päeva märksõna: peavalu

Ja valuvaigisti on kodus teises kotis. Peale tööd aga ei saa ma mitte otse koju vaid lähen veel Pingviini soolaleivale. Seega... tõotab erakordselt pikk õhtu tulla.

Taevane tuledemäng

lootusekiir

Emme-emme! Poisid jälle kiusavad!

Nii pole aus - neljakesi mind kiusata! :P

Tegelikult... eks neile on ka paras kergendus näha, et ma jälle omas vanas elemendis. Kaks viimast päeva olen istunud nagu omas kookonis, üldse peaaegu ei suhelnud. Täna jälle olen sama juhe ja jutukas nagu tavaliselt :P Tänane pisike pohmakolla ja üldine magamatus on minu juhtme ikka väga pikaks venitanud... Ja nemad kohe kiusavad mind :(

eila veel...

vot eile oli selline päev:

kaks on liiga vähe

Kas kellelgi on pakkuda mõnda huvitavat ja mõõdukalt kerget retsepti, kus oleks sees ka fetajuust? Mul nimelt on poolik pakk fetajuustu külmkapis ja ei tahaks seda raisku lasta. Suitsujuustu on ka, aga selle võin ma ka niisama ära süüa. Fetajuust on liiga vänge maitsega, et seda niisama nosida. Koos kreekeritega sobib see muidugi imeliselt veini kõrvale... eile proovisime Mädzuga järgi :D Mädzu oli muidugi eriti usin tsikk ja tassis kaasa kolme sorti juustu, kreekerid ja suure paki soolapähkleid. No mõelge ise - suur pakk kreekereid, suur pakk soolapähkleid, pisike latt suitsujuustu, suur kuubik fetajuustu, sutsu väiksem tükk sõiri (sõira? sõiru? mismoodi see käändub?) ning sinna juurde ainult kaks veini ja kaks tsikki. Kaks võimalust - kas oli süüa liiga palju või veini liiga vähe. Tegelikult on hea, et oli ainult kaks veini - polegi väga hullu pohmakollat kallal. Ainult selline hõljuv tunne on jälle ja seda võimendab suhteliselt korralik magamatus. Soolast sööki ja vedelat jooki tahaks ka tegelt.

Aga ikkagi - mõni huvitav retsept, kus saaksin fetajuustu ära tarvitada?

must laik

See nädal on üks äärmiselt ebaõnnestunud nädal. Ja mulle tundub, et senine suundumus on aina halvemuse poole. Lihtsalt pole üldse hea tunne ega tuju. Paha on. Väga paha. Ja aina halvemaks läheb. Kallipaid on vaja. Päriselt, mitte virtuaalselt. Liiga palju asju on valesti läinud, otsa saanud või toimumata jäänud. Liiga palju.

bad judgement

Kaks päeva olen käinud teksadega ja ennast kirunud, sest jubedalt lämmi oli. Täna otsustasin seeliku selga panna ja arvake ära, kas ilm keeras külmaks. Tegelikult ma ei tea, mis seis väljas on, aga siin sees on ventilatsioon igatahes suisa nulli keeratud. Mul on varbad külmast sinised juba! Pikki pükse on vaja... või soojapuhurit.

/Edit 12:30 --> Ei, väljas on ka jubedalt külm. Minu lootused purunesid.

220 volti ja ongi vaikus majas

Postimees online's on üleval uudis selle kohta, kuidas jaanipäeval üürgas Kadriorus ühe auto signalisatsioon 14 tundi jutti. Ja sellele uudisele on nii armas kommentaar kirjutatud:
****************
kui 10 min on karjunud võib hakata rattaid ära keerama - omanikuta vara
****************

Aga jah... on ka minul sarnane kogemus seljataga, kui mitu-mitu aastat tagasi hakkas kah vist jaanipäeva paiku ühel naabril korterisignalisatsioon üürgama. Naaber ise oli kuskil Kapa-Kohilas ja keegi ei teadnud, kuidas temaga ühendust saaks. Signalisatsioon ei olnud kusjuures kuhugi ühendatud, st ükski turvafirma või politsei sellele ei reageerinud. See oli n-ö varaste distsiplineerimiseks pandud. Vist ligi kaks päeva üürgas enne kui naaber koju tuli. Valus oli. Öösel eriti magada ei saanud. Ma õnneks elasin korrus kõrgemal ja väga hullusti ei piinanud. Aga kohe kõrvalkorterites elavad inimesed olid rohkem kui pahased selle onkli peale. Peale seda juhtumit võttis ta selle signa maha. Kui see oleks veel kord samasugust nalja teinud, siis oleksid vist naabrid ise tal korteri tühjaks tassinud, nii distsiplineerimise korras...

jalgpalli kihlvedu

Niih, mina, inimene kes ei tea jalgpallist mitte muhvigi, nõustus osa võtma kihlveost jalgpalli pihta. Ehk siis neli mängu, neli ennustust ja kaotaja toob struudli. Mina helistasin jalgpalli-huvlisele sõbrale - ehk siis Mikule - ja panin kirja järgmise pakkumise:
Ghana-Brasiilia = B
Hispaania-Prantsusmaa = H
Saksamaa-Argentiina = S
Itaalia-Ukraina = I

Nii et... pöidlad pihku. Kuigi ma olen alati kaotajate poolt olnud või noh minu lemmik on alati kaotanud. Aga loodame, et ma vähemalt ühega täppi panin. Väga haledalt ei tahaks kaotada...

100% sitt

Miks on need alati mehed, kes oma halba tuju minu peal maandavad? Miks ei suuda just nimelt mehed töösituatsioonis viisakuse piiridesse jääda? Miks alati mina see peksupoiss olen ja tegelikud vastutajad saavad kolm pikka paid?
Täna on täpselt selline tunne, et mehed seebiks ja seibideks. Järjekord valige ise. Minu päeva on nad igatahes 100% ära rikkunud.

lihtsalt infoks

Kellegi teise tegemata töö ja tehtud sita eest firma omanikult näotäie sõimu saamine mõjub motivatsioonile ja meeleolule muideks üsnagi negatiivselt.

Josper tuli kapist välja :P

Jossule meeldib üles esikukappi ronida ja siis seal ringi kolada. Kui ta alla tagasi tahab, siis hakkab kurruma ja piilub, et kus mina olen - alla on ju vaja saada ja ega ometi ei saa ise hüpata :P

veel pildikesi kodukandist

Minu koolimaja. Siin nühkisin ma koolipinki 12 aastat.


