reede, 31. märts 2006

mõnna...

25 minutit ilma vihmavarju või kapuutsita vihma käes seista - minu lemmiktegevus. Aga aru ma ei saa, mismoodi ainult 36 hilineb aga 5 ja 18 käivad nagu kellavärk, kõik tulevad ju kesklinnast.

elu on ebaõiglane

Miks on nii, et kui lõpetada ära mingi üks kindel osa elust/suhtlemisest, siis läheb kaotsi ka mitmeid teisi asju? Miks ei võiks nii olla, et kui ma lõikan välja ühe asja, siis teised selle all ei kannata? Ma ei taha kaotada häid asju sellepärast, et ühest mittesobivast loobusin. Aga ma ei suuda ka end sundida selle loobutud asjaga leppima, olgugi et head asjad on kulda väärt.
Vahel teeb maailmas ja elus valitsev ebaõiglus mul meele mustaks. Nagu täna. Mul on kahju, et ma jäin vist ilma mitmest kallist asjast, kui tõrjusin oma elust välja asja, mida ma enam ei tahtnud. Aga ma tahan neid häid asju tagasi!

reedene imelik olek

Täna on kahtlane päev. Tuju nagu oleks normis. Pea ei valuta, väsinud ma ka eriti pole. Aga kuidagi vaevaline on olla. Kogu keha on kange ja ma ei saa aru, mille pärast. Ma pole viimase nädala-paari jooksul teinud ühtegi suuremat füüsilist pingutust, isegi bussile pole jooksnud. Kael on nii kinni, et alla vaadata ei saa üldse. Selg väsib ära juba peale viit minutit sirgelt istumist. Kõndida ei jõua üldse. Samas peale kaela nagu suurt midagi ei valutagi... Imelik. Isegi huumorisoon on vist natuke sõlmes...
Tähtede seis või misiganes see täna mind mõjutab, aga see võiks ära lõppeda. Ei taha olla nii et nagu poleks halb, aga samas hea ka pole. Päikest on vist vaja...

Lisaksin siia lõppu veel ühe orkutist korjatud tarkusetera:
"kaks pudelit viina ja nädalavahetust nagu polnudki."

Dommin - "Tonight"

Are you ready to start the night
Do you feel alright, do you feel alright?
Hollow hunger, will you bite?
Have you the appetite, have you the appetite?
I can mend your misery
if you’ll believe in me, do you believe in me?
Is hard to swallow, hard to perceive
But then it’s plain to me, oh and it’s plain to see.

That Tonight, I’m coming home with you.
(To fill the hole in you)
Tonight, it’s only me and you.
(What have you got to lose?)

To a night you won’t forget
But that you might regret, Oh yeah, you might regret
Every action has a consequence
But do you know it yet? yeah, Do you know it yet?

Nothing any vice can tame
It only feeds the flame, so will you feed the flame?
Does it matter if you know my name
Because we’re all the same, maybe we’re all the same

Before you realize you are alone, I will be gone...
Until we meet again...


(Ma olen täielikust sõltuvuses... seda lugu ainult kuulakski.)

neljapäev, 30. märts 2006

ok, aitab

Ma võikski neid testikesi tegema jääda. Hea ajaviide ja põnev kah - päris hästi panevad need täppi. Praegu siis rohkem ei tee, isegi sai neid liiga palju :P
Aga ma võin ausalt öelda, et sellele halvale teele meelitas mind Magic oma testitamisega.

What Kind of Soul Are You?

You Are a Visionary Soul

You are a curious person, always in a state of awareness.
Connected to all things spiritual, you are very connected to your soul.
You are wise and bright: able to reason and be reasonable.
Occasionally, you get quite depressed and have dark feelings.

You have great vision and can be very insightful.
In fact, you are often profound in a way that surprises yourself.
Visionary souls like you can be the best type of friend.
You are intuitive, understanding, sympathetic, and a good healer.

Souls you are most compatible with: Old Soul and Peacemaker Soul

The Muppet Personality Test

You Are Kermit

Hi, ho! Lovable and friendly, you get along well with everyone you know.
You're a big thinker, and sometimes you over think life's problems.
Don't worry - everyone know's it's not easy being green.
Just remember, time's fun when you're having flies!

What Kind of Pie Are You?

You Are Apple Pie

You're the perfect combo of comforting and traditional
Those who like you crave security

The World's Shortest Personality Test

Your Personality Profile

You are dependable, popular, and observant.
Deep and thoughtful, you are prone to moodiness.
In fact, your emotions tend to influence everything you do.

You are unique, creative, and expressive.
You don't mind waving your freak flag every once and a while.
And lucky for you, most people find your weird ways charming!

How Weird Are You?

You Are 40% Weird

Normal enough to know that you're weird...
But too damn weird to do anything about it!

What Type of Weather Are You?

You Are Sunshine

Soothing and calm
You are often held up by others as the ideal
But too much of you, and they'll get burned

You are best known for: your warmth

Your dominant state: connecting

My Love Life Secrets

Your Love Life Secrets Are

Looking back on your life, you will have a few true loves.

You're a little scarred from your past relationships, but who isn't?

You prefer a quirky, unique person to be your lover. You're easy going about who you're with, as long as they love you back.

In fights, you are able to walk away and calm down. You are able to weather the storm.

A break-up usually comes as a shock to you. You always think things are going well.

I feel that I do make a difference!

Vahel mõned inimesed kohe teevad tuju heaks. Puhtalt oma olemasolu ja olekuga. Ja kellele ei meeldiks tunda end vajaliku ja olulisena? Ja seda võin ka öelda, et on ikka hea tunne küll, kui keegi autoriteetne ja esinduslik inimene sinu tööd ja abi hindab. Sellistel hetkedel kinnistub minu veendumus, et helpdeski töö on minu jaoks see õige. Mulle meeldib olla hea inimene.

Eih, ikka nii hea laengu sain praegu, et naeratus ei taha kuidagi huulilt kaduda :)

eluline küsimus

Mis värvi on armastus? Kas blond, brünett või punapea?

uus lemmik

Tänu Magicule on mul nüüd hetkel uus lemmik, keda ma netis kuulamas käin. Selleks uueks lemmikuks on bänd nimega Dommin. Need neli lugu, mis seal lehel üleval on, on mul juba nii mitu korda läbi kuulatud, et hakkavad pähe kuluma :P Kui nüüd kuskilt failikujul need lood saaks, küll siis oleks hea...

kolmapäev, 29. märts 2006

järjekordne üldistus meeste kohta?

Ohjah, mehed... masendav tõepoolest. Uurisin siin just, et kas minu töökaaslased on doonorid ja kui pole, siis kas tervislikel põhjustel või põhimõtteliselt. Ja tahate teada mis tulemuse ma sain? 6-st küsitletud mehest pole ükski kunagi verd andnud. Ja nad ei plaani seda ka kunagi teha! (Jah, Lauri küll ütles, et kui päev klapib ja tähtede seis on õige, siis mine tea..) Kõige tipuks vaatasid nad veel mind imelikult, et mis mul viga on, et ma doonor olen. Nomaivõi.
Minu mulje järgi ongi doonoriteks peamiselt naised... vähemalt pria doonoripäevadest võtsid enamasti just naised osa. Ka Tartu verekeskuses kohtasin ma naisi palju rohkem kui mehi. Miks mehed ei taha verd anda? Kardavad analüüside tulemusi? Nõela?

Siit küsimus suurele ringile - Kas sa oled kunagi veredoonor olnud? Miks?
(Ma ei oota küll eriti usinat osavõttu, sest enamus selliseid suure ringi küsimusi saab 2-3 vastust tavaliselt, aga üritada võib.)

tabavalt öeldud

"Vaatasin su pilti ja see oli väga kole."

(Minu ülemus ütles nii ühele naisterahvale, kelle terminalisessiooni ta vaatas serveri peal ja teemaks see, et värve on liiga vähe peale keeratud, pilt on selline täpiline ja värvitu. )

miljoni tugriku küsimus

Arvake ära, kes käis just tanklast uusi sukkpükse ostmas.

