esmaspäev, 31. juuli 2006

kook

Üksinda elamise juures on see paha asi, et kui miskit küpsetan, siis pean selle kõik üksi pinstli pistma. See aga ei ole figuurile just eriti kasulik. Aga mulle meeldib vahel kooki küpsetada, nii et pole muud kui aga laieneme... Lähen ja vaatangi, mis nägu mu kook ahjus juba on, varsti peaks valmis saama.

tüüpiline

Sünnipäeva planeerimine ainult süvendab minu masendust. Jama, jama, jama.

väga viis

5 päeva puhkuseni. Või õigemini juba praktiliselt 4,5. Nüüd juba tunnen, kuidas ootusärevus tekkima hakkab. Nimekirjad on valmis, kolmapäeval või neljapäeval peaks minema poodi varusid täiendama ja vajalike lisavidinaid ostma. Reedel hakkan pakkima ja laupäeva lõunal purjetan minema :) Nädal sisustatud.

pühapäev, 30. juuli 2006

horoskoop

There is electricity in the air -- the kind that makes your hair stand on end. But it isn't fear that you are feeling; it's the anticipation of what is possible. Still, you are your own greatest obstacle to happiness. Even if you do something crazy now as a distraction, you must come back to face yourself soon enough.

Tänane horoskoop virutab lausa kahe silma vahele - ilmselt olen ma tõesti ise see, kes seisab minu ja õnne vahel. Mina oma tagasihoidlikkuse ja arglikkusega. Võimetusega teha vajadusel esimene samm. Ja kui ma lõpuks teen selle esimese sammu, siis ei julge ma n-ö i'le täppi peale panna. Tõsi, viimasel ajal olen ma natuke julgemaks muutunud, aga kasu pole sellest olnud. Vale sihtmärk? Ilmselt küll. Aga see on juba teine jutt.

laupäev, 29. juuli 2006

unistus

Nägin just oma unistuste ühetoalist korterit. Just sellist korterit tahaksin endale. Suur köök, avar esik, suur panipaik esikus ja mõnusalt avar elutuba. Täpselt sellist ma tahaksin, ainult rõdu on puudu. Kahjuks on tegemist Lea sõbranna korteriga ja seega jääb minu osaks vaid unistus...

reede, 28. juuli 2006

grrrrr @ emt. vol midaiganes

Saate aru, minu avaldus on kadunud!!! Kolm nädalat tagasi helistasin, kurtsin ja lubati avaldus kirjutada tehnikutele. Nädal tagasi helistasin ja mulle teatati, 10 tööpäeva pole veel mööda ja minu avaldus on järjekorras. Täna helistasin ja minu avaldusest pole halli haisugi kuskil!!! Kadunud! Kes mulle siis udu on ajanud? Kutt, kes lubas avalduse kirjutada? Näitsik, kes ütles, et avaldus on järjekorras? Või viimane tibi, kes avastas, et avaldust polegi?
Kusjuures iga kord, kui helistan, kuulan seda paganama nõmedat ootemuusikat vähemalt viis minutit kõne ajal kokku. Iga kord pean oma probleemi otsast peale seletama ja iga kuradi kord saan ma esimeseks vastuseks, et äkki mul on sõnumimälu täis telefonil või on mingi muu viga minu telefonis. Ja iga kord pean ma kannatlikult seletama, et mul on uus telefon, kus on mälumahtu terve peetäis, ja et probleem oli nii vana kui ka uue moblaga, seega pole see seotud telefoni endaga. Miks kurat ei võiks nad luua mingit klientide andmebaasi, kus iga sissetulnud probleem pannakse kirja ja teistkordsel helistamisel saaksid nad sealt ilusasti välja võtta, et vot number XXX on hädas olnud sellise ja sellise asjaga, temaga on tehtud seda ja seda. Oleks neil kergem ja uskuge, kliendid oleksid palju õnnelikumad. Mina oleksin palju õnnelikum. Ma ei suuda enam uuesti ja uuesti ja uuesti seletada oma probleemi. Ma olen kaks korda teeninduses käinud, vähemalt 5 korda helistanud ja alles peale tänast jõuab minu probleem (väidetavalt eelisjärjekorras) tehnikuteni. Vabandust, aga millisele hea klienditeeninduse punktile see vastab? Kui probleem lahendust ei leia, siis peaks nagu loogiline olema, et töötaja suunab selle tehnikutele edasiseks uurimiseks. Praegu näib aga, et kui klient kümme korda ei helista, siis ei huvita see kedagi. Pole inimest, pole probleemi? Järjest raskem on mul nendega suheldes viisakat tooni säilitada, täna sigines juba tubli annus tüdimust minu häälde. Aga tõsiselt, no kaua võib?
Huvitav, kas tarbijakaitse või keegi taoline saaks sellise jama puhul aidata...

/Edit 13:55 --> Näedsa, pika otsimise peale tehnikud ikka leidsid minu avalduse üles, just helistati ja informeeriti, et läheb veel aega. Kas selle kohta ei peaks mingi seadus või asi olema, et kümme tööpäeva peale avalduse esitamist tuleb mingitki tagasisidet inimesele anda? Või on neil tõesti vaba voli selle avalduse peal mitu kuud istuda?

neljapäev, 27. juuli 2006

varsti...

Homme on reede!!! Juhhuu! See tähendab, et ülehomme on laupäev ja ma saan hommikul mõnuga magada. Samuti tähendab see, et varsti saan juba msni nimeks panna, et See laupäev start Norra suunas! Mõnus.. Millalgi peaks tegelikult ka sünnipäevaga tegelema, sest enne reisile minekut tuleb ära otsustada, kus, mis ja kas üldse. Tore, nüüd tuli mulle jälle masendus kallale.

Seda ka, et mis kreemi veel võib valusatele ja kangetele kaelasoontele määrida, et natuke kergem hakkaks? Mul vaikselt juba kael krudiseb kui suuremaid kaelaringe teha. Valus on üldiselt. Enam ei jõua ise kaela mudida, jõud pole veel päriselt taastunud sellest pisikesest tõbinast, mis nädala alguses mind tüütas.