Vaade aiamaalt. Ma lihtsalt armastan pilvedest ja üldse taevast pilti teha.

sinine esmaspäev

Polnud just kõige targem idee sellele Nõia Verele põhi peale teha. Kuidagi hõljuv ja ebamäärane olek on nüüd kallal. Õnneks pea ei valuta, asi seegi.

Ja seda ka, et nagu lubatud - täna hommikul kell kümme läks teema lukku ja enam ma sellest ei räägi. Või noh vähemalt üritan mitte rääkida.

jama

Holland kaotas. Miks alati see meeskond kaotab, kelle poolt mina olen? Järgmine kord hoian pöidlaid prantsusmaale või portugalile, siis nad langevad välja.

test-test-joogitest

Saku DLight on jube jook. Nagu lahtunud koerakusi. (Mitte, et ma oleks koerakust kunagi maitsnud, aga kahtlustan, et maitse on suht sama.)
Szigetvin'i punane kvaliteetvein Nõia Veri on see-eest päris omapärase ja üsnagi meeldiva maitsega. Pudel on ka lahe - kolmnurkne püramiid. (See on Ungari vein, originaalkeeles Boszorkànyvér / Kunsàgi Cuvée.)

Täna rohkem jooki testima ei hakka. Lähen hoopis ja panen ahju tööle - tsillimarinaadis kanafilee ootab küpsetamist. Pisike kurgi-tomati-sibulasalat kõrvale ja ongi imemaitsev õhtusöök valmis :) Mulle ikka meeldib kokata :)

jaanipäev Pilpakülas :)

Kallipai Mädzule :)

Aga seda pean ma ütlema, et ma lausa armastan Mädzut. See, kuidas ta viitsib kuulata minu jaburaid jauramisi... Selle eest peaks ta lausa medali saama. Hea, kui on olemas inimene, kellele saab rääkida ükskõik kui tobedatest mõttekäikudest ja teooriatest. Ja kui see inimene veel kaasa mõtlebd ja omalt poolt julgustab järgmisi samme astuma - kullatükk :) Eilne õhtu oli fantastiline! Aitäh, lilleke. Mul oli vaja kogu see teema kellegi kriitilise silma alla laotada ja enda jaoks selgemaks rääkida. Loodan, et julgus mind maha ei jäta... Ning ma loodan, et ka sina lähed meie ühiselt sepitsetud plaaniga julgelt edasi ;)

Laske elada!

Hei, hallo, võtke hoogu maha! Täna on ometi ju peaaegu pühad ja pealegi lühendatud tööpäev! Kust see töökoorem nüüd sisse sõitis? Leedukatel ei olegi peomeeleolu? Või olen ma nende itimeestele nii lemmikuks saanud, et kohe peavad mulle IGA päev see nädal kirjutama. Iga uus probleem vanast kaks korda töömahukam. Laske elada! Jeerum, ma pole isegi tänasele blogiringile saanud! Samas... 2,5 tundi veel ja siis lennaku kogu serveriruum kasvõi õhku - mina pühin tallinna tolmu oma jalgadelt :) Pidu-pidu :)

see nädal on neljapäev reede :)

Ostsin eile endale neljapäevaks tln-Trt bussipileti ära. Nii igaks juhuks, sest jaanipäevaks sõidavad ilmselt rohkem kui mitu inimest linnast välja. Koolid saavad ka läbi ja seega on tõsine oht alles õhtuks pilet saada. Pealegi ma olen juba kord selline korralik inimene, kes valmistub varakult igaks asjaks. Igatahes, ostsin mina pileti ära ja enda suureks üllatuseks ei olnudki ma esimene, kes seda teinud oli. Ma ei saanudki istekohta nr. 1. Keegi oli ette jõudnud. Ma ei tundnudki ennast enam nii hälvikuna :D
Nüüd loodan, et liiklus pole väga hull ja ma jõuan Tartu bussijaama õigel ajal - siis saan kohe otse kella kuuesele bussile hüpata ja koju sõita. Oh, ma loodan, et seekord ei riku miski mu bussisõitu ära ja ma saan silma looja lasta - kragisev raadio või selgavajuv kõrvalistuja ei kuulu minu ideaal-plaani.

või?

Jeerum, kuidas ma ei kannata, kui ma küsin inimeselt "või" küsimuse ehk siis "kas see või teine" ja saan vastuseks miskit sellist nagu "ok", "jah" või "ei." Ja siis kui üle küsid, siis vaadatakse sind nagu napakat, et kuidas sa aru ei saanud. Vahel tahaks pead vastu pehmet seina peksta selle peale. Ausalt, tunne on selline nagu räägiks seinaga.

millal tõus hakkab?

Mõni lugu on selline, et mõjub sulle just nii nagu su tuju parasjagu on. Kui sa oled rõõmus, siis see muudab sind veelgi rõõmsamaks ja lõbusamaks. Kui sa oled kurb, siis süvendab see sinu kurbust mitme kraadi võrra hullemaks. Kui igatsed, siis paneb see su hinge ja südame suurest piinavast igatsusest valutama. Vot Suni viimasel plaadil on neid mitmeti mõjuvaid lugusid mitu tükki, avastasin just natuke aega tagasi. Aga hea plaat on ikkagi :)

karussell jõudis alla tagasi

Täna pole enam üldse nii vahva päev kui eile oli. Jätkub see hommikune jant, et kell viis plaks silmad lahti ja istun üleval pool tundi. Uuesti magama jäämine on raske ja seejärel ärgata veelgi raskem. Ja nagu sellest ei piisaks - täna hakkasin terminale vahetama siin. Oeh... ving-ving-ving. Revideerisin oma arvamust alumise korruse rahvast - leidub ka seal vingatseid. Kuigi, kui palusin, et ta end minu peal välja ei elaks, siis läks natuke leebemaks suhtumine. Ma saan aru, et nende jaoks esindan mina it osakonda ja seega ka siit tulevaid otsuseid, aga antud juhul olen ma ainult käsutäitja. Don't shoot the messenger, mäletate? Tjah... igatahes tänane tuju pole nii pilvedes kui eilne. Lähen parem jalutan mööda Pärnu maanteed, saan seda pinget välja endast natuke. Mulle ei meeldi loota ja oodata, kui tean ette, et tulemus on negatiivne ehk siis puudub üldse. Aga ma ei oska ka välja lülitada seda poolt endast, mis kõigele vaatamata suudab edasi loota. Tüüpiline kas pole...

pealtkuulaja

Sattusin täna bussis pealt kuulma ühte vestlust. Kutt rääkis, et kavatseb Taisse puhkama minna ja sõpradega mitme peale maja üürida seal kaheks nädalaks. Tibi avaldas imestust, et ega see ju väga odav olla saa. Selle peale teatas kutt enesekindlalt: "Oh, paar nädalavahetust ei pidutse suurelt ja ongi need mõnikümmend tuhat krooni koos."

