetused veetnud Tartus "teise perekonnaga" ehk kursakatega või kodus vanematega. Pole nii ammu pidanud kellegagi oma plaane ühildama, et ei oskagi nagu enam. Eriti kuna see aasta varjutavad oma pesast tulenevad emotsioonid kõik muud sündmused ja igasugune pühade tunne puudub - no mida sa tähistad, kui pole tunnetki, et oleks vaja tähistada.
Mina istukski üldse kõige parema meelega oma pesas ja õhkaks suurest vaimustusest. Aga temal oleks igav niimoodi nelja tühja seina vahel istuda. Ja pealegi kipub minu tähelepanu seal ühelt asjalt teisele hüppama ja ma võin keset lauset äkki mingi korterit puudutava kommentaariga lagedale tulla.
Tegelikult ta ju isegi pakkus välja, et läheks kahekesi kuhugi ilusasse kohta õhtustama ja hiljem linnapeale ilutulestikku nautima, aga ma ei tea... See on ju kallis. Ta küll tahab välja teha, aga mul on paha tunne, kui minu peale niimoodi raha kulutatakse. Ise olen ma aga hetkel nii plank, et ei raatsi poest saiagi osta. Ja kuhu sa lähed niimoodi paaripäevase planeerimisega - normaalsed kohad on ilmselt juba täis broneeritud. Samas niisama kahekesi tema pool istuda ka ei tahaks, see oleks liiga tavaline...

Ausalt, nendest pühadest on rohkem peavalu kui asi väärt on.

esimene plats puhas

Sain täna kamorka tapeedist puhtaks. Vist. Kindel pole, sest suutsin lambi ukse küljest maha kukutada (selle käigus läks pirn katki) ja tänane töötamine toimus uksest sissepaistva valguse paistel. Eks ma siis valgemates tingimustes vaatan üle, kui puhtaks seinad sain.

Üldiselt pole tõesti eriti vahet, kas leotada tapeeti lihtsalt leige veega (boileri lülitasin välja, seega sooja vett pole hetkel) või siis selle keemialahusega. Liimi võttis see keemia natuke paremini lahti, aga vahe pole väga märgatav. Aga kamorkas oli selline veneaegne pabertapeet, võib-olla selles asi. Toas on juba uuem ja kummisem, eks näis, kuidas selle peal võrdlus toimub.

Homme pean ostma juurde paar pahtlilabidat ja pesukäsna, et tüdrukutel oleks, millega laupäeval tööd teha. Põrandalapid pean ka ostma ja kummikindaid samuti. Loodan, et Jyskist leian mingid odavad taburetid/pingid, mille pealt oleks hea lae äärest tapeeti lahti kraapida. Väiksed asjad, aga krt raha võtavad. Tsekid hoian alles, et hiljem kokku lüüa palju siis remont maksma läks. Juba ette on valus. Aga oma pesa nimel olen valmis peaaegu kõigeks.

sissemagamine = väljamagamine

Suutsin täna täiesti ametlikult hiljaks jääda ja laekusin täpselt kella kümneks tööle. Ei ole üldse hea mõte hommikul peale äratust mõelda, et ma korraks veel ringutan ja siis kohe-kohe tõusen üles ja lähen pead pesema. Ringutasin nii hästi, et kell 9:15 ärkasin selle peale, et Lea hakkas köögis kolistama. Oi, kui kiirelt ma riides ja uksest väljas olin. Une ehmatas ka minema selline äratus.
Aga... kõigel on kunagi esimene kord...

säästu-jõuluvanal süles



See käis umbes nii:
- Kas sa salmi ka tead?
- ee....
- Ilma salmita kinki ei saa!
- mm... ühte salmi isegi tean.
- noo?
- Põleb kuusk ja põleb tuba... Hei! See on minu sall ju!
- Ära sega jõuluvana!
- ...

kolmapäev, 27. detsember 2006

õppetunnid elust enesest

Esiteks - kui on plaan hakata seintelt tapeeti lahti leotama, siis oleks mõttekas varuda midagi, millega põrandale valguv vedelik ära kuivatada. Muud jalavarjud lisaks sokkidele tulevad ka kasuks.

Teiseks - lae alt saab tapeedi lahti palju kergemini, kui varuks on mõni pink, tool või tugev kast, kuhu peale ronida. Pappkarp ei ole piisavalt tugev.

Kolmandaks - kruvisid on tunduvalt lihtsam lahti keerata, kui teha seda õiges suunas. Isegi pahtlilabidaga.


Kokkuvõte: see remont saab olema väääääga huvitav...

vaikselt juba remondilainel

Jõulud on selleks aastaks läbi, kingitused jagatud ja jõulukilod kogutud. Nüüd tuleb hakata rahakotti turgutama ja kilosid kaotama. See saab lõbus olema :P
Eile ajasin juba korteris tapeedile küüned taha, natukene nihverdasin seal. Täna peaks ehituspoest läbi astuma ja seda spetsiaalselt tapeedi mahavõtmiseks mõeldud vahendit ostma. Laevärvi peaks kah vaatama, saan laupäeval tüdrukud tööle panna :P Lõunapoolikul käitusin tervislikult ja käisin ümbruskonnaga tutvumas. Päris heas kohas hakkan elama - kodutute varjupaik on kohe ümber nurga, sotsiaalmaja ja tunnisaun kah :D Vanurite päevakeskuseni pole ka väga pikk maa ja isegi noortekeskus on läheduses. Tegelikult hästi ilus ja rahulik kant on. Ja ma nägin elus esimest korda klaasist garaazi. Päris omapärane vaatepilt oli. Aga saame aru - kui ikka uhke mersu ostetud, siis peab seda ka eksponeerima :P

Pean meelde jätma, et ostaksin suuri prügikotte ja töökindad. Mingit pisikest pahtlilabidat on ka vaja, et tapeeti seinalt lahti lükata. Liivapaberit ka või noh miskit, millega saab uksepiidalt värvi maha lihvida. Oeh, ma pean vist nimekirja tegema. Ja bingopileti ostma.

/Edit peale poodi --> pahtlilabidas, kummikindad, tapeedieemaldamise keemia ja liivapaber olemas. Tööle tagasi jõudes tuli meelde, et kuskil sees tuleb seda keemiat ka lahjendada... et siis pean pange ka ostma endale. Laevärvi kohta pean enne isalt telefonitsi konsultatsiooni paluma, oma mõistusega ma seda osta ei oska. Kui rahast väga kahju ei hakka, siis äkki ostan ka uste jaoks värvi ära. Kuigi kahtlen, kas need saavad ühe päevaga puhtaks lihvitud... Huvitav, kas on olemas ka mingi spetsiaalne aine, millega oleks soovitav uksed üle käia enne värvimist... Pean isalt uurima.

pühapäev, 24. detsember 2006

tirilimps


sedasamust et...

... Lõbusaid jõule siis kõigile :)

laupäev, 23. detsember 2006

muusika

Viimase aja lemmiklugu: Within Temptation - Overcome.
Mõni mees oli nii armas, et otsis täitsa omal algatusel kokku 15 lugu, mis tema arvates võiksid mulle meeldida. Ega meeldivad kah... Natuke kindlasti ka selle tõttu, et just tema need mulle välja otsis :) Aga Overcome on tegelikult ka ilma selleta ilus lugu.

jõulused mõtisklused

Tegelikult... kui nüüd keegi ütleks, kuidas saaks külili video otseks keerata, siis oleksin ma väga õnnelik.

Ja kui ma teaksin salavalemit, kuidas kõigist neist jõulukilodest kiirelt lahti saada, siis oleksin ma veelgi õnnelikum :P Niuke kõht on juba ees, et peeglisse ei taha vaadatagi. Ja homme on veel ees... Aga no ema kartulisalat viib alati keele alla ja õeraasu imemaitsev pasteet lihtsalt ronis ise saia peale. Ja siis õeraasu õunakringel... Do I need to say more?

Aga jõulud... jõulud on toredad :) Ja jõuluvana on see aasta kingitustega nii armsalt täppi pannud :)

soolane kinginimekiri

Tegin lõpuks nimekirjaga algust. Aega võttis, aga loodetavasti asja sai. Keeruline on kirja panna, mida mul vaja oleks. Hetkel on kirjas peamiselt köögis vajalikud asjad, natuke vannitoa pihta kah. Elutoa kohta ei oska ju eriti miskit hetkel öelda, ma pole otsustanud veel, mis värvides mul elamine tuleb. Nii saingi praegu kirja panna vaid asjad, mis värvist ei sõltu eriti. Ma olin veel nii tubli, et otsisin osadele asjadele ka selgitavad pildid juurde - sõnadest jääb vahel väheks. Nüüd on vähemalt miskit ette pista, kui hakatakse kingisoovide kohta pinnima.

reede, 22. detsember 2006

ajukääbik!!!

No sa kuradi-kurat! Arvake ära, kes võttis lõunal 250 krooni automaadist välja ja siis ilma kaardita minema jalutas. Õige - see olin mina! Kõige parem on see, et kui ma siis 15 minutit hiljem panka helistasin, öeldi mulle, et automaat ei söönudki kaarti ära. Järelikult minu järel keegi pani selle vasakule. Õnneks polnud ühtegi tehingut sellega tehtud, nii et asi seegi. Aga uue kaardi saan alles järgmine reede - pikad pühad 250 krooniga ootavad ees. See saab lõbus olema.
Kuram, ma olen enda peale nii tige praegu!

lõpuks ometi!

Praegu just siin ja nüüd, just nende inimestega koos on mul see aasta esimest korda jõulutunne. Lõpuks ometi jõudis jõulumeeleolu ka minule kohale. Kuidagi hea on siin olla praegu. Soe ja südamlik tunne :) Jõulud ju...

päkapikud?

Aga mul käisid täna päkapikud tööl! Neli shokolaadi oli klaviatuuri ette jäetud. Või siis on mul salajane austaja?
Igatahes poikad omaks ei võta ja ega ma eriti ei viitsi pinnida ka - shokolaad on shokolaad, ükskõik kes tõi. Söön koos poikadega selle lihtsalt ära :)

neljapäev, 21. detsember 2006

minu uus punane nunnu

Kehva tujuga ei tohi mind poodi lasta. Tänaseks saagiks on nunnu punane hiir ja veelgi nunnum ja punasem cd-mängija:


Ahjaa... ostsin veel pealekauba esimese mööblieseme endale koju - tugitooli. Nädala pärast saan kätte, st. pean järgi minema. Internet on imeline, kas pole? :P


/Edit järgmine päev --> Punasel hiirel helendab see kerimisrullik elektrisiniselt! Nii jõululik kohe :) Mitte, et ma ei pidanud hommikul laua all roomama, et hiirt vahetada. Seelikuga on hea roomata...

argh, tujutu!