Aga tegelikult pole mu elu üldse nii masendav ja õnnetu nagu võib-olla mu blogi põhjal mulje võib jääda. Lihtsalt negatiivsemad emotsioonid on reeglina tugevamad ja panevad kirjutama. Positiivsed emotsioonid saab avalikult välja elada, negatiivsed tuleb muud moodi maandada. Minul on selleks blogi :)

põhimõtteliselt 8 päeva veel

Hakkasin reisiks nimekirja tegema. Jube raske on ikka välja mõelda, mis söögikraami endale nädalaks ajaks kaasa võtta. Riietega on lihtsam - riidekapp tühjaks ja asi vask. Muu kraamiga on ainult natuke keerulisem - vaja otsustada, mida on kindlasti vaja, mis on pigem mugavuse jaoks, mida pole üldse vaja. Neid asju ma vähemalt oskan kirja panna. Kuid söök? Nädal aega bussiga ringi rännata, see paneb piirid peale. Keeduvorsti ikka kaasa ei võta, see on hapu juba enne Soome jõudmist :P Kombineerimist tuleb kõvasti.
Ja kui lõpuks suure hädaga enda nimekirja kokku saan, siis hakkan seda küljeluuga kooskõlastama ja kõige lõpuks lasen veel õeraasul üle vaadata. (Õeraasu käis Norras pulmareisil suht samal ajal nagu meil reis on. Ta on meist natuke targem.)
Aga vähemalt hakkab mulle selle nimekirja koostamisega vaikselt reisiõhin sisse tulema. Seni polnud üldse tunnetki, et miskit toimuma hakkab...

Sveiki :D

Stiilinäide meie leedukate inglise (mhm, eesti, saksa?) keelest:

Tere,

with printers now is all OK.

Danke shion.

helge hetk igas tööpäevas?

Kas pole armas, kui sulle helistatakse ja uuritakse, et kuule, kas sa herneid kasvatad? Ah et ei? Aga kas sulle herned maitsevad? No olgu, siis ma toon sulle homme herneid.
Veelgi armsam on see, kui järgmise päeva hommikul heliseb telefon ja sõbralik hääl küsib, kas ma saaksin korra tema toast läbi astuda. Sinna jõudes ulatatakse mulle kotitäis herneid tänusõnade saatel, et ma ikka nii tore ja abivalmis olen, ja soovitatakse mul need kodus ära nosida, sest teised minu toast polevat neid ära teeninud :)
Armas. Mulle meeldivad need vanema generatsiooni mehed, kes on viisakad ja härrasmehelikud. Nendega sujub koostöö väga hästi ja tänutunde avaldamisega nad hätta ei jää. Ja kellele ei meeldiks, kui nende tööd hinnatakse?

kolmapäev, 26. juuli 2006

muideks...

Sünnipäeva-eelne masendus on tekkimas. Nii et palun ärge piinake mind küsimustega stiilis "millal pidu saab?" Kui saab, siis saab. Kui aga liiga palju pinda käia, siis juhtub see, et teen pisikese istumise ja asi vask.

nu, sajets :P

Vene keel, vene keel... võeh kui vähe ma seda mäletan keskkooli ajast! Ja no arvutialane sõnavara puudub üldse, seda koolis ei õpetatud. Tunnen kaasa sellele leedukale, kes minu puterdamist kuulama pidi :P Aga näib, et aru ta sai, asi seegi... Aga no elementaarsed asjad ei tule meelde - nagu näiteks, kuidas öelda, et Peeter on puhkusel. Selles ma parem ei räägigi, et sugudel ma vahet ei tee ja kõik sõnad on naissoost lõpuga :P Tüüpiline näide on see, kui meesterahvas helistab, et vot temal jälle see programmike ei tööta, ja mina küsin selle peale süüdimatult "kakaja tbaja lu-nomer." Ma ei jõua enam piinlikust ka tunda :P Lihtsalt puterdan ja üritan tähtsamaid fraase meelde jätta :P Hääldus on mul nagunii alati jube olnud, isegi logopeedi juures käimine ei aidanud - šurikud ja zarikud on ühed s-id kõik :D A teper ja sanjata i budu rabotat :P (Palun ärge vigadeparandust tehke, onju...)

10, praktiliselt 9 veel

Kui puhkuseni on jäänud loetud arv päevi, siis kaob töötahe ja motivatsioon lausa hämmastava kiirusega. Lihtsalt ei ole seda enam. Tööd iseenesest on hulgim, aga teha ei suuda. Mõtlemisvõime on halvatud :P Tüüpiline puhkuse-eelne periood. Järgmine nädal tuleb veel hullem :P
Aga teate, kui hea on mõelda, et juba järgmine laupäev pühin ma Eestimaa tolmu oma jalgadelt ja kiman Norra poole minema :) Mulle hakkab see vaikselt kohale jõudma juba :P Ühtlasi tähendab see ka nädalast pausi siin blogis, sest ma ei kavatsegi Norras internetti otsima hakata. Teen hoopis ohtralt pilti ja naudin puhkust. Varsti...

teisipäev, 25. juuli 2006

another one bites the dust!

Pääsuke lendabki paremale jahimaale ja jätab pria seljataha. Mitte et ma õel inimene oleks, aga ausalt - väga sügavalt mul nüüd kahju ka pole :P Omad vitsad peksavad ja prial on ikka korralik võsa tagavaraks kasvatatud. Palju õnne, Pääsuke :)

tagantjärele tarkus?

Blogimise juures on üks halb ja üks hea asi. Halb on see, et sinu emotsioonid ja tehtud lollused jäävad kuhugi üles ja alles. Hea on see, et sinu emotsioonid ja tehtud lollused jäävad kuhugi üles ja alles. Võta siis kinni kas kokkuvõttes on see hea või halb.

esmaspäev, 24. juuli 2006

haige

Palavik. See oligi veel puudu. Egas midagi - küüslauk ja tee viinaga ja palvetame, et homseks parem on.

karussell

Tänane enesetunne on lausa üle mõistuse halb. Nagu oleksin korraga purjus ja pohmakas - sees keerab ja pea käib ringi. Tasakaaluhäired on vahepeal ning jõudu pole üldse. Ei meeldi mulle see tunne. Kui ülemus koosolekult tagasi tuleb, siis küsin koju ära. Paranemise märke ei paista kuskilt ja tööd ma teha ei suuda. Proovige ise mõelda, kui teil peas suriseb ja pilt ees ringi ujub. Iiveldustundest ma parem ei räägigi - paar sellist päeva ja olen oma üleliigsetest kilodest lahti. (Ja peksa annan sellele, kes hakkab siin mingeid tite-vihjeid tegema. Naistel on halb olla ka muudel põhjustel.)

vähemalt ei lasta õhku.