Jaah... vot neid pidusid tahaks kohe ise näha.

kevad südames :)

Tanel Padar & The Sun - 100% Rock'n'Roll. Parim album üle tüki aja! Mul juba teist korda ketrab täna ja tuju on meeletult hea. Selline muusika kohe teeb tuju heaks. Ma ei tea, mul vist kevad südames, aga kuidagi kerge ja õhuline on olla. Eks see hormoonide-karussellil nii käibki, küll varsti jälle alla kihutan :P Aga praegu käin ja põrkan mööda maja ringi :D Lihtsalt hea on olla vahelduseks :)

Power of Four: peaaegu sada ehk 99

ork

Peale mõningast mõtlemist ja mitmepäevast seedimist pean nentima, et mina lendasin jälle orki. Tüütu. Nüüd tuleb vaikselt paigal püsida ja oodata, kuni see üle läheb. Et ma ka oskan.

Tasakaal täitsa paigas

Eile Katariina Rosaalie sünnipäeval sai ka Toomemäe mänguväljakul mängitud natuke :) Seekord tegin selle tasakaalu-poomi ära ja suutsin lõpuni kõndida. Tubli olen :)

selle suve esimene maasikas :)

uni on niiiii magus

Tln-Trt-Tln bussisõit on jube. Mida soojemaks ilm läheb, seda jubedamaks läheb sõit. Tänane oli üks õudsamaid üldse - bussijuht keeras oma kragiseva raadio põhja ja mina võisin magamisest ainult unistada. Tore, aitäh. Nüüd vean oma kanged kondid pehmesse voodisse ära ja loodetavasti näen und ilusatest meestest. Võiks ju vahepeal, onju.

igatahes jah.

Täna on eriti juhe päev. Meeletu uni on kallal, sest mul on ju vaja iga õhtu südaööni jalkat vahtida. Mitte, et ma siis üldiselt eriti jalgpallist hooliks või sellest miskit teaks, aga lihtsalt sportlik hasart tuleb peale. Siis olen täna vist kokku ligi poolteist tundi siin ühe naisterahvaga jutustanud - no lihtsalt jätkub juttu kauemaks. Hästi muhe tädi on :) Siis oleme siin poistega arutlenud nudismi teemadel - ärge parem küsige. Mehed on sellised homofoobid et ainult imesta! Koogid ja kommid ka eriti ärksamaks olemist ei teinud. Siis tehti minust koos minu Suure Sõbraga pilti, millest pool on ka eelmises postis üles pandud. Lisaks teatas Suur Sõber minu kohta rõõmsalt, et oh, ma ei usu, et on eriti midagi, mida see neiu näinud ei ole. Et nagu ah? Ei hakanud edasi küsima. Ahjaa, lisaks vahetasid poikad minu klaviatuuril nõrgad tähed (b,g,d) tugevate vastu, nii et mul oli kaks paari tugevaid kaashäälikuid. Oi ma vihkan tähtede lahti kangutamist klaviatuurilt. Rohkem ei tulegi meelde... Lihtsalt ülimalt juhe päev.

Tööhoos :)

ai

Lõikasin endale just paberiga näppu :( Jube valus ja kibe on.

kolm kaunist sõna... või noh peaaegu kolm.

Naljakas, kuidas üks pisike rida, kaks lühikest sõna võivad tuju nõnna heaks teha :) Vot kui natuke on vahel vaja, et kriips kõrvuni oleks. Mitte, et nende ilmumine siis miskit muudaks. Lihtsalt on hea teada, et ma pole ainus :P

Jalgpall :)

Jalgpallimatš endised vs praegused. Pildil on praegused rünnakul - ehk siis noormees heledates riietes. Ääremärkusena pean mainima, et see rünnak ebaõnnestus :)


Meie Koduekstra "jalgpall." Poole mängu ajal lendas see aga tiigile hõljuma ja pidime microsofti "jalgpalli" kasutusele võtma. See lendas palju halvemini :P


Juhin tähelepanu meie pallile, mis antud pildil on kõrgel meie peade kohal õhus. Kõik ootavad, millal ja kuhu see alla langeb :D

Meister veinikabetaja :)

Esimesed pildid db päevadest ilmusid päevavalgele :) Panen siia siis ühe pildi meister veinikabetajast :)

Hey, what's going on!

Mis lahti on? Minu sõprade hulgas on äkitselt lahti läinud töö vahetamise ja auto ostmise laine. Kolm sõbrantsi lõpetavad juuni lõpus töötamise oma praeguses töökohas. Kaks on endale auto ostnud. Kolmas käib autokoolis. Väga imelik, et need kõik korraga toimuvad.

Just kilkasin msnis ühele neist sõbrantsidest, et arva ära, kellel täna 8-sentimeetrised kontsad all on, ja tema arvas selle peale, et tänavune aasta on ikka hull muutuste aasta. On tõepoolest.

ilu nõuab ohvreid?

Jep, see on nüüd ametlik - mina pole normaalne. Need kingad... Milleks seda nüüd vaja oli? Täna õhtul mina enam ei kõnni. Kahtlustan, et juba lõunaks viskan ma need jalast ära ja pistan plätud jalga. Sest et noh... ilu nõuab küll ohvreid, aga kas just selliseid?
(Kuigi... mõnus on nii pikk olla :P)

see on see päev...

