neljapäev, 31. august 2006

loogika

Kingad panevad pea valutama - onju kui hommikul ärkad ja kingad on ikka veel jalas, siis pea ilgelt valutab.

päris kohe paar meetrit ainult

Postimees online's on uudis selle kohta, et Tartu vaksalihoone põlengus kahtlustatakse süütamist. Kommentaarides hakkas pihta muidugi tavaline lahmimine, et süüdi on poliitikud (milles? et mõni debiilik arvab heaks ajalooline hoone põlema pista?), riigikord, kinnisvaraarendajad ja kes kõik veel. Aga üks kommentaar (Akseli oma) on nii humoorikas, et ma lihtsalt pidin selle siia kopeerima. Selguse mõttes toon välja ka selle esialgse kommentaari, millele Aksel vastab.


1-krooniga parseldatud
31.08.2006 11:08
Loomulikult põleb maha jaamahoone, mis asub niivõrd hea koha peal, et sinna saaks jälle ühe uue "elamu" ehitada..

/--/

Aksel
31.08.2006 11:32
Jaamahoone "asub niivõrd hea koha peal, et sinna saaks jälle ühe uue "elamu" ehitada"?! Väike vihje, et just jaamahoone kõrval, päris kohe paar meetrit ainult, asub raudtee ja seal sõidavad rongid:)

turvaabi vaja - 3 küsimust

1. Kas ja kuidas on võimalik tagantjärgi välja uurida, kes minu arvuti kallal toimetamas käis? (Security logist sain mõned huvitavad kanded kätte, aga need ei ütle mulle suurt midagi...)

2. Kuidas on võimalik edaspidi jälgida, kes minu arvutis külas käib ja mis kaustu/faile ta avab? Sobib ka vahend, millega jälgida, kas üks konkreetne kasutaja on miskit näppimas käinud. Kas windowsi enda auditing on piisavalt töökindel ja usaldusväärne? (Keerasin selle muidu igaks juhuks peale.)

3. Kas muundatud mp3'e pealt on võimalik leida infot, mis programmiga seda muudeti, kelle arvutis seda tehti jne?


Kui ei taha siin kommentaaridesse vastus jätta, siis mutt.mutiste@mail.ee on jätkuvalt töökorras...

Mis toimub?!?

Nüüd ma tunnen ennast külaidioodina - kõik mp3'ed on tagasi nii nagu nad olema peaksid. Normaalsed. Terved. Ja võrgukettalt on ka need kaks lugu kuhugi kadunud, mis ma teistele kuulamiseks üles panin... Ainult Lauri arvutis on see mehe häälega Ines alles... Mis toimub? Kuidas on selline asi võimalik, et üks päev on kõik lood vigased ja nende modified kuupäev on 18.08 ja päev hiljem on kõik tagasi terved ja vanade kuupäevadega. Kes kurat minuga seda lolli nalja mängib? Selline asi ei ole ju võimalik!!!

kolmapäev, 30. august 2006

kuulmine tagasi.

Aga uued klapid on mõnusad. Istuvad hästi peas ja summutavad väljast tuleva müra ära. Telefonihelinat kipuvad ka summutama :P
Kuigi ega mul nende klappidega suurt miskit teha pole, viit lugu pole nagu eriti mõtet kuulata... ülejäänud on aga eriefektidega...

nuuuuuuuks, minu mp3'ed! :'(

Kas on olemas sellist viirust, mis võtab kaks mp3'e ja keevitab neist kolmanda kokku? Mis suudab laulja häält niimoodi muuta, et laulu kiirus on sama, aga ilusa heledahäälse Inese asemel kõlab mahedahäälne tundmatu meeskodanik. Mis tekitab seletamatuid raginaid ja kahinaid keset lugu. Mis paneb loo jooksul kolmes-neljas kohas laulja hääle lainetama nagu ta laulaks läbi häälemoondaja. Mis liimib keset lugu Bläck rokiti "Ärge minge üle tee" või karjatab hoopis fraasi "nuudlid ja hapupiim." Kusjuures neid vahelelõikavaid lugusid pole selles konkreetses arvutis üldse olemaski!!!
Või on minu arvuti kallal kellegi haige huumorisoon end harjutanud? Igatahes on 18.08ndal modifitseeritud umbes 90% minu tööarvutis olevatest mp3'dest. Ja sellel päeval olin mina ise pealekauba veel puhkusel ja arvutit kasutas minu ülemus! Ma hakkan vaikselt paanikasse sattuma juba...

teisipäev, 29. august 2006

See ei ole minu president.

jätkuv hämming.

