teisipäev, 31. jaanuar 2006

oh kurat

Tarot, mine puhka jalga. Tõsiselt. Äkki aitab?


Aga täiesti teemaväliselt ma lihtsalt pean siinkohal mainima, et issver-sussver, püha müristus!!! (ja ma ei kommenteeri seda)

esmaspäev, 30. jaanuar 2006

Tänane leht on sinine

Läksin siis täna kohalikku velskripunkti, et vot palavik ja särki-värki, jään vist haiguslehele. Arst heitis ühe pilgu mu kurgule ja tahtis antibiootikume välja kirjutada! Et kurk on nii kolepaha, et nüüd kohe rohud peale. Õnneks siiski suutsin armuaega võita ja kolmapäevani saan end turgutada koduste vahenditega. Kolmapäeval lähen uuele kontrollile, siis juba perearsti juurde, kes siis otsustab, et mis ja kas minuga saab. Seniks on Mutt ilusasti kodus oma kullakalli Joosepiga :) Tagasi Tallinnasse liigun ilmselt järgmiseks nädalaks, eeldusel et terveks saan.

pühapäev, 29. jaanuar 2006

veel üks ketipostitus

1. Avalda kogu nimekiri oma blogis (koos nende nelja punktiga).
2. Tee rasvaseks väited, mis kehtivad Sinu kohta.
3. Lisa üks väide, mis kehtib Sinu kohta.
4. Järgmise nimekirja avaldaja leiad sissekande kommentaaridest.

1. Olen eestlane.
2. Tegelen aktiivselt blogimisega.
3. Olen kunagi murdnud ninaluu.
4. Jumaldan tumedat sokolaadi.
5. Ma tahan Teda kallistada.
6. Mul on kaks last.
7. Minu jalanr on 39.
8. Kirjutan luuletusi.
9. Mõtlen väga-väga ühe kalli inimese peale ja soovin, et ta terveks saaks.
10. Ootan kevadet.
11. Elan Soomes.
12. Armastan merekohinat ja tuuli.
13. Jumaldan mootorrattaga sõitmist.
14. Mulle meeldib kududa.
15. Mul on kodus kaks vallatut kassi.
16. Pean lugu Viljandi Folgist.
17. Naudin lumesajus jalutamist.
18. Olen ülekaaluline.
19. Ma armastan bossanovat.
20. Olen segaduses kuigi ei tahaks olla.
21. Mul on sinised silmad.
22. Ma elan maal.
23. Mulle meeldivad mittesuitsetavad tüdrukud! (ja poisid-tüdrukute puhul.)
24. Armastan kaua magamist.
25. Jagan kodu väikes(t)e ja karvas(t)ega.
26. Eelistan brünetti blondile.
27. Eesti folk/punk/rock on ülekõige.
28. Ma ei oska eriti hästi süüa teha.
29. Minu tuba on pidevalt segamini.
30. Filme "Kevad" ja "Suvi" võin jälle ja jälle vaadata.
31. Olen kung fu äss.
32. Mul on kodus roomaja (ma ei mõtle selle all naisterahvaid :P).
33. Kasvatan EluLille.
34. Armastan verivorsti.
35. Armastan jalgrattaga sõita.
36. Armastan külalisi vastu võtta.
37. Olen kolm korda murdnud käeluu (endal ikka).

Algust tegi Margo, jätkasid Otto, Daki, Ieska, NjaH, Kajakas, Maret, Liana, Triibik, Aet, Elviina, Oravake, Jutupaun, Ing, Lapiliisu, Greet, Eva-Liisa, Duhh, Terje, Mikk, Elsa, Tiiu, Mait, Kaku, Thredahlia, Liisu, Eva-Lota, Piret, Pille, Anneli, Priit , Epu, Shalaya, Liinu, Cairbre, Cashmir ja Mutt Kes võtab üle?

Blogimise küsimustik

Kuna jube unine on olemine, siis ei viitsi eriti miskit teha ja surfan mööda blogimaailma. Nii et veel üks ketipostitus :) Päris alguspunkti ma ei suutnud leida (väga põhjalikult ei viitsinud ka otsida), aga üsnagi teine punkt on vist Kohvrikratt.

Seega... pisike küsimustik blogijatele ja minu vastused. Vastake ka teie neile küsimustele, kaasblogijad.

1.Kuidas ja miks sa alustasid?
Sellest kirjutasin juba blogi 1-aasta sünnipäeval. Märgusõnad on herr eks ja trots.

2. Kas see on sinu jaoks muutunud ja kas oled leidnud mingit uutmoodi identiteeti?
Seda oskavad ilmselt kõige paremini hinnata just need inimesed, kes mind on pikemat aega lugemas käinud. Igastahes endal on kahtlane tunne, et ega ma olen suht algusest saadik ühtemoodi kirjutanud. Võib-olla olen lihtsalt hakanud end ladusamalt väljendama... õppinud oma kriitikameelt talitsema (teil pole õrna aimugi kui palju olen pidanud end tagasi hoidma, et mõnedel teemadel mürgi pritsimisest hoiduda...) Üldiselt tunnen, et blogimine on mind pigem muutnud paremuse suunas, vähemalt osakest minust.

3. Mis on kõige parem, kõige halvem blogimise juures?
Kõige parem ongi ilmselt see, et väljendusoskus paraneb aegamööda. Ja vahel saab oma pahameelt maandada ilma kedagi tegelikult läbi sõimamata :) Pealegi saan niimoodi hoida oma sõpru-tuttavaid oma eluga kursis ja ei pea seega alati kõike nullist rääkima hakkama. Ja vahepeal saan oma arglikke fotograafia-üritusi demonstreerida... Kuhugi spetsiaalsetesse portaalidesse ma neid hindamiseks välja ei riputaks, aga siin blogis julgen neid näidata. Sest siin on nad minu enda omad ja minu jaoks.

Halvem... Kuna kirjutan suht paljudest asjadest, siis olen vahepeal märganud end ütlemas, et kuule, mine loe mu blogist, ma ei viitsi jälle nii pikalt rääkida. Ühest küljest on see tore, aga samas... Natuke vist ka ebaõiglane selle inimese suhtes, kellel pole aega lugemas käia...

Ja natuke halb/natuke hea on see, et olen hakanud rohkem tähelepanu pöörama õigekirjale ja keelelisele korrektsusele. Minu silmis on see hea, samas mõnede arust on see halb, sest ma muutun vahel liiga sallimatuks sihiliku eesti keele läbustamise suhtes.

4. Kas oled tahtlikult anonüümne või annad ennast lihtsalt ära?
Üritan olla anonüümne. Ehk siis suurelt siin oma nime ei reklaami, aga samas leiab netist minu nime kasutades ilusasti selle blogi üles.

5. Kas sa oma loetavust oled kunagi lugenud?
Jep, kaunter täitsa olemas. Parajalt nuputamist on see pakkunud, sest siis ju näeb, kust lugemas käiakse ja vahel tekitavad mõned aadressid tõsist hämmingut. Alguses oli selle kontrollimine suurem ja tähtsam, nüüd lihtsalt viskan pilgu peale, et näha, kas mõni konkreetne inimene on lugemas käinud :D

6. Kas on olnud mingeid üllatusi või stoorisid seoses blogimisega ja su blogi lugejatega?
Üllatus on see, et tegelikult käivad päris paljud mind lugemas. Ses suhtes, et päris paljud, kes mind ilmselt isiklikult ei tunnegi (või vähemalt ei ole nad end eriti aktiivselt reklaaminud) Ja meeldiv on see, et ajapikku on tekkinud juurde uusi kommenteerijaid. Päris mõnus on saada tagasisidet oma mõtete pihta.
Stoorisid eriti pole... võib-olla see, kuidas olen paaniliselt tsensuuri teinud mõnedele postidele, kui avastan, et oh kurat, see või too inimene on minu blogi lingi saanud. Vist on mingi kaks-kolm sellist lainet olnud, kus olen tagant järele mõningaid poste muutnud/kustutanud.

7. Mismoodi blogi oma nime sai?
Mutt on osaliselt minu neti-identiteet ehk siis kunagi käisin q-talkeris Muti nime all (tegelikult astun ka nüüd vahel harva sinna sisse.) Sealt siis tuli Mutt. Mõtisklused tuli sellest, et mul on loll komme liiga palju mõelda ja analüüsida... ja Muti mõtisklused sobis nii hästi kokku :)

______________________________
Aga nüüd lõpetan, sest Joosep loobus hiirekursor jälgmisest ja keris end mulle sülle kerra. Kuna ta magab nüüd minu vasaku käe peal, siis ei viitsi ühe käega trükkida.

