teisipäev, 28. veebruar 2006

noise ;)

Tänane lemmiklugu - N-euro ja Noise. Ma tean, ma tean... n-euro onju... Aga mulle see lugu täitsa meeldib. Selline mõnus kaasa ümisemise laul. Tõstab tuju kõrgustesse ja annab jõudu edasi liikuda ;) Nagu laulusõnadki ütlevad - I wanna hear some noise, you gonna let the music play ;)
Aga nüüd vahuvanni mõnulema ja siis sooja teki alla tuttu :) Ja siis... ikka edasi uute sihtmärkide suunas! Kuradi mõnus on elada, kui vana taak on minema visatud ja uuele ruumi tehtud. Ja oi kui palju seda ruumi on :P

Btw... Mädzu - sa oled parim, küll sa ise tead miks ;)

nuuks

Tänavused vastlad on esimesed minu elus ilma vastlakukliteta. Kuidagi kurb ja tühi tunne on :(

grrrrr @ qxd

Milline ajukääbik mõtleb välja tarkvara, mis ei ole võimeline aru saama, et maailmas on tegelikult rohkem keeli kui inglise, saksa ja prantsuse? Miks pean ma oma arvuti keelesettingud inglise keele peale keerama lihtsalt selleks, et mingi hädine programm oma arvutisse installida? Kasutamiseks pidin veel ka oma klaviatuuri keerama inglise keele peale. Ja mis ma sellest sain - programm teatas vapralt, et vot mul on vaja hoopis mingit advanced versiooni ja mingu ma üldse kuu peale oma soovidega.
Ok... ilmselt ma poleks nii tige hetkel, kui tegemist oleks mingi lihtsa ja kergesti leitava programmiga. Aga nii lihtne ei saa minu elu ju ometi olla! See on mingi special maci programm, mis on kohandatud windowsile (nagu näha, siis mitte ülemäära edukalt) ja mille allalaadimise kiirus on alla ühe kilobaidi sekundis. Mis on üsnagi masendav kiirus, kui laaditav fail on 156,64 mega suur. Mul hakkab vaikselt alahuul tõmblema selle tiksumise peale. (Oh, mitte et selle asjaga kiire oleks! Ja mitte et ma siis kindlalt teaksin, et ma saan selle programmiga tehtud selle, mida vaja on... Nii vahva kui suurelt saksamaalt saadetakse meile faile, mida teeb lahti ainult mingi müstiline programm, mida saab laadida ainult ühelt lehelt.) Aga tiksume siis edasi... tik-tak-tik-tak...

esmaspäev, 27. veebruar 2006

kokanduslik õppetund

Tänase tunni teemaks on "sügavkülmutatud hakklihakangi pooleks tegemine."

See pole üldse keeruline.
Kõigepealt võtad hakklihakangi sügavkülmast välja. Asetad selle lõikelauale ja üritad väiksemat sorti lihanoaga sellele pihta saada (hakklihale siis, mitte lõikelauale.) Peale mitut üsnagi nõrka katset loobud ja tõstad lõikelaua põrandale. Otsid sahtlisügavustest lihakirve välja ja üritad uuesti hakklihale pihta saada. Pühid vahepeal laiali lennanud lihatükikesed põrandalt kokku. Peale seda, kui saad kangile üsna kaootilise paigutusega kirvejäljed peale lüüa, tuled geniaalsele ideele n-ö ringvõttega hakkliha endale alistada. Peale rohkeid täkseid pühid jälle põranda puhtaks ja proovid kangi pooleks murda mööda kirvejälgi. Ebaõnnestunult. Vahepeal soojendad käsi kuuma vee all, sest sügavkülmutatud asjad kipuvad reeglina üsnagi külmad olema. Kuulatad, ega alumised naabrid pole selle kolkimise peale politseid kutsunud - ei ole, teevad endiselt diskot. Kogud natuke jõudu ja üritad hakkliha tahtejõudu pilguga murda - hakkliha jääb peale. Lõpuks haarad kirvest kahe käega kinni, sulged ühe silma, et oleks parem sihtida ja virutad kogu oma allesjäänud jõuga suure hoobi umbes hakklihakangi keskele. Ja hakkliha murdubki pooleks! Korjad tükid üles, pühid põranda puhtaks ja võidki söögitegemisega edasi tegeleda.
Tunni lõpp.

Nauding

Uuel nädalal uue hooga blonde hetki tekitama... Tänase päeva tipphetk on kahtlemata see, kuidas ma 27 minutit ootasin kannatlikult kuni minu arvuti ennastunustavalt ragistas tööd teha, lõpuks tulemuse välja sülitas ning küsis viisakalt - Do you want to save? - ja mina vastasin "No."
Vaikselt omaette ropendamise saan ma igastahes tänu oma tööle väga ilusasti selgeks. Ja nüüd tiksub mu arvuti jälle tööd teha. Kokku on neid faile 14, mille kallal arvuti ragistama peab. Ükshaaval. Igale kulub 25-40 minutit. Minu ängistus on mõistetav. Oleksin ma masohhist, siis saaksin praegu mõnu käes kerra kerida ja nurruda natuke aega. Kahjuks ma ei ole.

Riia - siit me tuleme :)

Hotelli broneering - olemas.
Bussipiletid edasi-tagasi - olemas.
Plaan, kuhu minna, mida teha - olemas.
Ootusärevus ja rõõmustuju - juba praegu olemas.

Seega - 14.03 pühime meie küljeluuga neljaks päevaks Eestimaa tolmu oma jalgadelt ja läheme naabritele külla :) Jurmala veepark... Riia loomaaed, ööklubid ja ostukeskused... Ootan põnevusega :)

count-down

12 päeva puhkuseni.

Täna veel tunde ei loe, aga varsti hakkan.

Geisha memuaarid

Käisin laupäeval õeraasuga kinos vaatamas sellist filmi nagu Geisha memuaarid. Kui kõrvale jätta ameerikalik happy end, mis mingil määral rikkus üldmulje ära, siis film ise oli vägagi hea. Igastahes minu silmanurgast meelitas see nii mõnegi pisara välja. Ikka väga julm, mis moodi see geishade maailm käib. Kuidas noor tüdruk müüakse lihtsalt geisha majja ja milline siis tema edasine elu välja näeb. Üks eksimus ja sind pekstakse bambuskeppidega. Sa kuulud täielikult maja-emandale ja sul puudub vaba tahe. Tunded on asi, mida endale lubada ei saa, sest sinu elukäigu määrab raha ja kõrgeim pakkumine. Samas... kui sa suudad end tõestada ja jõukad kliendid leida, siis on sinu elujärg hea ja probleemidega end vaevama ei pea.
Lisaks heale ja köitvale sisule saab filmis imetleda ilusat Jaapani loodust ja kauneid värve riietuses. Õitsvad kirsid ja säravad kimonod pakuvad naudingut ka sellele, kes filmi sisust miskit ei pea. Samuti on huvitav näha, milliseid riideid ja jalanõusid seal kantakse, kuidas väikestest tüdrukutest kasvatatakse geishad - mida nad õppima ja oskama peavad, mismoodi kõndima ja rääkima. See on omaette teadus ja kunstiliik. Filmist käis läbi ka lause selle kohta, et geisha on hõljuv kunstiteos. Iga nende liigutus, pilk, sõna - kõik on täpselt välja mõõdetud ja kaalutletud. Pole oluline mitte ainult veatu välimus vaid ka oskus vestelda, laulda, tantsida ja pilli mängida. Uskumatu ja müstiline maailm...