Kuidas saab mõni inimene nii väiklane ja ennasttäis olla?

praegu hitti ei tule.

Mul on täielik kirjutamiskriis. Lihtsalt ei suuda kirjutada. Väga kummaline. Eks neid asju oleks ju küll, millest kribada... Igasugu suurtest sõpradest ja moosinägudest võiks suisa mitu pikka posti kokku keevitada, aga mul on loomekriis. Ei tule lihtsalt seda teksti. Ajan parem orkutis indialastega lolli juttu :D

juhuks kui meel mõruks läheb

Mina: Sa tõid jälle kommi.
I: Juhuks kui meel mõruks läheb...
U: Kui ei lähe, siis ütle. Me ulatame abistava käe.
I: Verbaalselt.


Poikad on ikka niiiii hoolitsevad :P

esmaspäev, 28. august 2006

ie vs opera vs firefox?

Ma mäletan, et olen kunagi lugenud ühte kirjatükki, kus võrreldi erinevaid brausereid ja nende ressursikasutust, aga ma ei mäleta enam kus seda lugesin. Seal toodi näited, et vot avan nii palju lehti/aknaid ja siis panen kinni ja avan veel jne ja palju siis misasi mälu kasutas. Kas keegi oskab mulle selle artikli linki anda? Ma kahtlustan, et see on mul endal lausa kuskil blogi kommentaarides olemas, aga ma tõesti ei suuda neid läbi kammida. Tahaks meelde tuletada, mis see siis lõpuks kõige rohkem arvutit koormas... Oskab keegi aidata?

einohjah... et siis osav.

Täna tuli välja, et suutsin juuli lõpus meil ühel serveril osa keskkonnast kõigil kasutajatel leedukeelseks keerata. Kusjuures veel nii osavalt, et kõik regional settingud on eestlased. Aga nt scheduled taskis on nädalapäev leedukeelne. Kuidas ma veel sellise asja suutsin genereerida??? Minu osavusel pole tõepoolest piire...

pühapäev, 27. august 2006

apple-pie

Muideks, Magicu õunastritsel on maailma parim! Ainult, et kaks stritslit kolme peale on sutsu liig... Praegu on üks otsas ja meie kõhtudes pole enam ruumi teise jaoks...
Ahjaa... ja ma olen jälle Mädzu pool. Kuigi ma lubasin, et niipea enam ei tule. Ma olen nii kergelt ümber räägitav... Kuigi jah, selle õunastritsli nimel olen ma kõigeks valmis ;)

all we need is Magic :P

Mina ei tohi Mädzule külla minna. Eilne ma-tulen-korraks-läbi lõppes sellega, et suurivaevu sain tulema, et viimasele trollile jõuda :P Tegelikult vahepeal õnnestus mul peaaegu pääseda, jõudsin isegi Kristiine keskuseni, aga seal haakis Mädzu ennast mulle käevangu ja enam lahti ei lasknud. Kahtlustan, et tal polnud plaaniski mind Kristiine juures minema lasta, kuigi kokkulepe oli selline... Igatahes vedas ta mu poodi kaasa ja sealt edasi oli juba kõik ette teada... Mädzu kaks töökaaslast jooksid meil käruga sabas, kui meie ladusime korvi kõike vajalikku, et teha üks maitsev pitsastritsel. Niimoodi on mõnus poes käia, kui ise ei pea asju tassima ;) Igatahes oli õhtu ülimalt vahva ja lõbus, seltskond oli 5+ ja struudel viis keele alla. Isegi unes ei saanud ma sellest seltskonnast lahti ja õhtu jätkus isegi minu unenägudes.
Igaljuhul... aitäh, Mädzu, et mind kaasa vedasid :)

turist :)

Aga mina käisin eile turisti mängimas :) Jalutasin fotokaga Toompeal ringi, imetlesin vaadet erinevatelt vaateplatvormidelt ja nautisin head ilma. Mõnus oli. Kuigi tekkisid mõned küsimused ka... Mis ajast on merevaik Eesti rahvuslik aare, et väga suur osa kõigist suveniiripoodidest vanalinnas kasutab oma nimes või reklaamis just seda sõna? Kas ei peaks suveniiripoes müüma just oma riiki iseloomustavaid asju? Merevaik ja matrjoskad ei oma minu silmis küll mingit sidet Eestiga. Ja mis asi on palekh? Mitme poeukse peal oli sildike, et seal on müügil palekh.