Milline raamat on sinu lugemislaual?

Läbi Henriku blogi jõudsin ringiga Shalaya blogini ja leidsin sealt mingi ketikirja-järjemängu värgi blogijatele. Kuna raamatud ja lugemine on mulle väga hingelähedased, siis mängin kaasa :)

Reeglid järgmised:

1. Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat
2. Ava lehekülg 123
3. Leia viies lause leheküljel
4. Postita järgmised kolm lauset (5., 6. ja 7.) bloogi koos nende reeglitega.
5. Ära püüagi otsida välja mõnda "eriti lahedat" või "intellektuaalset" raamatut! Ma tean küll, mida sa mõtlesid. Haara lihtsalt raamat, mis on sulle lähim. Ei mingit petmist.

Ja palun:

Mõnel päeval sai Callie kaks-kolm kirja, mõnel päeval aga mitte ainsatki. Aga lühike jalutuskäik kirjakasti juurde oli alati erutav.
Ja ta hoidis kõik kirjad alles.

John Grisham - Viimane vandekohtunik

News

Ja tähtsatest uudistest - minu peaaegu-ristipojal* Oliveril tuli esimene hammas! Jeeeee :)

___________________________________
* peaaegu-ristipoeg sellepärast, et ei mina ega tema pole ristitud, aga kui oleksime, siis arvake ära, kes tema ristiema oleks ;)

It's all about me...

Eile:
You are at the edge of a breakthrough, but cannot push yourself any faster than reality will allow. It's as if the speed of change is being controlled now by external events, rather than your own desires and intent. Remember that frustration is a result of impatience and that real transformation will take more time. The days following tomorrow's New Moon will offer important clues to what's ahead.

Täna:
Today it may be easier to make a clean break from some aspect of your life that is no longer serving you well. But more than leaving something behind, think about what you can pull into your life that is new. There is an exceptional depth to your attractions now and you should take your desires seriously. The potential is high for entering into a joint venture--romantic or business. Whatever you do, above all else, be honest.

Ja järgmise nädala romance scope teatab mulle järgmist: Staying strong and sweet can be your ticket to love now, Leo.

Nii et tugev ja armas? No ok, proovime... Aga kurat, need horoskoobid ajavad pea nii sassi, et enam ise ka ei tea, mida loota ja uskuda.

laupäev, 28. jaanuar 2006

.

Ja ma pean endale vist uue kallikaru leidma, sest praegune kipub streikima viimasel ajal. Aga mina ilma ei oska olla.

teekond

tahtmine pole taevalik, pigem põrgu.

Jälle olen ma suutnud end viia sellisesse seisundisse, kus ajus kumiseb vastu vaid üks mõte - tahan, tahan, tahan!!! See tunne närib sees. Täna tugevamini kui tavaliselt. Tahtmine ja igatsus kokku muudavad elu põrguks. Ma tahan nii väga. Aga ma tean, et ei saa.
Tüüpiline mina - tahan võimatut. Tahan seda, mis ei juhtu.

Ma ei taha enam tahta! Ma ei jõua enam tahta ja mitte saada.

Tahaks kah end ära peita maailma eest...



Ok, homseks-ülehomseks läheb see meeleheide üle ja elan rõõmsalt oma elu edasi. Aga praegu on meelerahu kadunud ja süda valutab.

reede, 27. jaanuar 2006

Sellest saab meie suvi...

või vähemalt miskit sellist hakkas mul peas kummitama, kui ülemus teatas, et nüüd pean mina hakkama IT-inventuuri tegema. Mitte, et ma üldse teaks kus mis asub. Mnjah, see on üks neid hetki, kus tahaks karjudes pead vastu seina või vähemalt klaviatuuri peksta. Veel paar päeva laudade all roomamist... jess. Mida sa hing ikka oskad veel tahta?

* lähen nüüd silte kleepima *

neljapäev, 26. jaanuar 2006

off

Mõneks ajaks on anonüümne kommenteerime kinni keeratud. Vabandan.

Kass on alati valel pool ust.

On teatud tüüpi telefonimüügiga pakutavad kaubad, millele ma ei suuda "ei" öelda - nimelt retseptiraamatud. Täna jälle helistati ja ma suutsin taaskord tellida endale kolm erinevat eksemplari. Mitte, et ma neid varasemaidki eriti kasutanud oleksin... Aga küll küllale liiga ei tee. Tänane pähemäärimine lõppes siis järgmiste pärlitega - Kiired argitoidud, Pitsaraamat ja Salatid, pirukad, suupisted. Igastahes tädikese hääl läks palju rõõmsamaks ja kõne lõppedes võisin ma peaaegu kuulda, kuidas ta suurest rõõmust käsi plaksutas ja järgmist puhkust planeeris.

Kui ma ükskord oma kodu saan, siis tuleb kööki üks pikk riiul retseptiraamatute jaoks...

otsus

Järsku lõi piss pähe ja mõistus tuli koju. Lugesin täna kuskilt sellest, kuidas inimesed lihtsalt lasevad end käest ja söövad arutult ebatervislikke asju, mille tulemusel muutuvad tugevalt ülekaaluliseks ja võivad vanemas eas igast haiguste käes vaevelda. Ok, ma teadsin seda kõike juba varemgi, aga selle loetud artikli toon oli selline, mis pani sisemuse protestima, et hei, kas ma olen tõesti nii loll, et lihtsalt lasengi kaalul ja mõõtudel kerkida ilma selle vastu sõdimata? Viimasel ajal leian tihti erinevatest blogidest postitusi trenni teemadel - kes käib ja kiidab; kes tahaks minna, aga ei viitsi; kes nutab, et ei suuda kaalust alla võtta aga trenni ka ei taha minna... Täna hommikul nägin bussis naisterahvast, kes võttis üksinda enda istumise alla kaks pinki, ja see pani mind mõtlema. Ei, ma ei hinda inimesi kehakaalu, vööümbermõõdu või kasvõi juuste pikkuse järgi, aga see ei tähenda, et ma peaksin endale käega lööma!

Nii et... veebruari alguses lähen ja hakkan ühe spordiklubi liikmeks ja püüan kaks korda nädalas trennis käia - kord rasvapõletuses ja kord body-pump'is. Trenniajad on sobivad ja hind pole ka väga krõbe. Pealegi saab seal esimese trenni tasuta, et inimese saaks testida ja endale kõige sobivamad trennid leida. (Ja siia panin selle asja kirja sellepärast, et siis on mul tahtejõule tugi olemas - ma ei saa ju loobuda, kui olen avalikult välja reklaaminud...) Pöidlad pihku siis...

/EDIT natuke hiljem --> ja jõusaal on seal ka, nii et mine tea... äkki lähen sinna kah.

Tähelepanek

Peale seda, kui siinne koristaja üsnagi mitmel korral kommenteeris minu kommet sokkides ringi jalutada, on ta äkitselt hakanud usinamalt põrandaid pesema. Võib-olla ma varem lihtsalt ei märganud seda, võib-olla. Aga pesemine on muutunud nähtavamaks peale seda, kui ta teisipäeval jälle märkis, et "teie ikka sokkides" ja üritas nalja teha et ma vist käin sokis selleks, et temal vähem pesemist oleks. Täna käis ta oma põrandapesuharjaga suisa vaipkattega koridoris ringi... Aga võib-olla on mul lihtsalt paranoia ja need varasemad porirajad lihtsalt minu kujutlusvõime vili. Kõik on võimalik.

Aga minu sokis-käimise kommet on paljud kommenteerinud.. Täna näiteks tegi üks tädi nalja, kui nägi mind välja poodi minemas - noh, ei olegi sokis, oled ikka saapad jalga pannud. Hoolitsevad ettepanekud teemal sokid-sussid-kingad-pesemine on nagunii juba kõik ära kuuldud.

Tubli Postimees :)

Mulle meeldib, et Postimees-online keerab mõnede uudiste puhul kommenteerimise kinni. Vahel vaatan uudise pealkirja ja mõtlen hirmuga, kui õelaid kommentaare sellele tulla võib. Ja hing rahuneb, kui märkan, et kommenteerida ei saagi. Näiteks uudis sellest, kuidas ema lämmatas magades oma imikust lapse, või kasvõi tänane uudis sellest, et vanainimesele sõideti kaks korda otsa. Mul on ausalt väga hea meel, et Postimees suudab jääda kõrgemale delfist ja ei lase nii tõsist uudist läbustada. Sest tunnistagem - enamus kommentaare on kahjuks halvustavad ja parastavad. Vahel tundub nagu Eesti elanikud piinleksid meeletus paranoias, et iga asja taga on vandenõu, salasepitsus või siis on uudises mainitud inimesed juhtunu ära teeninud. Nii et minu poolt 5+ Postimehele sellise tegutsemise eest.