Õieti vastanute vahel loositakse välja kümme kotti tugrikuid.

vahel kohe on selline päev

Kõigepealt hilinesin 15 minutit tööle, sest sattusin jälle selle toreda bussijuhi otsa, kes lasi ka tänavapostid üle tee, rääkimata kõigist kõrvalteedelt startivatest autodest. Bussiuksed olid katki ja nii istusime igas peatuses tükk aega ja ootasime kuni juht suutis uksed kinni plõksida. Siis istusime veel rongi taga. Ja ootasime kuni tuletõrje lasi meid edasi sõita (Nõmmel jälle põles miskit) ja nii jõudsingi tööle alles 08:15. Kolmas hilinemine see nädal... masendav.
Muidugi suutsin ma tagavara sukkpüksid ka koju unustada ja nii pean nüüd eriti ettevaatlikult ringi liikuma... Panin täna seeliku selga ja nagunii suudan end kuhugi ära kriimustada.
Hommiku tipphetk oli kahtlemata see, kui kallasin pool tassi teed klaviatuurile ja lauale laiali. Kleepis üldiselt. Ja väga märg oli. Hea, et nii mõnigi minu jaoks vajalik paber siis teest läbi imbunud pole... Aga see-eest oskan nüüd pastakaga klaviatuuri lahti võtta. Loodetavasti ei hakka klahvid kleepuma...
Ootan põnevusega, mida tänane päev veel tuua võiks...

teisipäev, 28. märts 2006

enesepiinaja!

Miks ma seda teen? On mul vaja neid pilte ja hindasid vaatama minna? Ma ju ei saa praegu!!! Aga oi kurat, kuidas sügeleb sees... no kohe nii väga sügeleb. Ega kui ikka otsus on tehtud, siis tahaks kohe-kohe tegutsema hakata. Aga ei saa! Pean veel natuke aega kannatama.
Aga samas... kes keelab window-shoppingu harrastamist?

ei mingil juhul

Veel 40 aastat? Unustage ära!

kevadekuulutaja

Väljas kallab ladinal vihma. Saate aru - maas on paks lumi ja taevast kallab vihma. Oioioi kui libedad on kõnniteed... Hommikul isegi ei püüdnud õigele bussile jõuda, sest see oleks lõppenud ilmselt kukkumise ja läbimärgade riietega. Saingi rahulikult jalutada ja oma imenunnut kassipiltidega vihmavarju ka tallinnas näidata :)

esmaspäev, 27. märts 2006

ja juttu jätkub kauemaks...

Selle asemel, et tulla peale tööd koju, pesta pesu, koristada või teha miskit muud kasulikku, läksin mina Viru keskusesse ja "hängisin" Magicuga seal 2,5 tundi. Esimene tund kulus jutustamisele - tuli ju kõik jutud tagantjärgi ära rääkida. Olgugi, et nagu tegelikult pole midagi juhtunud, aga juttu jätkus kauemaks. Siis ostsime jäätist ja kolisime teisele pingile ümber ning jätkasime jutustamist. Koos jõudsime järeldusele, et mõtete lugemise masin on küll tore asi, aga tegelikult ei tahaks me seda kasutada. Ka "peeglike, peeglike seina peal..." jääb soovide nimekirjast välja. Lihtsalt sellepärast, et olgugi et teadmatus on kurnav, on see samas ka kergem kui teadmine. Sest teadmine sunnib tegutsema, aga alati ei taha ega oska tegutseda.
Ja ühele järeldusele jõudsime veel - vahel tahaks, et oleks see Keegi meie kõrval. Lihtsalt selleks, et oleks kellegagi koos olla, juttu ajada, hommikul kaissu pugeda ja pohmelliga poodi värska-vett ostma saata :) Vahel on üksi lihtsalt liiga raske ja igav olla.

Aga ega me ainult tõsiste eluliste teemadega tegelenud... Kohustuslik osa meie viru-õhtutest on inimeste jälgimine ja kommenteerimine. Ja viru keskus on selleks ideaalne koht, sest seal käib ikka igasugu karvaseid ja sulelisi. Tänase õhtu põhilised mõtted olid järgmised:
* kuidas on mõnel inimesel ikka niiiii lühikesed jalad?
* milleks on osadel kuttidel pükstel jalgevahe nii lontis, et kohati lohiseb mööda maad järel? (no niiii pikk neil nüüd ka pole, et nii palju ruumi vaja on...)
* mis värk on nende suurte ja laiade vöödega? Milleks?
* miks ometi kannavad mehed nahktagisid/jopesid/mantleid, mis neile mitu numbrit suured on? (no on ikka nõme, kui õlaõmblus on kuskil küünarnuki kandis ja hõlmad võiks kaks korda ümber kerida)
* millal tagurpidi / küljepeale keeratud nokamütsid moodi tagasi tulid???
* kui sa ei oska käia kõrgete tikk-kontsadega, miks sa siis ometi ostad endale sellised saapad?

Oh... nimekirja võiks jätkata, aga ma ei taha niiiiii kriitilise inimese muljet ka jätta. Sest noh... tegelikult olen ma ju hea, ma lihtsalt oskan seda jube hästi varjata.

(Aga see teine jäätis oli liig mis liig...)

no hallooo!

Surfasin jälle kinnisvara lehtedel ringi ja jälle jäi mulle silma üks eriliselt tobe pakkumine. Hinnaks on 795000 krooni ja lisainfo korteri kohta on järgmine:
Info: Kaasomand. Müüa kaks tuba kolmetoalisest korterist. Kolmas tuba kuulub linnale ja on kasutusel sotsiaalkorterina. Hiljem võimalik linnalt osta ka kolmas tuba. Korter on läbi maja planeeringuga, toad eraldi.

No palun vabandust, aga kes on see loll, kes sellise korteri endale ostab?

Forget Love! I'd Rather Fall In Chocolate!

Vahel kohe leiab armsaid asju netist :)
Aga asi, mida tühja kõhuga ei soovita teha - netist imeilusate shokolaaditordi piltide vaatamine. Ma olen shokohoolik. Täielik sõltlane. Ja ma ei taha isegi paraneda sellest :D

sunniviisiline näljutamine

Seoses eelarve kärbetega (õppelaenu tagasimakse, aiiiaaa...) toimub see nädal dieet ehk ainuke söögiaeg on õhtusöök. Hommikul nagunii süüa ei jõua. Tööl tarbin teed ja vahepeal kakaod. Lõunaks söön mõne küpsise ja kui kõht väga koriseb, siis kaks tükki veel. Ja joon ohtralt teed. Õhtusöögiks on peamiselt riis, riisinuudlid ja munanuudlid (neid viimaseid pole ma veel proovinud, eks näis kas kõlbavad) ning juurviljad. Külmkapis on vist üks poolik jupp hakkliha ja mingi kogus kala. Kilukonservi on ka. Nii et... nälga just ei jää, aga tööl küll kõht koriseb täiega. Eriti praegu. Lähen toon alt kakaod ja teen küpsisepaki lahti. Hea, et ma palgapäeval endale siia tagavaraks ühe paki tõin...
Aga et kui keegi tahab mind lõunale kutsuda ja välja teha, siis mina olen ettepanekutele avatud :) Peale majanduskriisist toibumist võin ise siis välja käristada.

siristab raibe

Kas nüüd mina olen tundlikuks muutunud või milles asi, aga see pinin, mida mingi arvuti/server/misiganes meie toas genereerib, pani minu pea ikka kohutavalt valutama. Isegi kõrvaklapid ei summutanud seda heli. Nüüd proovin, kas muusika kuulamine mõikab miskit moodi. Esimene valik - Ozzy plaat - väga vale valik, peavaluga suhteliselt vastunäidustatud muusika. Teine valik - mingi Jungle Logic - no ei istu mulle selline muusika. Kolmas - Enya - esialgu isegi sobib. Vaatame... Kui väga magama ei uinuta, siis jään esialgu selle juurde.
Ma olen ikka paras juhe, et oma mp3'e plaadi koju viisin ja nüüd pean läbi ajama Urmase plaatidega. Ja meie muusikamaitse ei kattu eriti. Ning arvutis on mul ainult ooperifantoomi soundtrack, mida ma hetkel ei taha kuulata.
Krt, ma hakkasin nüüd luksuma ka veel. Kes iganes sa mõtled mu peale - jäta kohe järele!

pühapäev, 26. märts 2006

aah... kevad...

Lume alt välja sulanud koerasitt, katkised pudelid, terved pudelid, ajalehed, kilekotid ja veelkord koerasitt. Õismäel jalutamine on nagu takistusraja läbimine - võidab see, kellel marsruudi läbimise järel on saapataldade küljes kõige vähem koerasitta.
Jep, kevad on käes.