Tänasest slõhtulehest saab lugeda järgmist:

/--/
Väga positiivne, et rahvuslennufirma ei lase ka väiksemate viperuste korral lennukeid õhku, kinnitab lennuameti peadirektori asetäitja Rein Porro ETV 24le.
/--/

Mõte on hea, aga sõnastus on päris humoorikas.

eile nägin ma Eestimaad

Rongiga on hoopis teine uba tln-Trt vahet sõita - aknast näeb palju ilusamaid vaateid. Eile proovisin paar klõpsu ka teha. Eriti peened nad välja ei näe, aga see pole mind kunagi takistanud oma pilte üles riputamast:P




Reddy :)


Mmm... varblane... Kui ainult saaks kätte...


Mis see seal on? Teine kass!


Aga kaubarongid teevad väga koledat häält, parem on peitu pugeda...


Tegelikult tahaks juba tagasi koju mängima minna, ei viitsi enam poseerida.

king of the world...


Oli asja ka?


No mis sa pildistad... Las ma tukun siin rahulikult :P

laupäev, 22. juuli 2006

nuuks...

Aga Oklahoma? Keegi ei salvestanud seda?

dream a little dream of me?

Unenäod on naljakad. Tavaliselt ma ei mäleta hommikul konkreetseid detaile vaid ainult üldist ähmast emotsiooni, mis unenäos oli. Vahel aga jookseb öösel nähtu nagu film minu silme ees edasi. Täna näiteks nägin ma unes, et ma ostsin küüslauku ja kilohind oli 44 krooni. Samuti nägin, et ma pidin liftiga tõusma 14ndale korrusele, kui ma üles kohale jõudsin, siis hõljusin liftis pea alaspidi ja pidin põlvili laskuma, et mitte mütsuga maha kukkuda. Seejärel nägin ma, kuidas ma kõndisin alasti mööda teed ja minu sihiks oli koju jõuda. Vahepeal pakuti mulle ühes teeäärses majas ööbimiskohta ja soojenduseks anti selga sinine pikkade käistega polosärk. Kedagi ei häirinud minu alastus, see oli justkui normaalne. Hommikul andsin polosärgi tagasi ja kõndisin edasi, perekonna vanim poeg tuli mind salaja saatma, et minuga midagi ei juhtuks.

Kust sellised unenäod tulevad? Kusjuures mind üllatab, et ma numbreid mäletan. Tavaliselt ei mäleta ma ühtegi numbrit hommikul. Ja netis üks unenägude seletamise leht ütleb mulle number 44 kohta järgmist:
Forty-four refers to a sacred union or divine marriage.

Mnjah... ootan põnevusega.

reede, 21. juuli 2006

Oklahoma

Kas leidub siinsete lugejate hulgas mõni tore inimene, kellel on olemas salvestav dvd-mängija või kasvõi videomakk ja kellel pole täna õhtul midagi targemat teha, kui Mutile üks pisikene teene osutada? Nimelt näitab ETV täna õhtul teatrilavastust Oklahoma, algusega kell 21:30. Mina loksun sel hetkel kahjuks veel rongis ja jõuan koju teleka ette alles poole üheteist ajal. Aga jubedalt tahaks tervet etendust näha, sest ma pole seda lapsepõlvest saadik näinud. Kui ma väike laps olin, siis ma lausa armastasin seda etendust ja praegugi meenub mulle esimesena kohe Tartu-vanaisa, kelle pool ma seda esimest korda nägin. Nii tahaks üle vaadata ja meenutada, mis mulle nii väga meeldis selle juures.
Äkki mõni tore inimene saab selle täna plaadile salvestada ja järgmine nädal peaks siis läbirääkimisi, et kuidas ma selle kätte saaksin. Palun?

neljapäev, 20. juuli 2006

gallup

Miks lisab postimees oma online-küsitluses võimalike presidendikandidaatide hulka Edgar Savisaare? Kas olen mina mingi uudise maha maganud, kus ta teatas oma kandideerimisest?
Võiks siis lisada juba veel kedagi, miks just ninasarvik?



no mine sa ka ...

Avastasin just, et ohhoo, üks "tore" kursavend on mind msnis ilusasti ära blokkinud ja maha kustutanud oma listist. Esmane vihastamine on praeguseks asendunud shokiga. Mida olen ma talle teinud, et mind peab msnis ära blokkima?!? Ja mina pidasin teda oma sõbraks! Oi kui valusalt võin ma inimestes eksida. Loodan, et vähemalt ta ise on õnnelik ja rahul iseendaga. Huvitav, kas minu sünnipäevale kõlbab tal tulla? Või peaksin ta kutsumata jätma? Samas... mina temaga ju tülis pole... tema näib mind vihkavat lihtsalt. Ma olen shokis. Sellist asja ei osanud ma oodatagi. Valus.

kolmapäev, 19. juuli 2006

.

Kuidas on võimalik, et tugev sõprus hajub nelja ilmakaare suunas ega jäta endast märkigi maha? Teineteisest mööda rääkimine ja omavahel teatud teemade maha vaikimine vist viib tõesti selleni. Aga... Suutsin mina end koguda ja sõbralikult edasi elada, suudavad ka teised. Ma tean, et minul on ka osa süüd, aga kas see on tõesti nii suur? Ma ei eitagi, et käitusin vahepeal inetult – naiselik vajadus tagasi teha ja vastu haavata oli tugevam kui minu kaine mõistus. Kes poleks samamoodi teinud minu situatsioonis? Pealegi pidasin ma lihtsalt iseendale antud lubadust enam mitte nõrk olla ja järeleandmisi teha. Piir tuli ette. Liiga palju pidin mina olema see, kes käe ulatas. Näib et sellise käitumisega harjuvad inimesed ära ja kui kätt enam ei ulatata, siis ei suudeta sellest üle saada. Hoopis nutetakse, et neile tehakse liiga! Mis siin liiga tegemine on? See, et teine inimene ei taha enam teisejärguline olla? See, et inimene lõpuks korjab kokku oma eneseuhkuse ja soovib ka vahelduseks end oodatud ja soovituna tunda? Ei, see ei ole kellelegi liiga tegemine, see on normaalne suhtlemine. Ärge tulge ütlema, et ma ei hoiatanud. Korduvalt lubasin, et enam mitte kunagi... Aga ju vist mind ei usutud. Oma viga. Täiskasvanud inimesed peaksid oskama normaalsel viisil tegeleda luhtunud lootustega. Kurb kui rääkimise asemel valitakse vaikimine. Aga vähemalt tean nüüd, kui oluline minu sõprus oli. Aitäh õppetunni eest.

uus ja huvitav...