Aga ühe poe reklaamsilt meeldis mulle see-eest üliväga. Praktiliselt ainuke, mis tõesti reklaamis end Eesti rahvussümboliga.


Huvitav, kas tõesti pole mingit seadust või järelvalvet selle jaoks, et kontrollida, mis asju pakutakse Eesti suveniiride pähe?

Aga vanalinn on ilus... Olgugi, et eesti keelt seal praktiliselt ei kuulegi :P

reede, 25. august 2006

parem hilja kui mitte kunagi?

Täna jäin jälle õigest bussist maha ja hilinesin tööle ligi 20 minutit. Teist korda selle nädala jooksul. Loodan järgmiseks nädalaks oma ajataju korda saada ja ikka õigel ajal uksest välja astuda. Kuigi eriti pole vist mõtet, septembris ju muudetakse bussigraafikuid ja siis pean nagunii ümber harjuma hakkama.

Ja kõrvaklapid lõpetasid eile töötamise ära. Nüüd ei saa tööl muusikat kuulata :(

neljapäev, 24. august 2006

jälle sünnipäev

Ma saan muideks homme 9500 päeva vanuseks. Luban, et kui 10000 täis saab, siis teen peo :P

mhm

Kuidagi imelik on olla. Mitte tervise suhtes vaid pigem tunnete tasandil. Imelik ootusärevus on kõhtu pesa teinud, aga ometi pole ju midagi oodata. Kõik on nii nagu koguaeg. Aga hing on sees rahutu ja ärevil. Väga imelik on olla. Vast läheb varsti üle. Segama hakkab vaikselt juba.

kolmapäev, 23. august 2006

kurb

Leedukate itimees läheb töölt ära. Kahju... Ta oli hea huumorisoonega tüüp, tema kirjad ikka panid mind naeratama. Loodan, et asemele tuleb keegi samasugune. Igav oleks muidu...

üks ammune pilt


Kuskil kunagi kellegi sünnipäeval.

Cody

Minu uus lemmikloom - kass Cody. Famiilia kinkis :)

teisipäev, 22. august 2006

salmike sünnipäevakaardilt

Kui su parim sõber äkki jäise tee peal libises,
näpuga ta poole näita, naerukrambid ribides.
Las ta siis seal lösutades näeb: ei saanud kurvaks sa.
Õige sõber oma sõpra kunagi ei kurvasta.

Grigori Oster.

this is the way we bake the "õunastruudel"

Tänase vaba päeva puhul otsustasin ette võtta pisikese küpsetamise. Poikad ajasid selle raamatuga mulle isu ja huvi kallale ja nii proovingi õunastruudlit küpsetada. Eks paari tunni pärast näeb, milline tulemus on. Praegu lähen poodi õunte ja jahu järele ja siis hakkan kokkama :)

esmaspäev, 21. august 2006

kallipaid :)

Suur-suur aitäh kõigile kallitele inimestele, kes minuga koos seda koledat sünnipäeva on tähistanud nende mitme peo jooksul kokku. Ja ka neile, kes lihtsalt sõnumi, kaardi või telefonikõnega mind meeles pidasid. Aitäh :)

kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb :)

Aga üldiselt mulle ei meeldi müristamine. Välk mind ei häiri.

vot nii

Minu poikad - on, mis nad on, aga vahepeal on nad ikka paganama armsad :)

Uskumatu!