õhtu vs päev

Miks on nii, et päevavalges on nii kerge olla endale kindel ja õnnelik kõigi heade asjade üle, aga õhtul need head asjad justkui kaotavad oma tähenduse ja pähe tulevad kurvad mõtted? Õhtul tunduvad nii paljud asjad hoopis teistmoodi. Päeval kustutab vist päike tumedad toonid mõtetest ja tunnetest. Õhtul aga pole neist pääsu... Või on just päevased mõtted need õiged ja õhtu lihtsalt värvib need valedesse toonidesse? Aga võib-olla polegi õigeid ja valesid mõtteid ja mina olen lihtsalt rumal, et omandan tähendusi asjadele, mis tegelikult ei oma mingit tähtsust?
Pean vähem mõtlema.

tartuskäik = jossi pildid :)

Hellad hetked sussidega :)


Lihtsalt armas pilt...

kooli ;)

Try taking in a cultural event like a lecture or workshop this weekend. Expanding your mind can expand your opportunities for love. Whether you meet someone new there or bring a date, an educational environment can turn out to be surprisingly sexy for you now, Leo.

Nii-nii, kus on järgmine nädalavahetus lähim loeng või koolitus? Huvitav, kas A4'i sünnipäev läheb arvesse? Seal ka mängime ju harivaid lauamänge... Igastahes põnev nädala romantika-horoskoop...

reede, 24. märts 2006

ma ei tea, mis juhtuks...

Mõtlemine on minu jaoks üks suhteliselt vastunäidustatud asi, kui tegemist on õhtuse ajaga. Tänane bussisõit aga andis küllaga aega oma elu keerulisemaks tegemiseks. No kas on vaja igasuguste teemade pihta mõelda? Midagi head ei ole sellest kunagi tulnud. Mul on tunne, et ma ei tea ise kah, mida ma tahan. Ma olen nagu kits kahe heinakuhja vahel, ainult et... heinakuhjasid polegi vist tegelikult. Mina lihtsalt mõtlen ja kujutan ette. Ja kujutlusvõime on mul hea... kui veel tuurid ka üles keerab, siis ei jõua ise ka ära imestada, mida kõike pähe tuleb. Igastahes tänase mõtlemise tulemusena seisan mina jälle kord lõhkise küna ees... kord on maa külmand, kord on kärss kärnas, rahul pole kunagi.
Lähen parem magama ära ja vaatan oma kujutluspilte edasi. Isiklik telekas omast käest võtta...

Baruto :)

Ma ei tea küll sumomaadlusest mitte muhvigi, aga ometi olen viimastel kuudel pidevalt jälginud postimehe vahendusel Baruto alias Kaido Höövelsoni käekäiku kaugel-kaugel Jaapanimaal. Ma kord juba olen selline patriootlik inimene, kes rõõmustab, kui mõnel eestlasel kuskil võistlustel hästi läheb. Ja tänane uudis tõi jälle naeratuse huulile:
Baruto oli võidukas ja kindlustas turniirivõidu

Võib-olla olen mina kiiksuga, aga igastahes minul läks selle uudise peale tuju paremaks :) Sellistel hetkedel on täpselt tunne, et eestlane olla on uhke ja hää...

purki!

Sain just meili, et võitsin tasuta pääsme InfoTec'ile. Arvake ära, kes täna peale tööd Tartu poole sõitma asub. Ja see pilet on seotud minu nimega ehk siis kätte saan ainult dokumendi alusel - seega ei saa ma seda ka kellelegi edasi anda. No kurat küll, ükskord ka võidan midagi ja pean selle raisku laskma.

fun time

12 dvd'd. Igast kolm koopiat. Minu arvutiga. Mõnna... Saadan siis oma arvuti paariks tunniks kooma vabariiki.

/EDIT 12:00 --> põletamine ise polegi teab mis kole asi. Netti saan ka terminalisessioonist. Aga vot see plaatidele ja siltidele kirjutamine tapab küll maha. Igat asja kolmes ekspemplaris, viisakas käekirjas. See viimane on minu jaoks eriti keeruline... Fun indeed...

külvipäeva ootel

Täna tuli mulle postkasti tarot.comi pakkumine, et vot special offer - tee sobivustesti, et kas see inimene on ikka sinu hingesugulane. No olgu, kui special, siis special... Tippisin oma andmed ilusasti sisse ära ja siis... siis taipasin, et hetkel pole minu elus kedagi, kelle pihta tahaksin (või oleks mõtet) sobivustesti teha. Südames ja mõtetes haigutab tühjus selle koha peal. Kõik ilusad mõtted ja soovunelmad on oma loomulikku surma surnud ja asemele pole midagi tulnud.
Kas tõesti kevadpuhastus? Jään siis huviga ootama uut tärkamist.

neljapäev, 23. märts 2006

leid blogimaailmast

Kolasin blog.tr.ee lehel ringi ja leidsin sellise kirjutise:
*Kibe tõdemus Lennarti lahkumise valguses.*

Väga tabav. Väga tõsi. Ja oioioi kui valus.

head uudised :)

Oi kui hea on kuulda telefonis rõõmsat ja elevil häält inimese suust, kes viimased kolm kuud on istunud tujutult ja masendunult valutavate kätega kodus. Kolm kuud arstide vahet jooksmist, rohtude söömist ja diagnoosi ikka polnud. Nüüd lõpuks pandi ta haiglasse, tehti igast uuringuid ja protseduure ja lõpuks suutis juba neljandat korda kogunenud arstide konsiilium ka diagnoosis kokku leppida - külmunud lihastega töötamisel ülepingutuse tagajärjel katkenud närvid. Lootus on, et äkki taastuvad närvid ravivõimlemise abil ise ja ei peagi noa alla minema. Loodan... Igastahes tuju on meeletult hea, et lõpuks ometi sai kolm kuud kestnud masendus lõpu ja ka valud on enam-vähem otsa saanud. Samas natuke head on ka selles kodus istumises - lõpuks ometi on ta taibanud, et oma kodu ja perekond on kõige tähtsam. Eks vaatame, kas terveks saades ka antud lubadustest kinni peetakse ja kodus tõepoolest remont päris valmis tehakse.
Võib-olla ongi vaja tõsiseid vapustusi, et inimesed muutuksid ja oma ellusuhtumist parandaksid? Äkki ongi vaja aega, et mõelda ja elu kõrvalt vaadata - siis tunneb ka ebakõlad ära ja jõuab nende suhtes ka miskit ette võtta. Minu süda on igastahes rahul - minu isa hakkab lõpuks ometi terveks saama.

if you can't run 900 km/h, you better be bulletproof

Arvake ära, kes pidi just koridoris külje maha panema, aga õnneks jäi sein ette?
Kuradi koristaja, ma ütlen... on vaja põrandaid pestes need siis veekihiga katta???

kolmapäev, 22. märts 2006

Praktika

Vein - jep, tegin lahti. Seekordne valik läks jälle natuke metsapoole. No ei oska mina seda veini valida. Aga apelsinimahlaga segamini maitseb väga hea :)
Saiakesed - tegin, unustasin ja kõrvetasin natuke ära. Süsi ongi seedimisele kasulik. Aga muidu täitsa nämmad.
Kala - avastasin, et see raibes on puhastamata, ehk siis koos pea ja luudega. Daah, osta veel karpi pakitud kala. Ei mina viitsi tühja kõhuga mingit jäätunud kala rookima hakata.
Tervislik toit - friikartulid ohtra kartulimaitseaine ja soolaga vist ei kvalifitseeru just eriti tervisliku toidu alla? Iseenesest mais, brokoli ja uba juba sobivad sinna klassi, aga margariin, mis ma nendele peale surasin, vist rikub pildi ära. No ma ei oska tervislikult süüa - mulle maitseb vürtsikas ja tugevalt maitsestatud söök.

Nii et... 57,8% suutsin teoorias püsida. Varakult magama minemine ilmselt läheb ka kaubaks ja punkt kell kümme panen msni kinni ja lähen nägu pesema. Iseasi, kas ka uni tuleb... või vahin jälle tund aega lage.

seletuskiri

Põhjus, miks ma oma blogis tihtipeale just postimees online'i lehte kommenteerin, on lihtne - ma muid meediaväljaandeid ei loegi netis. Delfit vahel harva külastan ja see ongi kõik. Postimees on minu peamine uudiste allikas ja seega jäävad sellised muudatused mulle ka teravamalt silma.
Nii et... vaatamata kõigele olen ma jätkuvalt paadunud postimehe-lugeja ja ei kavatse ühegi teise väljaande külje alla minna. Mulle vahel lihtsalt meeldib viriseda :)

(Lihtsalt tekkis endal imelik tunne, et kommenteerin ainult postimeest ja seega võib jääda mulje, et teiste lehtedega on minu arust kõik suurepärases korras. Mõtlesin, et seletan siis natuke oma tegevuse tagamaid.)

unplugged

Tänane päev langeb kategooriasse "mitte muhvigi ei viitsi teha ja isegi süümekaid ei tunne" ehk siis tunnen ennast nagu kala kuival maal ja tööd ei suuda üldse teha. Teooria on nüüd selline, et täna lähen koju, teen lõpuks miskit sooja ja tervislikku süüa endale (ei toitu enam ainult võileibadest), korgin veini lahti ja õhtul lähen varakult magama. Kahtlustan, et praktikas jääb viimane osa ära ja tervislikkus vajub samuti söögitegemise käigus unustusse. Kuigi tegelt peaks sellele kalale otsa peale tegema, kes juba pikemat aega mu sügavkülmas pesitseb. Mine tea... äkki teen täna isegi saiakesi ;)

Aga tööd ei viitsi ikkagi teha... kaks tundi veel ja saan selle vegeteerimise tänaseks lõpetada. Homme on vast erksam olemine, seda muidugi eeldusel et ma ennast täna normaalsel ajal magama sätin. Nii et kui ma täna õhtul olen kell kümme veel msnis, siis karjuge mu peale ja käskige ära magama minna.

jälle...postipoiss.