Kokkuvõtlikult - film, mida julgen soovitada ka teistele. Kellelegi ei tee kahju teiste maade kultuuri ja kombeid tundma õppida. Pluss võib-olla mõni inimene veel ei teagi, kes või mis see geisha täpselt on...

PR

Täna hommikul kostitas töölejõudjaid meie majaosas mõnusalt jäine temperatuur. Kohe selline, et jätaks hea meelega saapad jalga ja jopet ka eriti ära võtta ei tahaks. Hiljem tuli välja, et marketingi osakond oli neljapäeval palavuse käes vaevelnud ja tegid akna lahti. Lahti ta jäigi terveks pikaks nädalavahetuseks. Täna hommikul keeldus nende toas koopiamasin töötamast, lilled aknalaual ei näinud ka just väga koostööaltid välja.
Huvitav, kas see oli test, et kuidas saab linnugripi vastu sõdida koduste vahenditega - külmas peaksid kõikvõimalikud batsillused otsa andma. Igastahes... külm on.

laupäev, 25. veebruar 2006

unenägudest

Aga ühte ma ütlen - kuidagi pean unenägudele suukorvi pähe tõmbama... Kuskil peab piir jooksma ja mul on kahtlane tunne, et viimasel ajal on minu unenäod seda piiri üsna tihti ületanud. Vahel ei tahagi ärgata, tahaks hoopis jäädagi nende imeliste unenägude juurde. No ei ole hea unes näha selliseid ilusaid nunnusid asju ja siis hommikul ärgates leida, et kurat, jälle oli kõik vaid unenägudes. Kui vanasti vähemalt olid loetud raamatud temaatika loojaks, siis nüüd uitab alateadvus kuskil oma kujutlusvõime sügavustes ja unenäod on kohati juba väga müstiliseks muutunud. Loodan, et see periood läheb üle, sest minu elu ja olemist see kergemaks ei tee...

reede, 24. veebruar 2006

eksperiment

Täna käisin poes juuksevärvi valimas ja julgesin jälle kuulda võtta oma küljeluu soovitust. Otsingu saak - Brilliance'i sarjast värv nimega Burmese Fire Red ehk eestikeeli Birma tulipunane. Eks näeb, kas ka seekordne soovitus viib mind tuleleegi värvini :D Eelmine kord, kui küljeluu nõu kuulda võtsin, lõpetasin nimelt leekpunasena. Päris lahe oli tänavatel ringi liikuda :D
Samas... kui nüüd jälle tulemus miskit sarnast on, siis vähemalt ülekäigurajal paistan silma ja äkki mõjun autojuhtidele n-ö pidurdavalt, et nagu stop-tuli või miskit sellist :P Siis peaksin kergemini üle tee saama :)
Aga homme siis õeraasu poole värvi vahetama ja eks ma peale toibumist annan ka tulemusest teada. Pöidlad pihku ;)

vunts

Teadlased väidavad, et kassi vuntsid on täpselt nii pikad kui lai on kõige laiem koht kassi kehas. Ehk siis... ma võin seda kinnitada - minu kiisumiisu tagumik on tõepoolest suht sama lai kui tema vuntside ulatus :)

Tõstan käed ja annan alla

neljapäev, 23. veebruar 2006

Ma suudlen Teie kätt, madaam ;)

roosa nagu mannavaht

Mul see roosaks minemine vist miskine special kiiks, mis lööb välja just siis, kui ma seda üldse kohe ei taha. Minu nägu on ikka nii äraandev... Jama. Vähemalt hääl ei värise, asi seegi...

blond mis blond

Tänane saavutus -panin cd ilusasti cd-romi sisse ja siis kukun arvutis klikkima, et appi, miks ma ei näe midagi plaadi peal? Nojah... tuleks abiks, kui plaat ka arvutisse sisse lükata, onju? No olgu, lükkame sisse ja oi seda kolinat, mis siis pihta hakkas. Kibekiirelt cd-rom uuesti arvutist välja ja ohhoo... mul ju eile juba oli üks plaat seal ja nüüd siis oli kaks tükki. Ikka juhtub onju? Ülemus igastahes rõõmustas, et tema polegi ainuke, kes suudab kaks plaati korraga arvutisse surada :D
Igas päevas väike päike :)

kolmapäev, 22. veebruar 2006

4kuud

Aga teate, mul saab järgmine neljapäev katseaeg läbi :) Mõnus.

Mnjah... kahjuks tähendab see seda, et ma pean reedeks miskise koogihakatise siia küpsetama, lubadus ju antud. Targem on mitte murda seda, sest siis elavad nad mul küll kahe jalaga seljas ja närivad nii kaua kuni lõpuks ikkagi alla annan ja küpsetan. Peaks koogi natuke ära kõrvetama, äkki siis ei nõuta enam :D Kuigi... karta on, et lihtsalt soovitatakse uuesti proovida, sest harjutamine pidavat osavamaks tegema :P

Igastahes... hing on jätkuvalt rahul tehtud valikuga. See on hea.

laidusõnad postimehele...

Muidu olen ma ikka suhteliselt rahul olnud sellega, mismoodi postimees-online töötab, uudised sai loetud ja miski nii kohutavalt ei häirinud. Aga tänaseks on postimehe veebileht niivõrd kirju, et uudise lugemine nõuab omaette pingutust. Igas servas miski vilgub, võdiseb või liigub ja see tõmbab esiteks tähelepanu kõrvale ja teiseks hakkab mingi hetk segama, kui pean näiteks saku õllereklaami juba kahekümnendat korda vaatama. Miks ei võiks olla selline võimalus, et kui ma ei taha, et need reklaamid vilguksid ja säraksid, siis saan need kinni või lihtsalt seisma panna?
Postimees-online on kaotamas vist oma taset... Rohketest trükivigadest ei hakka parem rääkimagi, neid on märganud ilmselt kõik lugejad. Aga kui leht tulpadeks jagada, siis katab artikli tekst lehekülje pinnast heal juhul ühe neljandiku - see on juba liig.
Aga tänane uuendus ajab juba tigedaks. Miks ei jää nüüd enam link teist värvi ehk ei jää märki, et mingit linki on juba klikitud? Mille jaoks see hea on? Et lugejatel jumala eest ei oleks kerge ja käepärane lehekülge kasutada ja sellel orienteeruda? Või olen mina valesti aru saanud ja postimees haldab seda lehekülge puhtalt enda (ja reklaamimüüjate) lõbuks ja neid lugejad üldse ei koti?

Nagu irooniaks tuli praegu uudist vahetades ette reklaam (liikuv loomulikult), et postimees otsib veebi projektijuhti. Mnjah... seda tegelast oleks neile sinna tõesti vaja...