Arumaisaa, kõik nagu oleks ju super-duper ja ometi on mul igasugune tuju kadunud. Isegi paha tuju pole! Lihtsalt ei ole mingit tuju. Tuim ja ükskõikne tunne on. Üks pealtkuuldud jutukatke võib ikka kummaliselt mõjuda. Täna tuleb üks pisike lopane kiirkõnd ette võtta, muidu sellest olekust välja ei saa. Ma pean selle endast välja kõndima. Lihtsalt nii kuradima tujutu on olla.

kuusevargad

Mu õeraasul viidi täna öösel jõulukuusk ukse tagant ära. Eile õhtul ostsid sellise pisikese potiga kuuse (et saaks kevadel maal maha istutada) aga ei viitsinud enam nii hilja kuuske ehtima hakata ja panid välisukse juurde seisma. Neil seal selline varjualune, et kõigepealt trepist üles ja siis on katusega osa ja uks. Suvi otsa seisid laste jalgrattad ja mänguautod seal varjus ja miskit ei kadunud. Nüüd aga viidi öösel kuusk ukse tagant minema. Hämming... Kuused pole ju NII kallid, või on?

pildimaterjal

Panin asjalikumad korteripildid üles oma albumisse. Kes arvab, et tahaks neid näha, siis andku märku kas msnis või saatku kiri mutt.mutiste@mail.ee - saadan lingi. Siia ei hakka riputama.

kolmapäev, 20. detsember 2006

14 põtra















* Põdrad pärit minu korteriukse sisemiselt küljelt.

vaata kööki





lähivõtted

Tuba:


Köök:

pink panther

Vot nii roosa ongi minu vannituba.


minu pesa

Aga eile... Eile käisin ja õhkasin suurest õnnest oma uues korteris. Käisin nagu napakas ringi ja jäin suvalistes kohtades seisma, vaatasin ringi ja õhkasin :) Pea on mõtteid ja plaane täis, juba tahaks seal madistada. Ei taha siin tööl istuda! Täna tuleb Lea korterit vaatama, siis saan juba konkreetsemalt plaane pidada. Eile ainult hõljusin õnneuimas ega suutnud mõistlikku juttu kuuldavale tuua. Ja kui õhtul meheraasu pool asjatasin, siis kippusin jõululaule ümisema - minu kiiks, ma ümisen jõululaule, kui heas tujus olen. Aga mis ma teha saan, mu pesa on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii nunnu :) Täiesti uskumatu, et see ongi nüüd minu oma. Või noh... 30neks aastaks panga oma, aga ikkagi... Ma pole vist kunagi nii õnnelik olnud, võib-olla ainult bak.töö kaitsmise järel.
Pilte ei suutnud eile teha, olin liiga omas mullis. Püüan lähiajal seda viga parandada. Aga praegu olen õnnelik.

uues kuues :)

Sain ka lõpuks oma blogi uude bloggerisse tõsta. Terve hommiku olen sellega nüüd madistanud - pole isegi tavapärasele blogiringile jõudnud :P Aga päris muhe on :)
Pean ainult välja nuputama, kuidas öelda bloggerile, et sidebaril olevad lingid avaneksid uues aknas...

teisipäev, 19. detsember 2006

girls only ;)

Tundub, et 30ndal detsembril saabuvad Taaralinnast esimesed tublid remontijad minu uue pesaga tutvuma :) Virxu ja Kata on oma kindla jah-sõna öelnud, Küljeluu on veel kõhkleval seisukohal - aga millal ta seda poleks :P Nüüd pean välja mõtlema, millest alustada tahan ja siis kodus isa käest tarkust koguma. Oi see saab lõbus olema - naistekari remonti tegemas :D
Peaks vist tõesti kirja panema, mida vaja on, ja siis mingisuguse eelarve tegema... Oleks vist valutum.

/Edit --> Juhhuuu, Küljeluu tulek on 95% kindel. Tema puhul pole ju kunagi miski 100% :P

lumesadu akna taga





soon to be married?

************************************
Praveen: helloo ..... when is ur marriage?

Mina: what marriage?

Praveen: humm... i saw u committed ... then i thought u r goin to be married soon..
************************************

Orkut on imeline koht... ja indialastel on tõepoolest oma kultuur ja kombestik.

esmaspäev, 18. detsember 2006

kel on laulud laulda...

Mõnikord õhtud ei sobi mulle. Ma muutun liiga melanhoolseks ja igatsevaks. Ülemäära mõtlikuks. Kuum hõõgvein aitab sellele üksnes kaasa. Tasakesi kummitab laul "Kel on laulud lalda", see Maarja-Liis Ilusa poolt lauldud versioon.
Nimetut on vist isegi kergem igatseda kui nime ja kujuga. Või ma ei tea ka. Ühtemoodi on sitt. Praegusel puhul on vist väikeseks lohutuseks teadmine, et juba homme... Aga melanhoolsusele see tegelikult eriti korda ei lähe.

Ma olen liiga tagasihoidlik ja arglik. Samas jällegi liiga julge ja ettevõtlik. Kuidas leida tasakaal? Milline see tasakaal olema peaks?

Ma vist lähen arvutist eemale. Mõtted hüppavad liiga palju.

mälugeenius

Kurat, avastasin just, et suutsin ühe sünnipäeva siin vahepeal ära unustada. Vot mis juhtub, kui mõtted on kinni korteriteemadega ja mobiili kalendrist on vajalik sissekanne kuhugi kadunud :S Natuke häbi on nüüd.

Milline põder sina oled?

You Are Vixen

Sexy and sultry, you're the one all the other reindeer dream about.

Why You're Naughty: That fur pulling spat you got into with Dancer over Santa.

Why You're Nice: Because even when you're nice, you're still delightfully naughty!

jõulud, my ass

Jõulutunne puudub see aasta ikka täielikult. Tavaliselt on mul selleks ajaks juba 99% jõulukingitusi ostetud ja pakitud. See aasta on mul aga täpselt üks jõulukingitus olemas - Gregorile ostsin kolm väikest puzzlet. Imelik on jõulunänni osta, kui väljas on september. Tegelikult on mul pisike vabandus ka sellele ajast maas olemisele - korteriteema võttis kogu aja ja ka raha ära. Aga tänu reedel saadud jõulupreemiale saan mõne kingituse teha. Eriti suurt ja kallist kingitust ei tee kellelegi, aga natuke ikka. Enamuse preemiast hoian siiski korteri jaoks - käisin laupäeval juba diivanit piilumas. Kõigepealt tulebki osta diivan, kummut ja köögitoolid. Siis on võimalik sisse kolimisele mõelda. Kärtsroosa vannituba tuleb ka üle värvida, minu jaoks on see värv liig. Oeh... pole ime, et mul jõulutunne puudub, koduteema võtab kogu aja ära. Pole aega jõulutada. Iseasi, kui lumi maha tuleks... siis võib-olla hakkaks juba looma. Hetkel aga keskendun oma kodule ja unistan miljonivõidust :P

pühapäev, 17. detsember 2006

pohm

Liiter keefiri sai just otsa. Uni on meeletu. Janu tahab maha tappa. Kell on alles viis, ei saa veel magama minna. Peaks poest vist uue keefiri tooma... Või hoopis magama minema? Vähemalt köha on parem.

pidu-piduke

Oi, kui ilusa ja osavana ma end eila tundsin, kui sain trollis kursaõega kokku ja see kiitis kui ilus ma välja näen ja uuris, kas käisin kosmeetiku juures meikimas. Oioi, kui ilusana ma end tundsin - möksisin ju kodus ise endale näo pähe. Üldiselt üsnagi kobe nägin välja vist tõesti.
Aga pidu ise... üsnagi nüri üritus oli. Igav mul polnud, sest istusin oma poikadega koos ja nendega pole eriti kunagi igav. Nad on isegi minust suuremad lobamokad :P Aga rahvast eriti ei näinud ja kogu n-ö ametlik peotegevus jäi mul ka nägemata. Papillon polnud just kõige õnnestunum koht, kus sellist üritust pidada. Kell 23:05 olin ilusasti omas kodus ja asutasin end vaikselt magama.
Praegu on natuke selline hõljuv pohmane olek ja uni on kallal. Hommikul käisin jalutamas ja kolasin Kadaka selveris ringi. Vaatasin asju ja hindasid ja käisin köit otsimas. Ma lähen pankrotti, kui oma kodu sisustama ja varustama hakkan. Tõsiselt kohe. Eriti kaua neid asju uurida ei saanud, valus hakkas. Otsisin hoopis õepoegadele jõulukingitusi. Taipasin ehmatusega, et ma vist peaksin oma meheraasule ka mingi kingituse tegema... Ma pole nii ammu pidanud selle teemaga pead vaevama, et enam ei oskagi. Keeruline saab olema... Kauaks ma sinna poodi jääda ei suutnud - jõululaulud hakkasid ajudele. Tunnen kaasa sealsetele töötajatele, terve päeva mina seda muusikat välja ei kannataks...

Lõpetuseks pistan pildi, mille tegin eile enne pittu minekut. Peol ma vist ühegi pildi peale ei jäänud...

laupäev, 16. detsember 2006

tuterdamised Tutermaal

Vaatasin eile Gothika ära lõpuks. Polnud üldse niiiiii jube, kui kõik seletasid. Lugu ise oli ju tegelikult suhteliselt lihtlabane krimka, lihtsalt see hulkuv vaim oli sisse topitud. Olgu, eks neid koledaid kohti oli ka, aga eriti palju võpatama ei pannud. Kahekesi on ikka päris kobe selliseid õudukaid vaadata. Koledate kohtade ajal võeti lihtsalt veel tugevamini kaissu ja kole polnudki enam nii kole :)
Täna hommikul käisime Keilas jalutamas. Mulle see linn meeldib - seal on ilusad kassid :D Raudteejaama juures nägin nii üliarmast halli kiisut tuvisid hiilimas, et jäin lausa seisma ja jälgima teda :P Ilus linn on tegelikult ka, vahepeal tuli suisa Ahtme meelde - osad majad on samas stiilis, mis seal terve linnaosa. Keila kiriku juures on hästi vana kalmistu - soovitan jalutama minna, hästi huvitavad rõngasristid on seal (või mis iganes nende nimi on). Ja Saku õlletehase asutajad on sinna maetud. Vanadel kalmistutel on omapärane aura, hästi rahulik ja vaikne on seal. See rahu muudab ka enda hinge rahulikuks. Ilus.
Kahjuks on ilm selline nagu ta on ja eriti kaua jalutada ei saanud, külm puges kontidesse. Mul niigi jube köha kallal, ei julgend kauem end külmetada. Isegi on köha natuke järgi andnud. (Kuigi kahtlustan, et hommikune külmetamine muudab selle uuesti hullemaks tagasi.)


Aga teate, mõnus on hommikul ärgates ühte armast naeratust näha :)

reede, 15. detsember 2006

word

"Sa värvid oma pead tihedamini kui mina oma autot pesen."


... tõsi ta ju on ...

paha tuju ravimine

Halva tuju ja pettumuse raviks on parim kombineerida omavahel juba varasemast tuntud tuju parandamise meetodid. Eilne eksperiment näitas, et väga edukalt mõjub järgmine kooslus:
* pisike tempokas jalutuskäik rütmika muusika saatel - otseteed Rocca prismasse
* shoppamine ehk siis suhteliselt mõttetult raha raiskamine asjade peale, mida oleks saanud odavamalt ja mille järele polnud karjuvat vajadust - stay-up sukad homseks jõulupeoks ja uus puzzle
* ostutuuri õigustamiseks tuleb haarata ka midagi vajalikku korvi - shampoon ja balsam; juuksevärv ka... ja seoses sellega ka igaks juhuks spetsiaalselt punastele juustele mõeldud shampoon (mustade juuste puhul pole sellega muidugi miskit teha..)
* tempokas jalutuskäik koju tagasi
* meeldivad iluprotseduurid ehk värv pähe ja 30 minutiks tiksuma
* hilisõhtune puzzletamine ja maiustamine

Kokkuvõtlikult - tuju paranes mitme kraadi võrra ja isegi peeglist avastatud must pea ei suutnud seda enam alla viia. Pangaarvet parem ei vaata.

Kallis, kas ma meeldin sulle ka mustana?

Järjejutt "Mutt ja juuksevärv" sai eile uue peatüki pealkirjaga Sügav tumepunane. Paki peal kahjuks ei mainitud, et rõhk on sõnal tume... Ehk siis tuleks minu pead vaadates lugeda seda hoopis sügav tume... (pikk paus) ja natuke punane. Aga noh, kõik tuleb elus ära proovida. Ja pealegi - must pole ju niiiiii kole värv. Täitsa sobib mulle. Isegi poikad panid kohe hommikul tähele.

Minul ikka juhtub ju ;)

neljapäev, 14. detsember 2006

ma ka siis testin

You are The Sun

Happiness, Content, Joy.

The meanings for the Sun are fairly simple and consistent.

Young, healthy, new, fresh. The brain is working, things that were muddled come clear, everything falls into place, and everything seems to go your way.

The Sun is ruled by the Sun, of course. This is the light that comes after the long dark night, Apollo to the Moon's Diana. A positive card, it promises you your day in the sun. Glory, gain, triumph, pleasure, truth, success. As the moon symbolized inspiration from the unconscious, from dreams, this card symbolizes discoveries made fully consciousness and wide awake. You have an understanding and enjoyment of science and math, beautifully constructed music, carefully reasoned philosophy. It is a card of intellect, clarity of mind, and feelings of youthful energy.


What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

tervis, kus sa oled?

Ilma hääleta on ikka suhteliselt piinarikas elada. See madalahäälne kähin, mida ma kuuldavale suudan tuua, on nii vaikne, et pool jutust jääb teistel kuulmata. Pealegi teeb rääkimine kurgule haiget. Aga vait ei taha ka ju olla... Klappe pähe panna ei saa, sest kõrvad on lukus. Väljas autotee ääres kõndimine oli paras kannatus - kõik kajas ja kõlas kõrvus. Väga vastik. Tahan terveks saada... Laupäeval on jõulupidu, sinna tahan minna. Aga kui ma samamoodi köhin ja kähisen, siis ei lähe ma kuhugi. Istun hoopis kodus ja teen kuuma jalavanni. Ja minu uus punane seelik jääb järgmist pidu ootama...