Installisin endale suure hurraaga uue msn live messengeri ja oh seda üllatust, kui peale sisse logimist vaatas minu contact listist vastu umbes-täpselt null kontakti. Ja siis lugesin kuskilt sügavale peidetud lehelt, et praegu ongi probleem sellega ja msn teeb kõik et see korda saaks. Aitäh. Ja windows messenger keeldub mul ka tööle minemast. Nunnu.
Ausalt, see on viimane kord, kui ma midagi uut endale arvutisse installin ilma, et eelnevalt vaataks googlest üle, kas keegi kurdab selle kohta mingeid probleeme. Viimane kord. (Kuni järgmise korrani...)

probleemilahendus emt'i moodi

Probleem: kaksiknumbri puhul ei tule õigel ajal kohale need eranumbrile saadetud sõnumid, mis saadeti ajal, kui telefon oli välja lülitatud. Töönumbrile saadetud sõnumid tulevad kohe peale mobiili sisse lülitamist, aga eranumbrile alles päev-kaks hiljem.

Lahendus: eranumbrile tuleb sõnum kohale kohe hommikul. See-eest töönumbrile tuleb kohale päev-kaks hiljem.


Voila, esialgne probleem on tõepoolest lahendatud. Geniaalne!

lõuna

Pisike serverite vahetamine, pisikene mitme serveri maaskäimine, pisike võrguketaste jalutamaminek, pisike paari serveri mittetöötamine... ja kahtlaselt rahulik on. Keegi ei helista. Peaaegu keegi ei kurda. Tõsine anomaalia. Kõige tipuks ütles Suure Bossu arvuti üles... Sellisel hetkel olen ma siiralt õnnelik, et ma serveriadmin pole.

teisipäev, 18. juuli 2006

solution is easy:

I am guessing that if I managed to locate my brain and get it into the list, that would work too.

Leidsin selle lause wsus'i foorumist. Kuidagi armas tundus :P

diagnoos

Mulle pandi just diagnoos: liiga palju liiga romantilisi filme liiga lühikese aja jooksul.
Ravi: vähem romantilisi filme ja rohkem elurõõmsaid komöödiaid.

Samas... raske on leida komöödiat (või siis suht ükskõik, mis liiki filmi), kus ei jookseks sees romantilist kõrvalliini. Ainult õudukates vast ei ole romantikat sisse topitud, aga vot neid filme mina ei kavatsegi vaadata. Sest siis istuksin ma ilmselt öö otsa üleval, kõik tuled korteris põlemas ja kuulaksin hirmunult iga väiksematki krabinat. Ja kes neid elektriarveid pärast maksta jõuaks :P

kvaliteetne uni on õnneliku elu üks alustugesid

Ööune kvaliteeti mõjutavad päris kõvasti akna taga saagivad rohutirtsud, tuules sahisevad puud, ülemiselt korruselt kostuv müdin (nii väiksed lapsed peaksid öösel magama mitte ringi jooksma!) ja muidugi napakad unenäod. Tänu nende asjaolude kombinatsioonile olen ma täna suhteliselt soodapooda ja üldisest keskmisest halvemas tujus. Lisaks installib ülemus uut serverit ja see ei tööta üldse vaikselt. Uni on.

aitäh keit.

Orkut on alati nii vahva koht. Sõbrad seal orkutis samuti. Eriti need sõbrad, kes järjepidevalt saadavad edasi ketikirju ja rämpspostitusi. Viimane armas ja vahva ketikiri maandus minu orkuti postkasti armsa kursaõe Keidi käest, kes ikka nii väga muretseb, et ma jumala eest õnnelik oleks. Eksole. Aga lugege ise:

/--/
TELL THE TRUTH. If you REALLY like someone right now, And MISS them right atthis moment, And can't get them OUT OF YOUR HEAD, Then send this to all ur listWithin one (1) minute, And whoever you are missing, Will surprise you tomorrow. IF YOU BREAK THIS YOU WILL HAVE THE WORST LIFE STARTINGIN 1 MINUTE
/--/

Aitäh, just see oligi veel puudus minu tänasest päevast. Nii et kohe-kohe algab minu jubedaim elu. Jehhuu.

esmaspäev, 17. juuli 2006

reality sucks

Pekka kui kõrini on mul üksinda kodus olemisest. Kuidas ma plaanin ülejäänud elukese hakkama saada, kui ma juba peale kolme nädalat ronin mööda seinu üles?

nalja jätkuvalt nabani

Käisin täna Pääsukese ja Karuga koos lõunal - vahva oli :) Nii nunnu on ikka meenutada ja mõelda ja siis taibata, et jumal tänatud, see on möödas :P Ja nagu tavaliselt suudab pria veel jätkuvalt üllatada, seekord siis "kirjatuvi" värgiga. Inimene lastakse lahti ja kutsutakse suisa politsei, sest tüüp keerab nii ära, et keeldub majast lahkumast! Mis järgmiseks? Tõepoolest ootan põnevusega... Varsti ainult pole seal majas enam ühtegi tuttavat nägu, kes rääkida saaks neid asju :P

salakõrv

Sattusin wc istudes pealt kuulma ühte toredat vestlust itimeeste kohta:

Neiu nr1: Näed, täna jälle lilled siin. Ei tea kellel sünnipäev on.
Neiu nr2: Mingi itimees vist saab 25.
Neiu nr1: Ah, neid itimehi ei tunne ju keegi. (venitav ja halvustav rõhk lause viimasel osal.)

(Meil nimelt selline komme firmas, et sünnipäeva puhul tuuakse juhtkonna poolt hunnik roose sünnipäevalapsele. Enne kätteandmist hoitakse neid naiste-wc's jahedas.)

emt - parim teenindus... ei tea kus universumis?