Ja ma ei hakka lihtsalt ühe veebilehe pärast oma brauserit vahetama, seda pole mõtet pakkudagi.

jälle koristajast

Meie koristaja on pisikese puudega - nimelt ei suuda ta praktiliselt kunagi paigutada minu paberikorvi samasse kohta, kust ta selle enne tühjendamist võttis. Iga hommik leian ma selle oma laua alt erinevast kohast. Mõned korrad on ta suutnud selle üldse kuhugi mujale liigutada, et siis paari päeva pärast uuesti minu laua alla panna. Ma saan aru jah, et see on tegelikult pisiasi, aga kui ma pean iga hommik seda paberikorvi tema õigele kohale tagasi tõstma, siis lõpuks muutub see juba ärritavaks. Peaks põrandale ringi joonistama - "siia pane prügikast." Aga siis ta ilmselt solvuks ja viiks selle üldse minema... Vähemalt pole ta mul laual vedelevaid pabereid koristama hakanud või pria koristajat järgi teinud ehk siis laualt tolmu pühkinud nii et tolmutükid ja lapitriibud lauda kaunistaksid. Nojah... asi võib olla ka selles, et ta ei pühi üldse tolmu.
Koristajatest võiks vist paljud lugusid rääkida...

teisipäev, 21. veebruar 2006

nii nunnu :)

Olin enne just sekretäride juures arvutit materdamas, kui äkitselt tuli üks noormees (ilmselt lillepoe kuller), küsis, kus istub sekretär Evelin, andis üle paberisse pakitud roosi ja lahkus sama kiirelt kui tulnudki oli. Ei kirja, ei kaarti, lihtsalt üksik pikka varrega roosa roos. Ilus. Ja romantiline :)
Mitte, et kõnealusel neiul oleks õrna aimugi, kes selle roosi saatnud oleks... Ja küsida ka ju ei saa võimalike kandidaatide käest - mis siis, kui küsid valelt inimeselt ;)
Nii armas :)

leid blogimaailmast

Leidsin kellegi blogist lingi sellisele asjale nagu "Instruction and advice for the young bride." Minu arust on see piisavalt humoorikas asi, et ka endale see link jäädvustada ja teistelegi jagada...

Vabandan, kui kellegi tundeid sellise asja reklaamimisega solvan.

minevik

Üks õpetussõna - minevikus pole mõtet sorida. Pole mõtet uuesti vaadata ja meenutada, sest tihtipeale on hiljem neid asju üle analüüsides nii meeletult kahju raisatud ajast. Ja häbi on ka oma lolluse pärast. Kui saaks, siis äsaks endale päris mitu korda päris valusalt vastu vahtimist. Jalaga.

esmaspäev, 20. veebruar 2006

olümpia...

Ma pole muidu eriline spordihull ja tavaliselt jälgin peamiselt Eesti sportlaste esinemisi ja siis vahepeal ka formel-1'te. Aga vot nüüd olümpiamängude ajal veedan päris enamuse vabast ajast teleka ees. Eriti hull on asi minu uneajaga - hilisõhtul on tavaliselt iluuisutamine ja me siis elame sellele hingega kaasa. See on lihtsalt liiga ilus, et mitte vaadata. Soovitan teilegi - homme on suisa meie tüdruk võistlemas.

Nii et... olümpiamängud mind küll metsa suusatama ei ole ajanud, aga teleka ees elan kogu hingest kaasa kõikidele võimalikele spordialadele. Lähengi nüüd jäätantsu edasi vaatama :)

oh õudust

Pilk kalendrisse ja teksadele toob minuni hirmutava teadmise, et üsna varsti tuleb ette võtta uus teksade ostmise missioon. Kohutav! See on praktiliselt võimatu ülesanne leida endale kas ilma neetideta või siis niklivabade neetidega teksad, sest reeglina ei osata poes öelda, kas neetides on nikkel sees või mitte. Ma tõesti ei saa aru, kuidas näiteks pesutootjad suudavad oma toodangule juurde märkida, et kasutatud kaunistused on niklivabad, aga teksaste tootjad on selles suhtes puudega. Ometi on tänapäevases maailmas vist ligi pooltel elanikest mingisugune allergia ja ka nikliallergia on vägagi levinud.
Senised katsetused on näidanud, et Cartini teksade needid sisaldavad niklit, samas Zara ja Terranova puhul olen suutnud sattuda ilma niklita neetide otsa.

Teine probleem on see, et mulle ei meeldi need ära hõõrutud ja rebitud püksid. Kui ma ostan endale uued teksad, siis tahan ma, et need oleksid terved. Katki lähevad nad mul kandmise käigus nagunii. Aga proovige leida poest ilusaid, kunstlikult kulutamata ja niklivabade neetidega teksaseid. Mission impossible... tavaline otsingutuur kestab mitu nädalat ja lõpuks ostan alistunult ära mitte just kõige paremad aga vähemalt enamustele parameetritele vastavad püksid. Masendav...

petetud lootused

Oi kuidas ma lootsin, et paistetus kaob ööga üldse ära, aga vot, võta näpust - nii ei juhtunud. Selle asemel on mul silm peaaegu kinni paistetanud ja valutab kohutavalt. Meeletult ebamugav on ka, sest pean pingutama, et silma lahti hoida. Mulle ikka nii väga meeldivad sellised müstilised asjad... lihtsalt heast peast oli laupäeva hommikul silm natuke paistes ja senimaani pole see ära kadunud. Täna meenutan ma juba vaikselt mõne retsi naist, kellele hoolitsev meheke on hommikul litaka kirja pannud, ainult sinine värv puudub.
Tänane päev tuleb pikk... ja piinarikas.

laupäev, 18. veebruar 2006

meenutusi :)

Neegri ekraan... prias olid head ajad :D Aga no ise ta hilines, olgugi, et lubasin sellisel juhul tal ekraani täis kleepida. Ja ma ikka püüan oma lubadusi pidada :)

Arvake ära, kes selle rõõmsameelse oranzika kleepsu sinna alla servale ja selle imenunnu kassikleepsu üles servale pani ;)

Ja veel...

Mul on hea meel näha, kuidas minu elu üks tähtsamaid inimesi on lõpuks leidnud südikust iseenda eest seista ja on hakanud oma kaaslasele selgeks tegema, et vot temal on kah oma soovid ja tahtmised. Õige! Parem hilja kui mitte kunagi. Lõpmatuseni ei saa lasta ennast maha suruda ja endale pähe istuda. Olgu, mina olen ilmselt teine äärmus ja kipun olema liiga iseteadlik, aga ikkagi... mul on hea meel, et inimene on hakanud lõpuks ometi hindama kui suurepärane ja väärtuslik ta on.

Juhul kui sa seda loed, siis... Palun ära kunagi unusta, et keegi pole tähtsam kui Sina ise.

Meeldiv üllatus


Vahepeal suudavad inimesed mind üllatada. Ütle veel, et vana koer ei õpi uusi trikke. Õpib küll... Kas tõesti suutis see üks arstilkäik nii palju mõjutada inimese mõttemaailma ja suhtumist oma lähedastesse? Igastahes imeilus roos...

no tõsiselt..