Homme... homme on 95% tõenäosus, et üks Mutt paneb alla oma kaheksa sentimeetrised kontsad, pistab sinna otsa helesinise seeliku ja roosa topi ning teeb rahvale tasuta tsirkust.
Ja kui eluga välja tulen sellest, siis reedel lähen tööle oma valgete linaste pükstega, all ikka need kaheksa sentimeetrised kontsad. Teooria peaks olema koguni selline, et jõuan nende valgete pükstega ka Tartu ja laupäeval hirmutan oma "teist perekonda" nendega :D Aga noh... igaks juhuks pistan ka teksad ja mustad kingad kotti, sest minu puhul on suht suur tõenäosus, et valged püksid pole väga kauaks valged.
Aga enne tuleb homne päev nende uute kingadega üle elada ja siis saab juba edasisi plaane teha :)

lubi

Ja seda ka veel, et täna hommikul jõudsime koos Mädzuga järeldusele, et ma olen lubjakas. Ajale jalgu jäänud. Kui kuulata, kuidas mõni tibi mehi landib, siis tekib endal tunne, et ma ei tea mitte piiksugi meestest ja nende lantimisest. Ma olen lootusetult ajast maha jäänud. Augustis täituv kolmas aasta tõestab seda - ma olen lubjakas. Mind tuleks riiulinurka tolmu koguma lükata, et ma noortele ja ilusatele jalgu ei jääks. Sest näib, et tänapäeval mina enam hakkama ei saa. Kurb aga tõsi.

nii kuum... et põletan huuled.

Võeh, tänase ilmaga on lausa piin neid monitore tassida. Toas on meil kuskil 28 (või rohkemgi) kraadi sooja. Üldiselt pole ka mujal majas väga palju jahedam. Ja kui rasket asja tassida, siis hakkab nagunii soe ju. Täna olen ma aga varsti kuumarabandusest nõrkenud. Maja peal juba jõuti küsida, et kas mul toas mehi polegi, et mind niimoodi ekspluateeritakse. Aga pole hullu, need monitorid pole niiiii rasked, et ma neid tassida ei jõuaks. Lihtsalt palav hakkab ja kõht hakkas kah valutama. Muidu on normaalne - saan inimestega suhelda vähemalt :)

muideks

Kõigile teadmiseks, et Mädzu on tore tädi.

Niimoodi kirjeldas minu ülemuse 17-aastane tütar oma isale Mädzut, peale seda kui oli temalt metallica pileti ostnud. Lapsesuu ei valeta ;)

aitäh :)

I: Mida sa küll sööd, et nii tark oled?
Mina: Ei söö miskit erilist, ma olen ju seda kõike koolis õppinud.
I: Ei, seda ei anna õppida. Sa kas oled tark või ei ole. Sina oled.


Pole midagi öelda, kui nii armsalt on kommenteeritud... Neil on see vist geenides ;)

I used to dream

I used to dream (Sequence)

1. I used to walk in unknown places
And used to meet some ruthless faces
I used to dream about some changes
But all I got were offences

2. Years went by and I grew older
And in nights my bed got colder
Now I began to dream
About someone who loved me

I used to dream…
About someone who loves me
About some brightness in my life
But I wasted my days away

It's hard to get by
It's hard to get by just being alone
But I try to survive

3. Then you came as a flashing light
From the sky above me
Inside of me begun a fight
Do I wanna be lonely?

4. I have heard of miracles
But I hadn't heard of you
You are more than my life to me
I hope I'm too

I used to dream…

ära süüdista peeglit, kui nägu kõver on.

Täna pole minu päev. Mind on selle monitoride vahetamise käigus nii ära tüüdatud ja välja vihastatud. Kõigele lisaks suutsin ma oma käevõru ära lõhkuda :( See nullis tuju päris korralikult ära. Tahaks väljas päikse käes olla ja mitte mõelda töö peale...

ving-ving

Monitoride vahetamine sakib sajaga. Eriti tore, et siis täna hakkas vinguma itimees, kes teab väga hästi, kuivõrd vihale mind ajavad vinguvad mehed selle monitoride vahetamise ajal. Et nagu kõigepealt vingume, et ma tahan 19-tollist monitori, mulle ei meeldi see 17-tolline, ja siis kui lõpuks viin talle 19-tollise hakkab uus vingumine pihta? Ausõna, lase endale kuul pähe, hakkab kõigil kergem. Ma pean jätkuvalt nentima, et alumise korruse rahvas on tunduvalt mõistlikum. Kõigest terve hunnik monitore veel tassida... Fun-fun-fun...

rahu, ainult rahu

Ja seal db päevadel jälle leidus inimene, kes teatas mulle, et ma olen tallinnas palju rahulikumaks ja rõõmsameelsemaks muutunud. Mine sa tea... kui juba üsna mitmes inimene seda arvab, siis äkki olengi...

Jumal hoiab lolle ja joodikuid.

Niinii... see nädalavahetus olid siis db päevad. Õigemini oli ürituse nimi DB päevad 2006, mis justkui annaks lootust, et see suurepärane kokkutulek võib korduda. Loodan küll... Igatahes, üritan siis lühidalt (niivõrd-kuivõrd lühidalt) miskit ka kokku kirjutada selle kohta.