Postimees online oli vahepeal jälle normaalseks muutunud, külastatud lingid jäid halli värvi, igast vilkuvaid ja värisevaid pildikesi oli poole vähem ja üldse tundus pilt kuidagi selgem ja vähem väsitavam. Aga nüüd on nad jälle mingi uue vidina välja mõelnud, mis vähemalt minu jaoks muudab uudiste lugemise keerulisemaks ja tüütumaks. Nimelt tekib mingil uudisel klikkides paremasse leheserva Postimees online tulba peale vastava rubriigi uudistega tulp (siseuudised, sport jne.) Olen mina nüüd eriline vingats või milles asi, aga kui ma tulen päeval uusi online uudiseid lugema, siis ma järelikult tahan näha online tulpa. Nüüd aga pean kas eelmisele lehele tagasi minema või asjatult lehte allapoole kerima. Ning külastatud lingid ei jää jälle halliks vaid on edasi aktiivsed ja külastamata linkidega sama värvi.
Miks tahab postimees välja näha nagu delfi? Kasvuraskused? Rahapuudus? Kollaseks hakkab asi vaikselt kiskuma...
Ah ma vist ikka olen üks jube vingats...

no oli vaja!

Oli mul vaja eile kella üheni seda paganama puzzlet kokku panna? Jah, kokku ma ta sain, aga ööuni jäi ikka nii lühikeseks. Eriliselt zombi tunne on kallal, aju jälle nagu vati sees. Muidugi ei tulnud kasuks need jaburad unenäod, mida öö otsa nägin. Isegi Arnold Rüütel oli kõrvalosatäitja ühes viimases unenäos... Peale Lätit on mu unenägude maailm ikka nii segamini, et enam ei oska nutta ega naerda nende teemade pihta, mida unes näen. Hommikul ainult imestan, et kust siis see nüüd tuli. Igastahes tänane päev on jälle paigas...

teisipäev, 21. märts 2006

sõda tolmurullidele on järjekordselt edasi lükatud.

Kolmas õhtu koristamise asemel puzzle kokku panemist. Õnneks peaksin selle varsti kokku saama ja vast nädalavahetuseks saan tolmurullid kokku pühitud. Kohutav haigus see puzzletamine. On vist hea, et ma pole siin talnas veel raamatukokku end kirja pannud... siis ma istuksin koguaeg ninapidi raamatus. Samas... koristamine on minu jaoks ka selline tegevus, milleks peab olema õige meeleolu - kõige parem on koristada siis, kui olen meeletult halvas tujus või mustas masenduses. Siis justkui kraamiksin kõik halva minema. (Samamoodi töötab ka tuulise ilmaga jalutamine, eriti hea on lumetuisk paha tuju minema peletamiseks.)
Nii et... praegu on järelikult puzzletamise meeleolu ja küll see koristamine ka üks päev toimub. Aga nüüd jutustan hoopis Huligaaniga msnis natuke aega :) Päris põnev, mida kõike kuulda saab...

päiksest

Katuseaknast peegeldab päike nii armsalt täpselt minu istekohale. Seinal olevad pildid on ilusasti valguslaigu sees :) Ja soojem on ka istuda siin.

Jah, suvel ma ilmselt ei leia, et see eriti armas oleks, aga vähemalt on minul ka päiksepaiste toas! (Nüüd tegin vea ja vaatasin seljataga asuva akna suunas... silme ees on nüüd suur plärakas. Need aknaaugu ümber olevad plekist seinad peegeldavad ikka vägevalt seda päikest.)

/EDIT 20 minutit hiljem --> oi pee, palav hakkab. Ja pea hakkab kuumama, kui see päike lagipähe sirab. Ei taha mõeldagi, mis siin suvel ees ootab... plekk-katus kütab ruumid ikka mõnusalt kuumaks päiksega. Mina õnneks saan kanda õhukesi riideid aga vaesed poisid peavad ju viisakalt pikkades pükstes olema... Pean suveks seelikuid juurde varuma... Ja ühe suure päiksevarju :P

lätireisi tagajärjed

Tänu sellele, et pidin Lätis sunniviisiliselt vene keelt purssima (inglise keelt seal eriti ei räägita), suudan nüüd telefonis meie leedukate ja lätakatega palju paremini suhelda. Julgemini. Ei lähegi kohe inglise keelele üle vaid suudan enamusel juhtudel vene keeles asjad küsitud saada. (Muidugi on mul vaja umbes neli asja öelda torusse, aga ikkagi...) Tööalane kasu kah sellest reisist :)

ohjah...

Juba tundus, et asjad on maha rahunenud ja paanikahood on minu elust lahkunud ja nüüd... uus ja huvitav asi, mida tegema pean ja mida on võimalik nässu keerata ja mille nässukeeramine poleks üldse hea asi. Täna õnneks on juhe jõudnud enamvähem oma õigele kohale ja kui suur uni kõrvale jätta, siis on suhteliselt inimese tunne juba. Seega julgelt uute ülesannete kallale, sest kes ei riski, see ei pidavat ka shampust jooma. (Mis tuletab meelde, et peaks õhtul poest läbi käima ja veini ostma, viimased varud on otsa saanud.)

Aga... peale puhkust on ikka väga raske hargnema hakata. Koristamise asemel olen kaks õhtut puzzlet kokku pannud. Suutsin nimelt pühapäeval järjekordse puzzle osta endale - kuue kuuga neli puzzlet, see on minu isiklik rekord. Kusjuures hea meelega annaks mõne neist kellelegi ära, sest need pildid pole nii huvitavad, et mitu korda kokku panna. Anybody interested?

Mõnusad hommikud...

Äratus. Ringutan mõnuga, liigutan varbaid... Kuulan linnulaulu ja peesitan sooja päikese käes. Jah, päiksepoolses toas on soe...

esmaspäev, 20. märts 2006

vanad lemmikud

Avastasin täna tänu mingil reklaamile kunagise lemmiklaulu - Bobby McFerrin & Don't worry, be happy. Pisike muulas surfamine ja ongi see imeline laul mul arvutis. Mõnusa meeleoluga laul... Tuleb meelde suvine pärastlõuna, kui õega makki kuulasime ja ma selle laulu järgi mööda tuba tantsisin. Ära muretse... lihtsalt ole õnnelik. Lihtne nõuanne, kas pole?

Peaks vist ikka sellistest vanadest lemmikutest endale plaadi põletama...

oioioi mu vaesed jalad...

Ja oi pekka kui haiged mu jalad on... Kohe tunda, et pole ammu tantsinud ega trenni teinud, et üks tants Päiksekiirega jalad nii maha tapab. Aga vahel lihtsalt on hea vanu häid aegu meenutada... Ja kui selle käigus suudan mõnele jätta mulje, et ma olen vähemalt bi kui mitte täitsa omasooihar, siis... nojah, eks igaüks mõtleb oma piiratuse raames. Mina eelistan jätkuvalt eestimaiseid ja meessoost isendeid ning teiste arvamus suht suurelt korda ei lähe.

juhe

Täna ei tule küll ühtegi asjalikku postitust, sest mul on juhe nii umbes, et igasugune mõttetegevus puudub. Lihtsalt ei suuda kuhugi suunas hargnema hakata. Ajutegevus on nullis ja jääb sinna ilmselt tükiks ajaks. Hetkel üritan lihtsalt kuidagi vee peal püsida ja pakiliste tööasjadega toime tulla. Ja uskuge... see ei ole üldse kerge peale puhkust.