..kaua võib mõni konserv haiseda? Parim enne on juba ammu-ammu läbi. Prügikast on ka välja viidud. Ja ikka haiseb. No ma ei või. Aitab äkki juba?

reede, 17. veebruar 2006

natuke linke

Olümpiamängude ametlikult kodulehelt natuke linke eestlaste edu kohta :) Lihtsalt juhuks, kui keegi tunneb soovi lugeda, aga ise otsida ei viitsi. Kõige viimane artikkel on minu arust äärmiselt südamlik ja armas :)

Kristina esimene kuld.
Cross-country skiing: Smigun gives Estonia gold
Cross-country skiing: First gold for Estonia
Pildid: Cross-Country Skiing - Ladies' 15 km Pursuit - 12 February

Kristina teine kuld.
Cross-country skiing: first for Smigun with second gold
Cross-country skiing: Second gold for Smigun
Pildid: Cross-Country Skiing - Ladies' 10 km Classical - 16 February

Veerpalu kuld.
Cross-country skiing: Veerpalu gives Estonia third gold
Cross-country skiing: more gold for Estonia
Cross Country Skiing: the Esthonian Veerpalu Triumphs under Pragelato’s Snow
Pildid: Cross-Country Skiing - Men's 15 km Classical - 17 February

Ja kokkuvõtlikult armas artikkel:
Cross-country skiing: Estonians rule the roost

VEERPALU KULD!!!

Maailma parim nädal!!! Veerpalu sai kulla!!!
Juhhhhuuuuuuuuuuu!!!!!



Eestlane olla on uhke ja hää...

Ooperifantoom

Kuulan hetkel Ooperifantoomi soundtracki ja lausa külmavärinad tulevad peale - no nii hea muusika on. Pean ikka uuesti seda filmi vaatama. Ma pole just väga kindel, mida see minu niigi suhteliselt hapra meeleoluga teeb, aga ma ju olengi selline enesepiinaja, kes vaatab romantilisi filmikesi, kus lõpus peategelased "live happily ever after..." Kes see ikka meeleolu nässu keerab kui mitte mina ise?

Kevad?

Kas nüüd minu unepuudusest paistes aju kujutab asju ette, aga täna hommikul bussile tõtates kuulsin linnulaulu. Sellist kevadist ja kerget. Imelik on sellist linnulaulu kuulda talvisel külmal hommikul. Kahtlane...

neljapäev, 16. veebruar 2006

petlik tunne

Täna on nii reede tunne. Tabasin end juba mõttelt, et veel kolm tundi ja saangi Tartu poole asuda. Siis taipasin, et kurat, täna on ju siiski neljapäev ja alles homme saan koju sõita. Mis teha... Smiguni kuldmedal lõi sellise rõõmsa meeleolu, mis reeglina esineb reedeti päeva teises pooles. Igastahes jama... sest ma lootsin juba, et saan homme ilusasti poole päevani põõnutada. Nüüd pean veel ühe päeva maha tukkuma siin. Täna ka normaalsel ajal magama ei saa, sest meeste iluuisutamine on. Kuigi ma pole kindel, kas ma üldse jõuan selle vaatamise ajaks koju, sest täna on Aleksei ja Marjaana pool kalapäev ju. Elame näeme... aga minu silmakesed vajuvad iga hetkega aina rohkem kinni ja haigutamisest saan varsti lõuakrambi. Peab vist siiski patarei manustama...

VEEL ÜKS!!!

Kiku sai TEISE KULLA!!!
Juhhhhuuuuuuuuuu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

oi näed - kiisu...

Jep... kassikas on täitsa olemas. Hommikul lippasin tanklast läbi ja varustasin end sidrunivee ja natukese soolase söögikraamiga. Tööle hiljaks suutsin ka jääda... Ei olnud ju eile võimalust/viitsimist tänaseks riided ära triikida ja nii pidin seda hommikul tegema. Äratuse sättimisel ma aga sellega ei arvestanud. Peaaegu oli oht ka sellest hilisemast bussist maha jääda, aga õnneks siiski jõudsin :) Ei pidanud isegi väga pikka maad spurtima.
Aga kui siin tuppa astusin oma veepudeliga, siis jätsid poikad oma jutu poole sõna pealt katki ja hakkasid omavahel seletama, et jajaa... veepudel - tähendab, et eile oli pidu. Armas :D

Ja kui keegi imestab, et kus kurat Mutt eile joomas käis, siis võin käsi südamel öelda, et ei käinud kusagil. Täitsa omas pesas püsisin. Leal tuli lihtsalt sõbranna külla ja nii me siis istusime kolmekesi ja nautisime head veini. (Kuigi jah... olen tähele pannud, et peale mingit kogust alkoholi on iga vein mitte ainult joodav vaid lausa maitsev.) Millegipärast suudan ma vaatamata oma ettevaatusele ja kainele mõistusele ikkagi vahetevahel keset nädalat tööpäevale eelneval õhtul tarbida rohkem kui kaks klaasi alkoholi ja seega kannatan järgmine päev kassikat. (Mul nimelt on suht raudpolt kindel, et kui üle kahe klaasi tarbin, siis on pea haige järgmine päev.) Täna on isegi hea olemine... tuleb meelde eelmine aasta, kui me Piretiga veini saatel uue aasta lubadusi kirja panime... oioioi kui jube mul järgmine päev olla oli... Nii näost roheline pole ma õnneks ammu olnud :P
Aga ma nüüd lähen ja surgin meie meilibaasi natuke :)

kassikas

Homme on pea haige - kolm ja pool veini kolme peale pluss üks sampus viie peale. Raudpolt kassikas on kallal.

kolmapäev, 15. veebruar 2006

ma olen tiigrikutsu ja ma ei karda midagi...

Tundide, lausa päevade kaupa tagurpidi saltosid, kägarkõndi ja muid aju-gümnastilisi võtteid ja lõpuks teatab üks inimene lahkelt, et näedsa täitsa unustasin sulle mainida, et vot sellel arvutil on selline asi peale keeratud ja näed oih, selle eemaldamine lahendaski ära selle imetillukese probleemi, mille kallal sa juba nädal aega võimelnud oled. Ups, ihhiii.

Jaaah... leebe aga õrna sadistliku varjundiga naeratus kaunistab viimased tund aega minu nägu... (mul on väga elav kujutlusvõime...)

teisipäev, 14. veebruar 2006

Kuldsed sõnad

"Ega jää on libe kah, kukkumised on kerged tulema."

Ikka kuldsuu Säärits kommenteerimas iluuisutamise meeste üksiksõitu. Konkreetne kommentaar käis selle pihta, kui üks võistleja peale hüpet tasakaalu kaotas ja käe maha pani.
Miskipärast meenub sellise lause peale kuldne klassika Kolm apelsini ja episood Ööd on siin mustad...
Ausalt... juba ainuüksi Sääritsa kommentaaride pärast tasub seda iluuisutamist vaadata...

Info levib kiiresti...

Leidsin siis minagi skype'i sõbrapäeva kampaania interneti avarustest ja levitan siis ka lahkelt seda. Päris huvitav ettevõtmine. Ei tea, kas nüüd mahtusin saja esimese hulka...
Skype kasutan nagunii... hetkel on kasutusel kohmakad ja lahmakad klapid, päris tore oleks uus ja nunnum komplekt pähe keevitada :)

usin koristaja

Koristaja koristas eile riiulilt mu joogipudeli ära. Mitu nädalat seisis see turvaliselt monitori varjus ja täna on see kadunud.
Kõige lõbusam on asja juures see, et näiteks ukse juurest nurgast, kuhu tavaliselt paneme suuremad minemaviskamist ootavad asjad, pole ta kaste minema viinud nagu tavaliselt peaks. Ei tea, millega minu vaene pudel tema tähelepanu pälvis?

ja veel

Mina pole näinud küll ühtegi salmi, mis sooviks mehele palju armastust ja häid naisi ja et ta ikka selle õige leiaks. Miks saadetakse ainult naistele selliseid soove?
Krt, ma hakkan feministiks muutuma vaikselt juba...