Postimehe pärlid

Suri maailma vanim eestlane

Eelmise nädala reedel suri 107 aasta vanuselt maailma vanim eestlane Antonie Soonpää, kirjutab Eesti Ekspress.
/--/
Tütre sõnul oli emal kuni 100 aastaseks saamiseni hea tervis. Praegu aga ei näe ega kuule ta hästi.

kolmapäev, 25. jaanuar 2006

mina teiste silmade läbi

Pisike ülevaade erinevatest iseloomustustest, mis minu sõbrad mulle reidis pannud on...

* Olgugi, et nii mõnigi teravam sõna satub su sõnavarasse, oled sa hästi tore neiu :)

* kuna sõpru ei tohi solvata, siis ma parem ei kirjuta midagi... või siiski... mutt, sa oled mulle ikka kallis hoolimata su meeletutest pingutustest

* väga abivalmis ja lahe inimene :) If you've got a problem and no one else can help, and if you can find her, maybe you can hire... ;)

* Kõige pikema jutuka sõprussuhte tiitli saab tema endale. Ütleb alati, mis mõtleb! Kalli fän!

* Mega inimene! Mida kõike me pole koos teinud....Suvi H'ga on parim...PS! Hommikul tuleb temast eemale hoida, küünistab ja susiseb nagu kass

* nii avameelset inimest teist ei ole. hindan tema ausust ja veel rohkem otsekohesust!

* kiisu tydruk...auh!


Sellega olekski nagu kõik öeldud... Ahjaa, orkutis kiidetakse veel minu ülimat sarkasmi :D

ma ei suuda enam

Sain eile lõpuks oma puhkused paika ära ja rahu sai majja. Planeerimine on ju parajalt väsitav, kõik see kooskõlastamine ja ajastamine... Kohe ohkasin kergendunult, kui tabelisse ristid paika said. Ja siis täna! Vaatasime kolmekesi seda tabelit ja Indrek siis teatas, et oh, aga miks sa oma viit päeva ei kasuta? Mis viis päeva??? Grrr... avastasin, et eelmisest aastast on mul viis päeva puhkust saada. Oeh, ma pidin infarkti saama. Pisike paaniline telefonikõne küljeluule ja saime kahekesi arutades ka need viis päeva paika.
Seega... mina puhkan järgmistel aegadel:
13.03-19.03
07.08-21.08
20.11-03.12

Aga tõesti... selleks aastaks on õnneks puhkuste ajastamine läbi. Nüüd ootab ees ainult novembris sooja maa valimine. See saab lõbus olema - esialgne plaan on sinna kolmekesi minna ja oh seda kisa, mis koha valimisel pihta hakkab... Aga seniks... vaikus ja rahu :)

kuldsuu

"Naised on nagu vaiksed herilased. Käivad ja sumisevad tasakesi ringi ja niipea, kui võimalus tekib, sutsavad valusasti."



Urmas ikka oskab vahel nii ilusasti öelda :P

teisipäev, 24. jaanuar 2006

foto-meenutused

Otsisin ühte pilti taga ja sattusin plaatidel surfates piltide peale, mis kunagi veebikaameraga prooviks klõpsitud sai... Hetkel tundub üks pilt nii sümpaatne, vastab minu enesetundele...


* otse loomulikult ei leidnud ma seda pilti, mille pärast üldse neid plaate tuulama hakkasin.

sünnipäevade maraton alaku!

Päris muhe, et minu n-ö teine perekond see aasta täies koosseisus 25 saab... Pidu saab sujuvalt septembrini välja :) Avapaugu lajatab see laupäev Lada Rally Team'i aastat kokkuvõttev koosviibimine ehk "Mihkli ja Lauri vanaduse tähistamine, kummifond, viin, viktoriin, salat, küpsisetort seenega."
See-eest küljeluu sünnipäeva peame kahekesi kuskil kõigist tuttavatest eemal. Plaanid on juba tegemisel, aga täpsemalt ei räägi. Igastahes puhkus on selleks nädalaks juba kirja pandud. Ja nagu küljeluu täna ütles - meil on igalpool äge kus koos oleme.
Mina sellel aastal pidu ei tee, aga ilmselt ei istu ka kodus. Pisike uitmõte pesitseb kuskil ajukäärude sügavuses ja hingesopis tuksub väike lootus, et äkki õnnestub... aga ka sellest räägin siis, kui plaanil konkreetsem kuju tekkinud on. Hetkel ei tea veel isegi täpselt, mida see uitmõte endast kujutab; silme ees on üksnes ähmased piirjooned.
Teiste inimeste plaanide kohta ei oska ma aga miskit öelda... eks seda näeb, kui õiged kuupäevad kätte jõuavad. Ootan mõnuga... minul on juubel juba seljataga ja nüüd saan teiste kallal närida :)

esmaspäev, 23. jaanuar 2006

hümn

Nõusid pestes surma ei saa,
kuid olen haavatud ma...
Nüüd olen klaasi poolt haavatud ma.
Pean taanduma... pean taanduma...

Üldiselt on paganama ebamugav ainult ühe käega majandada. Riietumine on aeganõudev toiming. Pesemine ja kuivatamine meenutab aeroobika-jooga segu. Juuste sättimise võin heaga ära unustada, sest ühe käega lihtsalt ei tee patsi. Käsi tuikab ja teeb olemise kehvaks. Ja tänane maadlemine antiviirusega ei tulnud ka just kasuks... Homme jälle. Loodan, et enam selliseid probleeme üles ei kerki, muidu nihkuvad osad arvutid veel ülehomsesse. Aju kärssab täiega.
Üldiselt võib öelda, et see ei ole minu päev, üldse kohe ei ole. Kahtlustan, et seda võib terve nädala kohta öelda.

kahtlane element...

Mis: famiilia kokkutulek / väga kannatliku korteriperemehe sünnipäev
Millal: laupäeval 21.01.2006
Kus: kuskil Maakri tänaval 17ndal korrusel (vaade oli meeletult ilus)
Mis toimus: ohtralt kokkamist ehk siis kaks pitsat ja suur küpsisetort. Pitsat oli lõbus teha - nagu moes on, siis seltskonnas leidus mitmeid selliseid, kes ei söönud ühte või teist asja. Marika näiteks on taimetoitlane ja nii me siis nokkisime rõõmsalt ühelt servalt hakkliha ära - suures tuhinas läks see pisiasi meelest, ikka juhtub ju :P
Peale kokkamist mängisime mahviat :) Väga lahe mäng, väga palju naermist ja kisamist. Naerulihased on senimaani valusad :P Igastahes mina tundusin vist nii kahtlane, et iga kord tapeti mind enne mängu lõppu maha. No aga arusaadav ka ju... ma panin alati esimese laksuga mahvioosole pihta, aga kahjuks alati teised ei kuulanud mind. Ja järgmisel ringil leiti jälle üks kassilaip kraavist või prügikastide tagant :(
Ühiselt tundsime kaasa korteriperemehe pruudile, kes eesti keelt eriti ei oska ja seega polnud tal kuigi lõbus olla. Aga vähemalt ülejäänud seltskond lõbutses mitme eest :) Ei jõua järgmist korda ära oodata... vast tuleb siis ka naabrionu, kellele ma olen viimase bowlingu ajast ühe õlle sees. Mingid jutud juba käivad kellegi sünnipäevast kuskil suvilas... ootan põnevusega.

(Kui tekstist kipuvad kohati välja jääma need tähed, mida tavaliselt vasaku käega trükitakse, siis oleme mõistvad - ma ei saa eriti oma vasakut kätt kasutada.)

pühapäev, 22. jaanuar 2006

see on liig isegi minu kohta!

Osavuses pole minule võrdset. Pole mõtet vastu vaieldagi. Ah et tahate tõestust? Aga palun...
Kas teie olete nõude pesemise käigus suutnud endal peaaegu et küljest lõigata suure tüki liha? Minu tänane tippsaavutus on just nimelt see, et nõude pesemisel suutsin klaasi ära lõhkuda ja endal vasakust käest suht suure tüki (no nii umbes 50-sendise suuruse või natuke suuremagi) lahti lõigata selliselt, et see on nüüd ainult ühte servapidi kinni. Pöidlale tegin kah augu sisse. Tädi tormas kohe kohale ja kahepeale suutsime augud kinni lappida. Vasakut kätt ma nüüd mõnda aega eriti kasutada ei saa... (isver, kuidas ma pesemas käin nüüd?) Kurat, veini ei saa siis ka ju juua :(

Nii et... osavuses olen ma alati valmis uusi kõrgusi avastama... Parem ärge proovige järgi teha, valus on.

horoskoop teeb ületunde

As much as you try to replace your shifting moods with a more logical and well thought out way of dealing with things, you may not be able to. You are moving back into a relationship phase. Whether or not it's about romance, it is about independence. Think through the details of your actions before you impulsively fly off the handle.