Tahan terveks saada!

pilt on, häält pole.

Mina olen teist päeva praktiliselt hääletu. Ainult valus kähin tuleb välja. Tänaseks on eilne enam-vähem kuuldav hääl oma kodinad kokku pakkinud ja soojale maale puhkama lennanud. Mina täna ei räägi. Eriti hea lubadus muidugi, kui sinu põhiline töövahend on telefon.

kolmapäev, 13. detsember 2006

õnnelik vässu

Aga järgmine kord, kui ma luban kellelegi, et küpsetan pitsa ja teen veel küpsisetordi kah, siis lööge mind nii kaua, kuni mul mõistus koju tuleb. Kella kuuest saadik istusin köögis - 3,5 tundi!!! Ma olen surnud. Õnneks pole nüüd tükk aega põhjust kokata - pole raha, pole ka süüa :D Aga nüüd võtaks ühe kaisu ja kolm pikka paid.

nelke palun mitte tuua!

Päris minu, kõige kallim, imearmas, ülinunnu, täitsa oma :)

Ehk siis lühidalt - mina pole enam kodutu :)

Palju õnne mulle!

teisipäev, 12. detsember 2006

teenimatu armsus

Aga ausalt, mõni inimene on liiga armas. Mina pole kohe kindlasti seda ära teeninud... Ma pole nii hea inimene, et sellist hoolimist ja arvestamist väärt olla. Mul on nüüd süümepiinad :S

jälk ollus

Aga Thera Flu gripitee on ikka erilist jälgi maitsega jook. Ma arvan, et suur osa selle tee mõjust ongi just see, et ta maitseb nii jälgilt, et haigus läheb suurest hirmust ära - äkki peab veel jooma! Coldrexi teed on parema maitsega, aga need ei mõika vähemalt minul üldse. Fervex natuke isegi mõjub, aga Thera Flu on parim. Kuigi sirge näoga seda juua pole võimalik.

Kahtlustan, et kas nüüd hakkas palavik tõusma või siis kõrgustest alla langema, sest jälle on nahk valus ja isegi juuksed valutavad :(

alkoholiga või ilma?

Läksin hommikul sööklasse miskit hamba alla otsima ja oma suureks rõõmuks avastasin, et jälle pakutakse glögi. Valutavale kurgule on kuum jook ikka kõige parem ju... Ja kui ma siis küsisin, et palun üks glögi ka, siis teenindaja vaatas mind ja küsis, kas alkoholiga või ilma. Ma natuke aega mõtlesin ja arvasin siis, et alkoholiga on ikka etem... Saab sooja naha vahele ;) Aga miks mulle alkoholiga glögi pakuti? Väljas letil oli ainult ilma alkota ja minu jaoks mindi eraldi taharuumi alkoga glögi soojendama... Kas tõesti minu palavikuline morda äratas selles kurjas tädis kaastunnet?

Aga üldiselt... kuum alkohol mõikab ikka õite hästi... ja sooja sain kah nahavahele... lausa palav hakkas :)

esmaspäev, 11. detsember 2006

Size does matter :(

Ilmus ka minu bloggeri dashboardile teade, et võin nüüd uue ja uhke Blogger beta kasutajaks kolida. Klikk-klikk ja minu ees seisis teade, et sorry, not this time. Ja põhjus? Blog is too big. Nii et ärge tulge mulle ütlema, et suurus pole oluline - on ju! Ainult ~1700 postitust ja juba ongi üle piiri. Eks ma siis ootan kannatlikult edasi...

usalduslik vestlus kirikus

Kaks pensionäri omavahel eilsel Jassi Zahharovi ja Tajo Kadajase kontserdil Jaani kirikus:

"Kui märtsis see Savisaare-raha tuleb, siis saan hambaarsti juures need augud ära parandada."

Sekeldused koristajaga

Seiklusrikas nädalavahetus jätkus täna hommikul sama armsalt. Kõigepealt suutsin kahest bussist maha jääda või noh, olgem ausad - ma lihtsalt ei jõudnud õigeks ajaks bussipeatusessegi. Aga kuna minu kallis autojuht sõidab nagunii sealt peatusest mööda, siis pisikese telefonikõne tulemusena pidas ta ilusasti kinni ja korjas mind peale. Ei jäänudki väga palju hiljaks ja sain nädalavahetuse muljed ära rääkida :)
Palju ebameeldivam elamus oli avastus, et päkapikud on minu lauasahtlis külas käinud ja pool shokolaadi nahka pistnud. Ma saan aru, et koristaja töö pole kerge ja kõht kipub tühjaks minema, aga mitte miski ei anna õigust minu sahtlites sorida. Oleks veel laua peal vedelenud, siis saaks võib-olla isegi hästi-hästi mõistvalt suhtudes aru. Aga shokolaad oli minu sahtlis ja sinna pole koristajal mingit asja. Ma olin ise sellest ainult ühe veerandiku murdnud ja täna hommikul vaatab mulle sahtlist vastu alla poole shokolaadist. No ei ole normaalne! Pean meie majasokule kaebuse esitama. Minu sahtlitest hoidku võõrad oma näpud eemale. Eriti minu shokolaadist!

sendid

Tundub, et mõni Mutt läheb jõulupeole 8-sendiste kontsadega. Pühapäevaks palun jalamassaazi... ja ohtralt valuvaigisteid. Ja nagu alati... peasüüdlaseks on Mädzu :D

pühapäev, 10. detsember 2006

no respect

Avastasin äsja, et minu uhiuus ja liigagi kallis särk lendas eelmise nädala pesupesemise fiasko käigus minema. See on ju nii tüüpiline, et vanad ja kantud särgid maanduvad tormise ilmaga rõdupõrandal, aga uus ja kallis särk kasvatab tiivad ja lendab minema. Ja otse loomulikult ei märganud ma selle kadumist kohe samal päeval, mil oleksin saanud väljast otsima minna. Oh ei! Mulle tuli alles täna meelde, et huvitav, kus mu uus särk on... Tõesti huvitav... Keegi sai endale tasuta särgi.
Nii et vastuseks küsimusele "Will I still respect you in the morning?" (nagu särgilt lugeda võis) on vastuseks vist suur rasvane "ei"...

laupäev, 9. detsember 2006

please, make it happen...

Igatsus on vastik tunne. Hirm kõik peppu keerata on veel vastikum. Ja ma tean, et ma olen võimeline selle nii peppu keerama, et enam tagasiteed poleks. Ma olen võimekas. Aga ma ei taha seda ära rikkuda. Kuigi arvata on, et kui ma samas stiilis jätkan, siis on järjekordne ikaldus. Annaks jumal, et mul julgust jaguks.

ma jooksen sokkides... ja mul on külm.

Martiina pääses ilma kaelarihmata välja ja minu hüüete peale tõmbas saba selga ning kappas majade vahele. Ega mul polnudki midagi muud teha, kui talle järgi joosta... täpselt nii nagu ma olin - sokkides ja kampsuniväel. Külm oli. Valus kah. Jalgadel siis... Kuradi naabrimees ainult seisis ja kiitis, et armas koer on ikka. No on jah, mis siis? Aitaks äkki kinni püüda? Ikka üsna mitu minutit jooksin mööda tänavat ringi ja püüdsin koera kätte saada. Lõpuks haarasin sabast ja suutsin end kaelarihmani sirutada. Varbad külmetavad. Jookske ise mööda porist ja kruusast teed praktiliselt paljajalu ringi. Ja see naabrimees seisis, naeratas ja kiitis jätkuvalt kui armas Martiina ikka on. Tõeliselt "abivalmis" meesisend... Ja Martiina... tema viskasin karistuseks rõdule elu üle järele mõtlema.

üks helin mul heliseb...

Chris Cornell - You Know My Name

If you take a life do you know what you'll give?
Odds are, you won't like what it is
When the storm arrives, would you be seen with me?
By the merciless eyes I've deceived?

I've seen angels fall from blinding heights
But you yourself are nothing so divine
Just next in line

Arm yourself because no-one else here will save you
The odds will betray you
And I will replace you
You can't deny the prize it may never fulfill you
It longs to kill you
Are you willing to die?

The coldest blood runs through my veins
You know my name

If you come inside things will not be the same
When you return to the night
And if you think you've won
You never saw me change
The game that we have been playing

I've seen this diamond cut through harder men
Than you yourself
But if you must pretend
You may meet your end

Arm yourself because no-one else here will save you
The odds will betray you
And I will replace you
You can't deny the prize it may never fulfill you
It longs to kill you
Are you willing to die?

The coldest blood runs through my veins

Try to hide your hand
Forget how to feel
Forget how to feel
Life is gone with just a spin of the wheel
Spin of the wheel

Arm yourself because no-one else here will save you
The odds will betray you
And I will replace you
You can't deny the prize it may never fulfill you
It longs to kill you
Are you willing to die?

The coldest blood runs through my veins
You know my name
You know my name
You know my name
You know my name
You know my name
You know my name
You know my name

Kuulata-vaadata saab siit.

häbi on ja natuke juba nagu tunneks ka...

Aga teate, kui häbi on endal ikka, kui tüüp teatab, et temaga pole veel kunagi keegi sellise tooniga rääkinud. Et pole ikka kohanud tüdrukut, kes tuppa sisse sajab ja esimese asjana teatab, et kõik mehed on sead.


Valus.

reede, 8. detsember 2006

Parem on võtta naine sõbraks kui sõber naiseks.

Reeded on lahedad :) Päriselt ka. Mitte alati, aga vahel on helged hetked meilgi. Palju helgeid hetki :P I like it.

veinisõber on vahel siiski ka joodik...


Laupäevase pisikese veiniõhtu jäänused. Joojaid oli kaks.

neljapäev, 7. detsember 2006

õige vastus ;)

- Kas ma olen sinu arust ilus?
- (ilma igasuguse pausi või kõhkluseta) Muidugi.

piir tuli ette

Nüüd on kaks valikut - ma kas lähen psühholoogi jutule või leian ühe kaardimoori, kes oskab minu elule valgust heita. Ise ma enam toime ei tule. Ma tean, ma saan aru, aga ma lihtsalt ei oska ise selle kõigega toime tulla.

Teab keegi tallinnas mõnda head ja täpset ennustajat-kaardimoori?

kurb aga ilus

Leidsin blogimaastikult ühe klipi, mis on küll armas aga samas nii meeletult kurb. Minge vaadake ise...

kolmapäev, 6. detsember 2006

mehed... aru maisaa

Mina ei mõista mehi. Päriselt kohe. No mida on solvuda, kui sinu enda käitumise peale vihaseks saadakse? Nüüd siis olen mina see kuri ja paha!?! Mille eest need tigedad pilgud ja mannetud solvamis- ja norimiskatsed? Meeste ego on ikka nii kuradi suur. Miks mehed ei suuda niisama sõbralikult edasi suhelda, kui neile piki näppe on antud? Kas on vaja blokkima ja plõksima hakata? Mida sul ei olnud, sellest ei saa ka ilma jääda. Aga ei, on vaja ju solvuda. Ja see on tüüpiline muster, mis aina kordub ja kordub. Ja iga kord üllatab see mind. Et ma ka ei õpi.

Ja üldse... ma ei oska enam meestega muul tasandil suhelda, kui lihtsalt sõbrad, töökaaslased või n-ö sootud olendid. Ei oska. Kramp tuleb peale ja ongi kõik vussis. Ja kui siis satud kokku inimesega, kes ka ise on häbelik ja krambis, siis ongi ikaldus. Vägisi on tunne, et mina olengi see õige materjal vanatüdrukuks - sinimustvalge on olemas, kass kah... rohkem polegi ju vaja.

blogi statistika

Heitsin täna üle tüki aja pilgu oma blogi statistikale, et kes ja mis ja kuidas. Kokku on viimase poole aasta jooksul kasutatud 928 erinevat otsingusõna kombinatsiooni.