Ja kui keegi tahab veel mulle soovida head meest ja särki-värki, siis need soovid palun saata koos kena ja vallalise meesterahvaga. Tänan tähelepanu eest.

Sõber sõbra kätt ei hammusta (ok, tegelt korra on hammustatud ka ;)

Ma ei ole paha inimene (olgu, sellele leidub ilmselt vastuvaidlejaid), aga viimasel ajal märkan ma igal pool, kuidas rõhutakse peale, et leia endale mees, otsi kaaslane jne. Isegi sõbrapäevaks saadetakse kaardike, kus peal on salm sooviga, et minu ellu tuleks hästi palju mehi ja nende hulgast kõige õigema välja valiksin. Miks ei võiks soovida lihtsalt õnne ja edu? Mina näiteks soovin sünnipäevadeks ja muudeks tähtpäevadeks tavaliselt seda, et inimese suurimad soovid täituksid ja tema unistused saaksid reaalsuseks. Nii jääb igaühele vabadus valida, kas see õnn on seotud mehega või näiteks hoopis uute punaste kingadega. Ja sõbrapäevaks sooviks mina teistele pigem seda, et sõprus püsiks jätkuvalt tugevana ja elujõulisena. (Seda juhul, kui ma saadaksin sõbrapäeva kaarte, aga ma ei saada, sest alati suudan ma kellegi ära unustada ja siis ei jõua seda solvumist ära kuulata.)

Olgu, võib-olla ma olen natuke ülitundlik selle "leia-mees-ja-ole-õnnelik" teema suhtes, aga praegu on mingi imelik periood (magnettorm? ebasoodne tähtedeseis?) ja sellised asjad tekitavad tahtmise protesteerida.

Aga igal juhul... Suured tänud Avele ja Kadrile ilusate postkaartide eest, avasin mõlemad ümbrikud täna hommikul. Tänud ka kõigi e-kaartide eest, vabandan et vastu ei saada, aga ma loodan, et mu sõbrad teavad ka ilma kaardita, kui kallid ja olulised nad mulle on.

Ja pealegi, minul seostub 14. veebruar pigem ema sünnipäevaga kui sõbrapäevaga.

Aga noh... head sõbrapäeva siis kõigile ja oleme ikka sõbrad edasi... koos on lõbusam rallit sõita :)

esmaspäev, 13. veebruar 2006

tagasivaade

Mingil põhjusel kipub mul olema nii, et nädalavahetusel kirjutan suhteliselt vähe ja suhteliselt lühidalt. Isegi, kui ma käin sõpradel külas ja teen sada kükki, ikkagi ei viitsi ma nädalavahetusel eriti miskit kirja panna. Nii vist jääbki mulje, et ma tukun ainult kodus ja ei tee mitte midagi. Aga nii see ei ole!
Näiteks see nädalavahetus möödus mul kodus koristades ja Neegriga mõnusalt aega veetes. Ehk siis laupäeval pisike filmiõhtu Neegri pisikeses pesas, enne seda väike söögi-shopping Prismas. Kohtasin esimest korda elus marineeritud kurke, mis lihtsalt ei kõlba süüa. Kohe mitte natukenegi. No nii jubeda mädarõika ja äädika maitsega, et peale esimest ampsu tahaks ükskõik mida muud peale hammustada, et seda jubedat maitset suust minema saada. Aga filmielamus oli fantastiline! Soovitan kõigile itimeestele sellist sarja nagu IT Crowd - minu arust fantastiline huumor. Mitte-itimeestele ei pruugi see nii väga nalja pakkuda. Igal juhul on see torrentis ja muulas täitsa saadaval, hetkel kolm osa. Peale lõbusat filmielamust tuli pisike jalutuskäik viimasele trollile, Neeger oli nii tubli ja eskortis mind turvaliselt peatusesse. Ja nagu tavaliselt... troll tuli liiga valel ajal. Typish...
Pühapäeval käisime Pirital jalutamas. Ilm oli mõnusalt soe ja rahvast oli ka päris palju. Neeger küll suutis end liiga õhukeselt riidesse panna, aga kui tal hädaldamise hoog mööda läks, siis oli päris mõnus seal patseerida ja juttu ajada. Talvine meri on ikka hämmastavalt kaunis. Kahjuks ei olnud mul saia kaasas ja ma ei saanudki luikesid ja parte sööta :( Lõpuks hakkas külm liiga tegema ja suundusime tagasi tsivilisatsiooni, kus enne "iga roju oma koju" tegevust nautisime ka natuke hiina kiirtoitu ja soojendamise külmunud kondid ilusasti üles. Mõnusa energiasüsti andis see värskes õhus viibimine...

Nii et... ei istugi ma alati kodus. Vahel käin ka väljas ja sõpradel külas. Kuigi jah... mulle tegelikult päris meeldib kodus vedeleda ja oma asju asjatada. Ei peagi alati väljas käima, et mõnus olemine oleks.

kuldsed emotsioonid

On hetked, kus tunnen, et tõesti eestlane olla on uhke ja hää... Üks neid hetki on kahtlemata laupäevane Kristiina kuldmedal. Isegi täna, kui seda sõitu ja selle lõppu näen juba väga mitmes kord, tuleb pisar silmanurka ja ihukarvad tõusevad püsti - niivõrd suurepärase emotsiooni annab see medal. Kuuldes Kiku rõõmuhõiskeid tuleb ka endal kallale rõõm ja rahulolu. Lõpuks ometi sai meie Kiku oma esimese olümpiamedali, kuldse veel pealekauba. Ja oi kuidas ma loodan, et see ei jää tal ainukeseks...

dialoog

- Üritasid meid petta, jah?
- Ega me lollid ei ole.
- Oled kindel?
- Ei ole.

Pardid jäävad täna söötmata

Nüüd on see kohal. See iiveldama ajav näriv peavalu. Juba eile tundsin, kuidas see tasakesi ligi hiilima hakkas. Õhtuks oli peanahk juba valulikuks muutunud. Ja nüüd... nüüd on see täies hiilguses kohal. Mõnus. Mulle meeldibki tunne nagu mu pea oleks kruustangide vahel ja surve meelekohtades viitaks justkui sellele, et seda keeratakse aina rohkem pingule.
Seega täna parte söötma ei lähe.
Hea meelega hoopis laseks kellelgi endale õrnalt pai teha ja puhkaks oma valutavat pead kellegi tugeval õlal. Aga... heites pilgu minu ellu, siis lähen hoopis koju, võtan Rudolfi kaissu ja toetan oma pea tema pehmele karvasele peale. Tuleb leppida sellega, mis saadaval on.

pühapäev, 12. veebruar 2006

KULD!!!!

Meie Kiku sai kulla! OLÜMPIAKULLA!!!!!!


Pilt on pärit ETVsport lehelt

reede, 10. veebruar 2006

MS :)

Lugesin enne ametlikku microsofti juhend, kuidas muuta illegaalne win XP product key legaalse vastu ja leidsin tolle dokumendi lõpust armsa lause:

* If you do not have a valid installation key for Windows XP, DO NOT e-mail us asking for a key, keygen or a crack.