Emti infotelefon võiks endale suure leegiga tule otsa panna! Ma helistan kolm korda ja vestlen kolme erineva inimesega kokku peaaegu tund aega ja alles kolmandal korral oskas neiuke kuskilt välja kaevata, et kaksiknumbri puhul ei saagi eranumbrile mmsi otse telefonile saata. Et sellisel juhul läheb eranumbrile saadetud mms iseteenindusse ja ainult töönumbrile saadetud mmsid jõuavad reaalselt ka telefonile. (Kuigi... mis siis saab, kui inimene pole teinud endale iseteenindusse kontot? Seda ma ei taibanudki küsida.) Kas tõesti on sellist asja nii keeruline välja selgitada? Ja ometi ma rõhutasin korduvalt seda, et mul on kaksiknumber.
Minul on igatahes hunnik närvirakke hävinud selle seletamise peale. Ja karta on, et mind ootab ees veel üks lahing selle infotelefoniga, sest ma kahtlustan, et mul pole mitte korda saanud see jama, et öösel saadetud sõnumid jõuavad kaks päeva hiljem kohale. Ehk siis kui mul on telefon välja lülitatud ja keegi saadab sel ajal sõnumi, siis ma saan selle kätte alles kaks päeva hiljem. Millest on muidugi eriti palju kasu, kui sõnumi sisuks on see, et keegi inimene ei saa minuga hommikul kokku... järgmine päev pole mul selle infoga midagi peale hakata.
Ausalt... emt võiks vahelduseks tegeleda ka nende klientidega, kes maksavad täishinda kõigi teenuste eest. Meie raha eest saavad nad neid ülisoodsaid ja suisa tasuta kõnekaarte elus hoida. Kui mul poleks kaksiknumber, siis ma teeks endale kah hoopis kõnekaardi ja hoiaks hunniku raha kokku.

spämmikaust taaskord

Kui teil jääb puudu ingliskeelsetest sõnadest, et kirjeldada millegi meeletult suurt edenemist ja tõusu (ei, mitte selles mõttes...) siis tuleb teile appi spämmikaust, kust leiab erinevates variatsioonides järgmisi omadussõnu ja tegevuse kirjeldusi:

* tremendous take-off
* big growth
* big up-grade
* large gain
* great advance
* enormous upheaval
* vast lift
* huge wave
* vast boom
* large increase
* great rise
* tremendous upsurge
* vast upturn

Kas pole teie inglise keel kohe palju värskem ja sõnavara suurem? 219 selliste pealkirjadega kirja... igatahes minul on need ja veel mitmed teisedki kombinatsioonid peas.

pühapäev, 16. juuli 2006

õpetussõnade lõpmatu varasalv

Kui te peate sööma/jooma midagi, mis teile kohe üldse ei maitse, siis pigistage nina kinni ja te ei tunne mitte mingit maitset.

Uskuge - see aitab. Veelgi targem on kohe peale ebameeldiva maitsega asja söömist miskit tugevamaitselist (aga meeldivat) suhu pista ja alles siis nina lahti lasta - siis ei jää ka ebameeldivat järelmaitset. Lapsepõlves sai niimoodi ära söödud kõik need toidud, mis ei maitsnud aga millest keelduda ei saanud. Vanaema-vanaisa juures haigeks jäädes sunniti mind jooma kuuma piima meega ja nina kinni pigistamine aitas siin imeliselt. (Ma ei joo külma piimagi, soe on aga eriti jube.) Ja nii uskumatu kui see ka ei tundu - isegi ingveri-küüslaugutee maitset ei tunne niimoodi juues :P

laupäev, 15. juuli 2006

oh noorus...

"Ma pole juba ammu niimoodi joonud, et hommikul ei mäleta, kus ja kellega öösel olin."

Ja seda ütles umbes 15-aastane neiu tänaval oma kahele samavanale sõbrannale.
Ausalt, ma pole juba ammu end nii vanana tundnud, kui selle lause peale tundsin...

reede, 14. juuli 2006

ma ei taha enam mõelda!

Ma ei viitsi siia midagi kirjutada. Liiga segane olek on. Ma tahan asju, mida ma tean, et ei saa. Aga tahan. Ja mõtlen. Ja piinan iseennast. Kuna sellest ma kirjutada ei saa, siis ei taha ma ka millestki muust kirjutada. Parem käin ja vaatan asju ja kohti, mida ma enda hingerahu huvides vaatama ei peaks. Mõtlen asjadele, mis kunagi ei juhtu. Unistada ma enam ei oska neist asjadest. Mitte praegu. Mitte konkreetselt. Ja umbmääraseid unistusi ei suuda ma hetkel ellu kutsuda. Millal ma õpin? Ilmselt mitte kunagi.

neljapäev, 13. juuli 2006

olid ajad, olid majad.

Ehk meenutusi minevikust... sõsarmadude algusajast üks eriti napakas pildike. Pria jõulupeolt siis see klõps... Oh kui head ajad tulevad meelde...

kurat.

No oli seda nüüd vaja? Hakkas parem jah? Oli mul vaja surkima minna? Pidin ikka vaatama, ei saanud ilma. Ja nüüd? Eriti hea ajastus. Lausa briljantne. Loll saab kirikuski peksa, minust rääkimata. Kust ma nüüd leian selle tõhusa mürgi, millega kõik need liblikad maha tappa? Idioot olen, vot mis.

soodamanna

Kolm tundi und + pisike pohmakas = väga raske tööpäev. Ma ei julge silmi kinni panna, sest siis jään lihtsalt magama. Kohutav. Unekas on ülisuur. Peale lõunat läheb ilmselt hullemaks, aga loodetavasti lööb õhtuks pea selgeks, sest Aleksei ja Marjaana tulevad täna külla. Jõuavad ka nemad lõpuks minu pisikesse pessa külaskäigule :) Aga ikkagi... Une-Mati on paljunenud ja nüüd materdab terve müriaad väikseid usinaid Une-Matisid minu väsinud silmi ja huugavat pead. Üks pehme padi, palun. Aitäh.