Laupäeval kõigepealt suutsin ma nii jubedalt ajahätta jääda, et olin raudpolt kindel, et nüüd jään hiljaks ja Mäger peab minu järel ootama. Aga näed, jumal hoiab lolle ja joodikuid (ma ei tea küll kumb mina olen) ja kõnealune noormees helistas ja teatas, et tema jääb 15 minutit hiljaks, kas mulle sobib see. Läks jälle õnneks ja ma ei pidanudki hiljaks jääma. Aga asjaolude kokkulangemise tõttu sõitsin üritusele hoopis Huligaaniga, kes juhtus mööda sõitma ja korjas mind 30 sekundit enne Mägra saabumist tee äärest üles :) Edasi läks sõit Söödi puhkemajade suunas, kus enamus seltskonda juba ees ootas. Kokku tuli meid sinna vist 16 - 8 endist ja 8 praegust; uusi praeguseid (ehk peale mind priaga liitunuid) oli üks - Marko.
Algul niisama lobisesime ja toksisime ringis rannapalli. Kui viimased tulijad ka kohale jõudsid, siis hakkas pihta "ametlik" osa ehk siis ettekanne pria it ajaloost. Kahjuks ei filminud keegi seda ettekannet ja seega jääb see pärl teistel kuulmata-nägemata. Lühike ülevaade anti üldse nendest, kes on tulnud, kes on läinud ja pisut pikemalt peatuti kohalviibijatel. Igaühe puhul pidid tähtsamad ninad ka seletama, miks just see inimene tööle võeti ja mis tema tööülesanded olid alguses. Kui järjekord Huligaanini jõudis ja tema kohta küsiti, et miks ta siis tööle võeti, siis teatas Imre, et põhjusest pikemalt räägitakse järgmisel slaidil. Järgmine slaid oli aga minu pilt :D Oi seda pisikest naeru, mis siis lahti läks. Ikka juhtub, et slaidide järjekord läheb meelest ära, onju :P Minu puhul teatati aga, et mind võeti tööle, sest sooline tasakaal oli paigast ära ja oli vaja naisi juurde. Vot mis minu funktsioon seal oli - naissoost iluvidin :) Seda olen ma koguaeg kahtlustanud :P
Seejärel tuli ametlik jalgpallivõistlus endiste ja praeguste priakate vahel. Vaatamata arvulisele vähemusele, mis mängu jooksul suurenes (Margus kukkus ja nihestas jala ära,) võitsid endised priakad 3:2. Hip-hip-hurraa meile :) Aga päris huvitav on mängida, kui palliks on täispuhutav rannapall, plats on konarlik ja kaldega, tuul on päris tugev ja terve plats on lambasitahunnikuid täis. Õnneks ei maandunud keegi keset hunnikut ja riided jäid ilusasti puhtaks :)
Õhtune eeskava sisaldas veel õllejooksu, mille võitis Fred, kes sai endale rinnapeale ilusa kleeps-tattoo. Kusjuures, kas Eestis enam ei tehtagi üle 10 kraadist õllet? Igatahes korraldajad kurtsid, et kõige kangem, mis nemad leidsid, oli 10 kraadine. Miks üldse tehakse õllejooks alati võimalikult jubedamaitseliste õlledega? Seejärel tuli kaks matši veinikabet - minu ja Blondi vahel ning kahe Marguse vahel. Esimese võitsin mina :) Teise puhul tuli võitjaks Huligaan ehk siis taustajõud ühe Marguse seljataga :P
Jalgpalli ajal pandi ka grill küdema ja toodi lauale salatid ja liha - nagu siis selgus, pandi need eksikombel sügavkülma ja seega oli esialgu laual hulk jääsalatit :) Õhtul hakkasid saunaringid ja niisama jutustamine, mille käigus mõni tegelane suutis end päris loomaks juua. Mind üritati ka jooma meelitada, aga õnneks suutsin ma sellest keelduda. Selle peale tuli muidugi kommentaar, et ma olen heaks läbirääkijaks muutunud... Eks see sõltub ka, kes ja kuidas üritab. Mingi odava "joo põhjani või anna musi" mänguga mind nõusse ei saa. Nii jätsingi F&M'i Blondit piirama ja ise läksin ülejäänud seltskonnaga majja ühislaulmist nautima. Peale väikest laulmist läksin hoopis alumisele korrusele piljardit mängima. Esialgu läks mul nagu tavaliselt - isegi valgele pallile pihtasaamisega oli probleeme :P Aga peale mõningast harjutamist sain juba päris ilusasti ka sihitavale pallile pihta.
Siis näitas kell juba päris hilist ööd või pigem juba varahommikut ja otsustasime magama minna. Enne minekut jõudis aga ennast loomaks joonud Mäger päris lolliks minna ja mul oli ikka väga raske viisakuse piiridesse jääda. No ma kohe üldse ei kannata, kui lakku täis tüüp hakkab mul seljas elama ja maha rääkima. Aga noh tore on teada, et kui mul tekib vajadus või patareid tühjaks saavad, siis võin tema poole pöörduda... Õnneks on mul akulaadija olemas ja seega seda vajadust ei teki. Lõpetuseks teatati veel, et tema majakese teisel korrusel on lai voodi ja ma võin alati sinna maanduda. Mnjah... aitäh pakkumast... Kui ma lõpuks oma majakese juurde jõudsin, selgus, et noored olid teineteist leidnud ja minul enam magamiskohta polnud. Kuigi ma teadsin, et teistes majakestes peaks vabu kohti olema, ei saanud ma neid otsima minna, sest ma polnud kindel, kus majas see suur lai vaba voodi mind ähvardab. Nii lonkisin suurde majja tagasi ja maandusin Marko kõrval diivanile istuma. Tunnikese vestlesime ja siis sai uni ka meist võitu ja üritasime istuvas asendis magama jääda. Mina andsin tunni aja pärast alla ja kobisin üles. Akna all määgivad lambad ei ole just parim saatemuusika uinumiseks. Kael oli ka nii kange, et liigutadagi ei saanud! Lonkisin hoopis mööda õue ringi, nautisin hommikupäikest ja kuulasin konnade krooksumist.
Üheksa ajal hakkasid ka teised end vaikselt liigutama ja õhtust toibuma. Õhtune "kaotaja" sai hommikul oma võimaluse ja istus kuuleka koerana tekiservas ning tassis asju ette. Mina tegin veel paar piljardimängu, et kätt harjutada ja siis jõudsid kõik end jalule ajada ja asusime hommikusöögi kallale. Mmm... seljanka on parim hommikusöök, kui sa oled öö jooksul tund aega maganud. Pohmelliga on see ilmselt veel parem, aga mul õnneks polnud pea haige. Hommikul loeti ka vigastused ja sääsehammustused kokku - Margusel polnudki jalg väga hullult paistetanud, Blondi oli suutnud omal kulmu rulli lüüa saunauksega ja sääsehammustusi oli ilmselt kõigil. Minul on neid igatahes hulgim ja need kõik sügelevad mõnusalt. Lõpuks tegime lehva-lehva ja saingi oma pehme voodi poole sõitma hakata.
Kodus sain kaks tundi magada ja siis pidin end tallinna bussile vedama. Bussis põhjustasin enda kõrval istunud noormehele ilmselt pisikese infarkti, kui keset sügavat und äkitsel ehmatusega üles ärkasin ja istukile hüppasin :D No mis nad siis näitavad filmi, kus on paugutamist sees - magav inimene võib kõvema mürtsu peale ehmatada ja üles ärgata. Õhtul veel natuke aega vegeteerisin kodus ja vajusin lõpuks sügavasse unenägudeta unne. Täna õhtul kavatsen ka varakult magama minna, sest hetkel on ikka kergelt hõljuv tunne ja aju on vati sisse mähitud.

Ja selle "lühikese" kokkuvõte lõppu püstitan keerulise küsimuse, mis mulle laupäeva hilisööl esitati - kumb on litsim mees - kas F või M?