Ma olen täiesti shokeeritud! Poikad tegid mulle kingituse! Nagu kohe päriselt. Ma arvasin, et saan miskise suvalise nätaka, aga nad ostsid suisa spetsiaalselt selle kingituse. Ilusa kinkekoti ka :P
Kingituseks on retseptiraamat Õunakoogid :D Tüüpiline :P Ilusasti näidati ette, millised retseptid on kõige olulisemad. Suisa loeti tagakaanel olev autori pühendus ette. Sisekaanele on minule ka pühendus kirjutatud :) Nii nunnu ikka :) Ma olen nii meeldivalt üllatunud :) Kohe tõsiselt. Nad tõesti üllatasid mind sellega. Ilus :)

viiendat korda 22 :)

Mul on ikka niiiii nummid sõbrad :) Kassikas laulis mulle telefonis sünnipäevalaulukest, mis senimaani kummitab... Msnis saadetakse järjest lilleõisi ja postkasti potsatavad e-kaardid. Isegi siin tööl saatsid mitu inimest kaardi või salmikese ja koridoris suruvad vastutulijad ilusasti käppa. Orkutis skräpivad sõbrad oma õnnesoove; pole midagi öelda - vahel on ikka tore suures famiilias olla ;) Ühel "õeraasuke" on enda msni nimeks lausa minule õnnesoovi pannud :D Reidis saadavad suisa võhivõõrad inimesed õnnitlusi. Nii et kokkuvõtlikult ei tundugi see sünnipäev ja aastakese vanemaks saamine praegu nii kole... Aga päev on veel pikk...

pühapäev, 20. august 2006

pätsi, pätsi, leivapätsi

Mina ei tee enam kunagi moorapalle! Tund aega mätsisin neid pallikesi. Võeh, kui tüütu. Aga mis teha, olen lubanud, et tööle enam kunagi ei küpseta, aga oma sünnipäeva puhul tahaks ikka midagi hääd pakkuda - seega tegin moorapalle. Mõte oli veel, et teeks küpsisetordi kah, aga neid palle sai ikka nii paganama palju. Nii et töökaaslased võivad tordist suu puhtaks pühkida :P
Nüüd on vaja lihtsalt lahedada logistiline ülesanne - kuidas paigutada moorapallide karp oma kohvrisse ja kuidas Baltijaamast elusalt selle suure sumadaniga Õikale jõuda. (Tartus transpordib mind õnneks õeraasuke.) Aga see kohver on ikka paganama suur tõesti...

Aitäh :)

Aitäh neile, kes eile kohale tulid. Minul igatahes oli lõbus. Eriti suured tänud lähevad aga Nefkale ja Ermele, kes mind vaatamata minu mossitamisele edasi välja vedasid ja õhtu lõpu veelgi toredamaks tegid :) Päris tore oli seal Aleksandri pubis istuda :) Isegi minu päevane masendus andis järele :P Aitäh teile, kallid sõbrad. Ilma teieta oleks elu ikka palju nukram...

laupäev, 19. august 2006

pidu-pidu

Täna siis hakkab sünnipäeva tähistamine pihta. Pisikese palaviku saatel, aga siiski. Õhtul pubi ja klubitiir ootamas. Homme jõuavad eksi õde ja ka minu enda õeraasuke külla. Esmaspäeval tähistan tööl (nojah...) ja õhtul tallinna kambaga. Teisipäev on vaba ja siis saan rahulikult magada :D Ja nii peakski see sünnipäev läbi saama. Tunduvalt rahulikumalt kui eelmine aasta... ;)

tarkusetera

"Kui sul on inimese suhtes üldse küsimus, kas ei või jaa, siis vastus on alati ei."

Allikas: Naisteleht nr. 21. - Vendade Urbide intervjuu.

reede, 18. august 2006

kriips.

Elu halvim puhkus. Elu sitem sünnipäev. Vähemalt senise elu kohta kehtib see küll. Sorry, aga ma olen masenduses ja vähemalt oma blogis ei pea ma rõõmsat nägu tegema. Homme õhtul olen tagasi vormis, säran ja naeratan. Praegu aga tahaks nutta. Nii tühi ja paha on olla.

/Edit natuke aega hiljem --> Näedsa, polegi mul mitte ainult masendusest paha olla, mul on veel pealekauba pisike palavik ka tekkinud. Loodetavasti närvipingest...

mõned klõpsud veel

Sain küljeluu fotokast ka pildid kätte ja ma kohe pean nendega kekkama hakkama. Mõned pistsin albumisse ka, aga lemmikud riputan ikka siia ka üles :)



Oli asja ka? :D


Jalgupidi mägiojas, hetk peale avastamist, et oi näed, sinna käänaku taha lähemegi ujuma.