valed valikud

Vaieldamatult üks suurimaid valesid valikuid on minu ja Mädzu eilne otsus vaadata öösel filmi Uhkus ja eelarvamus. Väga vale otsus. Kella kaheks olime me nii pehmeks tehtud juba, et kui filmi lõpuminutid kätte jõudsid, siis polnud ka pisarad kaugel. See lõpp... see on liig. See on nii täiuslik, et süda tahab sees lõhkeda. Tahan ka kõike seda. Just niimoodi siiraid tundeid, igatsust; piinavat rahutust, mis ajab öösel udusele põllule kõndima; arglikke pilke; seda meeleheitlikult väiksemastki lootuskiirest kinni haaramist; kirglikku palvet ja südamepõhjast tulevat lootust ja armastust. Ma ei taha leiget kohvi vaid kuuma espressot. Jah, ma olen liiga romantiline ja tahan ilmselt rohkem kui mulle kasulik oleks. Aga ma ei taha enam poolikut suhet, kus hoolimist ja armastust näidatakse välja vaid haruharva ja jaokaupa. Ma tahan, et esimest korda elus kuuleksin südamepõhjast tulevaid sõnu "ma armastan sind." Ma lihtsalt tahan. Ja mis siis, kui ma seda kunagi ei saa. Vahel võib end sellist unistuste ja soovidega piinata. Vahel on see lubatud, sest ilma selliste unistusteta oleks elu külm ja mõttetu. Nii et las ma loen netist selle filmi tsitaate ja meenutan näoilmeid ja hääletoone. Las ma piinan ennast. Täna on selleks nii sobiv päev.

kolmapäev, 12. juuli 2006

stiilinäide spämmikaustast

Captain Herzog need me for during working hours? All right, I went off to
the dark, you'd have the eyes of an owl! You'd have charts for brains!
"That's better," I said. "That's the ticket. Keep plugging away,
of the Flock?"


Spambox on selliseid ajuvabasid kirju täis. (Õnneks on siin väga tõhus spämmikontroll peal ja käsitsi kontrollimiseni jõuab päevas alla saja kirja, vahel harva natuke rohkem.) Mis mõte on sellisel kirjal? Ma saan aru, et igast "get bigger" ja "stock market" kirjad sisaldavad mingitki infot, aga selline suvaline lausete jada? Müstika...

teisipäev, 11. juuli 2006

tõmba uttu, jaak :P

Ray Charles - Hit the road, Jack.
Kuldne lugu. Meeletult mõnusa laengu annab. Peale kümnendat mängukorda annavad ilmselt ka minu naabrid mulle varsti ühe mõnusa laengu :P

See-eest Somewhere over the rainbow polnud üldse tark valik...

müüa üks tibutagi

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, aga mul on täna tõsiselt külm siin tööl. Päike pole veel katust kuumaks kütnud ja seega pole veel sees kuumaks läinud. Nii ma istungi oma ruudulise õlarätiga ja silun tibutagi oma kätel. Ventikas ka tiirutab maksimumtugevuse peal ning see suurendab veelgi minu külmatunnet. Ma ikka ei ole normaalne. Teised pühivad otsaeest higi ja mina lõdisen suure külma käes...

Päike ja pilved mängisid peitust













üks lõunauinak











esmaspäev, 10. juuli 2006

õhtused uitmõtted

Viimasel ajal on mul kahtlane tunne, et üksinda elamine sakib vahetevahel suhteliselt palju. Liiga palju aega ainult iseenda jaoks. Liiga vähe seltskonda. Ning mis peamine - liiga palju aega mõelda. Ja vot see on minu puhul üks väga halb asi, sest ma niigi mõtlen liiga palju. Pealegi - vähem kui kaks kuud koleda 26'ni... väga vale aeg, et üksinda olla ja oma elu üle mõtiskleda. Väga vale aeg. Ma saan aru, mida Nefka silmas pidas, kui oma mustast masendusest rääkis... Vaikselt hakkab ligi hiilima. Mina panen igatahes sellele nimeks esimene "keskea" kriis. Sest naistele on 26 see vanus, kus võetakse oma senine elu kokku ja tehakse järeldusi tuleviku jaoks. Ja ütlen ausalt, et ega mul see kokkuvõte väga värviline ei tule... See tunne ja teadmine aga paneb imelikke asju tegema. Midagi uut proovima. Mädzu näiteks tuli töölt ära ja plaanib uuesti ülikooli astuda. Mina... mina nii kardinaalset kannapööret ei tee. Ma piirdun natuke teistsuguse muudatusega. Aga... pead ma ei anna, sest aega veel on.
Ah kurat... tahaks lihtsalt vahel õhtul mõne toreda inimesega koos istuda, jäätist limpsida ja juttu rääkida. Lihtsalt niisama, ilma igasuguse alatooni või tagamõtteta. Igasugu pool- ja alatoonidest on mul mõneks ajaks mõõt täis... Neid asju (ja toone) on juba rohkem kui küll, mis ilmselt alatiseks osaliselt mõistmatuks ja müstiliseks jäävad.
Eih, õhtul ei tohi ma arvuti taha istuda. Õhtul lööb eriti tugevalt välja minu õrnalt halemeelne külg. Tulemuseks on aga järjekordne näide sellest, et ma mõtlen rohkem kui mulle kasulik oleks.
Head ööd.

loll aga järjekindel

Kuidas mina suudan jätkuvalt genereerida olukordi, mida keegi varem näinud pole? Või olen ma lihtsalt ainuke aktiivne loll, kes iga uue ja tundmatu asja kohta üle toa abi küsib? Igatahes on see lausa koomiline, kuidas vähemalt kord nädalas suudan ma genereerida sellise küsimuse, millele keegi vastata ei oska ja mida keegi varem kuulnud pole. Tubli olen tõepoolest...

sumo

Jee, Baruto on jälle võistlemas :) Ja jälle võidulainel. Super :)

peamine on ajaga kaasas käia.

Ja postimees.ee saab sellega niiiii hästi hakkama:

pühapäev, 9. juuli 2006

palve

Kui ma tahan kunagi veel mingis ennustusmängus osaleda, siis palun tuletage mulle meelde, kui haledalt ma põrusin jalgpalli MM ennustusel. Palun.

laupäev, 8. juuli 2006

Minu uus nunnu :)

Nokia 6103. Punane. Päriselus on veelgi ilusam ja nunnum kui pildi peal.