Tarot ikka pingutab kõigest väest, et mu ellu igast suhete teemasid ennustada. Viimasel ajal polegi mu horoskoopides miskit muud kui ainult suhted, armastus, mehed ja muu selline. Aga aru ei saa ma just sellest, et miks mul need päevahoroskoobid kogu aeg pikema perioodi peale käivad? Ei ole üldse, et vot täna võib nii minna. Ikka on, et tulevased nädalad, algav periood jne.

Aga ega see eelmise nädala romance scope ju väga mööda ei pannudki... neljapäevane pilkude mäng (või oleks õigem öelda, et jõllitamine?) ja reedene konservi-hais ju lähevad mingil määral arvesse kui suhte-elu elavnemine? Mitte, et see oleks just see, mida ma lootnud oleksin, aga aega ju on ka veel, kuu pole veel läbi.

Kuid ühte ma ütlen, et see deja vu teema on ikka liiga müstiline. Et nagu reedel hakkab mul konserv jälle haisema ja siis Magicul tuleb kohe sinna otsa tema eelmise kevade teema? Kuidas need asjad meil nii üks ühele käivad? (Ja krt, miks see kõige parem osa minust mööda läheb? :P)

reede, 20. jaanuar 2006

lapsevanemate liigne vaimustus

Olgu, mul ei ole lapsi ja seega ma ei ole võib-olla väga adekvaatne antud teemal sõna võtma, aga ikkagi... Laps lapseks. Vaimustus on ka tore asi. Aga pilt olukorrast, kus sinu pisike imikust võsuke on end täis si***nud, võiks siiski jääda pigem erakogusse (või üldse tegemata...) kui kõigile vaatamiseks veebi üles panemiseks. Igastahes on asju, mida mina suures plaanis ja lähivaates näha ei taha. Ei usu, et ma ka ainuke oleks...

(Mina olen ka oma kassist ülimas vaimustuses ja teen temast vist suisa sadade kaupa pilte, aga mul ei tuleks mõttessegi pildistada teda siis, kui ta parasjagu oma häda teeb...)

toppide top...

Aga kas teie olete kunagi kallistamisest kõrvale põigelnud vabandusega, et sul on liiga külm ja sa ei taha käsi kehast eemale tõsta? Või siis lisanud sellele veel juurde, et pealegi teeb kallistamine uniseks ja sa üldse ei taha unine olla, sest on vaja veel trolliga koju sõita ja unisena võib magama jääda ja peatusest mööda sõita? (Kusjuures väljas ei olnud kohe üldse soe sellel hetkel ja hambad kippusid juba vaikselt klõbisema külmetamisest...)
Tundub uskumatu, onju? Jaaah... ma olen originaalne... Aga kahjuks nende vabanduste absurdsus sihtmärgile kohale ei jõudnud.

Aga vähemalt absurdsete vabanduste top kümne esimene ja teine koht kuuluvad täie auga minule.

Lollusel pole piire.

Pilk kalendrisse näitab, et konservide "parim enne" tähtaeg peaks juba ammu-ammu läbi olema. Ja ometi jälle kord hakkas üks minema visatud konserv haisema. Kaua võib? See on lihtsalt niivõrd jabur, et mina ei suuda enam muud öelda kui et - see ei ole võimalik!!! Aga ikka ja jälle näen ma, et mõni lihtsalt ei saa aru. Ei vihjest. Ei otse ütlemisest. Lihtsalt ei saa aru ja kõik.

pahvi ja spiidermann ühes isikus?


What Superheroine Are You?

nonii... hakkab pihta?

The weeks ahead pose serious relationship issues for you and no matter how much you work toward resolution, the deepest problems will not be resolved yet. Accept the love that is around you, although it probably won't meet your exacting standards. This isn't about settling; it's just about getting through the bumpy road ahead.

Ootan huviga, mis siis toimuma hakkab. Kui tarot juba kolmas kord ähvardab mind igast armastuse ja suhete teemadega, siis peaks vist igaks juhuks vaimu valmis seadma. (Stiili horoskoop kah mainis, et armastust tuleb nagu muda, pean ainult valed pakkumised kõrvale heitma ja õige üles leidma...) Eks siis varsti näeb, kas tarot ka see kord täppi paneb...

neljapäev, 19. jaanuar 2006

põrsad ja pärlid

"Tere, kas teil mõni itimees ka seal on?"

Grrr, see on vaieldamatult üks nõmedamaid asju, mida küsida, kui sa helistad inimesele, kes saatis sulle sinu kasutajatunnused ja kelle kirja signatuuris on nime alla märgitud eesti- ja inglisekeelsena ametipostiks IT kasutajatugi / IT helpdesk. Ja see ei ole üldse esimene kord, kui ma pean enda töötelefonis meesterahva suust sellist küsimust kuulma. Ega ehmatab ikka ära küll, kui it-osakonnas võtab naisterahvas sinu kõne vastu, onju.

sise-tv

Aga vahepeal tahaks kujutlusvõime ja sisemise teleka kinni panna ja välja lülitada. Tõsiselt. Ma tõesti ei oska hinnata, kas see unistamine, fantaseerimine ja asjade n-ö sisemises telekas uuesti ja uuesti vaatamine on kasulik või pigem kahjulik. Aga mõnikord tahaks küll juhtme seinast välja tõmmata ja natuke puhata või kanalit vahetada. Aga vist ei saa...

juhe jäi jäässe kinni :(

Tundub, et külma tõttu jälle pisike mõttepaus tekkinud. Juhe vist külmus kinni. Igastahes tunne on nagu itimehel, kellel öösel itt ei tule. (Aga ükskord tuli tal küll!)
Uni on ka. Kael ja selg on kramplikust lõdisemisest valusad ja üldse on ikka paganama külm olla. Käed täiega külmetavad. Ja siis Hando avastas enne, et ohhoo, tema kuubikus pole radikas sisse lülitatud, et oli jah kuidagi jahe olla. Daah... aga vähemalt ventilatsioonisüsteem pandi seisma, sest nagu selgus - sellega õhku soojendada ei saa ja kuna see võtab väljast oma õhu, siis läks olemine juba arktiliseks. Külmas säilibki paremini ;)

helged hetked

"Mis kuri? Sina ei ole kuri. Sa oled rohkem nagu, kuidas seda öeldaksegi, nagu kiisupoeg. Sa pole üldse kuri."

Töökaaslased on vahel ikka niiiiiii nunnud :) Nii ilusasti pole mulle juba ammu öeldud.
(Hoopis niimoodi on mulle ühed teised kallid töökaaslased öelnud)

ämblikmees?

Inimene, kes on tõsine arahnofoob, saab testi tulemuseks, et ta isiksus on spidermani tüüpi... Nuh, vähemalt pole ma roheline lihasmägi nagu Mädzu :P



Click here to take the Superhero Personality Quiz

kolmapäev, 18. jaanuar 2006

tagasi minevikku ehk uhkelt edasi tulevikku

Mina olen jälle punane. Hetkel küll ajutiselt - tegemist kõigest toonijaga, mis kirjade järgi 6-8 pesuga peaks enamvähem välja kuluma. Aga ikkagi punane. Oh kui hea ja kodune tunne on! Pruun lihtsalt pole minu jaoks... (Jõulude ajal pistis isegi Ave kisama, et mida ma endaga teinud olen, miks ma pruun olen! Ta polnud mind mitu kuud näinud ju.) Pruun on ikka rohkem selline vahe-etapp ja puhkepaus. Nüüd aga vaatab mulle peeglist vastu jälle mina ise. Kolme nädala pärast lähen püsivalt punaseks tagasi. Here I come again :)

Pole midagi... kui ikka on tunne, et mingit asja tahaks teha, siis pole mõtet sõdida. Süda teab kõige paremini, mis õnnelikuks teeb. Juba tükk aega kripeldas hinges soov tagasi punaseks minna. Need kripeldavad soovid ja mõtted on salakavalad - löövad ootamatult välja ja siis on nendest väga raske lahti saada. Eks vaatame, millal järgmisele järgi annan ;)

troopika Tehvandil?



http://www.ilm.ee/tehvandi/

teisipäev, 17. jaanuar 2006

pihtas-põhjas

Puhkuseaeg lõpuks paigas! Kuna Olev võttis juuli teise ja kolmanda nädala, siis jäi mulle valida ainult august. Seega mina puhkan 07-21.august :) Nüüd saan hakata plaane pidama! See on üks parimaid osasid puhkusest :P

esmaspäev, 16. jaanuar 2006

Julge mutt jääb ellu?