Harjutused nunnakloostriks. Olek ja riietus annab juba mõõdu välja.

neljapäev, 17. august 2006

omad vitsad peksavad kõige kibedamalt

Näib, et sünnipäevaplaanid muutuvad mul tihedamini, kui tuulesuund tormi ajal. Väike, suur, väike... Vaatab, kuhu siis lõpuks pidama jään.

Aga täna on üldse huvitav päev. Sain enne sõbra käest teada, millisena mind tegelikult nähakse. Ja seda täiesti pahaaimamatu kommentaari põhjal. Valus. Samas... kahjuks pean nentima, et ega väga mööda ta vist ei pannudki. Aga mis teha, igas seltskonnas kujunevad välja rollijaotused ja sellest on väga raske murda. Eks ma siis elan lihtsalt edasi teadmisega, et mina olengi see igav ja turvaline tädi, kes midagi riskantset ette ei võta. Enam ei lähe oma nina vahele toppima kah. Rahulik elu meeldib mulle. Ja kui tuleb tahtmine lolliks minna, siis lähen Mädzuga shoppama :P See on alati omapärane ettevõtmine ;) Igale oma, kas pole?

on hinges mul blues...

Jama, masendus on tagasi. Puhkus või asi. Ja tweeny põngerjate vaatamine pigem süvendab seda. Lapsehoidmine pole minu unelmate viis, kuidas puhkust veeta. Isegi päikest pole ma puhkuse ajal võtta saanud. Ma olen nagu valge vares. Ja eila siis kutsus eks mind ka veel kinno. Arumaisaa, kuidas mina oskan? Mulle tundub, et ma olen praegu nagu üks tweeny põngerjatest, kes on tujust ära ja laulab, et tal on hinges blues. Ma arvan, et ma peaksin ka nüüd rõõmsaid mõtteid mõtlema. Panema silmad kinni ja kujutama ette ennast oma lemmikkohas olemas ja lemmikasju tegemas. Sest nagu ütles Doodles - mulle õnnelikud lõpud meeldivad väga.

teisipäev, 15. august 2006

tulemus

Aga see on müstiline, kuidas ma lähen juuksurisse heledamaks saama ja lõpetan tumedama peaga kui mul kunagi olnud on. Arusaamatu.

album

Eile õhtul hakkasin siis albumit koostama. Kirjutasin allkirju, sorteerisin pilte. Kella neljaks öösel olin suutnud valiku viia 333 pildini. Siis sai uni võitu ja netti laadimiseni ei jõudnudki. Hea kah, et ei jõudnud. Täna juba tund aega tiksuvad need pildid mul zone'i serverisse. Aga noh tuleb aru saada - 333 pilti pole ka just väga vähe. Ja ega ma siis nii väga vabatahtlikult seda valikut teinud - täpselt nii palju pilte mahtus albumina 25 mega sisse :D Esmalt viskasin välja pildid, kus küljeluu peal on (tema soov) ja udused pildid. Seejärel osad pildid, mis teineteist dubleerisid. Siis need, millel polnud reisil mittekäinute jaoks suurt miskit huvitavat. Siis vaatasin veel kord kriitiliselt pildid üle ja rookisin välja pildid, mis lihtsalt polnud nii väga ilusad. Alles jäigi 333 klõpsu, mis mulle endale meeldisid. Kas need ka teiste silmis ilusad või huvitavad on... see jääb teiste otsustada. Igatahes siin nad on, kõigile vaadata. Palun mitte kurjalt ära kasutada neid.

esmaspäev, 14. august 2006

muutumismäng

Täna kell neli on juuksuriaeg. Eks siis näeb, millise peaga ma sealt välja tulen ;)