Telefoni vahetamise juures on ainult üks paha asi - kõigi andmete ümber kantimine vanast uude. Ja see on väga tüütu tegevus. Aga ikkagi - minu uus telefon on niiiiii nunnu :)

reede, 7. juuli 2006

ei viitsi noh

Ma lihtsalt ei viitsi siia midagi asjalikku kirjutada. See mõnusalt kuum ilm muudab nii laisaks, et isegi mõttetegevust ei toimu :P Kuum on. Täna sõidan Taaralinna ja seal pidi veel kuumem olema. Aga ma ei virise, sest mulle meeldib soe ilm. Ja ma ei taha olla see tüüpiline virisev eestlane, kes halab, et oh miks küll soojaks ei lähe, nii külm on ja kui siis lõpuks soojaks läheb, hakkab vinguma, et liiga kuum ja võiks jahedamaks minna. Mina hoian suu targu kinni. Mulle meeldib Eesti kõigi nelja aastaajaga.
Aga homme lähen ja ostan endale selle uue imenunnu telefoni ära :) Ning aiamaale lähen maasikaid sööma ja liha grillima. Ja homme õhtul lähen õeraasu poole jalkat vaatama.

Aga nüüd lebon edasi ja püüan välja mõelda, kelle võitu ennustada pronksimängus ja finaalis.

neljapäev, 6. juuli 2006

naerupall :)

Ok, tööd on terve hunnik ja aega selleks on liiga vähe, aga ikkagi on see nädal seni üks väga meeldiv nädal. Ma ei ole kunagi tööl nii palju naernud. Vot mis juhtub, kui ülemus ja vunts on puhkusel... :P Aga ausalt, parima töö-õhustiku preemia läheb igatahes siinsele toale. Mul on koguaeg kriips kõrvuni :)

dialoog

Tegelased I ja U. I kallab pakist piima kohvi peale.

I: Kurat, piim on hapuks läinud
U: Piim ei ole hapuks läinud. Piim lihtsalt koondub.
I: Jah, sektoriteks.

kolmapäev, 5. juuli 2006

Tüüpiline.

Arvake ära, kas ma ennustasin võitjaks Portugali või Portugali. Krt, mina enam omaloomingut ei tee. Kuigi peale tänast enam suurt vahet pole... suhteliselt kindlalt olen üks viimaste seas meie ennustusmängus.

Ok, tegelikult ega ma ise ka ei uskunud, et Portugal võidab. Lihtsalt ma tahtsin mängu huvitavamaks teha. Kaotada pole mul nagunii enam miskit, seega võin ka imedele loota :P

lihtsalt kohutav

Tegin oma igapäevast blogiringi ja leidsin GFY lehelt ühe eriti hirmuäratava postituse. Lisan lingi siia ka, sest see on asi, mida peaksid nägema kõik need wanna-be tibid, kes end lolluseni näljutavad. Kui need pildid on kellegi arust seksikad ja kenad, siis mine jooksuga mäkki või esimesse statoili ja osta endale üks mõnus rasvane burger. Ja siis mine otsi hea psühhiaater. Sest andke andeks, aga saledal ja "saledal" on suuuuuur vahe sees.

vot tööõnnetus...

Postimees online kirjutab, et Arnoltsil peaks olema kuskil venemaa avarustes salapoeg. Antud uudises kommenteerib seda kuuldust ka üks anonüümne kaastöötaja:
/--/
«Olen näinud lähedalt ühiskondlikult kõrgel kohal olevaid mehi, kellele naised külje alla poevad. Lausa end topivad! Rüütel on intelligentne, soliidne ja viisakas inimene ning sestap – vabandage väga – see pidi olema tööõnnetus. Uskuge, naised kasutavad mehi ära!» rääkis ta.
/--/

Vot. Selline tööõnnetus siis. Ikka juhtub, onju. Soliidsetel ja intelligentsetel meestel pole kõrvalehüppeid ega armukesi, neil on tööõnnetused. Nii, et naised... kui teie mees kodus räägib, et tal juhtus tööõnnetus, siis mina oleksin väga valvas...

0:2

Sa kuradi-kuradi-kurat! No nii ei saa ju ennustusmängu võita! Pekka ma ütlen! Mida perset need sakslased seal platsil tegid lõpus???

teisipäev, 4. juuli 2006

Täielik ebaõnn!

Läksin mina siis täna õhinal endale uut telefoni ostma. Pisikesed telefoni-konsultatsioonid Mädzuga ja valik tehtud. Ja mis ma siis avastasin! Tallinnas on nii palju edevaid inimesi, et terve linna peale on saada ainult üks punane isend sellest telefonist, mida ma osta plaanin. (Esialgu ei hakka marki reklaamima, mul need tujud muutuvad nagu tuulesuund :P) Nüüd lähen ma laupäeval Tartus Lõunakeskusesse endale mobiili ostma. Spetsiaalselt vean end sinna, sest ainult seal ja siis veel ühes Tartu poes on neid punaseid iludusi saada. Kohutav! Ja mul oli juba vaim nii valmis, et uus telefon kotti pista. Ebaõnn. Pean veel kolm päeva piinlema.

full moon

Jep, kohe näha, et varsti on jälle täiskuu. Nädal on aega ja juba on mõni inimene end sassi kamminud.

*

esmaspäev, 3. juuli 2006

peavalu

Mul on kahtlane tunne, et mul on külge hiilinud miskine migreen või niisama krooniline peavalu, millele meeldib hooti mind piinamas käia. Teate küll seda iiveldama ajavat peavalu, mis kuskil silmade taga ja kuklas pesitseb. See tunne, et su pea kohe-kohe lõhkeb. Silmad valutavad ja kiirete liigutuste puhul hakkavad silme ees mustad täpikesed ujuma. Nutta tahaks, aga ei julge, sest see paneks pea veel hullemini valutama. Ja see on kõigest pinnapealne kirjeldus. Mõnus tõepoolest. Ja mul pole kodus mitte ühtki valuvaigistit. Mul oleks vaja mitut seanssi selja- ja kaelamasaazi ning... tegelikult ma arvan, et massaazist piisaks. Magada on ka vaja.

rumor has it

" I didn't come here to tell you that I can't live without you. I can live without you. I just don't want to. "

piiks

Krt, tänane ilus päev sai just jalaga makku ja peksti minema. Minevik tuli kollitama. Selle peale hakkas lausa pea valutama.

käib töö, vile läks katki.