Jälle tuli mul see paganama kokanduslik loometuhin peale ja tänane katsetus peaks teoreetiliselt olema kartuli-hakklihavorm juustuga. Kurat seda teab, mis sealt ahjust lõpuks välja tuleb... Aga oli vaja ju külmkapist riknema kippuvad asjad ära kasutada ja nii saigi kartulite vahele pistetud tavalise juustu asemel hoopis suitsutatud juust. Sügavkülmast viskasin pihuga maisi ja tükeldatud oakaunu kah juurde ja lõpuks kallasin kõige peale ohtralt hapukoore-majoneesi-piimasegu, millesse surasin enne kuhjaga erinevaid maitseaineid. Nüüd pean veel kuskil kolmveerand tunnikest ootama ja siis saan proovida, kas seekordne eksperiment ka vilja kannab ja süüa kõlbab.

Aga viimasel ajal käivad mul need kokanduslikud tuhinad päris tihti kallal. Friikartulid, kiirnuudlid ja võileivad hakkavad vist natuke üksluiseks muutuma. Ongi hea vahepeal midagi muud proovida, et siis jälle taibata kuivõrd head need kolm asja ikkagi on :P

/EDIT mõni aeg hiljem --> süüa kõlbab, aga maitseainetega vist pingutasin natuke üle. Ja vormi suurusega ka... Keegi homme kartulivormi ei soovi? Kutsun külla :)

munanipp :)

Kas teie teate, kuidas saab toore muna tervelt pudelisse? Muna peab jääma terveks ja pudelisuu peab olema väiksem kui muna läbimõõt.

Mina nüüd tean :) Peale pikki diskussioone ja naermist suutsime kolmekesi selle välja mõelda. Näib, et Peetril ja Olevil oli väga lõbus ja põnev noorusaeg, sest nende jutud ja leiutised on kohati väga huvitavad. Ja meie, noorekesed, ei teadnud sellest muna nipist mitte midagi... Vot mida kõike meile koolis ei õpetatud :P

Head kraami peab jagama :)

Väike juhend selle kohta, kuidas juua viina ja jääda kaineks.

pühapäev, 15. jaanuar 2006

top 10 (vähemalt)

Valede filmivalikute top kümnes omab kindlat kohta pühapäeva õhtul Bridget Jones'i vaatamine.
Väga vale valik.

Kus on päris elus sellised normaalsed, armsad ja südamlikud vallalised mehed? Miks minu elus ühtegi sellist juba liiga pikka aega figureerinud pole? Mul on kõrini!
Aga ühte ma luban - kui tõesti peaks ime sündima ja ma komistangi kunagi mõne sellise eksemplari otsa, siis ma ei hakka oma vallaliste sõbrannade nina all miilustama ja neid kutsuma seltskonda, kus on ainult paarikesed. Ma luban, et ma ei ole kunagi nii julm. Ja kui ma seda lubadust murdma peaksin, siis on sellel sõbrannal õigus minult üks korralik pidusööming välja nõuda. See on lubadus. (Aga ma ei muretse eriti selle lubaduse pärast... ma olen vaikselt kaotamas usku, et imesid juhtub...)

laupäev, 14. jaanuar 2006

uued algused?

The Sun, Leo's key planet, enters your House of Partnership on Thursday, kicking off a month when new connections are more likely than usual. The right person, though, might not be your usual type, so keep an open mind when you first meet someone who's a little different.
(Tarot'i weekly romance scope järgmiseks nädalaks)

Nääh, ja mina jobukakk panin see neljapäev seeliku selga. Vale nädal oli, tuleval nädalal hakkab see uute alguste kuu :P (Kuigi... see neljapäev ma tõepoolest kohtusin esimest korda üht eriti nilbet tüüpi... äkki horoskoop eksib? Eih, parem mitte, on suuuur vahe kas kutt on "a little different" või "way too kinky") Aga mis ma pean nüüd tuleval nädalal uuesti seeliku selga toppima? Ei mingil juhul! Eks ma siis meigin natuke või miskit... Samas see uute alguste värk peaks kestma kuu aega... aega peaks nagu jaguma...
Õde uuriski täna, et mida ma selleks teinud olen, et tema endale õemehe saaks :D

kuradi muul!

Oi pergele, kui tige ma olen. Tirin juba mitu kuud vahelduva eduga (no kodune arvuti on emal enamuse ajast väljas ja nii tiribki asi iga kahe nädala tagant nädalavahetusel ainult) ühte Jack Nicholsoni filmi - Man Trouble. Umbes 6-7 inimest üldse jagabki seda ja mina kannatlikult tiksusin selle otsas. Täna lõpuks jõudis film kohale, jeee! Ja sa kuradi (hunnik erinevates keeltes sõimusõnasid) sunnik - see oli dubleeritud mingisse hablo-pablo keelde. Oi kui tige ma praegu olen. No kas on siis nii raske see pisiasi failinimes ära mainida?!? Selline asi lihtsalt paneb ropendama.

reede, 13. jaanuar 2006

nimekiri täieneb :)

Veel üks uue aasta lubadus

Nüüd on neid juba kaks :) Lootust on, et aasta lõpuks saan kümme täis :D
(meeldetuletuseks ka esimene lubadus)

neljapäev, 12. jaanuar 2006

süües kasvab isu

Aga mul on kahtlane tunne, et olen taaskord langenud liigsöömise nõiaringi. Ehk siis mida rohkem ma söön, seda suuremaks magu venib ja seda rohkem ma tahan süüa (seda rohkem suudan süüa) ja oh, asi tuleb ära lõpetada enne kui pean minema poodi XXL suuruses teksapükse otsima. Ja trenni ma lihtsalt ei jõua minna, sest mul ei ole nii palju tahtejõudu, et end sinna üksinda vedada. Nii et otsin kohakaaslusega trennivedajat. Ehk siis inimest, kes ka tahaks trennis käia ja samuti vaevleb selle käes, et üksinda ei jõua sinna kunagi. Kahekesi käimine distsiplineerib vähemalt natukene. Aga noh... kui ikka tagumik enam riietesse ära ei mahu, siis ilmselt hakkan ka üksinda käima (või siis ostan suuremad püksid...) Igatpidi on praegu ikaldus.

oh appikene... valus.

Et siis reit. Ja reidi blogid. Valus. Väga valus. Ja mina mõtlesin, et minu siinsed postitused on kamarajura! Haa, ma ajan ikka väga tarka juttu võrreldes nonde pärlitega. Kardan, et tänu reidile rikutakse nüüd blogide maine ära. Aga nojah, eks ka reidipeded tahavad oma geniaalseid mõtteid jagada. Ja ega ka mina kadeduse käes ei kannata... toon mõned parimad leitud pärlid ka siin ära :)

----------
Jaajaa kas ma pean siia midagi kirja panema, et teised seda näeksid? Parem mitte.
----------
:D Jumala m6ttetu asiiii!!!!:PSuht Pohh Naq :Dei vinna kirjutada :P
----------
:) olge mõnusad
----------
:D:D:D:D:D
----------
Haa nüüd sai reit kaa moodsa bloggihulluse catchitud. arrgh niinõme kõik see värk appi ma tahan siit nüüd veel rohkem ära.. miks? siis hakkavad kõik umbe bloggima ja see on nõme.. ülinõme.. ma ei saa aru.. ei saa.. Nagu ma tahaks oma mõtteid siia panna, kus kõik nõmedad reidiassid loevad eksju. FUCKIT
----------
äwwwwwwww ;***
----------

Ja see on alles väike osa. Ikka väga valus on lugeda neid. See, mis eesti keelega tehtud on, tekitab südames rütmihäireid. Kas koolides enam üldse ei õpetada õigekirja??? No mina ka ei hiilga just alati korrektse grammatikaga, aga ma ikka kirjutan eesti keeles. See läbu, mida reidis kasutatakse, on eesti keelega ikka väga-väga õrnalt suguluses... Mingid müstilised tähelühendid, liigsõnad iga võimalik ja võimatu sõna ees (naq mingi imelik mingi asi) ja lihtsalt igasugune kirjavahemärkide puudumine - see on kõigest lühikokkuvõte.
Jumal tänatud, et neil reidipededel kulub kogu aeg reidis istumisele ära ja nad n-ö päris-blogisid pidama pole hakanud. Minul igastahes jooksevad silmad verd ja sisikond kisub kokku. Parem lähen võtan baarikapist ühe shokolaadikommi ja panen vannivee jooksma.