* Kui välja jätta otsingusõnad, mis otseselt viitavad minu blogile (muti mõtisklused, mutimoti, mutt mutiste), siis populaarseim otsing on "algloomad." (Sellele järgnevad "vesipiip" ja "pipraplaaster")
* Vuntsi panevad võbelema ka otsingud "100 kolumbuse muna" ja "karvased kotid", aga see on juba minu rikutuse asi :P
* süljenäärmed stress, hawaile tööle, jooga ja ajupesu, kaelkirjaku tõbi - ei kommenteeri parem.
* pikale veninud naerupurske kutsus esile "halastasin kassile" - seda seoses sellega, et poikad pidevalt norivad mu kallal, et oma kassi ära kastreerida lasin.
* bulgaaria litsid, 40 päeva ilma seksita, tissid rannas, naised kes saavad vitsa - need on sellised viisakad otsingusõnad, pisikeste pedepoiste eemale hoidmiseks ei hakka ingliskeelseid otsinguid ümber kirjutama. Aga pisike moraal - pole vaja kirjutada oma blogisse ingliskeelseid väljendeid, mõni pervo ikka suudab koostada sellise otsingu, et sinu blogisse satub.
* kuidas saada traktoristiks - tõesti ei oska aidata.
* jala netti - head teed.
* eesti magicu kunn - Mädzu, räägi nüüd ausalt välja, kes on kunn ja kes mitte :P

Üldse mõikavad igasugused laulude ja kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvate raamatute pealkirjad hästi. Ja kas päriselt on ka olemas inimene nimega Joosep Mutt või otsitakse minu blogi lihtsalt nende kahe märksõna abil?

Ja teada sain ka seda, et umbes 70% külastajatest on juba varemgi mind kiikamas käinud, st nad on returning visitors. Ja playtechist tulevad lugejad on domains tabelis 380 nime seas tugeval kolmandal kohal, ainult estpak ja starman on ette pääsenud. Tubli, Kadri :P

Jep, päris huvitav on vahepeal sellist statistikat lugeda :)

maandamata juhe

Kas minust on väga isekas kadestada Küljeluud, et ta saab neljaks päevaks Eestist minema? Loodetavasti pole, sest ega ma kadestaksin sellest hoolimata. Reedel saan mina ka eemale, küll mitte Eestist aga siinsetest mõtetest küll. Laupäeval lähen ju õelapsi hoidma ja nende kõrvalt ei jää aega, et end segaseks mõelda. Aga see pole päris see... päris ära tahaks. Maandada ja laadida on vaja. Iseennast ja oma mõtteid.

teisipäev, 5. detsember 2006

kudend räim

Kui ma saan veel ühe telefonikõne teemal "ups, vot see asi on ka veel valesti" siis ma hakkan karjuma. Kolmest täitsa piisab, teeme nii. Praegu pole üldse õige aeg selleks, et mingeid apsakaid avastada. Mul on juhe niigi sõlmes. Viimasel ajal on mul unega äärmiselt kehvad lood - me kohtume harva. Täna öösel olen ma maganud näiteks ~2 tundi. Vääääga "värske" olemine on. Üldse on viimasel ajal mu elu kuidagi peapeale keeratud ja enam ei tea ma ise ka, mida tunnen, mõtlen või tahan. Pean rohkem magama, vähem mõtlema ja kannatlikult veel natuke aega ootama.

Nojah... täna on täiskuu kah, nii et pole ime, et asjad segased on.

Ja jõulutundega on tõsine ikaldus - mida pole, seda pole.

esmaspäev, 4. detsember 2006

second date :)

Nii nummi, mind kutsuti täna õhtul Piritale jalutama :) Kohtamine on päris tore tegevus... Ma pole ju kunagi varem niimoodi kohtingutel käinud, ei teagi, kus tavaliselt käiakse ja mis tehakse. Aga mõni inimene oskab ikka nii nunnu olla, et süda sees sulab. Eila muidugi sain laksu ära kah - noormees teatas, et ta varem ei julgend mulle läheneda, sest minu kommentaarid meessoo pihta panid teda kahtlema, kas tal mingitki shanssi oleks. Auch, mina ja minu suur suu. Ma enam ei tee, ma luban. Vist... Või noh... vähemalt mitte tema pihta. Rohkem ei julge lubada :P

Aga ausalt... ma olen nii häbelik vahel... No lihtsalt ei oska kuidagi käituda... Ja nii ma ei käitugi üldse, mitte midagi ei tee. Raske on raudrüüd korraga maha heita, tükkhaaval tuleb seda koorida. Pärast annan endale paar kõrvakiilu selle eest, hetkel on vaja õitseda ja tööd teha.

nädalavahetunud mutt

Jälle üks nädalavahetus, kus magamisega eriti tegeleda ei jõudnud... Järjekordne esmaspäev, mil tiksun uniselt arvuti taga. Aga nädalavahetus... Jaah... põnev oli :) Laupäeval ootasime vapralt nr 63 bussi, et siis teada saada, et ka nr 60 sõidab Vanaema juurde... mitte, et meie ootamise ajal kaks korda poleks nr 60 mööda sõitnud. Ikka juhtub, onju? Seejärel söötis Vanaema meil kõhud pungil täis (ma ei jõudnudki kooki süüa...) ja seitsme ajal jätsime temaga ilusasti hüvasti. Meie Pingviiniga suundusime poodi juustu järele - "mis sa arvad, kas ühest pakist piisab?" - "mhm... ok, võtame ühe veel." - "huvitav, kas kahest pakist piisab?" - "mhm... ok, võtame ühe veel..." Lõpuks lahkusime poest viie juustupakiga :) Ühe punase veini haarasime ka veel seltsi, et juustul igav poleks. Õhtu (hommiku...) lõpuks oli meil kolm veini hinge all, neli pakki juustu otsas, aga juttu oleks jätkunud veel tundideks. Hommikul kella nelja ajal pugesime teki alla ära, aga lõpliku öörahu suutsime kehtestada kella kuueks - et siis kuue tunni pärast üles ärgata ja ilus välja näha. Hommikul ei suutnud ma ennast ära siunata - no oli vaja jooma kukkuda, kui endal ootab kohting ees! Söögiisu oli meeletu ja pisikesed tigedad puuraidurid langetasid minu peas puid akutrelli ja dünamiidiga. Lõpuks vaigistasin nad kahe ibumetiniga ja suundusingi linna oma saatusele vastu. Saatus osutus väga meeldivaks :) Vaatasime esimese filmi ära ja siis läksime Yardi sööma, pisikese vahepõikega raekojaplatsil - kuusk oli vaja üle vaadata. Peale sööki hakkasin mina juba väga tugevalt nokkima ja nii läksimegi linna peale jalutama, et ma ikka üleval suudaksin olla. Vanalinn on ikka jõulutuledega nii ilus, eriti õhtul :) Ja vaateplatvormilt avanes nii kaunis vaade tallinnale... Ja üldse... üldse oli üks väga tore ja pikk jalutuskäik. Teine film möödus juba paremates tingimustes - kui jalutuskäigu ajal oli soojas minu parem käsi, siis kinos sai sooja vasak ;) Peale kino auto juurde kõndides sai ka minu selg sooja :) Koju jõudsin ilusasti tähtede tantsu lõpuks ja nägin võitjad ära. Saatsin veel pisikese sõnumi teele ja vajusingi sügavasse unne, et täna hommikul surmväsinuna ärgata. Uni on. Aga ma ei kahetse küll mitte midagi, võib-olla ainult enda vähest julgust... Järgmise korrani ;)

pühapäev, 3. detsember 2006

valma

Mina olen küps. Uskumatu.

laupäev, 2. detsember 2006

Nädalavahetus alaku :)

Kodused tööd on tehtud, varsti teen end ilusaks kah ja suundungi linna pidutsema, et alles homme hilisõhtul koju tagasi jõuda :) Ees ootavad Vanaema sünnipäev, veiniõhtu Pingviiniga ja pühapäevane kinopäev :) Pöidlad pihku, eksole ;) Esmaspäeval vaatan, kas on miskit raporteerda ;) Tupsu-dadaa seniks...

reede, 1. detsember 2006

I'm a mess.

Ma ei oska olla. Ma tunnen, et plahvatan kõigist neist mõtetest ja tunnetest! Aga rääkida pole õieti kellelegi. Need, kellele tahaks rääkida, need kas ei taha kuulata, ei mõistaks või lihtsalt pole kättesaadavad. Ma vajan praegu kedagi, kes viitsiks istuda ja kuulata minu haigeid jauramisi. Ma pean selle endast välja saama, iseenda jaoks selgeks rääkima. Ma ei suuda ainult oma mõtetes neid asju klaarida ja analüüsida. Pole seda kunagi osanud. Mul on vaja see endast välja saada, et suudaksin normaalselt käituda ja suhelda. Praegu... praegu ma ei oska olla. Tunne on selline, et tahaks karjudes ja kätega vehkides mööda tuba ringi joosta ja lolliks minna. Mul pole ju mitte kunagi sellist värki toimunud. Tõeline piin on. Ma tahan, et see kuidagi lahenduse leiaks, samas on see nii magus, et võiks lõpmatuseni kesta. Ainult, et viimasel juhul lähen ma ilmselt varsti hulluks ja mind tuleb pehmete seinte vahele sulgeda. Kokkuvõtlikult - I'm a mess.

this is the way we wash the cat ;)

Üks märg ja tige kass.


Lähivaates kah :)

kõike head korraga ei saa

Kurat, pühapäeval on Tantsud tähtedega finaal ja mina olen samal ajal hoopis kinos!
Palun, palun, palun - kas keegi hea inimene saaks seda finaali lindistada?

unemaraton

Eile keerasin kell 18:30 voodisse ja täna ärkasin kell 6:30 äratuse peale. Oleksin veel maganud :D Mõnus :) Saan aru, kuidas Mädzu suudab vabadel päevadel poole päevani põõnutada... kui ikka väsimus kallal, siis magab tõesti nii pikalt.

neljapäev, 30. november 2006

kapist välja tulemine?

Nonih... nüüd jõudsid poikad otsaga minu blogi teema juurde. On ilmselt ainult aja küsimus, millal nad selle ka üles leiavad. Lasen praegu silmadega kiirelt üle ega ma väga hullu teksti pole nende pihta kirjutanud. Vist mitte... Ma olen ju korra varem juba selle tsensuuri oma blogist üle lasknud, ei usu, et midagi märkamata jäi. Muidugi... siin tuleb arvestada, et nemad võivad ju mõnest asjast teistmoodi aru saada kui mina kirja olen pannud. Aga mis seal ikka, pole vaja siis lugeda :P

/Edit natuke hiljem --> Jep, nad on kohal. Huvitav, kes täpselt?

talveuni

Jõudsin just sellesse väsimuse staadiumisse, kus tahaks ainult sooja kaisut ja pehmet patja. Tahaks... et keegi teeks põsele pai ja valvaks mu und. Niiiiiiii väga tahaks praegu kaissu pugeda ja tuttu jääda. Mõistus ja keha tõrguvad juba ärkvel olemise vastu. Täna keeran varakult magama, muidu ei suuda homme üldse tööd teha. Pealegi ootab laupäeval ees vahmiili Vanaema sünnipäev ja hiljem pisike vein Pingviini pool. Ja pühapäeval... jaaah, pühapäeval lähen kinno ;) Selleks tuleb kohe kindlasti ilusasti välja puhata, mis küll seoses laupäevase veinitamisega suhteliselt mission impossible tundub... Loodan, et Pingviinil pole pühapäeva hommikupoolikuks mingeid plaane ja ma saan tema poolt otse kinno suunduda. Kella üheni ta mind ikka välja kannatab vast :P
Hea, et homme juba reede on... Laupäeva hommikul saab magada :)

üks pinin mul piniseb kõrvade sees

Juba kolmas päev piniseb siin toas ühel arvutil kõvaketas. Iga päevaga muutub see pinin aina jubedamaks. Kolmas päev järjest istun klappidega ja kuulan muusikat. Klapid võtan ma peast ainult selleks, et telefonile vastata või toast ära minna. Ma ei kannata selliseid pininaid. Mul pole ühtegi tiksuvat kella ja kodukandis käies viskan ööseks isegi käekella toast välja. Nüüd pean aga kolmandat päeva jutti seda jubedat pininat taluma. Ja teate, mis mulle öeldi, kui ma selle üle kurtsin? "Eks mine siis teise tuppa istuma, kui ei meeldi." Tänan tõepoolest. Ma ei suuda niimoodi päevad läbi klappidega istuda! Mu kõrvad ei kannata seda välja, et koguaeg muusika mängib. Kuidas see pinin teisi ei häiri???

kolmapäev, 29. november 2006

itid

Ja leedukate vana itimees tuleb tagasi, juhhei :) Ehk nagu praegune itikas kirjutas: He back:)

Eluke läheb kohe tüki võrra kergemaks :)

everyday

Sattusin täna juhuslikult everydays oma horoskoopi lugema - päris armas on:

***********************
Ehkki taevas on pilves ja ilm külm, saadab päikesepaiste sind kõikjal, kuhu lähed. Täna tuleb see sära sinust enesest. Oled iseenda ja oma otsustega väga rahul ning seda on sinust ka näha.
***********************

Tore :)

mida pöff'ida?