/Update 16:19 --> Marguse jalg pandi traumapunktis kipsi. Näib, et jalgpallimängus saadud vigastus oli tõsisem kui niisama venitus :(

uues kuues pilt :)

Oi kuram kui suur see 19-tolline monitor on! Ma pean peaaegu et pead pöörama, kui tahan ühest ekraaniservast teise vaadata :D Aga uue monitori seadistamine on tõeline peavalu... Et ikka pilt oleks perfecto, selleks tuleb tublisti võimelda. Siiski... nii nunnu uus monitor :)
(Ma vaatan, et olen kahtlaselt tihti hakanud kasutama sõna "nunnu." Väga kahtlane.)

ai-ai-ai mu vaesed jalad

Mulle tuli praegu meelde, et ma pean hakkama homme monitore tassima... Arvake ära, kellel on kõik lihased nii tulivalusad, et isegi trükkimine teeb õlale liiga. Homme tõotab tulla põnev päev... Saan monitoridega ringi longata. Ma ei hakka ennast petmagi lootusega, et homme pole enam jalad ja kõik muud kohad nii haiged ja oiged. Homme on ilmselt hullemgi...

I'm back

Peaagu elus ja terve. Natuke päevitunud. Väga magamata ja väsinud. Ülimalt rahul ja õnnelik :)
Aitäh neile, kes kohal olid :)
Pikem jutt tuleb hiljem, kui viitsin kirjutada.

jee...

Järgmine nädal hakkan monitore vahetama. Jälle. Nunnu. Ja varsti tuleb terminalide vahetamise ring. Veel nunnum.
Samas - seekord vahetan ka enda monitori välja ja saan endale 19-tollise musta iluduse :) Nii et ma väga kõvasti ei kurda ;)

auto :)

Vot selliste asjadega tegeleme meie töö ajal :P Sünnipäevakingitus meie "Sposatole" ;)

miks?

Miks inimesed arvavad et ma olen neile 24/7 tasuta it-tugi? Vaikselt hakkab vunts tõmblema, kui järgmine inimene arvab et ma tahan oma niigi lühikest nädalavahetust tema arvutit remontides veeta. Nädala sees - palun, kui häda ikka suur on, siis olen kohal. Aga nädalavahetus? Miks mina ei tohi puhata oma tööst?

Jep, täiskuu jõuab aina lähemale.

nuuks :(

Enesetunne on terve päeva naljakas olnud. Sees vaikselt keerab hommikust saadik. Peavalu on ka tugevamaks muutunud ja külmavärinad piinavad vahelduva eduga. Toas on aga nii soe, et külmavärinad peaks olema üks viimaseid asju, mis mul kallal võiks olla. Krt, ei ole hea enesetunne.

girl power :P

Oh jah, see on ikka lausa nauding siin tööl vahetevahel naisterahvaga suhelda. Olgugi et algus oli nagu tõrksa taltsutus - pettumus itimeestes valati mulle kaela. Aga siis õnneks leidsime ühise keele ja edasi oli juba mõnus asju arutada. Kahepeale jõudsime ka probleemi lahenduseni ja ei peagi mehi tüütama hakkama :) Ma ausõna naudin seda naistega suhtlemist. Päev otsa meestega suhtlemine tüütab vahel ikka kohutavalt ära. (Ilmselt tüütaks ära ka päeva otsa ainult naistega suhtlemine...)

brrr

Vahva, meil hakkab Notes hapuks minema. Seda pole nüüd küll vastu suve vaja...

äratus!

Muusikakeskus läks öösel lolliks - kell kaks hakkas üürgama. Ma ei saa aru, mis värk see on, et peale voolukatkestust läheb talle äratus peale? Päeval saan ma selle välja lülitada, kui aga elekter öösel ära käib, siis ongi kell kaks äratus. Prr, väga ebameeldiv üllatus oli. Õnneks on mul pult voodi lähedal ja ei pidanud sooja teki alt välja ronima :)

vot nii

Maks & Mooritsa saslõkk sea kaelakarbonaadist, viilutatud ahjukartulid, värske hapukapsas ja roosa vein - igasugune stress kaob nagu hommikune udu.

Ja jalgsi koju kõndimine aitab suurepäraselt maandada päeva jooksul kogunenud pingeid.

pildid

Vaatasin just paari viimase aasta pilte ja selline mõnus nostalgia tuli kallale. Seni parim puhkus oli ikka see esimene puhkus Pärnus... Ja need sünnipäevade pildid... Kolhoos oli ikka lahe üritus :P

Hakkan nüüd ilmselt otsast neid pilte ka paberkujule organiseerima. Kahjuks on enamus vanu pilte tehtud minu hp-fotokaga ja need on kõik 640x480 mõõdus... Eriti ilusad need ei tule, kui nt k-arvutis fotoks teha. Teab keegi, kas kuskil saab ka (mõistliku hinna eest) selliseid kehvema kvaliteediga pilte normaalselt fotoks teha? Need ei pea just 10x15cm tulema, lihtsalt tahaks neid paberkujul endale saada. Kas tavalise värviprinteriga fotopaberile printides tuleksid need normaalsed, on keegi proovinud?
Paberkujul on pilte ikka palju parem vaadata - võtad albumi sülle ja imetled rahulikult...

täiskuu

Jep, kohe tunda, et täiskuu hakkab kätte jõudma. Inimesed lähevad segamini ja kõiksugu napakad aktiveeruvad. Isegi tehnikale näib see mõjuvat ja osad asjad teevad seda, mida nad üldse teha ei tohiks. (Minu arvuti on muidugi esirinnas...) Aga aru ma ei saa, miks mõnedele inimestele see täiskuu mõjub ja nad kammivad end sassi, samas teised on nagu tavaliselt ikka? Ja miks need segamini kamminud inimesed just mulle kraesse kargavad?
Igatahes on praegu alles kolmapäev ja 11nda juunini on pikalt aega... Põnev, mida see nädal veel tuua võib.

sügelevad näpud

Pidin ma seda tegema! Pidin ma hakkama neid uusi telefone vahtima! Nüüd istun ja sügelen ja ei jõua uut kuud ära oodata. Poodi ei julge ma telefone katsuma minna, muidu ei suuda üldse enam elada. Aga uut telefoni on mul vaja... Noh mitte just otseselt vaja, aga kaudselt siiski. Minu närvikava ja pöidlalihaste huvides on vaja. Sest praegune telefon on mind nii siniseks vihastanud viimasel ajal, et vähemalt korra päevas tahaks vastu seina lapikuks visata seda. Need klahvid käivad lihtsalt nii kõvasti ja imelikult, et ma ei suuda varsti enam üldse oma telefoni kasutada ilma et omaette ei ropendaks.
Uus lemmik on nokia 6131. Nii armas ja nunnu, vähemalt piltidel. Funktsionaalsuselt on sel olemas minu jaoks kõige olulisem - FM-raadio. Ega digikaamera ka liiga ei tee :P Peamiselt on ta siiski nunnu... ja kuna ma tahan endale just klapiga telefoni, siis on nokia telefonidest see ainuke, millel pole seda tobedat antenni küljes. Juuli alguses vaatab siis, kas ka poes tundub see telefon nii nunnu ;)