Aa ja muideks... oskab keegi soovitada mõnda lihtsat ja enamvähem kasutuskõlbulikku tasuta fotoalbumi tegemise tarkvara? Või äkki isegi mõnda lehekülge, kus saab tasuta oma pildid üles panna?

laupäev, 18. märts 2006

aga seda et...

Lätis on saadaval Kuum Eesti Mees, maksab lattides 3.70. Livu veepargis pakutakse. Kahjuks ei võtnud sinna fotokat kaasa ja seega peate minu juttu uskuma, pilti tõestuseks pole.

ja reisimuljed..

..need tulevad hiljem. Ilmselt järgmine nädal. Täna pole aega ja homme ilmselt ka mitte. Eks ma siis tööl ja peale tööd kirjutan. Kui viitsin. Krt seda ette teab, mis pähe lööb.
Aga tõestuseks, et ikka käisime Riias ja suisa ka loomaaias - üks pildike...

puhka rahus...

Lugesin enne just Epu blogist Lennu-taadi kohta ja pisike pisar tükkis silmanurka. Mulle ei ole veel kohale jõudnud, et Meri on meie hulgast lahkunud. Kui Riias kolmapäeval peale hommikusööki korraks netti läksime ja postimehe lahti tegime, siis aeg justkui peatus - kohe suurelt vaatas vastu Lennu-taadi pilt ja uudis, et nüüd on ta parematel jahimaadel. Käsi hakkas värisema, kui otsisime uudiste arhiivist lähemat infot selle kohta. See oli ju tegelikult ette teada, et varem või hiljem nii läheb, aga ometi tõrkus mõistus seda vastu võtmast. Senimaani tõrgub... Osaliselt ilmselt sellepärast, et esimeste päevade uudised ja reaktsioonid läksid meist mööda, kuna Lätis Eesti meediakanaleid näha-kuulda ei saanud. Saated, jutud, meenutused - seda kõike me ei näinud ega kogenud.
Aga Epule aitäh nende lugude kirja panemise eest, kuidagi kergem on peale nende lugemist. Sealt kommentaaridest leidsin ka lingi lehele, kus saab Lennu-taadi mälestuseks virtuaalse küünla süüdata. Tehke seda teiegi... Minul igastahes hakkas kergem.

Eestile on kombeks üks president korraga... loodan, et järgmine president on väärikas, haritud ja tark. Selline, kes suudaks täita Lennart Merist jäänud tühikut...

Huvitavad näod Riia loomaaiast















teisipäev, 14. märts 2006

Vaikus enne tormi ;)

Ja nüüd - neli päeva eetripausi. Kui ma just päris lolliks ei lähe ja Riias kuskilt netti ei roni.
Aga... võite mürki võtta, et seda ei juhtu :)

Ja siinkohal tõstsime küljeluuga klaasi ja võtsime põhjani - küljeluu sai just äsja 25 :) Jägermeister lööb seest soojaks küll ;)

Nii et head ööd ja head tööd :)

Ja palju-palju õnne minu küljeluule! Homme tähistame korralikult :)

esmaspäev, 13. märts 2006

pühapäev pildis*

Kõigepealt kallistus õnnelikule sünnipäevalapsele..


..ja siis asusin ettekandjat piinama ja valima, mida tellida :)


Ja kõige lõpuks pidulised ise - neli mahtusid pildile, viies tegi pilti.


* Operaator A4 jõudis siiski täna pildid üles panna ja valitud palad on nüüd ka siin.

Riia - here we come :)

Minul see puhkus on ikka nii täis planeeritud, et puhkamiseks aega ei jäägi :P Laupäeval oli vanatädi sünnipäev, eile käisin famiilia vennakese sünnipäeval. Täna ostlesin õeraasuga ja nüüd pakin asju. Homsest reedeni olen üldse Riias ära ja laupäeval tuleb jälle sünnipäev. Tegelikult on laupäeval kõigepealt Virxu arvuti remontimine, siis sünnipäev ja siis lähen veel lapsi ka hoidma. Pühapäeval aga asun juba tagasi pealinna poole liikuma... Eks ma siis magan peale puhkust :P

Eilne sünnipäev oli omamoodi huvitav. Seltskond oli fantastiline, nagu tavaliselt. Aga ettekandjaga meil ei vedanud eriti... Laualt tühje nõusid koristamas ei käinud, Anneli pidi suisa minema ja baaris paluma, et laud puhtaks tehtaks ja korra tõstis ise nõud kõrvallauale. Ja siis kui ta suutis kogemata oma mahlaklaasi ümber ajada, teatas ettekandja, et tema ei tohi põrandat pühkida ja viskas sinna hoopis pataka paberit. Üsnagi ebaviisakas. No kui sa ei tohi põrandat pühkida, siis leia keegi, kes tohib, sest see määrdunud paberihunnik nägi äärmiselt ebahügieeniline välja. Ja meie laud asus kohe ukse vastas nii et kõige ilusam pilt sisseastujatele avaneda ei saanud. Huvitav moment oli see, kui mina uurisin temalt, et kas teil on ikka A'Le Coqi long drink siin? Jah, jah, ikka on. Ja siis tõi mulle lauale Saku gini. Nojah... Olgu siis nii. Ilmselge, et meie laudkond polnud tema eriline lemmik. Aga me ei lasknud temast end häirida ja nautisime lõbusat olemist :) Minu suureks hämmingust selgus, et sünnipäevalapsega olen ma aasta tagasi ühes seltskonnas viibinud ja suisa tema vennaga koju saanud - aga no tee või tina, mina ei mäleta et see tema oleks olnud. Anneli klõpsis pilti tega nagu tõeline operaator Kõps, aga kahjuks saavad pildid alles homme netti üles... Ja kuna mina sõidan homme varahommikul Riia poole ära, siis siin on lootust neid pilte näha võib-olla alles laupäeval.

Lähengi nüüd ja pakin veel viimased asjad ja asutan end vaikselt küljeluu poole liikuma. Hommikul 6:15 väljub buss ja viib meid vastu uutele seiklustele... ja võite kindlad olla, et tulemata need ei jää :D Pildimaterjali tuleb igastahes hulgim ja laupäeval ilmselt jagan ka siin natuke vaatamiseks välja.
Hoidke pöidlaid, et me ikka eluga ja kõigi asjadega tagasi tuleksime ;)

kass ja kevad :)

Kass väljub majast ja kukub lõugama:
"Mis kuradi kevad see on?! Miks on nii külm ja nii vinge tuul? Kus on rändlinnud? Kus on lumikellukesed? Pole isegi varblasi näha! Kurat! Pole isegi vareseid! Ja mis kuradi külma tatti sealt taevast tuleb? Raisk! Pole enam õiget kevadet! No pole enam!"
Inimesed mööduvad kassist ja muhelevad:
"No sa vaata kuidas lõugab! Kevadet haistab!"

pühapäev, 12. märts 2006

Nurrrr :)


Ma ei saa, mul lihtsalt on nii armas kass, et ma pean temast koguaeg pilti tegema ja neid ka siia üles panema. Lihtsalt.. minu nunnu Joosep :)

laupäev, 11. märts 2006

mai fämili.

Täna oli vanatädi sünnipäev :) Mul on ikka lahe emapoolne suguvõsa, nii pisike kui ta ka on. Nendega koos tunnen end kohe nagu oma inimene. Juttu jätkub kauemaks, teemad käivad seinast seina ja helinuppu keeratakse aina valjemaks. Krt, isegi kehaehitus on meil sama ehk siis kõigil on samad sangad :P Tõsiselt mõnus päev oli täna. Mulle kohe meeletult meeldiv vanatädi sünnipäeval käia... Aga mis seal imestada, kui isegi vanatädi tütre 16-aastane poeg istus terve õhtu meie seltsis... ju siis miskit head seal on :) Ootan pikisilmi seda hetke, mil Marjule külla jõuame... Loodan, et see juhtub ikka enne, kui ta oma korteri maha müüb :P
Aga ma nüüd rohkem ei kirjuta, sest joogisena kipuvad tähed sassi minema ja ma ei viitsi rohkem üle lugeda ja parandada :D

PS! Mul on puhkus!!!

reede, 10. märts 2006

jälle õhtu..