Aga mina lähen pühapäeval Pöffile :) Juhhuu ;)

Sellega seoses aga on nüüd probleem, et mida siis vaatama minna... Sain suhteliselt vabad käed filmivalikul. Hetkel on silma jäänud neli filmi:
1. Road to Guantanamo (Tee Guantanamosse)
2. Das Leben der anderen (Teiste elu)
3. Erleuchtung garantiert (Kirgastumine garanteeritud)
4. Invisible waves (Nähtamatud lained)

Kutsuja ise arvas, et temale pakuks huvi see film:
The life and death of colonel Blimp

Kas on keegi mõnda neist filmidest näinud ja oskab kiita-laita? Või on see pühapäev kavas mõni teine film, mida kindlasti vaatama peaks? See on alles mu teine Pöff ja ma ei oska eriti orienteeruda filmivalikus...


/Edit kell 16:57--> Niih, valik tehtud - 50/50 ehk siis üks minu valikust ja teiseks filmiks sai kutsuja eelistus. Nii et pühapäeval ootavad mind ees Road to Guantanamo ja Blimpi elu-surm. Viimane kestab muuseas 2 tundi ja 43 minutit. Loodan, et Kosmose suures saalis on ikka pehmed istmed... sest see väike saal, kus eelmine aasta käisin, oli juba 1,5 tunnise filmi puhul puhas piin :P

sleeping beauty

On väga halb mõte õhtul (öösel) kella poole kaheni raamatut lugeda. Hommikune äratus tundus nii kiirelt tulevat ja jälle jäi mul huvitav unenägu pooleli. Ja praegu... praegu ajutegevus puudub. Mingi arvuti piniseb juba teist päeva meie toas ja nii saangi rahulikult klappidega istuda. Ega ma hetkel eriti juttu ajada ei oskakski, mõte liigub liiga aeglaselt, et poikade norimisega toime tulla. Turvalisem on klapitatult istuda :P Täna peaks proovima normaalsel ajal magama minna...

teisipäev, 28. november 2006

tahan elada, vabaks kiskuda!

See on nagu narkootikum - tahan veel ja veel ja veel ja... natuke veel...

alusetud hirmud

Aga teate, kui lasta lahti oma hirmudest ja vabandustest, siis võib elu ikka üsnagi ilusaks osutuda. Ja mul on ükskõik, mis kogu selle teema lõpptulemus on - ma olen õnnelik, et leidsin julguse uuesti elama hakata. Ükskord võidan nagunii... Mine tea, äkki juba suisa esimese korraga :)

english, bitte.

Häid uudiseid ka - leedukate juhtmest itimees pakib asjad kokku ja lendab uutele jahimaadele :) Nii ilusasti veel teavitas meid sellest:

********************
Hello,

What is the last my week in SA. Im going out. Sorry.
********************

No kui going out, siis going out :D

rahu ja vaikus :)

Ja ongi rahu majas - seebiga sõber sai eilsetest vihjetest aru ja täna ei vaadanud isegi otsa mulle, tere ütlemisest rääkimata :P Hea rahulik on olla jälle :)
Aga mehed on ikka haledad... Tänase päeva tarkusetera.

esmaspäev, 27. november 2006

tell me why?

Miks, miks, miks ma nii paganama häbelik ja tagasihoidlik olen?!? Ma ei või, miks ma sellest lahti ei saa??? Ma vihkan seda osa endast!

hea, et ma kaelkirjak pole...

Aga kael on ikka ülimalt haige peale seda raamatute tassimist. Paremal õlal on lausa muhk üleval... Kahtlustan, et hetkel oleks massaaz pigem kahjuks kui kasuks. Kuigi üks pehme mudimine oleks küll väga meeldib vaheldus. Aga... mida pole, sellest pole erilist mõtet ka mõelda. Määrin spordikreemi peale, panen pipraplaastri paika ning elan edasi.
Lohutan end mõttega, et kui oleksin kaelkirjak, siis oleks veelgi valusam - pikem kael, rohkem lihaseid, mis valutada saaksid...

kerge on olla ebanormaalne

Aga see pole ikka normaalne, kuidas ma peidan end teisse tuppa, kui see pervo jälle siia tuleb. Ma lihtsalt ei suuda temaga suhelda. Äkki ta ise loobub, kui ma teda piisavalt silmatorkavalt väldin?

uinuv kaunitar...

Peale puhkust on ikka tõeline surm tööl olla. Silmad ei püsi üldse lahti. Hommikul oli tahtmine telefon läbi seina naabrite juurde virutada, et ainult äratus vait jääks... Ja muidugi see oli ka vahva, et buss keset Nõmmet töölepingu lõpetas ja puhkama otsustas jääda. Mina veel jooksin hommikul, et õigel ajal bussile jõuda ja kohe tööle hiljaks ei jääks. Mis kasu sellest oli? Ikkagi pidin lõpuks järgmise bussiga lõpuni sõitma. Aga üks asi hakkas mind huvitama... Kui minul on ilusasti sõidutalong augustatud ja siis buss otsad annab ja sõitjad järgmise bussi peale suunatakse ning sellele kontroll peale satub, siis mis minuga tehakse? Mina pole ju süüdi, et eelmine buss katki läks ja sama sõidu eest ma kaks korda piletit ostma ei pea ju. Kas kontroll arvestab seda või laksab ikka mõnuga trahvi kaela? Õnneks ei pidanud täna seda teada saama, aga huvitama hakkas see mind küll. Kust seda järgi uurida saaks?

Aga uni on siiski ikka liiga suur...

pühapäev, 26. november 2006

pole vaja juua nii palju...

Homme on mul üldiselt väga valus pohmell. Väga valus. Kolm veini neljapeale ja kuus shampust kahepeale... Aiiiaaa üldiselt. Homme vähemalt. Ja kuidas kurat ma oma vasaku käe nii ära suutsin lõhkuda kahe shampuse avamisega, et nüüd vist küll igal sõrmel lõikehaav on? Kahtlane. Ja valus. Homme kindlasti.

Aga vähemalt sain täna msnis juba silmapilgutuse winki kätte... Edusammud ;)


/Edit hommikul --> Olen elus isegi. Pea kumiseb natuke ja jube soolase-isu on kallal, aga peavalu (ptüi-ptüi-ptüi) veel pole. Seekord vist läks õnneks...

/Edit natuke hiljem hommikul --> Aga kuidas kuram ma oma sõrmed nii ära lõhkusin? Näpuotsad on pisikesi peenikesi kriimustusi ja lõikehaavu täis. Peopesas on ka mõned kriimud... Mina enam plastkorgiga shampust lahti ei tee!

laupäev, 25. november 2006

And in the morning... I'm making waffles ;)

Sai just paika pandud, et järgmine reede läheb Mutt (alias Kass) Pingviini poole veini jooma. Juustu tuleb rohkem osta, et juba öösel otsa ei saaks.


/Edit järgmine päev --> Veini ja juustuga sinasõpruse loomine lükkub kultuurilistel põhjustel laupäevale.

öised uitamised

Kell on miski öösel üle südaöö ja mina istun arvutis ning loen ühe tibi blogi, keda olen ainult korra kohanud. Aga no nii hästi kirjutab, et istun ja irvitan juba tund aega. Tavaliselt ma niimoodi ei tee, et kammin terve blogiarhiivi läbi, aga huvitav on lihtsalt. Lõbus. Tegelikult olen ma alles 2006nda aastaga vaikselt lõpupeale saamas, 2005 ja 2004 ootab ees. Aga ilmselt ei jõua nendeni, sest öö on juba käes ja magada oleks ka vaja. Ja kaua ma ikka ennast piinan, eksole. Ma tegelikult pole normaalne ikka... Isegi Mädzu ütles, et ma olen napakas. Aga seda ütles ta muidugi selle peale, et ma oma särgil südame kuldselt sädelevaks värvisin. Õnneks sain enne teksti pidama ja esialgu piirdub asi vaid südamega.
Joss ka magab juba õndsat und, neli käppa ja pehme karvane kõht taevapoole. (See kass võtab ikka väga huvitavaid poognaid magades...) Peaksin vist ka arvuti välja lülitama ja unemaale ümber orienteeruma. Homme kuri plaan vähemalt osa sellest polstrist maha kõndida, mis nädalaga vöökohale kogunenud on. Ja tegelikult vist ikka peaks trenni minema... kunagi... Aga see jääbki ilmselt mõtteks, sest üksi lihtsalt ei ole seda pealehakkamist, et trenni alustada.
Ah, mis ma mölisen, kebin magama ära ja eks siis tulevik tuleb, kuidas tuleb.
Head ööd.

reede, 24. november 2006

MMS - mehed mustades suspedes ;)

Käisin eile Bondi vaatamas. Minu arust ikka vägagi hea film. Ma pole küll eriti neid Bondi-filme vaadanud ja seega võrrelda ei oska, aga mulle see film meeldis. Tegevus toimus üsnagi kiirelt, silmailu pakuti kah parasjagu ja naerda sai ka piisavalt. Huvitav, millistel hetkedel oli tegemist kehadublandi ja mitte peategelase endaga? Vahepeal oli küll tunne, et Bondi pea on kuidagi väga väike selle musklis keha jaoks. Aga siis vaatas ta oma sini-siniste silmadega kaamerasse ja kõik need ketserlikud mõtted kadusid hetkega. Ja no siis muidugi kohustuslikud rannakaadrid, kus mister Bond, James Bond jalutas oma mustade ujukatega ringi... Ohjah, mina ja minu vaimustus meestest mustades suspedes on ju ammu teada-tuntud. Ei jäänud ka seekord minu pisikese külma südame rütm puutumatuks :P Üldiselt soovitan vaatama minna, päris häid kilde leidub seal. Üks armasamaid kohti oli see, kui Bond tellis martiini ja baarmen küsis, kas shaken või stirred, siis Bond vastas “Do I look like I give a damn?”
Kokkuvõtlikult - väga õnnestunud kinoskäik :)

Muidugi eelnes filmile pisike igavlev ostlemise tuhin, mille käigus täienes minu garderoob suhteliselt ebapraktilise kärtspunase seeliku ja ühe kollase pluusi võrra. Ühe raamatu ostsin ka - oli vaja tund aega kuskil parajaks teha ja siis ostsingi raamatu, et saaksin kohvikus istuda ja lugeda. Kollasele pluusile maalin ma muidugi varsti ühe ilusa pildi peale; hetkel kõigun kahe valiku vahel, aga kardan, et lõpuks joonistan mõlemad :P Musta ja sädeleva tekstiilivärvi ostsin ka, tahan natuke proovida teistmoodi joonistamist. Pärast proovin oma viimast meistriteost natuke täiendada. Loodan, et väga nässu ei keera :P

Tänase päeva veetsin kodus juukseid värvides ja füüsika referaati pungestades. Esimese tegevuse tulemus on juba pildina ka siia blogisse jõudnud, teine on aga jätkuvalt pooleli. Referaadi koostamine on juba iseenesest keeruline teema, aga füüsika muudab selle võimatuks ülesandeks. Juhe juba kuumab selle teksti peale, jätsin hetkel pooleli ja vaatan homme selge peaga üle. Raamatukogus käisin ka täna ja tassisin terve hunniku raamatuid koju, mitmeks nädalaks peaks jätkuma. Lapsel käisin ka lasteaias järel - kehva ajaplaneerimise tulemusena oleks Gregor lasteaeda jäänudki ja nii ruttas abivalmis tädi läbi vihmasaju lasteaeda pisikest Grishat päästma :) Ilm on täna ikka võimatult jube. Täna ongi minu puhkuse esimene päev, mil ma ei mölla linnas hiliste õhtutundideni. Hea ka - mul ongi uni juba silmas. Hommikul äratas üks kräunuv kass mind üles. Üle kümne minuti ei ole võimalik näuguvat ja kurruvat Joosepit ignoreerida. Uni oli kadunud ja peale voodist välja ronimist polnud ka kassist jälgegi. Eks ta teadis, et sellise äratuse eest saab pahandada ja puges peitu.