Aga ühte asja pean ma ütlema - ei ole üldse hea tunne, kui sinu värskelt punaseks värvitud pea kohta öeldakse oranz. Ei ole hea tunne.

seiklusjutte tallinna ühistranspordist

Täna oli vahva vahejuhtum töölt koju sõites. Ootasin peatuses oma bussi; õigel ajal (juba see oleks pidanud olema kahtlane...) sõitiski ette praktiliselt tühi (teine asi, mis oleks pidanud ettevaatlikuks tegema) nr 36. Istusin ilusasti sisse ja vajusin oma mõtetesse. Risti peatuses (kaks peatust peale minu peatust) märkasin, et rahvas tõusis kuidagi robinal püsti ja heitsin ise ka pilgu aknast välja. Õnneks polnud mu aju väga puhkeseisundis ja sain aru, et kuidagi vale peatus on. Astusin välja, vaatasin imestunult bussi tagumisel küljel olevat numbrit - vastu vaatas selge 5. Oleksin ma ainuke imestaja olnud, siis kahtleksin oma selges mõistuses. Õnneks oli neid bussinumbrit kontrollivaid inimesi teisigi. Egas midagi, lippasime siis hulgakesi selveri juurde õiget 36't ootama. Tükk aega seisin seal ja imestasin omaette... Väike seiklus pidavatki elule selle õige maigu andma...

Loodus on tõepoolest "imeline"

elu kui muinasloos või kui õnne loos?

See nädal on segane nädal. Tööl toimuvad müstilised asjad mitmete vidinatega, inimesed satuvad haiglasse, sõbrad on hädas segi keeranud meestega... Kõik näib justkui korraga juhtuvat. Kui see nädal samas tempos jätkub, siis laupäevast pria itikate kokkutulekut ma lausa kardan. Täna sain veel teada, et Vopsu ei tule ilmselt - tööülesanded võtavad oma. Ja muidugi on minu elus tüüpiline, et kui toimub miskit, siis ikka mitu asja korraga - Zum peab oma sünnipäeva ka laupäeval! Ja ma ei saa minna, sest ma olen juba pria ürituse raha ära maksnud ja alt hüpata poleks viisakas. Järgmine laupäev on Katariina Rosaalie sünnipäev ja sinna lähen ma igal juhul! Ärge proovigegi mingit muud üritust mulle sellele ajale sättida, ma lihtsalt ei tule kohale.

Muideks - tööl nälja peletamiseks (ehk siis hommikusöögi ja õhtusöögi vaheliseks näksimiseks) sobivad väga hästi pähklid, rosinad ja muud kuivatatud puuviljad. (välja-arvatud aprikoos...) Soolased kreekerid ei sobi absoluutselt, sest need tekitavad isu millegi toekama järele. Samas olen magedaid küpsiseid ja näkileiba ka kasutanud nälja eemale ajamiseks ja need mõikasid väga hästi. Aga soolane söök ei sobi, sest selle peale hakkavad süljenäärmed ikka väga usinalt tööle. Meeletu kiusatus on terve kotitäis kreekereid korraga nahka pista. Nii nämmad on lihtsalt. Pean ikka pähkleid juurde ostma... Kreekerid tuleks äkki hoopis koju tagasi viia, muidu on liiga suur kiusatus? Raske see süsteem, kui tööl külmkappi pole, kuhu võileib hoiule panna. Suurt sooja sööki ma aga lõunaks ei taha, sest muidu söön end lihtsalt paksuks. (Pria-kogemus näitas seda väga hästi - kahe kuuga viis kilo.) Aga need kreekerid on pahad, sest nad on nii nämmad!

piirid

At some point, you have to make a decision. Boundaries don't keep other people out. They fence you in. Life is messy. That's how we're made. So, you can waste your lives drawing lines. Or you can live your life crossing them.
Here's what I know. There are some lines too dangerous to cross. But there are others... if you're willing to throw caution to the wind and take a chance, the view from the other side is spectacular.


Dr. Meredith Grey - Grey's Anatomy.

Nanny :)

See Nanny on ikka puhas kuld :) See kuidas Fran ja Niles kahekesi C.C.'d peedivad - fantastiline! Mõnus suutäis naeru igas päevas :) Ja pole hullu, kui iga päev pole aega seda vaadata - mul kodus tiksuvad 2.-6. hooaeg vaikselt kohale. Pean kuskilt dvd-kirjutaja orgunnima ja hooaja kaupa need ümber kirjutama. CD'sid läheks ikka väga palju :P Aga see sari on niivõrd lemmik, et alati võin uuesti vaadata :) See sarkasm... My rolemodel :D

alati populaarne :)

Lubatud pildike mõnusast kohvikuskäigust:

klassikaline nädalavahetus :)

Niih, jälle nädal vahetunud ja mina ei kirjutanud kriipsugi siia blogisse. Viimasel ajal on mul nädalavahetusel kohe selline vastumeelsus kirjutamise suhtes. Heal juhul pühapäeva õhtul tuleb tuhin peale, kui sedagi. Aga tegelikult ongi nädalavahetused puhkamiseks ja oma asjadega tegelemiseks. See laupäev oli nii perfecto, et rohkem perfecto oleks raske olla. (Ok, päike oleks võinud terve päeva paista...) Hommikul kepsutasime Mädzuga linna peal ja nautisime täiuslikku naistekat - pisike hiline hommikusöök ja väike juuksur :) Kuna juuksuritädi otsustas hilineda, siis mõtlesime meie, et lähme istume kuskil ja teeme aega parajaks. Valitud kohaks osutus Narva kohvik. Ja oioioi kui õige valik see oli! Astusime uksest sisse ja oleksime justkui 20 aastat minevikus tagasi läinud! Ja menüü oli veelgi fantastilisem - maailma kõige parem seljanka maksis seal 15 krooni. Seljanka kõrvale võetud lihapirukas viis keele alla. Raudselt lähen ma sinna tagasi, et järgi proovida menüüs nähtud sibulaklops - kasvõi lihtsalt nime pärast. Leidke mulle mõni teine söögikoht tallinna kesklinnas (või tegelt suht terve Eesti pealt), kus pakutakse sibulaklopsi ja kus päevapraeks oleks sardellid kartulipudruga. Igatahes väga super hiline hommikueine :) Söögikõrvale pakutud teest tegin ma suisa pilti ja riputan selle õhtul siia juurde. Seda lihtsalt peab ise nägema :P