pühapäev, 13. august 2006

kohanemisraskused

Reisilt tagasitulek on viinud mind musta auku. Kõik probleemid, kõik mured ootasid mind kannatlikult ees. Tahaks tagasi sinna, kus ma ei pidanud mõtlema neile asjadele, mis mind praeguseks taas musta auku viinud on. Näiteks 21. august saan ma 26. Juba see üksi tekitab minus tahtmise Norra tagasi sõita ja kõige kõrgemalt kaljult alla hüpata. Pealegi pole mul hetkel õrna aimugi, kus ma oma sünnipäeva tähistan, sest vanemad blokivad ja minul puudub energia, et nendega sõdima hakata või midagi muud välja nuputada. Siis on muidugi tore mõelda sellele, et 26. august saab täis juba kolm aastat ajast, mil minu elus viimati kindel meesolevus figureeris. Juhhei tõepoolest. Tunne on selline, et peaks hakkama varsti viiendaks juubeliks plaane tegema, sest silmapiiril küll mingit muutust ei paista. Enesetunnet ei tee paremaks ka teadmine, et varsti ongi käes september ja siis pean hakkama oma elu teistele rööbastele seadma. Kust ma selleks energia võtan? Hetkel olen nii tühi kui veel vähegi olla saab. Ees ei oota midagi sellist, mis naeratuse näkku tooks ja tuju rõõmsaks teeks. Tegemata asjade nimekiri on pikk, aga mina ei suuda hargnema hakata. Reisist toibumine võtab aega rohkem, kui ma arvata oleks osanud. Tahan tagasi.

ruumipuudus

Ma ei kujuta ette, kuhu ma need pildid üles riputan albumina. Kuskil 100 mega vaba ruumi oleks vaja selleks. Zone pakub aga 25 ainult. Kust saada tasuta või siis väga mõistliku hinnaga piisavalt kettaruumi? Ega mul seda püsivalt vaja polekski. Nii umbes kuuks ajaks ja siis võtaks pildid maha sealt.

viimase päeva paradiis


Sinna lähen ma tagasi. Millalgi kindlasti.

Hanko


Minu erilised tänud küljeluule selle pildi eest. Lehvitamise eest kah.

Oslos


Vot niimoodi käiakse koeraga jalutamas :)


Vigelandi pargis.

kitsad teeolud


Selline nägi välja üks jupp liigagi pikast teest, mille läbisime. Mööda kitsast kaljuveert läks veelgi kitsam tee vaheldumisi tunnelitega. Pildil on näha ka, kuidas vahepeal tee kaob kalju sisse ära. Päris kõhedaks võttis see sõit. Aknast välja vaadata ei julgend, sest siis oli tunne, et niih, kõik, kohe sõidame kuristikku. Ühes kohas pidi buss lausa tagurdama ja end rohkem teeveerde manööverdama, et vastutulnud auto mööda mahuks.
Aga see vesi... kui ilusat värvi see igal pool oli. Siingi on näha, kui puhas sinine see on.

ära vingu, pingu :P



Bergen


Vaade linnale Fløyeni mäelt.


Kohalikud mängivad "rannavõrkpalli."


Vaade linnale peatänavalt.



pilv puhkab natuke

Seal üleval mägedes oli tunne justkui pilved toetuksid mägedele. Justkui ma saaksin käe välja sirutada ja pilvele pai teha.

vee jõud on meeletu



kolm kavaleri ;)

Keda võtta, keda jätta? Raske otsus...





lime

Päris huvitav leid Rootsi ja Norra poodidest - Coca-Cola Lime. Maitses hästi. Kofeiinivaba coca-colat oli ka, aga seda me ei proovinud. Rahast hakkas kahju :P

Garfield = Gustaf

Meil Garfield, Rootsis Gustaf.

11,4 kilomeetrit lukkus kõrvu


Need tunnelid... Pikim, mida läbisime, oli 11,4 km. Lukkus kõrvad pole just meeldivaim asi.

one can't buy a ticket to paradise...

...but you can get damn close to it by bus...

tagasi

Vaatamata kõigele... tahaks tagasi. Just sinna, just nendega. Lihtsalt tagasi. Ükskõik, kuhu tee meid viiks.

laupäev, 12. august 2006

teadmiseks trollihuvilistele

Õigel Norra trollil on neli varvast. Viie varbaga trollid on odav Taivani toodang. Nii et vaadake oma trollid üle, mitu varvast neil on. Siis teate, kas selle trolli kinkija oli teile kingitust tuues kitsi või ostis ikka õige ja originaali.

fotolabor

Kõigest 860 pilti. Ja need on ainult minu fotokaga tehtud pildid. Küljeluu fotokast peaks veel hunnik pilte tulema... Seega üle saja pildi päevas? Vauh... Ma olen osav.