Töö, töö, töö ehk siis tänasida toimetusi ära viska homse varna, aga kuna nädalavahetus on olnud vahel, siis kogunenud asju on rohkem kui mitu. Lisaks sellele kleepuvad mul vasaku jala varbad plätu külge, sest suutsin kolmel korral mahla valades kruusist mööda sihtida ja põrandat kasta. Varbad jäid ka ette. Testime siis koristajat, kas lõpuks pestakse põrand puhtaks. Hetkel näeb see küll üsnagi selliselt välja nagu poleks juba nädal aega märga lappi näinud.
Ahjaa, uue klaveri sain endale, sellise pehmete klahvidega. Enam ei pea ma teisi ja ennast klahviklõbinaga tüütama. Jeppi :)
Ja täna läks lõunaga nii hästi, et põrkasin selveris Karuga kokku ja ei pidanudki üksinda oma saiakest närima. Sain hoopis meeldivas seltskonnas aega veeta. Muideks - Amps 3's on imehea juustu-singipirukas. Soovitan proovida!

Ja seda ka, et mis te arvate, kes võidab Portugal-Prantsusmaa mängu?

pühapäev, 2. juuli 2006

päike :)

Tänane ilm on ilmselgelt väga ebasobiv selleks, et põrandaid pesta ja koristamisega tegeleda. Uskuge mind, ma proovisin ise järele. Hing jäi hädavaevu sisse. Palju parem tegevus on päevitamine... ka selle proovisin hommikul järele. Eile käisin ka peesitamas, aga nii suur uni kippus kallale, et pidasin targemaks tuppa jahtuma tulla. Ei tahaks eriti päikse käes magama jääda... Poes pole piisavalt hapukoort :P Aga pole midagi öelda, suur suvi on käes ja ma naudin seda nii palju kui võimalik. Varsti peaks end poodi venitama, et jäätist ja mahla tuua - plaanin õhtul saiakesi küpsetada ja sinna kõrvale sobib suurepäraselt jäätisekokteil. Pisike filmiõhtu on ees ootamas :) Tuleb ju need suveõhtud maksimaalselt ära kasutada, olen ju üksinda korteris nüüd koguaeg.
Ja kui kõik hästi läheb ja ilm püsib, siis 15-16 olen hoopis Pärnus ennast praadimas :)

laupäev, 1. juuli 2006

pekka

Brasiilia kaotas. Kuidas mina oskan nii valesti ennustada?

ennustusmäng jälle

Kurat, Inglismaa kaotas. No ei võinud nad siis neid penalteid sisse lüüa! Aga vähemalt võitis eile Saksamaa Itaaliat, asi seegi. Väga viimane ei peaks ma praegu edetabelis olema. Aga jätkuvalt ei ole mul lootustki võita :(

mõtteid sõprusest

Tallinnasse tulek näitas mulle välja, kes on tegelikult minu sõbrad ja kes niisama tegelinskid. Kui ikka inimene absoluutselt ei pinguta kokkusaamise nimel, siis ei saa ma teda ka oma sõbraks pidada. Jah, mingi aeg ma käisin ja kutsusin ja pingutasin, aga siis sain ma aru, et kogu sõprus püsibki minu algatuse peal. Ning kui ma siis tõmbasin juhtme seinast ja otsustasin, et enam ei kutsu, siis kadus ka sõprus. Sest teine pool ei pingutanud üldse, ainult kurdeti, et ma olen halb inimene ja kokku ei saa. Rohkem kui üks sõprus on selle tõttu kaduma läinud. Kahju ju on, aga samas ei ole ma ka nõus olema ainus, kes tööd teeb ja pingutab. Kui inimene tahab solvunud olla, siis ei aita ka vabandamine, sest andeks anda ei suudeta. See ei ole õige sõber, kes vanu eksimusi koguaeg nina alla hõõrub.
Samas on mind positiivselt üllatanud paar inimest, keda ma ehk ei tunnegi nii palju, aga kes on just algatuse enda peale võtnud. Pean enda kogemusest õppust võtma ja ka aktiivsemalt suhtlema hakkama. Muidugi eriti vahva on see, et nüüd saan ma Nefkaga ikka päris tihti kokku. Aga siis kui mõlemad veel Epsis elasime, siis nägime kord aastas :P Ega peab ikka teise Eesti otsa kolima, et kokku saada :D
Ja ühtlasi vabandan ma mõne inimese ees, et viimasel ajal paras vingats olin ja nõmedalt jonnisin. Taipasin, et mul pole tegelikult õigus niimoodi jonnida, sest igaüks on oma aja kuningas. Ja pealegi - ma hakkasin kahtlaselt ühe teise inimese moodi käituma. Ja seda ma ei taha. Ma ei taha samamoodi vinguda ja oma sõprade närve süüa. Ausõna, ma üritan sellest käitumisest välja tulla.

Ning lõpuks veel paarile inimesele natuke mõtlemisainet - kui vanu solvumisi koguaeg südames kanda ja kõiki negatiivseid kogemusi elus hoida, siis ei hävita te mitte ainult sõprust vaid ka iseennast. Halva kaasas kandmine teeb ainult õnnetumaks ja üksikumaks. Äkki prooviksite halvad asjad unustada ja edasi suhelda? Ma ei saa oma sõprust peale sundida, kui te ei taha minuga suhelda ega mulle andestada. Aga ma ei ole ka nõus ühe ja sama asja pärast mitu korda vabandama. Sõpruse puhul peaks ühest korrast piisama. Mina olen teinud mitu esimest sammu, aga andestust pole tulnud. Ma ei suuda enam seda halvasti varjatud solvumist ja veelgi halvemini varjatud tagasitegemise soovi taluda. Ma ei lase enam endas selliseid põhjuseta süümepiinu tekitada. Nüüd on teie kord solvumine maha matta ja sõbrakäsi sirutada. Kas tõesti on meie sõprus nii väärtusetu, et see niimoodi minema visata? Kui nii, siis ärge süüdistage mind sõpruse kadumises - mina ei ole see, kes solvumismängu mängib.

amps

ja nii ta läkski...