.. ja jälle istun ja mõtlen. Liiga palju ja liiga valedel teemadel, nagu ikka. Miks on nii, et nõudlus ja pakkumine ei klapi minu elus? Kui on üks, siis puudub teine ja vastupidi. Asjad kas on ajalises nihkes või siis lihtsalt puuduvad. Täna üks kallis sõber ütles, et temal on olemas fantaasiad ja sellest piisab. Täpselt minu mõtted... mõni aeg tagasi. Nüüd aga minule enam ei piisa mõtlemisest ja unistamisest. Lihtsalt... ei jõua enam unistada, tahaks enamat. Aga kahjuks seda, millest unistan, ei pakuta. Nagu alati.
Täna oli üks teinegi hea vestlus msnis - famiilia naabrionu saatis ühe klipi mulle kuulata, et vot nõme asi. Nojah... nagu selgus, siis asja autor oli minu herr Eks ja kui ma seda naabrionule mainisin... siis tema teatas selle peale, et nüüd saab ta aru, miks ma mehi vihkan.
Kas ma siis vihkan? Pigem vihkan ma teatud tüüpi mehi... ja vihkamine on liiga tugev sõna vist selle kohta. Lihtsalt... kõik ei saagi meeldida ja mina olen kohati liiga kindlate põhimõtete ja arvamustega, et igat idiooti kannatada. Ja eks ma olen ilmselt liiga otsekohese ütlemisega ja väga vähese flirtimise ja võrgutamiskunsti oskusega.
Tegelikult pole ma eriti kunagi suur flirtija olnud ja kui keegi eriliselt meeldib, siis neelan tavaliselt keele alla, kui temaga suhtlema pean. Ja tulemuseks on kas lühike ja napisõnaline vastus või siis segamini aetud sõnadega lalin. Ja kumbki ei mõju ilmselt eriliselt võrgutavalt. Huumorisoon keeratakse ka tavaliselt sellisel hetkel suhteliselt sõlme või siis pannakse üldse kinni. Ja hilisem peaga vastu seina peksmine ei aita enam miskit päästa.
Otsekohesus on ilmselt osaliselt tulnud sellest, et enamuse oma ajast veedan (iti)meeste seltskonnas ja kuna mehed tihti ei saa mõistujutust aru, siis tulebki otse öelda. Kahjuks on see vist ka isiklikus elus külge jäänud... Miks muidu sõimab juba aegade algusest peale üks kursavend mind kurjaks inimeseks. (Kuigi kuri ja otsekohene on suhteliselt kaks eri asja ju...)
Aga kas ma siis olen kuri? Ise ma nii ei arva. Oma sõpru armastan ja hoian nii palju kui oskan ning näiteks mu õepojad on minust ülepea vaimustuses. Ja inimene, kes suudab kahe väikse lapse südame nii jäägitult ära võluda, ei saa kuri olla. Laps tajub teeskluse väga hästi ära.
Aga jah, sellele sõbrale ma ilmselt selgeks ei tee, et ma ei ole kuri inimene. Ju siis tema silmis on minus midagi, mis talle ei meeldi. Kõigile ei saagi meeldida...
Kuid mulle piisaks, kui meeldiksin sellele ühele erilisele inimesele... Aga enne tuleks vist see eriline inimene leida. Sest tundub, et praegused lemmikud on minu jaoks mõõtmatus kauguses. Nagu ikka.

Oi, kuidas mulle ei meeldi need õhtud, mil mõtted ajavad üle ääre. Liigne mõtlemine pole kellelegi erilist meelerahu toonud. Praegu on mul selle rahuga nagunii puudus käes. Aga nagu ikka - seal, kus on, sinna antakse juurde, ja seal, kus ei ole, sealt võetakse vähemaks. Ehk siis mõtteid juurde ja meelerahu vähemaks. Õhtud võiksid olemata olla.

"Jah Kallis, Sinu jaoks alati!"

Vot nii käivad asjad :)

mehed ei küpseta.

Tänane päev möödub inventuuri tähe all... Kükki, püsti, kummardus ette, kummardus küljepeale, kikivarvule ja lähteasendisse tagasi. Lisaks nuputusülesanded stiilis "mõista-mõista, kes siin istuda võiks ja mida see rida tabelis tähistab." Vaikselt hakkan juba aru saama, milline võiks välja näha asi, mille kirjelduseks on tabelis hunnik lühendeid. Meelde küll ei ole jäänud senini, et kus keegi istub ja mis asi tal kasutada on, aga vähemalt umbes tubadesse jaotumise oskan isegi välja mõelda - et noh see punakate juustega istub seal toas ja siis too tüüp vuntsidega vist seal. Nimemälu pole siin paremaks läinud, aga numbrid jäävad küll paremini meelde (mitte küll telefoninumbrid... senini kasutan telefoniraamatut helistamiseks.)

Täna sain veel häid uudiseid kuulda - märtsi lõpus tuleb uus monitoride vahetamise ring. Ai pergele kui keegi veel proovib mind sõimata ja oma rasket saatust kurta. Aga ma ei saa tõesti aru, miks vinguvad ainult mehed. Naised lihtsalt noogutavad ja teevad tööd edasi, mehed aga hädaldavad ja kaagutavad tükk aega taustaks. Igastahes vererõhk on laes viimastel päevadel tänu toredatele meestele...

Aga lõbusamate uudiste juurde - kaks tundi ja 45 minutit veel ja mina kaon siit minema. Puhkus!!! (Mitte, et ma siis alles täna ei saanud teada, et kaks nädalat enne puhkust tuleb avaldus teha... hajameelsus on vist ülemuste juures tüüpiline nähtus. Õnneks sain siiski ka täna avalduse viia ja heal juhul jõuab puhkuseraha minu arvele esmaspäevaks. Tõsine ikaldus on, kui see sinna alles teisipäeval laekub... sest mina olen siis juba Läti poole teel...) Aga noh... igastahes pakin täna õhtul kotid ja homme hommikul stardin Tartu suunas, kus ees ootab vanatädi sünnipäev :) Pühapäeval remondin Virxu arvutit ja esmaspäeval pakin uuesti. Teisipäeval... jaah... teisipäeval pühin eesti tolmu jalgelt :)

Nüüd aga uuesti inventuuri tegema.

neljapäev, 9. märts 2006

raudteeamet teatab:

Rong on käigust maha võetud. Müüdud pileteid ei osteta tagasi ega vahetata teisele rongile ümber.
Anna andeks, aga see otsus ei kuulu edasikaebamisele. Mis läbi, see läbi.

ehheehehee... te olete lollakad! (Pingviinipoeg Lolo)

Meie ei taha neid monitore! Meil on head ja uued, me ei taha neid vanu. Ja vaata, neil on tolm ka pühkimata ekraani pealt, pühi ära! (Mis ma olen mingi kuradi koristaja???) Miks vot nonde tüüpide monitore ei vahetata, nemad peaaegu ei kasutagi oma arvutit? Ja mul on silmad haiged, õhtuks nii läbi, et ei näe enam teleka asukohtagi toas (so what? Osta prillid.) Vaata, kui halvas kohas me istume, kuskil pisikese tagaukse juures, meid diskrimineeritakse! (No shit, kõigest pisike terve kuradi sein on teil aken ja valgust on terve persetäis! Tulge istuge üleval kuudis natuke aega õige ja vaadake, mis siis teie silmad teevad!) Ma kohe helistan sinu ülemusele ja vaatan seda asja! Nii me ei jäta! Ja mina, mina olen töötanud neli aastat it-süsteemides, ma tean kui kiiresti need monitorid läbi lähevad. (Miks sa siis nüüd automüüjana töötad? Mine tagasi it-süsteemidesse, seal äkki ei diskrimineerita.) Me veel vaatame seda asja!


Kokkuvõte: mehed on vingatsid. Poolteist päeva puhkuseni ja minu töökaaslased pingutavad kõigest väest, et panna mind aina rohkem reede õhtut ootama. Aitäh.

kui mu sisikond kokku end kisub...

Eilne paha tunne on jätkuvalt alles. Sees keerab ja kõht on krambis, liiga pinges olen. Isegi hilisõhtune vann ei aidanud ja pinged ei andnud järgi, ainult sooja sain naha vahele tagasi. Puhkus ei saaks tulla õigemal ajal. Veel täna ja homme ning ma saan siit Tallinnast nädalaks ajaks eemale.
Aga krt, kuidas on võimalik, et naistepäev osutub läbi aegade üheks halvimaks päevaks? Ja mitte ainult minul, ka küljeluul ebaõnnestus eilne päev täielikult.
Nojah, vähemalt ei ole enam tunnet, et tahaks patja nutta ja ära haihtuda. Lihtsalt kõht valutab sajaga.
Head naistepäeva tõepoolest.

kolmapäev, 8. märts 2006

uskumatu

Ja nad tõepoolest tegidki seda! Või kui täpne olla, siis ei teinud.
Nojah... eks siis nüüd tean kui oluline ma olen... Tõeliselt mõnus tunne. Parim lausa.

pihtas-põhjas

Although others are looking directly at you, you still may feel as if you aren't being seen. You cannot understand how they can miss the point as you proudly hold your head high and carry out your assigned task, even if your heart is hurting. As uncomfortable as it may sound, a humble disclosure can bring the recognition you so desperately seek.