Peab ikka parajalt tuhm olema, et microsoftist küsida cracki, millega nende endi programmi lahti kräkkida...

aga ükskord algab aega...

Ma olen suutnud end seni tagasi hoida ja pole sõna võtnud kogu selle saasta pihta, millega viimasel ajal seltsimees Rüütel ja tema pereliikmed hakkama on saanud. Aga lõpmatuseni ei suuda keegi kannatada. Tõsist hämmingut ja ahastust tekitavad need kõikvõimalike küsitluste ja uuringute tulemused, mis näitavad, et rahvas toetab jätkuvalt Rüütli uut kandideerimist presidendiks. Milline rahvas? Ma ei tunne ühtegi inimest, kes toetaks selle esikommunisti jätkamist presidendina veel neli aastat (või pole nad lihtsalt minu kuuldes seda poolehoidu väljendanud.)
Punni lõi eest ära viimaste päeva jooksul ilmunud artiklid sellest, kuidas see vanamees jagab Eesti Vabariigi kõrgeid aurahasid inimestele, kes on kunagi aktiivselt sõdinud sellesamuse Eesti Vabariigi vastu! Kus on tema viisakus? Austus eestlaste vastu? Ja sellist tahetakse uuesti neljaks aastaks Eestit esindama lasta??? Kuidas saab ükski kainelt mõtlev poliitik arvata, et see teeb Eesti mainele mingit moodi head? Kas see on tõesti kasulik Eesti arengule? Jah, poliitilistele sigadustele on see soodus, sest see vanamees ei ole senini küll vist ühtegi suuremat rahvale näkku sülitamist kommenteerinud või hukka mõistnud.
Minul igastahes protesteerib iga keharakuke selle vastu, et seltsimees Rüütel veel kunagi võimu juurde saaks. Ma tõesti palvetan, et erakonnad suudaksid jõuda kokkuleppele ja leiaksid ühise presidendikandidaadi, et kukuksid läbi rahvaliidu mannetud ponnistused Rüütel uuesti võimule upitada. Palun!

i'm all alone...

Tegelikult on natuke jama olla oma osakonnas ainuke naishing. Poistega on küll lõbus ja huvitav rääkida, aga... vahel tunnen puudust naisterahvaga suhtlemise järele. Praegu... noh see pole lihtsalt päris see õige :(

Call the Exorcist!

Kohutav! Mind on tabanud kuri vaim. Ma olen teist korda ühe nädala jooksul seelikuga tööl. Minu puhul on ime isegi kaks korda ühe kuu jooksul seelikut kanda. Ja nüüd... nüüd kannan ma täiesti vabatahtlikult juba teist korda selle nädala jooksul seelikut. Mis minust niimoodi saab???

neljapäev, 9. veebruar 2006

blond hetk

On äärmiselt blond seista ja oodata ukse taga, kuni keegi tuleb ja su sisse laseb, sest sa oled veendunud et sul ei ole uksekaarti kaasa ja siis avastada, et oi näe, uksekaart on koos telefoniga paelaotsas ja pael on kaelas. Mnjah... väga loll tunne oli.
Vähene uni hakkabki tavaliselt neljapäeval välja lööma ja selliseid lühiseid tekitama. Täna peaks siis varem magama minema... Lubadust ei julge anda, nagunii ei õnnestu.

õnn on mitme otsaga asi...

Võitsin täna mobiilikotikese. Selle eest, et ostsin mingi Fa deodorandi või miskit sellist. Tore ju... Järgmine reede siis saan näha. (Mul ei ole tallinna aadress peas ja seega pidin neile ütlema oma koduse aadressi.) Ja siis muidugi pidin ma oma suu lahti tegema ja sellest ka tööl poikadele rääkima. Mnjah... esmaspäeval siis struudel minu poolt. Õnn missugune.

mõte

Äkki olen ma üksinda just sellepärast, et olen juba aastaid ilma edasi saatmata ära kustutanud kõik need õnne-armastust-raha-kuulsust kuulutavad kirjad/testid/õnnesoovid, mille lõpus on hoiatus, et kui sa seda edasi ei saada, siis saad kümme aastat halba õnne armastuses. Väga-väga harva saadan ma need asjad edasi...
Ja siit teine mõte (täna on eduline päev...) - mis tagamõttega saadavad mu sõbrad neid mulle edasi? Et ole hea ja tee lõpuks see asi ära, saada laiali ja leia endale lõpuks ometi mees. Või siis mõttega, et haa, säh sulle halba õnne, ma tean küll, et sa neid asju edasi ei saada. (Muidugi on võimalik ka kolmas variant, ehk siis et ma ei taha endale halba õnne ja siis ma saadan suvaliselt kõigile, kes mu aadressiraamatus on ja mul on täitsa suva, kui nemad ei viitsi edasi saata.) Hakka või kahtlema oma sõprades...

grr @ banner-reklaamid

Oi kuidas ma ei armasta neid liikuvaid, vilkuvaid ja laiutavaid reklaame, mis mingi veebilehe avamisel a) hõljuvad tükk aega ees, enne kui minema ujuvad või b) tulevad lehe ülaservast lahti ja istuvad mitu-mitu sekundit lehel ees kuni lõpuks pisikeseks banneriks tagasi lähevad (et siis uuesti lahti hüpata, kui kogemata hiirega sellest üle juhtud liikuma.) Ma saan aru, et oma kaupa tuleb müüa ja reklaamida, aga kas see on just kõige õigem viis? Kui ikka ühel ja samal lehel ringi liikudes tuleb igal klikil see reklaam jälle ette, siis ajab see pigem tigedaks ja tekitab trotsi antud kauba ostmise suhtes. Õnneks on need üle lehe hõljuvad reklaamid väga harvaks jäänud ja neile lahti rulluvatel reklaamidel on reeglina peal nupuke, millele klikkides reklaam enne n-ö õiget aega eest ära läheb. Aga siiski puudub kahetsusväärselt paljudel reklaamidel see sulgemise variant. (Pop-up reklaamide vastu aitab õnneks win xp enda pop-up blocker.)
Täna sattusin aga kõige hullema variandi peale seni - on lehekülg, sellel on ülaservas see lahtirulluv reklaam. Puudub sulgemise nupp. Ja igakord, kui sellel leheküljel liikuda mõnele alalehele, tuleb see reklaam uuesti lahti. Mis on iseenesest tore, kui esimesel korral lugemata jäi. Aga kui see juba kümnes kord ette tuleb ja seda kuidagi sulgeda ei saa, siis... siis ajab tsipake tigedaks. Kellelegi ei meeldi raisata oma aega asja peale, mida ta ise valinud pole... Ja tõesti võiks igal lehel/reklaamil olla variant see soovi korral hetkega sulgeda. Ilma asjatu ootamiseta. Ilma, et peaksin klikkima nupul Jah, ma olen kindel, et ma tahan selle super-duper asja kinni panna. Ma ausõna ei ole napakas ega hullumeelne.

Mul lihtsalt on see kiiks, et ei kannata asjatuid vidinaid oma ekraanil.