juhe seinast väljas

Tasub mul vaid nädalaks internetist minema minna ja osad inimesed siin teevad blogimise maratone ja genereerivad selle ajaga hunniku pikki postitusi. Võeh. Aga ma pole veel õigel lainel, et neid ka lugema hakata. Keskendumisvõime on hetkel kuskil allpool igasugust arvestust. Pealegi pean veel reisipilte sorteerima hakkama ja elamusest toibuma. Võib-olla kirjutan kunagi ka reisist endast. Hetkel emotsioonid nii laes, et ei suuda neid rääkideski välja valada. Kirjutamine on täitsa võõraks jäänud. Aga tuleb aru saada - nädala jooksul olen vaid mõned sõnumid trükkinud ja korra pastakat käes hoidnud. Puhkus ju. Nüüd võiks see hajevil olek üle minna. Õhtul lähen veel laululavale kontserti nautima ja homme vist keevitan õeraasu juurde maale end. Nüüd aga aiamaale marju sööma :)

reede, 11. august 2006

back from living hell

Kodus on ikka kuradima hea olla.

laupäev, 5. august 2006

freaky friday

Eile oli täielik Freaky Friday. Sain Mädzuga kokku. Läksime Virusse minu fotokale lisaks teist mälukaarti ostma. Mälukaart käes, siis tuli mulle mõte, et noh läheks korraks Reserved'i, et äkki seal on mingeid normaalseid lühikesi pükse. Kaks tundi hiljem, olles ära proovinud pooled poe riided (teine pool olid meeste riided), lahkusime sealt päris hea saagiga. Mina sain endale lillad! püksid, kollase seeliku, musta kampsuni ja kolm salli (kaks neist 100% siidist). Mädzu saak oli imeilus kuldse varjundiga beez seelik, sinna juurde sobiv valge top ja must kampsun seda kooslust täiustama. (Mehed värisege! Tõeliselt seksikas komplekt.) Valge siidsalli ostis ta kah, minu pealekäimisel :P
Nüüd ilmselt mõtlete, et me läksime lolliks ja saime raha peale vihaseks? Aga ei, point on selles, et Reserved'is oli selline tore remondieelne ale, et kõigepealt 70% hinnast alla ja siis sellest veel omakorda 50%. No ja siis ei saa ju ostmata jätta. Mädzu vandus, et ta ei tule enam kunagi minuga shoppama, aga ta lubab seda igakord... kuni järgmise korrani ;)
Ostud ostetud, siis oli vaja ju seda kõike tähistada ja nii maandusimegi Patrickus. Pisike praad, pisike shokolaadikook ja pisikesed dringid. Mjauu ja Kuu on päike olid väga mõnusad, aga Viagra oli liiga kirbe maitsega ega kutsunud uuesti proovima. Vahepeal oli momente, kus oleks soovinud, et minu pilk suudaks tappa - ühed tõelised eesti "mehed" olid omaarust endale lauluhääle joonud ja siis rikkusid järjest ikka väga mitu ilusat laulu ära. Kohutav. Kuigi üsna muhe situatsioon oli, kui baaris olime ainukesed tibid meie Mädzuga ja terve kari kutt laulsid kõvasti (ja osaliselt valesti) kaasa paarile Terminaatori ballaadile. Naljakas hakkas :D Nägime ära ka ühe poissmeestepeo - seltskond oli vist pubiringile jõudnud. Vaene peigmees, ta oli nii pehme juba... pulmas ei saa tal kerge olema :P Ahjaa, ja üks hetk saime me naerukrambid, kui äkitselt hakkas ühel kutil telefon helisema ja helinaks oli pulmamarss. Hämming, onju.

Igatahes õhtu oli fantastiline ja koju pakkimist lõpetama jõudsin ma alles kell üksteist. Tjah, hea et ma neljaba õhtul osad asjad juba ära pakkisin. Muidu oleks täna paanika :P Aga ma lähengi nüüd edasi sättima, sest varsti vaja end sadamasse vedama hakata.