Aga vähemalt lõid tänased üllatused-ehmatused praeguseks hetkeks suurema osa vatist minu pisikese aju ümbert minema. Asi seegi...

kurat!

Anu läheb minema. Ma jään üksinda siia! Ainuke naine meie osakonnas. Kohutav. Vähemalt Urmas juba rõõmustas, et väga hea, nüüd pean ainult temaga kahekesi juttu ajama :D (veekeetja on nende toas ja ma siis ikka unustan end mõneks ajaks sinna jutustama) Aga kurat võtaks, see ei ole ju aus, et ma siia täitsa üksinda jään...

Vähemalt saan puhkusegraafikut koostama hakata, asi seegi. Pean ainult ootama, kuni teised minu "asendusgrupist" enda puhkuse paika panevad. (asendusgrupp - inimesed, kes teineteise tööülesandeid dubleerivad ja seega võib kolmest inimesest korraga ainult üks puhata) Varsti saan oma päevi sellega sisustada, et teen puhkuseplaane :) See on parim osa puhkusest :P

Ja tänane orkuti "päeva tarkusetera" on minul järgmine:
"A cheerful letter or message is on its way to you"

Iroonia?

teadaanne

Minust ei saa kunagi tibi. Mitte kunagi.*


*seletus: täna on seelik seljas. Istuda normaalselt ei saa (ehk siis rätsepistes), selg on valus, tagumik kange ja jalgu ei oska enam kuidagi sättida. Liiga ebamugav! Töökaaslaste reaktsioon avaldus pika pilguga ülevalt alla ja siis üles tagasi vaatamises ning kahes lauses: "Ma vaatasingi et mis tibi see mööda kõndis" ja "Mis sinuga juhtunud on?!?"
Müts maha nende naiste ees, kes suudavad rohkem kui kord kahe aasta jooksul seelikuga tööl käia.


Lähen nüüd tagasi oma vatist kookonisse.

kolmapäev, 11. jaanuar 2006

mõttepaus

Uued teated tulevad siis, kui aju on vati seest välja pakitud. Hetkel on tunne nagu sellel tibil eilsest Krimist, kes lahkelt seletas avarii kohta "mina olin paugu otsas, kui puu käis."

.: Over and out :.

teisipäev, 10. jaanuar 2006

mõtlemine ohustab meelerahu

Mõtlemine on kahjulik tegevus vahel. Eilne film mõjus nii, et ma vahtisin poole ööni lage ja unest polnud haisugi. Mõtlesin igasugu asjadele. Ma teen seda ka tavaliselt liiga palju, aga seekord läksin vist suisa üle piiri. Pole kasulik arutleda, et mis võiks olla/mitte olla, kui mina/tema/nemad oleks teinud või öelnud mingit asja teisiti. Oleks ja poleks on pahad vennad... Niimoodi võib ennast musta masendusse viia, sest nagu inimestele tüüpiline, ei mõelnud ma ometi, et vot kui ma oleks nii teinud, siis oleks see asi halvasti läinud. Ikka mõeldakse, et kui ma vaid oleksin seda või toda teinud, siis oleks võib-olla mõni asi hoopis paremini. Mitte, et mu elul hetkel eriti miskit viga oleks... aga alati on asju, mille puhul sooviks, et need oleks teisiti. Ja oh kui kerge on mängida mõtetega stiilis mis siis kui...

esmaspäev, 9. jaanuar 2006

If only...

Sellised filmid tuleks ära keelata. Või siis vähemalt panna saatekavas nende juurde suur kollane hüüumärk - Oht südamevaluks ja pisarateks! Täna siis selline meistriteos nagu If only tv3-e pealt. Mida teie teeksite, kui saaksite uuesti elada selle ühe päeva, mille lõpus teie elu pöördumatult halvemuse poole muutub? Filmis sai üks noormees võimaluse uuesti elada päev, mille lõpus tema armastatu traagiliselt surma sai. Ja selle ühe päevaga õppis ja tundis ta rohkem kui terve kooselatud aja jooksul. Sellest sai tema ja tüdruku elu ilusaim päev, täis armastust ja rõõmu. Ja teate, kuidas see noormees suutis seda teha? Ta lihtsalt kuulas oma kallimat. Kuulas südamega ja tegi kõiki neid lihtsaid asju, millest varem hirmu või teadmatuse tõttu loobus. Ja päeva lõpus taipas ta, et õnnelik saab olla ka ilma rabelemata, ilma kartmata. Tuleb lihtsalt oma tavapärasest kastist välja astuda ja teha vahelduseks seda, mis sinu armastatu õnnelikuks teeb. Sind võib üllatada, kuidas see sulle endale mõjub.
Kahjuks... kahjuks ei suuda me vahel saatust muuta... Aga kas pole kergem kurvale saatusele vastu astuda, kui sul on seljataga üks tõeliselt õnnelik päev?

liiklushuligaan?

Mul on siin hea maine... Pool maja teab varsti, et ma põhjustasin reedel pisikese liiklusavarii :) Ja muidugi on minu toa poikad nii lahked ja teavitavad sellest ikka kõiki huvilisi. Armas ju :P

massihüpnoos

Mul on täiesti ametlikult kõrini igasugustest vesipiibu teemalistest juttudest ja arvamustest. KÕRINI! Ma ei saa aru, nagu oleks poolele eestile ajupesu tehtud. Oi vesipiip on hea, oi see on kahjutu, see on nii mahe ja mõnus ja üldse ei jäta haisu ja pähe ei hakka ja no ikka nii hea ja ohutu ja ma vist lähen ja imen nüüd, sest see on ju nii mõnus. Daah, pistke see vesipiip endale sinnasamusesse! Kui tahate tõmmata, siis olge vähemalt vait ja ärge ajage oma haiget iba igas võimalikus ja võimatus foorumis ja leheküljel. No nii tõsiselt siiber on sellest suitsetamise reklaamist, et tahaks karjuda lausa. Tänane postimehe artikkel ja selle kommentaarid aga ajasid lausa vihast keema - mõlemad on võrdselt idiootlikud. "Imelise" vesika pooldajate ajuloputus-seletused aga eriti.

Jah, ma olen ka ise vesipiipu suitsetanud, aga enam lihtsalt ei taha. See on samasugune seltskonna surm nagu telekas või arvuti. Suhtlemine piirdub lausetega, no anna mulle ka ja peaks vist uue tubaka panema. Aga ju olen mina lihtsalt nii loll, et ei oska tõeliselt head ja mõnusat ja mahedat ja ohutut jne saasta hinnata. Minu jaoks on suitsetamine ikka suitsetamine, ükskõik mismoodi seda teha.

Oli see vist Hitler, kes ütles, et massi on palju kergem lollitada kui üksikut inimest?

uued tuuled :P

Minu külmetamisel on lõpp :) Peeter tegeles täna turnimisega ja ronis tooliga laua otsa, et ulatuks ventilatsioonitoru ühte poolt kinni toppima. Nüüd ei puhu leebe tuuleke enam mulle selga ja vast saan lõpuks ka oma köhast lahti.
Täna saab veel struudlit kah, sest Urmo hakkas hommikul juba ajama, et kas täna on mingit põhjust? Kui keegi ei osanud midagi välja pakkuda, siis andis ta alla ja nii toobki ise struudli. Ei teagi, kas uue gaasipliidi eest või siis selle eest, et siin tema arvutit putitasime... Põhjus polegi oluline :) Pealegi... põhjust leiab alati, selle puudumise taha pole veel ükski struudel jäänud :P

Reede



Reedel sai siis orkuti famiiliaga jälle väljas käidud ja natuke palli veeretatud. Mina tegin koguni kaks korda Margusele pähe ja nagu kihlvedu sai tehtud - pidin talle ka kummagi korra eest õlle välja tegema. Mitte et ma eriti hästi oleksin mänginud, aga Margus mängis lihtsalt veel halvemini :) Pisikesele bowlingule järgnes väikene istumine Anneli tööjuures. Jututeemad hõlmasid muuseas kurikuulsat "jalgratta-matka" Valgamaa metsade vahele (ikka seesama, mille järel Zum mainis, et järgmine kord võiks kuskil lähemal juua, pole vaja nii kaugele sõita), erinevaid kogemusi hambaarstide juures ja ohtralt merenduse alast juttu (Markol nimelt on tüürimehe paberid.) Koju jõudsin ilusasti poole ühe ajal öösel. Hiljem avastasin kurbusega, et suutsin oma imenunnu pingviinidega helkuri Rita autosse kaotada ja nüüd ma ei helgigi üldse :( Aga järgmisel kokkusaamisel lubas ta selle tagasi anda :)

pühapäev, 8. jaanuar 2006

Aaaaaaaaaaaaaahhhhhh.......................