Talviseid elamusi ühistranspordis

Täna hommikul olid bussis aknad jääs. Seestpoolt. Ja praktiliselt terve aken mitte laiguke. Külm oli üldiselt. Ja eile õhtul olid trollil aknad jäälilli täis. Ilusad olid. Sain neile pai teha, sest need olid ka akende sisemisel küljel. Ja see pisike jääkristallides hobune, mille ma oma hingeõhust meisterdasin, oli ka ilus.

kolmapäev, 8. veebruar 2006

Milline on võimatu soov?

Sain täna ühe test-ketikirja, stiilis vasta küsimustele, soovi soov, keri lõppu ja loe, mida sinu vastused sinu kohta ütlevad ja siis mine saada see x-arv inimesele laiali, et soov täide läheks.
Ja seda testi tehes tekkis minus küsimus... nimelt punkt nr 10. ütles järgmist: Write down a wish (a realistic one). Mis on realistlik soov? Kas soov, et ma võidaksin Viking Lottoga miljoni, on realistlik? Kui seejuures arvestada, et ma ostan iga nädal pileti? Või kui realistlik on soov, et komistaksin ühe kena ja armsa mehe otsa, kelle arust ka mina kena ja armas oleksin? Vaadates seda, mismoodi seni on minu otsingud läinud, siis eriti realistlik see pole... samas pole ma ka vist eriti otsinud. Loodan vist pigem sellele, et äkki keegi otsib ja leiab minu.

Kust läheb piir võimatu ja võimaliku soovi vahel?

vot nii

Let your imagination draw you into unfamiliar emotional realms. Even if you become confused, recognize that this is an opportunity for you to delve into your inner processes that may feel unsafe at other times. Step back from your endless loops of analytical justification. There's no need to explain what you are doing until you are so inclined.

Vahelduseks ütleb horoskoop ka midagi, mis ei ennusta metsikult armastust või siis paksu pahandust. Täna hoopis saan ma lahke loa teha seda, mis tundubki hetkel ainuke võimalus ellu jääda ja mõistus säilitada. Vahel lihtsalt ei taha enam mõelda ja analüüsida...

teisipäev, 7. veebruar 2006

väike heategu äkki?

Ma tean, et viimasel ajal palutakse annetusi praktiliselt igal sammul... küll mahapõlenud maja taastamiseks, küll kõrvakuulmise ravimiseks. Tavaliselt ma sellistele asjadele ei reageeri, aga on üks asi, mis suudab minus alati esile kutsuda minu hea ja abivalmi poole - abivajavad loomad.

Äkki leiate ka teie oma südames ja rahakotis nii palju headust, et aitate ühel vahval koeral ellu jääda ja terveks saada?

kevad tiksub lähemale

Eile astusin peale tööd majast välja ja avastasin mõnuga, et kell viis polegi enam väljas pime. Valge ka veel pole, aga vaikselt tiksub aeg sinnapoole, kus näen päevavalgust ka mujalt kui katuseaknast. Ja hommikul oli kah selline hämaravõitu valgus, nii et tänavavalgustus lülitati välja juba siis, kui mina tööle hakkasin jõudma. Vähemalt natuke pakub see tasapisi ligihiiliv kevad leevendust kroonilisele väsimusele ja tüdimusele.
Samas... kevad toob hinge rahutuse ja ootused-lootused ning teadmise, et taaskord pean ma tervitama kevadet üksinda. Jälle.

esmaspäev, 6. veebruar 2006

Kuidas kiiresti ja kergelt küpsetada kandikutäis saiakesi?

Retsept on järgmine:
1. Lähed lähimasse T-marketisse (aga võib-olla ka mujal)
2. Ostad paki sellist asja nagu pärmi-lehttaigna Pagari Trullid, kas pitsaatsiapähkli- või kaneelimaitselised (asuvad külmutatud toitude osas, tootja on Nordhaus OÜ ja turustaja Balbiino)
3. Sulatad ühe või mõlemad rullid mikrolaineahjus (aga võid ka oodata kuni need toasoojas sulavad)
4. Lõikad sobiva paksusega viilud (nii 1-2 sentimeetrit, aga soovi korral võib ilmselt ka paksemad)
5. Paned ahju 220 kraadi juures 10neks minutiks
6. Korgi vein lahti ja naudi maitsvaid saiakesi

Kogu küpsetamine võtab aega maksimaalselt 30 minutit, millest kuskil 5-7 minutit sulatad rulle mikrolaineahjus, 3-5 minutit lõikad ja sätid plaadile ning 10-15 minutit on need saiad ahjus. Allesjäänud aeg kulub veini avamisele ja saiakeste kandikule ladumisele :)

Head isu!

seiklused emtimaal.

Ma ei saa aru, kuidas saab üks firma müüa midagi, millele ta hiljem enam tuge pakkuda ei suuda? Täpsemalt siis emt ja nokia 5100. Eestis enam seda mobiili ei müüda, samuti ei müüda enam sellele tagavaraosasid. Mina aga suutsin kuidagi müstiliselt oma telefonikorpusel ekraani ära lõhkuda ja nüüd ilutseb seal suur mõra.
(Kusjuures see katkiminemine on ikka üks paras müstika... see telefon peaks olema põrutuskindel ja ekstra tugeva korpusega ja isegi mu õepojad pole suutnud seda ära lammutada. Aga mine ainult ühele sünnipäevale (ikka see rally teami aastaüritus), pane telefon käekotti, jäta käekott diivanile ja peo lõpuks ongi telefonil ekraan katki. Kes, kus ja mismoodi - seda ma ei suuda välja mõelda.)
Emt ei suuda mulle isegi anda vastust, kas nad saavad mulle uue korpuse tellida kuskilt. Juba nädal aega istun ja ootan mingitki infot selle kohta. Senine tulemus on see, et emti infotelefon lubas, et nad saavad tellida, ma pean lihtsalt minema suvalisse teenindusse ja seal tehakse see tellimus ära. Lõunakeskuse teeninduses vaatasid kaks kutti mind nagu segast ja kinnitasid, et mitte mingil juhul ei saa mitte midagi niimoodi tellida; kui ei müüda, siis ongi kõik. Kaubamaja teenindus lubas lattu kirjutada ja mulle teada anda. Seda vastust ootan juba mitu päeva. Töö kiire ja korralik... tõepoolest.
Peaks äkki uurima, kas mõni tuttav läheb soome lähiajal ja laskma endale see korpus sealt osta. Ma eeldan, et seda ikka müüakse vähemalt soome mobiilipoodides. Muidu on tõsine ikaldus. Ei taha osta mingit järgitehtud plastmassist odavat korpust, see pole enam põrutuskindel ju.


/EDIT 07.02 kell 13:16 --> lõpuks tuli vastus - saab tellida ja suisa ülemise ja alumise osa eraldi. Kahjuks ainult sinist või tumehalli värvi ja seega ei saagi ma endale uut ilusat punast korpust vaid pean jätkama sinisena.

point

Aga inventuuri tegemine sakib jätkuvalt sajaga.