Üldiselt... äärmiselt tore puhkus on olnud ja ma ei ole ka eriti õnnetu, et tööle tagasi pean minema. Ees ootavad huvitavad nädalad ja peale jõule läheb elu veelgi kirjumaks. Aga sellest juba siis, kui õige aeg käes on ;)

natuke punane...

juriidiline küsimus

Küsimus: Kas teaduskonnal on õigus kasutada oma tudengite poolt kirjutatud bak.töid õppematerjalina ilma, et töö autorit sellest informeeritakse?

Sain juhuslikult teada, et minu bak.tööd kasutab üks õppejõud oma arvutiõpetuse kursusel õppematerjalina, minu nimele viidatakse ja puha. Aga minult pole küll keegi luba või nõusolekut küsinud. Kas selline asi on seaduslik? Mitte, et ma tahaks keelata või miskit, aga häirib, et mind pole sellest isegi informeeritud. Mul on hea meel, et mu tööst ka kellelegi reaalselt kasu on, aga... tänapäeval pole eriti raske inimese kontakte välja uurida, võiks ju kasvõi viisakusest teada anda.

värviline

Homme (õigemini juba täna...) hakkan taas punaseks. Ootan põnevusega, milline see värv minu peas välja näeb...

neljapäev, 23. november 2006

einoh tänan väga, onju

"btw u seem to put on little weight and u look v nice and sexy"

No kurat, nii ei saa ju rallit sõita! Kõigepealt jutud tööl, et ma hakkan varsti dekreeti minema ja nüüd siis teatab jutusõber sellist asja! Mul peegel ja kaal ikka ajavad mulle puhast pada, et pekikiht õhenenud on... Teised näivad arvavat, et ma muudkui võtan juurde. Kurat.

kolmapäev, 22. november 2006

plaanimajandus

Ajapaneerimine on tugev praegusel puhkusel - vanemaid olen näinud kaks korda ja siis ka paariks minutiks. Sõbrad on varsti enam-vähem üle vaadatud, mõnega läheb juba mitmes tiir. Täna on plaanis tsikkidega lõunatama minek, Egerti hokitrenn ja õhtul famiilia Tartu haruga kohtumine. Homme käin priast läbi ja lähen Pillega lõunale ning õhtul tuleb tsikkidega pisike Bondi-film Ekraanis. Reedel vist tuleb sugulane üle vaadata ja laupäeva jätan kodus istumiseks. Igav ei ole :)
Üldse on mul tunne, et praegune puhkus on üks mõnusamaid, mis mul viimasel ajal olnud on. Aga eks siin mängib ka meeleolu oma rolli ;)

teisipäev, 21. november 2006

tahtmine vs saamine

Vastik, kui tahaks ühe inimesega häid uudiseid jagada aga teda pole online. No lihtsalt pole. Terve õhtu juba (või vähemalt neil hetkedel, mil mina online käisin.) Jah, ma saan sama hästi ka homme talle seda uudist rääkida, aga tahaks juba täna noh. Jälle üks taevalik tahtmine, millele pole määratud saamiseks saada. Homseni pean kannatama. Tüütu. Ning ei, ma ei saa talle helistada - nummert ei tea. On ainult msn. Homme on äkki ka online.

See puhkus sai ikka vist natuke valel ajal võetud...

parem hilja kui mitte kedagi

Sain täna oma sünnipäeval tehtud pildid kätte. Esimest korda nägin neid. Normaalne... Ja ega ma kade tüdruk pole, riputan ka siia ühe ilusama eksemplari üles :)

kelner, shampust palun!

Ja ongi jälle tähistamine käsil :) Vast läheb õnneks ;)

sina oled minu sõber?

Aga sõbrad, kes ei taha kuulata, kui õnnelik sa oled, on ikka huvitav vaatamisväärsus. Polegi varem sellise inimese otsa komistanud. Eks ma helistan, kui jälle sitasti läheb.

Will I still respect you in the morning?

Nonih, puhkus :) Tihe ajakava on käsil, kõikidega on ju vaja kohtuda. Eila käisin Kadriga lõunale, Annega Crepis veinitamas ja Piretiga kinos Boratit vaatamas. Pärast veel tegime ühe väikse veini tema pool kah - oli vaja ju üksikasjalik ülevaade anda ja üldse igast stuffi arutada. Lõbus oli :)
Borat... oli nagu oli. Ma pole veel otsustanud, kas see oli hea või halb film. Seda on raske lahterdada samadel alustel, mis teisi filme. Aga üldiselt huvitav film ja soovitan vaadata.
Täna on plaanis õeraasu pool peatuda natuke aega, ta saab uue neti endale ja siis saan tema arvuti lõpuni seadistada. Seejärel kiman shampusega Virxu poole - koos tsikkidega kas tähistama või kurvastusest jooma. Kella kahe ajal peaksin täpse põhjuse teada saama ;) Õhtul viimase bussiga koju ja ongi järjekordne päev möödas.
Homme lähen Lõunakeskusesse Egerti trenni vaatama ja õeraasuga lõunatama. Õhtune plaan on veel lahtine - kas famiiliaga kokkusaamine või vanatädi tütre poole kohvitama. Hetkel kisub sinna famiilia värgi poole rohkem :)
Edasised plaanid on veel lahtised, aga sisaldavad endas Bondi filmi koos tsikkidega, raamatukogus käimist, Unistaja üle vaatamist ja Nefkaga lätutamist. Laupäeval-pühapäeval ei pea õnneks õepoegi hoidma, see plaan lükkus detsembrisse. Ma olen ikka hea tädi :)
Tegelikult peaks ka juuksurisse minema, aga eks näeb... Hambaarsti juurde oleks ka hädasti vaja iluravile minna, see kolm aastat tagasi maha surnud hammas on ikka väga koledaks juba läinud. Ja teksad vajavad vahetamist, kuidagi laiaks on veninud... Krt, nagu mul praegu hullult raha oleks selle peale kulutada. Oeh, ma ütlen, kõik asjad korraga. Ma parem naudin oma puhkust üks päev korraga ja tegelen probleemidega siis, kui need kohal on. Elu on liiga ilus, et seda asjatu muretsemisega rikkuda ;)

esmaspäev, 20. november 2006

pingviini sünnipäev pildis


Mina Taneli pruudiga miskit tähtsat seletamas.


Ühe õekese isiklik bowlingu-treener - mitte, et ma isegi seda mängu mängida oskaks, aga õpetama olin tubli.


Arvake ära, kelle sihverplaati ma kujutasin sinna kurikate ette, kui mul need strike'd tulid :P


Kaks kassi omavahel rahulikult olesklemas :)

pühapäev, 19. november 2006

sigrimigri nädalavahetus

Reede oli siis viimane tööpäev enne puhkust - väga imelik päev oli. Jõudsin hommikul isegi õigele bussile ja ei hilinenudki. Kuigi jah, oma peatusest oleksin napilt mööda sõitnud - lihtsalt vajusin nii sügavalt mõtesse. Ega tööd teha eriti ei viitsinud, mõtted olid juba õhtu juures, puhkusest rääkimata :P Päeva lõpetas muidugi ilusasti nilbikust seebiga sõber, tänu kellele kadus ära pabin õhtu pärast ja asemele tulid hoopis shokiseisund ja värisevad käed. Ei olnud üldse mõnus. Enam ma tema ahistamist kannatada ei kavatse - üks "musike" veel ja ma saadan ta ametlikult pikalt. Niigi kõik juba imestavad, et kuidas ma suudan seda taluda... Aga ma olen nii kuradi viisakas ja korralik, et ei suuda teist inimest tahtlikult solvata. Üks töökaaslane ütles selle peale, et ma olen inimene, kes väldib konflikte... Üsnagi täpne sõnastus, aga loodan et peale puhkust suudan end kokku võtta. (Muidugi eksisteerib imepisike võimalus, et seebiga sõber siiski sai asjale pihta ja jätab mind nüüd rahule... aga kihla ma selle peale ei veaks.)
Igatahes tööpäeva lõpuks ootasin juba pikisilmi, millal sealt majast välja saan - parim viis kuidas puhkusele minna, ausalt. Seejärel läksime Selverisse õhtuks söögikraami ostma, mina mängisin kiusupunni ja ei aidanud alguses valida. Lõpuks muidugi ei suutnud ma enda tavalist abistamis- ja õpetamistungi tagasi hoida ja lõin kampa. Isegi võtsin Piretilt telefoniteel veini-konsultatsiooni :P (Kuigi ausalt, ma ei suudaks ka surmaähvardusel meelde tuletada, mis maitsega need joodud veinid olid...)

Õhtu ise oli lõbus - peoperemees oli ainuke meeshing seltskonnas :P Vahepeal läksid jututeemad tema jaoks ikka väga igavaks - emapalk ja lasteasjad. Aga ta ise väitis, et talle pidu meeldis, nii et ilmselt väga hull polnud. Teised külalised olid ka päris huvitavad ja vahvad inimesed, ma ei pidanudki igavlema :) Mina ja üks teine neiu jäime ka öömajale - ma sain muidugi endale selle lohkuistutud diivani, kus on küll väga mõnus vedeleda ja istuda, aga meeletult piinarikas magada. Selg on mul praegugi veel kange. Aga suutsin siiski ikka mõned tunnid magada, kuigi ärkasin iga kord üles, kui majaperemees köögis vett joomas käis - torud tegid ikka väga võigast müra. Hommikul suutsin isegi padjaga sõbraks saada ja enda jaoks sobiva asendi leida ning magasin kaks tundi jutti ilma, et ükski heli oleks mind seganud. Üles (niivõrd-kuivõrd) ärkasin alles üheteist ajal, aga voodist tõusin vist alles peale ühte. Seni unelesin niisama sooja teki all. Majaperemehel võis küll väga igav olla, ma polnud just maailma seltskondlikum inimene. Vahel tuli meelde, et peaks midagi rääkima ka, aga enamasti tukkusin niisama :P Väga omapärane päeva algus oli...

Pingviini sünnipäevale jäin pool tundi hiljaks - jõudsin alles peale kolme koju ju ja pidin veel miskit sööma ja kiirelt ka pea ära pesema. Loodetavasti suutis meie pisike Pingviin mulle siiski andestada... Bowling oli nii lõbus, et ei saanud arugi, kui juba kaks tundi täis sai. Mina olin ühe famiilia õeraasu isiklik treener ja juhendasin teda, kuidas tuleb neid kuule veeretada. (Mitte et ma siis ise seda eriti oskaks...) Ei jõudnud ma ka seekord naisteliigast välja - minu laeks jäi 95 punkti. Better luck next time, right? Peale bowlingut kulgesime tagasi õekeste poole, vahepeal tegime pisikese kõrvalepõike poodi, et söögikraami kaasa haarata. Juustupulgad, marineeritud kurk, kommid, krõpsud - tüüpiline pidusöök :P Minul oli selleks hetkeks pohmakolla ja väsimus täiega kallal ja söök eriti alla minna ei tahtnud. Pole mul see kramp veel sisikonnast ära kadunud... Sobitasin Kiisuga sõprust ja tukkusime kahekesi diivanil, pildid loodan varsti-varsti Pingviini käest saada ja siis riputan ka siia üles. Väga lõbus õhtu oli! Meil on ikka lahe famiilia :)
Koju jõudsin peale kella kümmet ja maandusin suhteliselt otseteed voodis sooja teki all ja oma pehme padja peal. Uni oli nii suur, et isegi amokki jooksvad mõtted ja meelierutavad kujutluspildid ei suutnud seda minema peletada. Magasin nagu lapsuke, isegi unenägusid ei mäleta.

Täna hommikul kukkusin asju pakkima ja tuba koristama - vaja ju puhkuseks valmistuda. Nüüd teengi aega parajaks, et varsti balti jaama poole liikuma hakata. Kui eriti hästi läheb, siis liitub ka kallis Küljeluu minuga. Õhtul aga suundun Pireti poole enda mõtteid taltsutama ja närve sirgeks triikima. Ja siis... siis ongi käes esmaspäev ja minu puhkus on ametlikult peale hakanud.