Juuksuris oli nagu juuksuris ikka, kahekesi on seal palju lõbusam käia kui üksi :D Saab rohkem jutustada ja kommenteerida ;) Tegin Mädzust pilti ka, kui tal värv pähe määritud oli, aga kuna mulle meeldiks veel mõnedkümned aastad elada, siis seda ma siia üles ei riputa :P
Kui juuksurist välja astusime, siis vaatas meile vastu hall ja vihmane maailm - kuhu jäi hommikul säranud päike? Ja mul oli veel kindel plaan linnas ringi jalutada ja pilti teha... Better luck next time, right? Ronisin selle asemel trolli ja sõitsin kodu poole. Rüüstasin veel Rocca prismat ka ja tassisin külmkapi sööki täis, nii et järgmised kaks kuud on hea mureta olla :P
Õhtul pistsin veel kõik oma riided masinasse ja vaatasin pärast telekast filmiklassikat - Kolm meest ja beebi. See lihtsalt nii hästi sobis sellesse laupäeva!

Pühapäev oli selline pesuehtne kudemise päev, et mitte midagi ei viitsinud teha. Jutustasin arvutis, koristasin natuke ja vaatasin filmi. Hiliseks lõunasöögiks tegin ahjukartuleid juustuga - mmm... Vot ahjukartulid on üks söök, mis mul alati välja tuleb. Meeletult hea oli, isegi kui seda kinnitan ainult mina :P Peale sööki otsustasin laiskusest võitu saada ja natuke ka väljas lonkida - vedasin oma laisa tagumiku Harku järve äärde ja istusin seal pool tunnikest. Oh kui mõnus oli seal niisama istuda ja kaugusesse vaadata... Oleks kauemgi istunud, aga ei osanud ilmaga arvestada ja olin end liiga õhukeselt riidesse pannud. Pealegi hakkas mul endast kahju, et ma seal niimoodi nii üksinda istuma pidin. Igas suunas, kuhu pilgu pöörasin, vaatasid vastu kas paarikesed või suuremad seltskonnad. Kurb hakkas. Aga küll ükskord tuleb aeg, kui ka mina jalutan seal oma kallimaga käsikäes, küll ta tuleb. Kus ta pääseb, onju :P

Pühapäeva õhtul tegi Lea veel rabarberikooki kah ja ilus nädalavahetus saigi ilusa lõpu :) Olgu õnnistatud etv, et nad näitavad Inglise filme ja sarju - Hercule Poirot on puhas kuld. Sinna otsa tuli veel mingi Iiri-Inglise sarja viimane osa ja päeva lõpetas Inglise huumorisari pisikese külakese ja kohaliku vikaari elust (kahjuks nime ei mäleta.) Selliseid asju võiks rohkem näidata ja paremal eetriajal kah. Kõrini on juba sellest hollywoodilikust pinnapealsusest. See nädal on aga jalgpall ja seega ei ole pühapäeval Hercule Poirot :(

Aga tegelikult ei taha ma üldse vinguda, sest täna on olnud ka ilus päev :) Päike paistab läbi katuseakna lagipähe ja ilm tundub olevat ülimalt ilus. Loodan, et see on nii ka kella viie ajal, sest mul plaanis jala koju minna. Nädalavahetusel sai söögiga natuke liiga tehtud, tuleb end vastukaaluks natuke liigutada :P Nii et täna võib mind näha mööda Tammsaare ja Ehitajate teed kõmpimas :)

Õismäe grüüne :)

Loodus :)

Minu nõrkus - päikeseloojang.


Kolm õde.


Toomingas, mis veel eelmine nädal oli täies õites, on nüüd kaetud sellise valge võrguga.

Eelmine nädalavahe Tartus

Lihtsalt melanhoolne vaade Riiamäelt kesklinna suunas.


Päiksepoolses toas on soe :)


Aiamaal käis meid kurg uudistamas. Kahjuks lähemalt pilti ei saanud :(

venivillem

Tänane päev venib jubedalt. Kell seisab poole ajast lihtsalt. Kohutav. Õnneks saab kohe-kohe läbi ja saan siit umbsest kuudist välja värske õhu kätte. Nädalavahetus :) Homme lähme Mädzuga juuksurisse - tema hakkab blondimaks, mina punasemaks. Igale oma ;)

Tahaks juba värske õhu kätte.

Mõista-mõista.

Kui mul on seljas helehall seelik ja ma söön sokolaadijäätist, siis mitu plekki ma seeliku peale teen? Variandid on:
a) ühe
b) kaks
c) kolm kuni kuus
d) keeran terve jäätise sülle ja tekitan ühe suure pleki.

Variant, et ei tilgutagi jäätist endale kaela, on liiga ebatõenäoline ja seega ei jõudnud eelpool toodud nimekirja.

jälle...

Juhhhuu, uus monitoride vahetamise ring... See saab lõbus olema. Huvitav, mitu tüüpi seekord oma stressi minu kallal maandama hakkavad?

bad timing

No ma ei või - üks kord lähen ma ka lõuna ajal poodi, et endale süüa osta ja siis nemad siin teevad "lauake kata end" trikki. Ja kaks korda veel! Kuhu ma selle kõik mahutan? Keegi banaani ja jogurtit ei taha?

ikkagi inimene...

Inimesed on imelikud. Päriselt ka. Ja mina pole erand. Aga natuke tahaks seda mõtete lugemise masinat laenata. Ainult natukeseks ajaks. Äkki siis saaks kergem. Ja selgem. Sest mina ei oska mõtteid lugeda. Ja see kahtlane sisetunne väsitab ära juba. Sest inimesed on liiga imelikud, et ainult sisetundele toetuda. Mina kaasa arvatud.

pael kaelas - hea elada :)

Jee, mina sain oma Chrysleri kaelapaela kätte :) Ilus sinine pael on, peal on kiri Daimler Chrysler ja Answers for questions to come. Nii armas :) Kellelgi teisel pole sellist paela :)