Kino. Uhkus ja Eelarvamus. Mr. Darcy. Punapea. Kolm viisi, kuidas mehele saada. "I love you, I love you, I love you!" "Ma ei taha kunagi sinu kõrvalt lahkuda." Filmi lõpus Magic õitses ja minul jooksis vaikselt pisar mööda põske. Sisukokkuvõte: aaaaaaaaaahhhhhhhhhhh....... Liiga ilus, et olemas olla. Mina võtaks kolmanda viisi. Pikk ja keeruline, aga just see, mida süda ihkab.
Kui keegi tahab seda filmi näha ja üksi ei tihka minna, siis kutsugu mind kaasa, seda filmi vaataks ma hommepäev uuesti.

Siis shopping-tuur, mis minu jaoks lõppes imenunnu musta kleidi ja peaaegu-tibisaabastega. Magic aga peaaegu vaarus oma kotihunniku all :) Järgmine tuur tuleb kunagi märtsis.
Seejärel Scotlan Yard ja kaks fokki :P Pisike happy-hour ehk siis gin toonikuga ja rumm coca colaga kõigest 26 krooni. Üldiselt topelt ei kärise, kas pole? Koju jõudsin natuke enne südaööd.

Üldiselt mulle need naiste-laupäevad meeldivad. Pean tunnistama, et ka mina olen sedasorti naisterahvas, kes vahetevahel naudib sellist korralikku shoppamist. Kord kuus on täitsa paras oma rahakotile pisike rünnak sooritada. Eriti mõnus on see, kui ka leian miskit armast ja ilusat, siis on kohe hing rahul, et päev läks asjaette. Ja kui lisada sellele fantastiline seltskond, siis mida saab hing veel ihaldada? (No olgu, saab ihaldada nii mõndagi, aga ma olen realist ja tean, et lootus on lollide viimane lohutus. Kuigi jah... tahaks siiski uskuda et viie aasta pärast mul sõbra abi vaja ei läheks...) Sellisel päeval on elu ikka nii lill, et lausa hirm hakkab :)


Aga jah... olgugi, et Punapea oli selline nunnu ja armsake, meeldis mulle siiski rohkem Mr. Darcy. See esialgne ükskõiksus, see kirglik tunnete avaldamine, lausa tajutav keemia tema ja Lizzi vahel, see kohmetus ja püüdlikus, pilkudemäng ning siis viimane meeleheitlik ja samas nii lootusrikas tunnete avaldamine . Ja muidugi uhkus ja eelarvamus.

Ma tahaks ka kordki elus näha kellegi silmis selliseid tundeid, kuulda kellegi hääles sellist pinevust ja armastust... Ja ma ei räägi siinkohal purjuspeaga saadetud meeleheitlikust sõnumist mitu kuud peale lahkuminekut.

laupäev, 7. jaanuar 2006

Seiklused liikluses :)

Aga teate, mis ma eile tegin! Mina põhjustasin liiklusavarii. Vot nii tubli olen :P
Seisin mina töökoha ees ülekäiguraja ääres ja ootasin, et mõni auto kinni peaks ja ma saaksin üle tee minna. Aga nagu ikka, kihutasid autod viuh ja viuh mööda ja keegi ei kavatsenudki kinni pidada. Siis aga üks auto pidurdas äkki. Tema järel sõitnud auto sai kah suure vaevaga kuidagi külg ees pidama, et mitte esimesele otsa sõita. Aga vot kolmas enam pidama ei saanud. Pisike pauk ja sai ka tema pidama. Mina seisin täiesti kangestunult tee ääres ja ei taibanud üle tee ka minna, no nii ehmatas ära. Lõpuks sain siiski jalad liikuma ja vudisin üle tee. See esimene auto pani kah kippelt minema ja nii jäidki teised tema tehtud suppi lürpima.
Igastahes nüüd olen ma oma silmaga ära näinud, mida ülipüüdlikud autojuhid põhjustada võivad. No kui ikka autorivi tuleb suure hooga, siis peab suisa idioot olema, et seal keskel äkitselt pidurdama hakata. Eriti kuna peale neid kolme autot tuli veel kaks ja siis tuli paus ja ma oleks ilusasti üle saanud. Aga ma arvan, et nii palju roppe sõimusõnu pole veel kunagi selle esimese autojuhi pihta sihitud :P

reede, 6. jaanuar 2006

No laske ennast maha!

Hakkasin ka mina siis enda tuju rikkuma ja uurisin natuke kinnisvara hindasid. Einoh, et 12 ruutmeetrit ja 350 000? Nagu mille eest? Muidugi parim leid oli pakkumine, kus taheti 765 000 eeku sellise asja eest: Müüa 3/4 mõttelisest osast ( kaasomanik jääb sisse, kasutuskord puudub). Geniaalne! Korter koos mehe/naisega.
Üldiselt loobusin edasisest shokeerimisest, kui ühetoaliste korterite hinnad kerkisid miljonini. Aitäh, aga ma vist jätan oma kodu ostmise selles elus vahele. Järgmises elus vaatame seda asja... äkki läheb õnneks ja sünnin kodukassina...

The end.

neljapäev, 5. jaanuar 2006

taastusravi

Tänane õhtu sisaldab endas sellist toredat tegevust nagu kõvakettalt failide taastamine. Pisike elektrikatkestus ja ühe raamatupidaja arvutist kadus ära kogu info eelmise aasta aruannete kohta. Mina hea inimesena lubasin proovida miskit taastada. Mitte et ma oskaks. Mitte et ma eriti teaks, kuidas seda teha saab. Aga kuna hädasoleval inimesel pole eriti palju itimeestest tuttavaid, siis läks mul süda haledaks. Mina ja minu abivalmis iseloom :$ Nii et soovige mulle edu ja hoidke pöidlaid, et ma asja päris õhku ei laseks...

väike päike igas päevas

"Sa oled ikka tõeliselt hea inimene!"

Vot nii öeldi mulle just äsja. Ja mitte iroonia või sarkasmiga vaid suure tänulikkuse ja vaimustusega. Vähemalt kellegi arust olen ma hea.

kolmapäev, 4. jaanuar 2006

Mutt köögis

Tänane kokanduslik ettevõtmine oli singi-juustu täidisega pikkpoiss ja ahjukartul. Pikkpoiss tuli nii hea, et olen ise ka üllatunud. Ahjukartulid on mul alati hästi välja tulnud. Mitte et ma siis hakklihale kogemata liiga helde käega viiepipra segu kuskil pool pakki selga ei kallanud. Saingi lusikaga natuke täpsustööd tehtud ja õngitsesin pool pipart välja. Ja isegi vaatamata sellele tuli see asi ikka ülimalt nämma. Tädi ka sõi ja kiitis.
Ja õhtusöögi kõrvale sobis imeliselt pisike Paul Valmeras'e valge vein nimega Elevé et mis en Bouteille (ma ikka oletan et see on veini nimi...) Vahelduseks sattusin oma veini testimise käigus ka meeldiva veini peale. Kusjuures ma ostsin selle ju puhtalt sellepärast, et pudel on mõnusa kujuga. Ja siis, kui ma üritan süveneda maitseomaduste ja muude terminite merre, siis lähen valikuga alt... Loogika missugune.
Igastahes... ma vist isegi oskan süüa teha :P Hea avastus kusjuures, arvestades, et ma olen senise elu elanud kodus ja süüa tegi peamiselt ema, mina niisama jutustasin kõrval. Pikapeale võib minust isegi asja saada... Kui kunagi peaksin mehe võtma (või mõni mees mind...), siis ta nälga vist ei jääks :D

apteegis

Ostja: Tere, mul oleks köharohtu vaja.
Apteeker: Tere. Kas tabletti või siirupit?
Ostja: Kumb parem on?
Apteeker: Milline köha teil on?
Ostja: ee... ma ei oska iseloomustada.
Õnneks tuleb köhahoog peale
Apteeker: Aa... kinnine köha. Otsib sahtlitest. Vot see köhasiirup on väga hea.
Ostja: Mhm, ega sellel mingit spetsiifilist maitset pole? On ikka selline tavaline?
Apteeker: Oojaa... Mingit erilist maitset pole. Seda antakse isegi lastele.
Ostja: No kui lapsed on nõus seda kasutama, siis sobib.