Lehva-lehva seniks, see postitus ongi juba liiga pikaks veninud... Homme saan loodetavasti ka mõne pildi üles riputada, Pingviinike ikka usinalt sihtis mind :P Sauh siis seniks ;)

meeleolu muusika

laupäev, 18. november 2006

nii magus, oioi kui magus..

Tahaks endale jalaga anda, aga ei paindu nii hästi ja eriti ei raatsi kah. Kust ma selle tagasihoidlikuse ja häbelikkuse üles olen korjanud? Mis ajast ma selline olen? Ei, mul pole veel sõnu. Pean enne natuke seedima. Aga... seda ühte pilti ma endal silme eest ära ei saa. Piisab, kui sellele mõtlen ja kohe on mõttetegevus halvatud. Argh, ma olen enda peale tige! Eih, Piretil on õigus - ongi hea, et kõik on nii nagu on. Pole vaja üle pingutada. Aeglane on hea. Kuigi kuradi piinarikas.

reede, 17. november 2006

Kuradi jälk vanamehenäss!!!

Kuidas kurat julgeb üks kuradi tõbras võtta endale õiguse mind ahistada? Kes kurat andis sellele värdjale õiguse arvata, et ta mulle meeldib? Ma ei sülitaks ta peale ka siis, kui ta mu jalge ees põlema süttiks! Persse, ma olen nii endast väljas praegu. Kuidas ta raisk julges mind niimoodi rünnata? Ma värisen vastikusest veel mitukümmend minutit tagantjärgi! Kuradi jälk vanamehenäss! Hoidku oma kallistused ja meelitused oma naise jaoks! Jumal tänatud, et mul puhkus tuleb. Enam õigemat aega ei saaks selleks olla!
Ptüi, vastik ja räpane tunne on.

puhkus

Veel mõni tund... veel natuke ja algabki minu talvepuhkus :) Juhhuuuu!!!

hambutu unenägu

Nägin täna öösel unes, et mul lagunesid esihambad ära. Hammustasin midagi ja selle peale lagunesid kaks esimest hammast poolenisti ära. Ma ise tõmbasin seejärel suhujäänud tükid välja. Valus ei olnud. Isegi verd ei jooksnud eriti. Lihtsalt imelik tunne oli, et esihambaid pole. Ma ärkasin selle unenäo peale lausa üles. Ära ehmatas. Tükk aega ei julgenud katsuda, kas hambad ikka on alles. Nii reaalne unenägu oli. Väga imelikuks kisuvad mu unenäod vahel...

neljapäev, 16. november 2006

leivategu

See paganama taigen ei kerki kuhugi suunas. Kas nii peabki? Pakil oli igatahes kirjas, et panna tunniks ajaks kerkima. Seejärel tuleb taigen pätsideks jagada ja veel tunniks ajaks kerkima panna ja alles siis läheb see 40neks minutiks ahju. Pisike matemaatiline tehe näitab, et täna saan ma kuskil südaöö paiku ilmselt alles magama...
Ainult üks jama on selle leivaga. Poes suutis müüja rukkijahuga kaasas olnud kuivpärmi pakikese vasakule panna, igatahes koju see minuga ei jõudnud. Muidugi jõudsin ma oma (ainukesed!) teksad juba pessu pista ja pidin suvepükstega poodi lippama pärmi järele. Külm oli. Nüüd ootan ja loodan, et vast ikka saab sellest taignast asja... Eks näeb...

Täiendan jooksvalt :)

21:26 --> Õnneks siiski kerkis natuke. Mätsisin pätsid valmis ja pistsin uuesti kerkima. Proovisin ühest pätsist siili vormida nagu mitmed soovitasid - välja tuli pigem marutaudis krokodill. Tegin hoopis ümara pätsi ja keskele vajutasin lohu, sinna panen homme soola. Seda muidugi juhul, kui leib üldse süüa sünnib. Nüüd tund aega veel oodata ja siis saab ahju pista.

23:12 --> Valmis. Niivõrd-kuivõrd. Kahtlustan, et taigen sai liiga tihke ja sestap on ka leib kõvemapoolne. Lasen natuke jahtuda ja siis lõikan väiksema pätsi lahti, et maitsta. Aga erilist usku pole... Olen korduvalt pärmitaigna sellega nässu keeranud, et panen liiga palju jahu. Aga vähemalt ma tegin selle hullu tembu ära ja ilmselt kraban siiski peole ka soola ja leiba kaasa. Mida kuradit mul kaotada on? Vastus on see, et absoluutselt mitte kui midagi pole kaotada. Aga võita on...

23:52 --> Ütleks, et... söödav on. Koorik on maitsev, aga muidu on selline tavaline mage leib. Oleksin pidanud sutsu soola panema, aga see on asi, mida ma unustan lisada isegi siis, kui see on retseptis kirjas; oma peaga ei tule ma ammugi selle peale. Homme igatahes võtan mõlemad pätsid tööle kaasa ja lasen oma kahel töö-sõbrantsil otsustada, kas kõlbab kinkida või mitte. Mina oma nohuse nina ja valusa kurgu tõttu ei saa maitsest suurt aru.

Kokkuvõtlikult ütleks, et idee oli hea ja lõpptulemus on enam-vähem. Kui nüüd julgus ka homme õhtuni vastu peaks, siis oleks tore. Sõbrad on harjunud, et ma teen selliseid väikese kiiksuga kingitusi. Suhteliselt võõra inimese võib see aga ära ehmatada... Elame-näeme... Ma kolin nüüd voodisse üle. Head ööd :)

see on minu elu?

Ma ei suuda uskuda, et see olen mina, kes mu elu praegu elab. Ma ei suuda tegelikult isegi uskuda, et see on minu elu. Sigrimigri segamini. Kas see olen tõesti mina, kes kõike seda teeb ja tunneb praegu?
Igatahes ei julge ma ennast näpistada, äkki ärkan üles :P

kolmapäev, 15. november 2006

palun küpsetajatelt abi

Kas on kellelgi kergemapoolset järgiproovitud leiva retsepti? Sellist, mida kodus tavalises elektriahjus küpsetada saab. Ei pea isegi kerge retsept olema, peamine, et tulemus õige tegemise korral süüa sünniks.
Nimelt tuli mulle napakas mõte, millest ma enam lahti ei saa - tahan reedeseks soolaleivapeoks ise leiva küpsetada. Kasvõi pisikese, aga päris ise. Aga ei ole retsepti. Netis neid leidub, aga ma päris suvalist ei tahaks. Tahaks sellist, mis on järgi proovitud ja mille kohta oskab inimene ka öelda, et vot seda pane rohkem või seda vähem. Et oleks kindlam, et leib pärast söödav on.
Palun lapake oma retseptivihikud läbi ja jagage minuga mõnda head leiva retsepti. Homme peale koju sõidutamist läheksin poodi ja ostaksin vajalikud ained ära ning prooviksin leivaküpsetamisse sukelduda. (Ma nimelt ei raatsi sõidutamisest loobuda ja seega lähen poodi peale seda, kui olen korra kodust läbi käinud. Napakas, ma tean, aga mis teha, ma juba olen kord selline...)

Palun aidake mul see idee ellu viia.

väiklased inimesed

No ma ei saa aru, mis värk see meestel on, kui nad kuulevad, et mu kass enam päris isane pole. Kohe hakkavad pihta mingid imelikud naljad ja vihjed ja norimised. No ega ma neid ei kastreerinud! Täna polegi muust juttu tehtud - absoluutselt iga vestlus viiakse lõpuks selle teemani. Saage üle sellest! Kastreerisin kassi ära, noja mis siis? Ilged loomakaitsjad välja tulnud.

Ja krt, maha löön järgmise tallinlase, kes minu kuuldes hakkab Tartut mustama. Kas tõesti on nii raske olla tolerantne? Kas te tõesti aru ei saa, et sellega alandate ja mõnitate vaid iseennast - üksnes väiklane inimene hakkab kedagi maha tegema tema kodulinna pärast. Mul on sellest nii kõrini juba, et enam ei oska seda naljaga võtta. Üks kord on naljakas. Kaks korda ka veel. Aga viiekümne viies kord ajab vere keema ja paneb ropendama. Enam ei suuda viisakaks jääda. Kas tõesti tunnevad tallinlased Tartus nii tugevat konkurenti, et peavad seda sõimama ja mõnitama? Mis see neile annab? Teisi maha tehes ei ole sa ise targem, parem ega ilusam. Oled hoopis väiklane ja hale. Kõrini on sellest juba.

Ja kommenteerida ei lase seda postitust - need kaks teemat on sellised, et peale tänast päeva ei taha ma enam ühtegi vihjet ka nende pihta kuulda.

seep, seebi, seepi

No ei saa olemas olla sellist inimest! Täiesti uskumatu, mis tüüpide otsa mina komistan. Uskumatu!

teisipäev, 14. november 2006

is it real?

Dzinn toonikuga on suurepärane märjuke. Eriti kui sinu peas jooksevad igasugu jaburad mõtted amokki ja sa ei saa ise ka enam aru, mis on päriselt ja mis välja mõeldud. Liiga jabur on minu elu praegu. Ja ma kardan, et tõotab minna veel jaburamaks. Ma ei oska enam kartagi.

3 päeva puhkuseni...

teadmata kadunud: lihtne elu.

Miks ei võiks elu kasvõi kordki lihtne olla? Alati peab olema segavaid asjaolusid ja ootamatuid apsakaid. Mida rohkem mingit asja tahad, seda raskem on seda saavutada. See pole aus. Ja mis siis, et elu ei peagi mee lakkumine olema - kaktusest on juba kõrini.

Ja ma pean õppima oma energiat ja aega planeerima - korraga mitme asjaga tegelemine ajab juhtme sõlme ja viib viimsegi meelerahu.

esmaspäev, 13. november 2006

vot tak

Aga mul on nüüd isiklik autojuht, kes mind peale tööd koju sõidutab :) Nii üliarmas :) Täitsa ise pakkus, ausalt. Mina ei väänanud käsi. Lihtsalt on selline armas ja südamlik inimene.
Uskumatu, et mina meesterahva kohta selliseid sõnu kasutan, kas pole :P

omad vitsad peksavad..

..ehk siis tänane õppetund - ise olen süüdi. See meelemuutus on raskem kui ma arvasin - ma pole just väga tagasihoidlikult oma endisi veendumusi (vabandusi, põhjendusi?) varjanud. Ja nüüd... nüüd visatakse neid mulle nina peale. Aga enam ma ei karda ja seega neid vabandusi tegelikult ju pole enam olemas. Või noh, ma kardan, rohkem kui kunagi varem, aga ma ei lase sellel hirmul end maha suruda. Vähemalt ma üritan jääda kindlaks uuele kursile. Kerge see pole, aga samas on see vabaduse tunne nagu narkootikum - tahaks veel ja veel. Veel kaugemale, veel rohkem. Nüüd annab see hirm hoopis adrenaliini - kui kaugele ma julgen minna. Minu jaoks on see uus situatsioon... ma pole just harjunud olema tagasihoidlik ja leebe. Aga hea eesmärgi nimel olen valmis ka selleks. Uued kogemused on alati teretulnud. Ja kui midagi muud ei saa, siis vähemalt on teistel huvitav vaadata, kuidas minu enda vitsad mulle haledalt kerepeale annavad :P

laupäev, 11. november 2006

kust nemad seda teavad?!?