Jep, üsnagi selliselt ma end täna tunnen. Ja unistage edasi, et ma seda kellelegi rääkima lähen. Kui ise ei taipa, siis mina ka ütlema ei lähe.

kolm veel

Täna hommikune madal vererõhk pole vist kuigi palju kõrgemale kerkinud ka peale coca-cola joomist. Uimane ja loid on olla. Ilmselt ei tule kasuks ka vähene uni viimased.. 6 kuud? Arvatavasti põhjustab tavapärasest sagedasemat väsimust ja tüdimust ka valgusepuudus - katuseaknad suudavad siiski anda vaid natukene päikest ja valgust ja praegu ei anna sedagi, sest aken on lumega kaetud. Läheks ilm soojemaks, saaks jälle lõuna ajal väljas jalutamas käia. Praegu pean piirduma retkedega tanklasse ja tagasi.
Ootan puhkust.

perekond on väike aga suur skandaal...

Tore on kuuluda suurde famiiliasse - isegi teisipäeva õhtu suutsid nad nii ära sisustada, et alles südaööks sain koju :) Eile käisin kahe õekese arvutit remontimas ja Anneli (ehk siis vanim õde) rääkis ennast kah kaasa. Oleks pidanud kohe alguses teadma, et ega see head ei ennusta... Poole seitsmest peaaegu poole kaheteistkümneni jutustasime seal, arvutit remontisin kah natuke :P Nii lõbusat õhtut pole ammu olnud! Lausa hämmastav, kui lahedate inimestega võib läbi orkuti sõpradeks saada. Õhtu märgusõnad on igastahes Adams family must ujumistrikoo, kosjamoor A4 ja lühikesed jalad. Mõnus kui paljudes teemades meie mõtted ja arvamused ühtisid... ühised rõõmud ühendavad inimesi, sama teevad ka mured ja muretsemised. Neljapäeval lähen ilmselt Premiasse platsi äärde kaasa elama, kui famiilia endal konte murda üritab. Ja järgmist kokkusaamist ootan pikisilmi. Perekonna toetus on ju alati tore ;)

soovid

Hõissa, naised,
küll on tore -
meil on päev
ja meestel pole :)

Ilusat naistepäeva :)

Mina igastahes sain firma poolt kommikarbi ja üks siin ähvardas ka lilleõie tuua. On teatud hetked, mil on hea olla ainuke naishing osakonnas ;)


/EDIT peale tööpäeva lõppu --> Peale seda postitust said õnnesoovid otsa ja minu kallid töökaaslased suutsid vist ära unustada, et täna on naistepäev. Ikka juhtub, onju... ega see, et kõrvaltubades naistel lilled laual on ja kõik torti söövad, pole ometi märk, et miskit erilist toimub. Pole paha istuda ühes toas viie mehega ja mitte kuulda nende suust vihjetki naistepäevale. Aga vähemalt nüüd ma tean, et nende silmis pole ma täisväärtuslik naisterahvas ja seega võivad nad oma küpsetamise nõudmised sinnasamusesse pista - kui nad eeldavad, et ma käitun nagu korralik naine (ehk siis kokkan ja küpsetan), siis kohelgu mind ka selliselt. Kui aga naistepäevast ei tehta väljagi, siis ei pea ma ka küpsetama. Kuda küla kutsile, nõnda kuts külale. Aga... meeletult paha tunne on ikkagi südames...

teisipäev, 7. märts 2006

The Evolution of Man

kuldne vihm

Mingil põhjusel potsatab viimasel ajal pidevalt minu postkasti Estraveli kuldkaardipakkumisi. Ainult et mul ei ole nende kuldkaarti ju... Müstiline.

Äraaetud hobused lastakse ju maha?

Huvitav, kas pilt.ee on lõplikult hingusele läinud või on veel lootust, et see jalad alla võtab?
Peaks vist igaks juhuks mõnda muud albumit kasutama hakkama.

vaikus on kuldne...

Tundub, et viimasel ajal on mul msnis mõttepaus, sest igasugune suhtlemine on suhteliselt nullis. Puhkuseootus on vist nii hinges, et ei suuda mõtteid mujale suunata... Neli päeva veel!!! Ja järgmine nädal samal ajal oleme meie juba Riias :)
Nii et... väike paus ei tee paha. Järgmine nädal tuleb kah neli päeva kestev eetripaus, nii et ongi hea harjutada selleks ajaks.
Aga puhkus on ikka nii tore asi :) Eriti kui see veel kätte pole jõudnud.

esmaspäev, 6. märts 2006

lill siis

Rahva tungival nõudmisel panen siis üles pildi lillekestest, mis minu uusi teksaseid kaunistavad. Tagataskul on ka üks lilleke, aga seda ei hakka siia postitama, kuna see on täpselt samasugune kui siin pildil keskmine õis, ainult natuke teist värvi.

Nii et... sellised siis minu uued püksid ongi. Nunnud :)

leid eesti-inglise sõnastikust

flibbertigibbet  -  (neiu) kekats, beibe, latatara

Kas keegi tõesti kasutab sellist sõna??? Ja veel inglise keeles? Hämmastav...

pildimaterjal

Famiilia ühe õekesega koos Virus, startimas Kumusse. Perekonna koomik eelistas jääda anonüümseks ja vanim õde klõpsis pilti teha. Vanaisaga saime alles Kumu juures kokku.

valk ja proteiinid on tervisele kasulikud

Täna sain teada, et meie sööklas pidavat prussakad olema. Koristaja ütles. Hästi lahke temast muidugi... Oi kui hea meel mul on, et ma ei käi seal söömas.
Aga ega ma olen ka lahke - ma levitan ikka maja peal ka seda infot ;) Lausa hämmastav kui paljud tegelikult ei käi seal söömas... Aga noh, ega seal on kah ikka häbitult kallid hinnad selle toidu kohta, mida pakutakse. Ja teadjamad on öelnud ka, et ega see köök seal just kõige puhtam ja ilusam välja ei näe... Viva la prussakas ;)

jaht on edukalt lõppenud.

Peale kumutamist ja lõbusat istumist famiilia seltsis sättisin sammud Ülemiste suunas, et teha veel viimane katse endale teksased leida. Rabasin sealt Päiksekiire kaasa ja hakkasime kahekesi rallitama. Oi kui kiire ta oli - selleks ajaks kui mina ükskord poodi kohale jõudsin, oli tema juba kolm paari pükse välja valinud ja surus mind proovikabiini suunas :) Pood poe järel pidime kurvalt pead raputama ja sammud järgmise suunas seadma... No ei ole normaalseid teksaseid. Hulgim on saadaval liiga lühikesi, liiga tumedaid/heledaid või siis vale tegumoega (kui ikka püksid niigi suure tagumiku mitme numbri võrra suuremaks muudavad, siis... jah jätan vahele.) Aga lõpuks saatus halastas mu peale ja ma suutsin leida püksid, mis sobisid, olid paraja pikkusega, õige suurusega ja õiget värvi. Jaah... ja ilusate lilleaplikatsioonidega... Tibiteksad täiesti... Ja ma ei saa isegi Päiksekiirt süüdistada, sest ise ma need välja valisin.
Tegelikult kohutab mind kõige rohkem see, et mulle need teksad tõesti väga-väga meeldivad... Fakt, et ma sellised endale ostsin, ei ole üldse nii jube :P Oh jeerum, mis minust niimoodi saab?