Tunnen praegusel hetkel oma pria ülemuse järele puudust... temal oli see asi käpas.

grrrh @ arvuti

Tänane hommik on möödunud uue arvuti seadistamise tähe all. Või õigemini selliselt, et ma hoian end tagasi, et mitte arvutit jalaga peksta ja selle peale natuke karjuda. No nii aeglane kast on, et kole lausa. Ja ometi peaks 185 gigane kõvaketas nagu lootust andma, et ka muud seaded pole väga nõrgad... Eks eelmine kasutaja on siia igast programme installinud, millest pooltest pole ma isegi mitte kuulnud, nende otstarbest rääkimata.
Aga nüüd on mul lõpuks päris msn koos kõigi emotikonidega ja Plusi tõmbasin kah, nii et ülemuse kaitse on kah nüüd olemas :)

Aga noh... vähemalt on mul nüüd arvuti :)

/EDIT natuke hiljem --> ja internet on nii mõnusalt kiire. Kohe nagu päriselt :) See arvuti vist polegi niiiiiii paha ;)

pühapäev, 5. veebruar 2006

Mis järgmiseks?

Esiteks tibijope (noh selline lühike ja karvaste varrukaotstega), siis must lühike kleidike, seejärel tibisaapad (kõrge kontsaga, krousitud säärtega.) Nüüd uus soeng, uued kingad ja järjekordne seelik... Ma hakkan vist välja kasvama oma vanast mugavast stiilist ja muundun vaikselt millekski, mis meenutab kaugelt vaadates naisterahvast :P
Isegi argosaurus mainis eelmine laupäev minu musta kleidi pihta, et ma olen ennast nii ilusasti üles löönud... Ja seejärel lisas juurde (nii temale tüüpiliselt), et noh... ma olen juba 25 ka ju, ma peangi pingutama.
Igastahes ootan huviga, millega ma järgmiseks oma garderoobi täiendan. Jubedalt tahaks veel paari seelikut... Ja seda ütlen mina - inimene, kes pole juba aastaid kandnud seelikut sagedamini kui kord kahe-kolme kuu jooksul (suvi välja arvatud.)

poose

laupäev, 4. veebruar 2006

pidu-pidu :)

Täna käisin õepoja viie-aasta sünnipäeval ja oh jeerum, pea hakkas ringi käima suisa selle lastekarja jooksmise peale. Ma ei oska öelda palju neid seal kokku oli, aga igastahes liiga palju. Anni mängumaa on ikka parajalt suur, aga neid nagamanne jagus ikka hulgim igasse nurka. Mina mõtlen ikka kaks korda, enne kui otsustan lapsi tegema hakata... Nendega vaja ju ka sünnipäevasid pidada... Aga ühte ma ütlen - laste suust kuuleb ikka nii kuldseid pärle, et anna olla. Parim näide tänasest õhtust: "ma elan Õnne tänaval. Seal on hästi palju õnne, aga mina ei ole veel midagi võitnud." Mida sellise asja peale öeldagi?

Ja tänasest õhtust veel seda ka, et bowlingus tegin ma kolme mängu peale kokku Alekseile ja Marjaanale pähe :) Jeee... kahjuks siiski naisteliigast välja ei pääsenud ja kokkuvõtlik punktiskoor jäi alla kolmesaja (täpselt ei mäleta.) Aga ikkagi... vahel peab ju vedama kah.

loodus on imeline

Käisin täna päeval jalutamas ja ei jõudnud ära imestada, kui fantastiline talvine mets on. Kui fantastiline üldse on üks päiksepaisteline talvepäev. Põllud sädelesid päikse käes, puuoksad olid justkui hõbepaberisse mähitud ja isegi õhk sädeles! Selline tunne oli justkui keegi puistaks sädelevaid helbeid pilvedest alla. Imeline. Kahju, et sellist vaatepilti ei olnud võimalik fotoaparaadiga püüda.
Aga soovitus kõigile neile, kes istuvad päeval toas arvuti taga - kui väljas paistab päike, siis pange end soojalt riidesse ja minge välja jalutama. Loodus on imeline... eriti talvel.

vaikus

Ma ei viitsi pikalt kirjutada. Võiks ju kirjutada sellest, kuidas eile pidin rahakoti ära kaotama, või sellest, mismoodi arsti ukse taga istumine läks. Võiksin mainida ka seda, milline on eilse juuksuriskäigu tagajärg, või mismoodi eile sõbrannal külas käisin ja millest rääkisime. Aga ma ei viitsi. Pea kumiseb ja uimane on olla.

Panen selle asemel siia ühe pildi eelmisel laupäeval toimunud Lada Rally Teami aastaüritusest :)
Pildil on minuga koos meie sajandi parim rallisõitja Lauri :P (ma kahjuks ei sattunud ühele pildile meie sajandi suurima õlirulli Mihkliga, seega peate leppima ainult ühe esindajaga sellest suurepärasest rallitiimist.)

reede, 3. veebruar 2006

mõnna-mõnna

Mõnus on olla tööturul populaarne kaup :)

neljapäev, 2. veebruar 2006

kosjamoori rünnak

Täna lahterdati mind lootusetute vanatüdrukute hulka, kellele peab korraldama kohtinguid, et ikka mehele saaks. Täpsemalt öeldes, kellele peab tema ema neid kohtinguid korraldama rääkides selleks mõne vallalise poissmehe emaga. Või noh... vallalise poissmehe* ema rääkis pigem minu emaga, et kuule, sul noorem tüdruk on abielus? Ah ei olegi? Elab kellegagi koos? Ah et täitsa üksinda on? Aga teadsa, minu poeg ka istub kodus ja ei leia endale kuidagi naist. Peaksime äkki nad kokku viima? Mu emal jagus õnneks taipu eitavalt vastata. Napilt läks...

__________________________
* kõnealune noormees on minu kunagine klassivend, sestap ka tunneb tema ema minu ema. Väikse küla eelised ja puudused...

kolmapäev, 1. veebruar 2006

lumesadu Itaalia moodi :)

Õeraasu jõudis elusalt ja tervelt Itaaliast tagasi ja nüüd saan teiega jagada ilusaid pilte :)

Stiilinäide ilusast lumesajust mägedes:

Auto kõrval hoiab kätt üleval minu õeraasu, et näidata, kui paks kiht lund nende autole sadas.

Ja vaade mägedele:

kaks tundi põrgupiina...

Perearsti juures käimine on tõeline katsumus. Täna istusin 2 tundi ja 20 minutit ukse taga ja kui lõpuks sisse sain, siis kirjutas ta lihtsalt vereproovile saatelehe ja reedel siis tuleb uus istumine. Kokku olin sees heal juhul 2 minutit. Aga ootamine... ooteruumis puudus igasugune õhk. Nii umbses ruumis pole ma ammu viibinud. Kui mul veel enne väga tõsist tõbe kallal polnud, siis sealt korjasin ma neid batsilluseid hulgim üles. Ja need pensionärid!!! Kas te teate, et Ivanov on surnud? Jaa... kohe nii vana ja väeti oli ja mida küll tema naine nüüd tegema hakkab, ja veel 10 minutit sarnast juttu otsa. Muidugi kohustuslik arstisüsteemi siunamine, pensionisüsteem sai kah oma jao kätte. Riigi töö-poliitika puudused võeti läbi. Vallavalitsuse vead räägiti selgeks. Raamatukogu remondi venimine neati maapõhja. Kõik naabri-Maalide ja ülehoovi-Antsude, laste ja lapselaste haigused arutati üksipulgi läbi. Peale nende sümptomite seletamist on mul tunne, et mul vist ka südameklapid ei tööta hästi, maks on haige ja üldse suren kohe varsti maha. KOHUTAV! Ja reedel tuleb kordussaade...