Kokkuvõte: minu jaoks on küll lagritsa maitse küllaltki eriline ja spetsiifiline... Kui täpne olla, siis lagritsat ei suuda ma üldse süüa ja ostetud köhasiirupit suutsin ainult ühe korgitäie endale sisse kallata. Miks sellist infot pakendi peale kirja ei panda? Sama loogika järgi võiks võtta ka, et paneme kõik viinad ühe sildi alla ja siis ostjale on üllatuseks, et ohhoo, täna sain vaniljeviina aga vot eelmine kord sattusin pipraviina peale. Ja ärge tulge mulle väitma, et köhasiirupil ongi by default lagritsa maitse küljes. Ma olen ka täiesti normaalset siirupit saanud, sellist mida tõesti lapsed vabatahtlikult tarbivad, mitte läbi nutu ja kisa käsupeale.

Loo moraal: selliste asjade ostmisel tuleb ravimiinfo leheke hoolikalt läbi lugeda enne ostu sooritamist. Väldib hilisemaid "meeldivaid" üllatusi.

jälle külas...

Ma olen parandamatu. Eile käisime jälle Neegril külas ja taaskord suutsin mina end tunniks ajaks teleka ette istutada. Seekord läks natuke rohkem õnneks ja ta liitus minuga, mitte ei istunud arvuti taga, Muidugi sain ma natuke pahandada, et nüüd talle ka selle sarja vaatamise külge ajasin, sest eilne osa Lost'ist lõppes nii põnevalt, et ta lihtsalt peab järgmist osa vaatama. Ma olen niiiiii tubli :)
Ja eile saime tõestust sellele, et naised on kohati palju osavamad kui mehed... ehk siis tegi Marjaana seda, mida Neeger ja Aleksei ei osanud - tegi ilma punnivinnata veini lahti. (Olgu, Aleksei tegi ka taevaskojas veini lahti... aga natuke liiga lahti sai see, suisa tükkideks) Siinkohal vihje, mida Neegrile näiteks sõbrapäevaks kinkida - neli kahvlit ja punnivinn :) Raamat sellest, kuidas tagumik ja kintsud trimmi saada, on tal kahjuks juba olemas, nii et seda enam kinkida ei saa :( Ebaõnn, onju?

Aga jah... vahelduseks on päris mõnus kodust välja saada ja teiste pool söömas käia :D Kahe nädala pärast saame taas maitsta Neegri imepärast kokakunsti; ise ta selle välja reklaamis :)

teisipäev, 3. jaanuar 2006

köhh-köhh-aptsihh!

Need hommikused "tervisespordi" puhangud tuleb ära lõpetada. Juba mitmendat hommikut jooksen bussi peale, nii et surm silme ees (ma pole just maailma kõige sportlikum inimene...) Tänase spurdiga saavutasin selle, et minu köha, mis hakkas vaikselt välja surema, tuli rõõmsalt tagasi... "parem" kui kunagi varem. Mulle endale käib juba mu köhimine närvidele, ei taha teadagi, mida veel toakaaslased mõtlevad. Varsti tulevad mind padjaga lämmatama ilmselt...
Aga mida aeg edasi, seda raskem on hommikul õigel ajal uksest välja astuda. Ikka jään sellega hiljapeale ja nii peangi jooksma, et õigel ajal tööle jõuda. Ja äratuse kellaaeg ei mängi mingit rolli asja juures - ärkan ma siis 6:15 või 6:45, ikka suudan nii kaua molutada, et pean tervisespurti tegema. Hommik ei ole minu sõber...

1-aastane :)

Meil on täna sünnipäev! Mutt on juba terve aasta siin omaette mõtisklenud. Uskumatu, et ühest trotslikust ettevõtmisest sai alguse selline kontrollimatu jutuvada. Kõiges võite süüdistada ühte nimetuks jäävat herr eksi, kelle sõnad äratasid minus trostliku soovi n-ö tagasi teha. Ehk siis noormees reklaamis suurelt, et tema ei tunne ühtegi sellist imelikku inimest, kes blogi peaks. Ja no mina juhtusin seda hommikul raadiost kuulma ning tööle jõudes asusin netist uurima, et mis ja kus ja tulemus on nüüd siin teie ees juba terve aasta. Armas ju, kuidas mõned inimesed mõjutavad meie elu :P

Nii et täna tuleb pisike struudel ja õhtul peaks sünnipäevalapse auks ka pisikese pitsi võtma. Soovime siis kõik koos pikka iga Muti mõtisklustele. Et juttu jätkuks kauemaks ;)

esmaspäev, 2. jaanuar 2006

uue aasta lubadused :P



* Leidsin kellegi blogist, aga kahjuks suutsin ära unustada, kelle omast.

sportlikud eluviisid

Aga ühte ma ütlen - see minu vastleitud sportlikkus on halvasti ajastatud. On iseenesest päris mõnus lõuna ajal jala Selveris käia ja sealt endale lõunasöök osta. Aga peale sellist jalutuskäiku ja kõhu täissöömist tuleb jubedam uni kallale. Täiesti silmad vajuvad kinni. Eriti kuna nädalavahetusel unega just priisatud ei saanud...

Kuid kõigele vaatamata - see kõndimine on päris mõnus. Hoian raha kokku ja kasutan terve lõunatunni ära. Pealegi on see natuke tervislik kah :D

soovid

Ja head uut aastat kõigile neile, kellele personaalselt soovinud veel pole!

Tõesti ei viitsi oma msni listi ja mobiili telefoniraamatut läbi käima hakata, et kõigile ära soovida. Soovin oma südames ja mõtetes, soovin kõigile oma sõpradele-tuttavatele rohkem rõõmu ja õnne :) Et uus tuleks parem kui kunagi varem. Ja kui ei tule, siis pole hullu... tuleb lihtsalt õppida pisiasjadest rõõmu tundma.

Uuel aastal uue hooga :)

Ja ongi uus aasta käes. Ei saa öelda, et tunne kuidagi erinev oleks... Samasugune esmaspäev nagu iga teinegi. Pole veel jõudnud oma eelmist aastat kokku võtta või uueks plaane teha. Lubaduste andmine jääb ootama mingit hilisemat aega, kui Piretiga veini lahendama hakkame :P Aga kokkuvõtted... eks ma kunagi istun maha ja mõtlen pikemalt, äkki isegi järgin poppi trendi ja panen oma eelmise aasta säravamad hetked märksõnadena blogisse üles. Kõike võib juhtuda...

Aga... aastavahetus ise oli parim üle mitme-mitme aasta... Olin originaalne ja veetsin selle kodus. Esialgu oli küll kindel plaan pealinna jääda ja üksinda olla. Aga laupäeva hommikul lõi piss pähe ja kimasin bussijaama minema. Kell pool viis olin Tartus ja poole kuue ajal istusin juba vanematega koos lauas. Ema kokakunst oli fantastiline nagu ikka ja kõhu sain mõnusalt täis. Aasta vahetuski selliselt, et vaatasin koos vanematega telekat ja ajasime juttu. Südaööl vaatasime aknast ilutulestikku ja ei viitsinud isegi välja minna. Lihtsalt liiga hea oli olla. Vanemad kobisid kella ühe ajal magama ära, aga mina vaatasin veel Ooperifantoomi lõpuni ja vajusin kella kolme ajal magusasse unne. Parim aastavahetus! Ma olen rahul, et kuulasin oma sisehäält ja otsustasin siiski Tartu sõita. Olgugi, et mõned inimesed naersid mind välja ja nimetasid imelikuks, et ma kodus olin... Igale oma. Sõpradega pidutsetud on juba piisavalt, vahelduseks võib ka rahulikult kodus olla. Isegi internetis ei viitsinud eriti kolada või niisama arvuti taga istuda. Kokkuvõte - üks tõeliselt mõnus nädalavahetus oli.

Ahjaa... Potteri lõpetasin reedel ära, peale tööd läksin koju, natuke suhtlesin tädiga ja siis vajusin vaikusesse. Poole ühe ajal öösel sain läbi. Pisar tuli silma ja nii palju lahtiseid otsi jäi, et jään põnevusega järgmist raamatut ootama. Tuleb vist kogu sari endale Talna vedada ja otsast lugema hakata. Kuskil kaheks nädalaks on vaba aeg sisustatud :)