kumuline pühapäev

Täna käisime siis Kumus Eesti kunsti imetlemas. Sain targemaks kah - nimelt tean nüüd, et mina kohe üldse ei oska kunsti hinnata ja mul pole üldse silma kunstilise ilu peale. Eredaim elamus sellest käigust on see, kui viiendal korrusel mingi kolistav asi (kunstiteos???) järsku kõva mürtsu tegi ja mina selle peale kiljatades ehmatasin. Ilusad vaatamistväärivad maalid asusid kolmandal korrusel baltisaksa kunstnike saalis, ülejäänud maja käisin suht kiires tempos läbi. Mulle lihtsalt meeldivad ilusad pildid, kus detailid on selged ja on aru saada, et pildil on näiteks naine mitte aga hunnik täppe ja kuubikuid, mida siis kunstnik tõlgendas naisena. Kindlasti pole minu mulje kunstist üldse arvestatav, sest ma lihtsalt olen suhteliselt võhik ja hindan kunsti juures välimist ilu ja selgust.
Aga... kunstilise küljega mitteseonduvaid negatiivseid märkusi võiks mitmeid teha... Näiteks see, et terves majas on ainult teisel korrusel tualettruumid (vähemalt ei märganud mujal) või see et prügikastidega on äärmiselt kasinalt ringi käidud (saan aru, et kunstisaali neid ei pane, aga n-ö üldruumid?) Samuti on väga vähe pinke/istumiskohti - muuseumis käivad ka näiteks vanemad inimesed, kes ei jõua nii pikalt võib-olla seista; samuti emad lastega. Ja väga tugevalt häiris see, et puudusid igasugused suunavad viidad ja sildid. Majaplaan asus ainult teisel korrusel infolaua kõrval ja see oli väga üldkujuline. Miks ei võiks olla näitusesaalide plaan ja sisu trükitud infovoldikuks? Väga mõnus oleks olnud näpuga jälge ajada, et ahhaa... nüüd oleme siin ja vot siit saab nüüd sinna edasi. Praeguse süsteemi järgi tekkis vahel küll tunne, et appi, kus ma olen?!? Ja ma ei leia, et seda saab välja vabandada, et oh alguse asi, küll paraneb. Eesti Kunstimuuseumil peaks ometi olema juba piisavalt kogemusi muuseumite haldamisega...
Mina igastahes otsustasin, et võib-olla ootan aastakese ja lähen uuele ringile. Äkki selle aja peale on minu kunstiline haridus täienenud ja ka muuseum ise normaalsemaks muutunud. Täna aga pean kahjuks ütlema, et minu jaoks oli see 75 krooni üks väga mõttetu kulutus. Kurb...

laupäev, 4. märts 2006

Tarkust pole kunagi liiga palju...

Orkuti varasalvest veel:
Damn I'm good in bed... I could sleep all day.

skype :)

Vaatasin just skypes niisama oma sõprade profiile, et kes mida enda kohta siis ka avaldab. Ja siis avastasin, et ühel sõbrannal, kellel homme sünnipäev, on skype arvutanud vanuse kohta järgmise asja:

Kas pole armas?

nii ei saa ju rallit sõita!

Tänase teksa-jahi lõpptulemus:


Ehk siis läksin ostma teksaseid aga koju tulin uue mantliga. Aga no kui ikka mantel on peaaegu 2000 krooni allahinnatud, siis oleks patt mitte osta. Nüüd ootan soojemaid ilmasid, et seda ka kandma hakata.
Teksadega on aga kehvad lood... valik on suur, aga kui ostma minna, siis pole miskit valida. No eks ma olen valiv kah ja tean suht täpselt milliseid pükse tahan, siis on ka keerulisem leida. Täna sai läbi käidud marsruut Viru keskus - Kristiine - Rocca al Mare. Homme käin veel Ülemistes ja kui sealt ka ei saa, siis ostan ikkagi Terranovast need peaaegu sobivad püksid ära.
Aga mantel on nunnu :)

Aga mulle täitsa ükstaskõik on see, ei mu rõõmsat tuju miski kurvaks tee :)

Tuju, tuju, tujukest... küll on täna hea olla :) Pisike rõõmutants mööda tuba, lihtsalt niisama hea tuju pärast :) Tuju on pilvedes ja ma tunnen end kuidagi vabana. Mõnus!!! Päike, linnulaul ja laupäev - mida veel tahta?

Ja nüüd lähen koos oma hea tujuga teksa-jahile. Wish me luck...

reede, 3. märts 2006

Tarkusetera

Mehed on nagu pilved - kui hommikuks ära lähevad, võib veel päris ilus ilm tulla.

olen jah õel :D

Täna on lõbus päev. Lubasin poistele, et kui nad ära arvavad, mis koogiretsepti sees on, siis küpsetan see kuu veel neile. Nüüd nad siis üritavad ära arvata... Nuusutavad kooki ja matsutavad hästi aeglaselt. Peale rohkeid valepakkumisi on nad jõudnud üles lugeda peaaegu kõik koostisosad. Ainult üks on jäänud ja ma tean, et seda nad ära ei arva :) (Sestap ma üldse lubasingi ju veel küpsetada...) Pakuti suisa kardemoni ja nelki. Samuti tekitas suurt üllatust, et misasja, muna ei olegi sees? Aga meeste kohta suht hästi pakkusid, tubli 4+ tuleb hindeks.
Tööpäeva lõpuni on veel paar tundi... neli tükki kooki on ka veel alles, seega lõbu jätkub veel mõneks ajaks.
Aga tõesti, kook tuli ikka megahästi välja. Ise olen ka üllatunud. Näib, et teistele meeldib ka, sest suurest plaadist on alles jäänud üks pisike nurgake. Kui ma ka muidu süüa teha ei oska, siis vähemalt küpsetamine tuleb mul 99% kordadest imeliselt välja.

korralik versus casual

Kui ma veel õnnis riigiametnik olin, siis minu töökaaslastest kandsid väga vähesed ülikonda. Kõik käisid selliselt mugavalt ja n-ö casual-stiilis. Siis oli päris huvitav näha neid näiteks jõulupeol ülikonnaga - kehahoiak on kohe teine pluss üldmulje muutub tohutult. Sellisel puhul silm puhkas nende peal suisa...

Nüüd töötan kohas, kus valdav osa meestest kannab ülikonda. Ja samamoodi põnev ja erinev on näha neid teksades, mulje inimesest kohe muutub. Täna näiteks oli juhus, kus nägin ühte minu arust suhteliselt ülbe ja shovinistliku olekuga meest teksade ja tavalise pintsakuga ja no täitsa teine mees oli! Selline muhe ja omamehelik mulje jäi. Üldse ei tundunud ülbe... Samuti on muidu suht mittemidagiütleva välimusega kutt muutunud päris kompuks, kui ükskord ülikonna asemel teksades tööl käis... Ja nüüd puhkab silm nende teksades meeste peal...

Tundub, et inimest ei saa hinnata enne, kui oled näinud teda mitmes erinevas keskkonnas ja ka mitmes erinevas riietuses. Ja ma vist ikka ei saa öelda, et ülikond teeb mehe kenaks - see sõltub pigem sellest, millise riietusega harjunud oled, sellest erinev siis jääb ka silma. Harjumuspärased asjad kipuvad tihti oma väärtust kaotama... (Kuigi ma ei hakka eitama, et endiselt võtab põlvist nõrgaks kui mõni kena mees kannab musti viigipükse ja valget särki...)

Ma olen kohutav... töötamise asemel unelen kenadest meestest :D

rahu :)

Pdf-to-xls + andmete puhastamine on läbi. Või noh... vähemalt esimene faas. Midagi pean nendega veel tegema, aga pole veel juhtnööre kätte saanud. Nii et hetkel on hea rahulik olla. Lõpuks on käes ka reede, mis veel eile hommikul tundus niiiiiii meeletult kaugel. Katseaeg sai ka vahepeal läbi... Eile kokkasin köögis ikka mitu tundi, et üks maitsev kook valmis meisterdada. Vähemalt minu maitsemeele arvates tuli vägagi hea :) Pisike shampus kah kõrvale ja varsti võibki pidu pihta hakata. Palju õnne mulle :)

neljapäev, 2. märts 2006

sa kuradi vana eesli perse!

See kuradi pdf konverter konverdib rõõmsalt osad sidekriipsud "±" märgiks! Aga seda ei tohi olla, sest sisu muutub ju! Ja ma ei saa lihtsalt tervele konverditud exceli tabelile replace peale lasta, sest originaalis on päriselt ka osades kohtades see "±" märk sees! Ja need tabelid on suured - 20000 rida ja peale. Sellist asja käsitsi üle lasta??? 12 korda? Sest just nii palju neid kuradi tabeleid on. Miks ei võiks pdf-to-excel konverter konvertida ümber ainult struktuuri ja mitte hakata sisu suvaliselt väänama? Milline idioot kirjutab programmi, mis läheb dokumendi sisu kallale? Ja siis küsida selle pasa eest raha? Oi pergele kui tige ma praegu olen! Oioioi kui tige.

kolmapäev, 1. märts 2006

10 päeva veel!

Keerasin täna oma lauakalendril märtsi kuu ette ja joonistasin puhkusepäevadele suure tumeda raami ümber. Riia-päevadele tõmbasin kriipsu kah alla ja kirjutasin üles nurka pisikese R-tähe. Nüüd on nii hea kalendrit piiluda ekraani kõrval :)

Kassi-inimestele :)





Otsid lisa? Aga palun - siin on neid koomikseid hulgim.