Postimehe aastalõpu armuhoroskoop...
/--/
Lõvi 23. juuli – 23. august
Lõvile mõjub eelolev periood otsekui kõrgema kategooria ameerika mäed. On ju november, mil valitseb Skorpion, sodiaagiringis Lõvi märgiga pingeasendis, mis sunnib paljusid suhteid uue pilguga vaatama. Rohkesti tekib äärmuslikke ja vastuolulisi olukordi, mis panevad proovile su psühholoogilised võimed ja inimestetundmise. Samas on november Lõvile kuu, mil minevik ärkab ellu ja laotab möödaniku su ette nagu kuningliku vaiba. Ja sa oled sunnitud astuma. Seega võib kunagi ammu läbielatu sind nüüd oluliselt mõjutada. Vanad kiindumused ilmuvad kui maa alt ja sa pead nendega midagi ette võtma. Sest selge on üks – pead tegema kindlaid ja selgeid otsuseid, sest lahenduste edasilükkamine viib lõpuks ummikusse.
Novembripäevad võivad kõhu õõnsaks võtta küll. Nii mõnigi partner on võimeline röntgenikiirena läbistama su ego kaitsekihi ja tõmbama lahti kõik need sahtlid, kuhu oled peitnud selle, mida pole söandanud kätte võtta. Selles suhtes paistab eriti silma novembri teine nädal, laiemas plaanis aeg kuni 20. novembrini.
Harjumused, mälestused, kompleksid – su partner nõuab sinult, et näeksid nüüd selge pilguga kõike, millest oled seni mööda vaadanud. Seega on tõenäoline, et novembris kohtud sa inimesega, kes paneb sind endasse vaatama, probleeme teadvustama, ja kelle abil ning toetusel oled suuteline oma elu seisva vee jälle voolavaks muutma.
Detsembris oled taas mänguline ja loov ning novembris tekkinud umbsõlmed hargnevad sirinal lahti vaid su sõrmenipsu peale. Su elujõu andurid hüppavad lakke, mistõttu kiirgad endast ka seksuaalset magnetismi. Seega väljastad tugevaid erootilisi signaale, ilma et ise sellest arugi saaksid. Nii et ära imesta, kui sa erisugustes seltskondades kahtlaselt populaarne oled.
/--/

Kõhe tunne tuleb peale - kust nemad nii selgelt näevad, mis minu elus ja mõtetes praegu toimub?

üksiolemise püha aeg

Laupäeva hommikud on maailma parimad. Pole ühtegi teist aega nädalas, mida ma rohkem naudiks. Kuhugi ei pea kiirustama ja ees on kaks vaba päeva. Hommikusöögi kõrvale haaran kas raamatu või eelmise nädala naistelehe (kui Tartus käimas olen) ja unustan end niimoodi kööki söögi kõrvale lugema. Kiiret ju pole. Istun ja naudin seda rahulikku üksiolemist. Isegi ema on ära õppinud, et laupäeval ei ole mõtet mind enne segada, kui lõpuks köögist välja loivan. Laupäeva hommik on minu püha aeg. Vaikne ja rahulik. Aeg ainult iseendale. Maailma parim aeg.

day-dreaming

Unistamine on üks kole asi. Mingil hetkel ei tea ma enam, kas minu tunded ja mõtted on ka päriselt olemas või olen need endale lihtsalt ette kujutanud. (Ma kasutan paganama tihti sõna lihtsalt, ennast hakkab juba häirima. Aga hea sõna on...) Samas ei julge ka üleliia unistada, sest hirm n-ö ära sõnuda on tänu erinevatele fiaskodele küllaltki suur. Aga ikka kipuvad mõtted puhkehetkedel oma teid rändama ja jälle taban end ette kujutamas, mis ja kuhu ja kuidas... Ning jälle kutsun end korrale - vara veel, kannata natuke, küll tuleb ka minu aeg. Peab tulema. Kindlasti tuleb. Ja seni... unistan edasi.

reede, 10. november 2006

soola ja leiba

Kolme nädalaga kolm soolaleivapidu - päris hea tulemus. Eelmine teisipäev Aleksei sünnipäev/soolakas. See laupäev toimub tüdrukuteõhtu, mis on ühtlasi Kadri soolaleivapidu. Ja järgmine reede ootab ees töökaaslase uue pesa külastamine. See saab huvitav olema - ma olen seal vist ainuke inimene seltskonnas, kes ei tegele langevarjuhüpetega. Eks ma muljetan pärast, mismoodi õhtu välja kukkus.
Üldse on minu nädalavahetused äärmiselt tihedalt sisustatud viimasel ajal. Nüüd võiks nädala sisse ka natuke tegevust ära eksida ja olekski kõik väga korras. Praegu on aga E-R töö-töö-töö ja siis L,P jooksen end segaseks kõigi tahtjate vahel. Probleem on vist natuke ka selles, et tahtjad on kõik Tartus ja seega jääbki nendele ainult nädalavahetus. Nädala sees aga ei taha mind keegi :(

Aga teemasse tagasi - mida kinkida meessoost töökaaslasele soolaleivapeoks? Kinkekaarte ja raha mina põhimõtteliselt ei taha kinkida, seega pean miskit muud välja valima. Sõbra puhul oleks kergem - tean ja oskan hinnata, mis inimesele sobiks. Aga töökaaslase puhul on sutsu keerulisem... Ma küll ähvardasin teda, et kui ta mulle mingeid valikuid ette ei anna, siis saab kassistuffi, aga seni pole midagi välja pakutud. Aega muidugi veel on...

Krt, jälle ma mõtlen üle.

Aga Puddle of Mudd - She fucking hates me on üks väga hea laul halva tuju puhul.

one of those days..

Täna pole hea päev. Üldse kohe pole. Halb ka pole. Lihtsalt kuidagi mitu asja ja korraga on valesti. Hommikul sain esimese asjana teada, et suutsin eile täitsa kogemata ühte toredat sõpra solvata. Väga paha tunne tuli peale. Siis muutusid plaanid, mida ma olin juba mitu päeva oodanud - polnud ka kuigi tore. Seejärel jõudis minuni kuuldus, et ma pidavat varsti dekreeti minema. Et nagu, ahah, mina vä? No tore, et mulle ka ütlesite. Ja ma just rõõmustasin, et olen sutsukene saledamaks muutunud. Einoh, kui varsti dekreeti, siis varsti dekreeti. Palun organiseerige siis see mees ka juba, kes selle tükiga hakkama kavatseb saada. Väga ebameeldiv kuulujutt...
Üldiselt... kuidagi madalseis on kallal. Kuulan melanhoolset muusikat ja ootan tööpäeva lõppu. Siis on vaja paar tundi linnas töllerdada ja saangi rahulikult 2,5 tundi rongis tukkuda ja oma mõtteid mõelda. Mitte, et mul seda praegu eriti vaja oleks, niigi mõtlen liiga palju. Olemine on selline, et unistamine muudab enesetunde veelgi nukramaks.

Täna lihtsalt pole üldse hea päev.

neljapäev, 9. november 2006

köhh-köhh

See köha tüütab ära. Või mis köha! Kraapimine kurgus pigem. Koguaeg köhata ja köhata, aga kergem ei hakka. Pea juba valutab tänu sellele. Ootan puhkust... siis saab vast enda tervise tagasi heasse seisu poputatud. Praegu tõbitsen poole kohaga juba kuu aega. Enam ei viitsi. Tahaks juba päris terve olla.

eluks vajalik oskus

Poikad jäidki uskuma, et käisin eila kohtingul ja nüüd nõuavad ankeeti näha. Et noh nad siis teevad põhjaliku taustauuringu ja täidavad kõik lüngad. Mnjah... ma parem ei kujuta ette, milline ülekuulamine mind ees ootab, kui peaksingi päriselt kohtama minema. Eila käisin ju tegelikult Mädzuga muljetamas. On ikka jama, et ma suudan sirge näoga täielikku pada ajada :D Ja nemad jäävad uskuma ka veel... Vähemalt igav ei ole :P

IE7 ei seedi blog.tr.ee'd

Minu uus ja täiesti legaalne IE7 paneb blog.tr.ee peale lihtsalt pildi tasku ja tahab errorit reportida. Vahva lisandus... Õnneks olen harjunud igast kaunterite ja listide vaatamiseks kasutama operat, seega eriti suur kaotus see pole. Aga ikkagi... armas ju.

Mädzu teab.

Elene sanoo:
kohe nii sinu tüüp, et ma kohe ei oska öeldagi
Elene sanoo:
no ma ei tea, miski siuke joon on sees.. sa vaatad selliseid

Elene sanoo:
täiesti tüüpjooned on olemas meestel, keda sa mulle näitad

et siis 26 ja mõistus lännu?

Mina ei ole normaalne. Mädzu ei ole kah normaalne. Päriselt ka. Või äkki see ongi just normaalne? Et peale 26ndat sünnipäeva äkitselt hoopis teistpidi mõtlema hakkad. Kes teab? Aga igatahes... võib-olla me tõesti oleme nii ühtekad, et samal ajal täiesti oma peaga täpselt samasuguse teooria välja mõtlesime. No ausalt, kust sellised mõtted tulevad? Täielik hämming. Tahate ka teada, mida siis kaks toredat 26-aastast tibividinat välja on mõelnud? Ei saa! Need jutud jäävad Yardi, sealt need välja ei jõua. Mina eitan viimse veretilgani, et olen kunagi sellist juttu üldse suust välja ajanud. Endal on ka häbi. Ainuke jama on see, et hästi ei tunne seda. Häbi siis. Kahju, et Yard juba kell üksteist kinni pannakse... Jutud jäid ju pooleli. Kui hästi läheb, siis järgmine kolmapäev jälle. Siis juba Patrikus, seda ei panda kell üksteist kinni.
Ohjah... kõige hullem on see, et ega me mõlemad laseme oma teooria praktikasse kah. Õudne, onju? Tegelikult te ju ei tea, mis asi see õudne on. Aga uskuge, kui teaksite, siis kardaksite kah. Või siis lagistaksite naerda. Nii või naa tuleks ilmselt püksid pessu panna.

Aga ma nüüd lähen loputan värvi maha, proovin veel heledamaks hakata. Värviaurud ongi vist juba ajju jõudnud, jutt läheb jaburaks kätte. Head ööd.

kolmapäev, 8. november 2006

Leia oma õige

Teate, kui raske on ette võtta tabel ja üles kirjutada oma ekside head ja halvad iseloomujooned. Kõige raskem on kirja panna häid külgi. Halbadega seda probleemi polnud. Naljakas. Aga tulemus polnud enam nii naljakas. Võtsin siis täidetud tabeli ette ja hakkasin üle lugema ning taipasin, et halvad küljed vastavad täpselt minu isa halbadele joontele. Vist tõesti vastab tõele, et iga mees otsib naises oma ema ja iga naine otsib oma isa. Alateadlikult aga ikkagi otsib. Nojah, mina suutsin leida kah. Ja kuhu see mind viis? Ei hakka seda harutama parem.

Ja ma lõpuks suutsin endale tunnistada seda, et ma lihtlabaselt kardan. Kardan uut suhet. Kardan... ma ei teagi täpselt mida. Tegelikult vist tean, aga ma ei julge neid asju sõnadesse panna. Veel ei julge. Hirm on liiga tugev. Hirm, et kui ma neid asju endale tunnistan, siis pean neid muutma. Pean iseendale otsa vaatama. Aga paha on mõelda, et ma olen juba kolm aastat üksi olnud selle lihtsa põhjusega, et ma kardan. Hale, kas pole?

Aga hea raamat on... Muidugi on see äärmiselt vale lektüür, mida enne uinumist lugeda, aga hea raamat ikkagi. Nüüd natuke seedin loetut ja siis vist sirvin veel kord läbi. Et iseennast julgustada hirmust lahti laskma. Keeruline on loobuda aastatega ehitatud kaitserüüst... Hirm on.

teisipäev, 7. november 2006

karusel

Oh õudust, jälle. Võeh ma ütlen. Olgu see viimane kord.

VB apua!

Minu mõistus enam ei võta seda exceli visual basicu vidinat. No ei tööta see kordumiste kontroll ja kõik. Lihtsalt ei tööta. Ja ma ei oska enam seda remontida. Kas leidub minu blogi lugejate hulgas mõni tore ja lahke visual basicut oskav inimene, kes oleks nõus omast vabast ajast sellele minu tehtud vidinale pilku peale heitma ja vaatama, millega ma bambusesse panen? Palun?
Mina enam ei oska ja omal käel rohkem välja ei mõtle.

on the road again...

Ja hakkame otsast peale. Äkki on see kord rohkem õnne? Loodan...

esmaspäev, 6. november 2006

talv

laupäev, 4. november 2006

vana saan...

Maal :)

Käisime täna maal müttamas - torudest vett välja laskmas ja puudele külmakaitseks võrku ja oksi ümber panemas. Mina kasutasin valget aega ilusasti ära, et paar pilti klõpsida :)


Noh, mis vahid seal? Mul pole aega poseerida, pean veel mitmele puule võrgu ümber panema.


Ma enam ei tee... ausõna!


Soojad saiad :)

reede, 3. november 2006

kurrunurru-vurts-juhhei

Hiilida on mõnus... Eriti uusi ja huvitavaid karpe :)





uus ja edev

Ostsin endale täna SanDiski Sansa c150 2GB mp3-mängija :) Nüüd on hea tln-Trt-tln marsruudil muusikat kuulata. Nunnu vidin on :)