Lehva-lehva ja nädala pärast kuuleme jälle! Seniks on siin blogis rahu ja vaikus.

reede, 4. august 2006

head puhkust :)

Sain just raamatupidamisest kirja pealkirjaga "Head puhkust" ja kirja sisuks oli pdf'ina axapta report minu puhkusetasu ülekandest :D Tõeliselt armas :)

hommikused üllatused

Einoh, tere tali! Ma panen varsti oma parimatele sõbrannadele veto peale - ei mingit meestega suhtlemist peale kella kümmet õhtul. Sest kui nad peale kümmet mõne meesisendiga suhtlevad (nimesid nimetamata), siis lõppeb see sellega, et hommikul hoian ma kahe käega peast kinni ning kuulan ja imestan, kuidas asjad niimoodi läksid. Üle mõistuse! Ja mida mina sel ajal tegin, kui nemad oma elunatukest veelgi keerulisemaks tegid? Magasin rahulikult oma soojas voodis ja nägin ilusaid unenägusid. Ma pole nüüd kindel, kas ma peaksin kade olema või kergendunult hingama. Kahtlustan, et vist viimast...

sinine.

Sinikat ei tulnudki. Lihtsalt paistes ja väga valus on. Õrnalt on sinakas, aga seda pole eriti näha. Ilmselt paari päeva pärast tuleb õige värv välja... See-eest avastasin hommikul bussis istudes, et mhm, teine jalg on kuidagi valus, ah näed, siia on ka kuskilt tekkinud potisinine laiguke. Valus on. Hommikul jäin ma muidugi ka bussist maha, sest oli vaja viimasel minutil pead pesema hakata. Ärge küsige miks, ma keeldun põhjendamast.

Aga ühte ma ütlen - ma vihkan, kui pean tööl suhtlema inimesega, kellel kari päkapikke on koos pohmakollaga suhu pesa teinud. No andke andeks, aga kurat, peske hambaid ja närige nätsu.

Krt, seelikuga on tore ja kena olla, aga siin sees on meil arktiline kliima ja mul külmuvad varsti varbad otsast ära.

neljapäev, 3. august 2006

võeh

Ja seda ka, et pakkimine sakib sajaga.

tahan lennata

Minu plaan homme seelikuga tööle minna (teksad panin pessu) kukkus äsja haledalt läbi. Või õigemini maha. Mina siis kukkusin. Suures toas libisesin ja panin nii haledalt külje maha, et säärel ilutseb suur sinikas. Seega seelikut panna ei saa. Jama. Tagumik on ka päris valus põrandale maandumisest. Ja õhulennu jooksul ainuke mõte oli see, et peaasi, et käeluid ära ei murra. Jah, ma olen tõesti osav.

blogi-list

Pean oma blogi-listi täiendama. Hommikune ring kestab viimasel ajal alla kümne minuti. Keegi ei viitsi kirjutada suvel vist. Peaks paar nime juurde otsima... Oleks huvitavam.

Ja kui juba blogi-listide peale jutt läks, siis siinkohal esitaks Don Digimon'ile palve, et äkki oleks ta nii armas ja parandaks oma blogis ära minu nime - ma pole Muti Moti, see on lihtsalt lühend bloginimest. Mutt oleks õige vorm. Äkki saaks ära parandada? Aitäh :)


Ja seda, et kas on õige kirjutada blogi-list või blogi list? Või on mõni kolmas variant kõige õigem?

üks päev jäi vahele

Minul on täna reede. Hommikul kohe oli reede tunne. Üldse ei saa aru, et täna neljapäev oleks. Täitsa reede on.

kolmapäev, 2. august 2006

elu müsteeriumid

Aru mina ei taipa, miks minu elus on nii, et kui ma kohtan mõnda kena noormeest ja see noormees hakkab mulle meeldima ning mulle jääb mulje et äkki meeldin mina talle ka, siis tutvusest midagi edasi ei arene. Aga kui ma teen üks kord vale valiku ja saan tuttavaks mõne erilise tropiga, siis see jääb mind pikaks-pikaks ajaks ahistama. Kus siin loogika on? Miks ei võiks hoopis mõni kena noormees mind msnis piinata? Aga ei, ikka ja alati on selleks konserv. Jälle. Kurat võtaks.

kui mu sisikond jälle kokku end kisub :S

Reisist, sünnipäevast ja muudest asjaoludest tulenev närvipinge kasvab iga päevaga. Loodatavasti saab koos selle nädalaga otsa ka närvitsemine reisi pärast - reis jõuab kätte ja siis pole enam vaja närvieerida. Sünnipäeva pinged peaksid ka reedeks lahenduse saama, kui kõik hästi läheb. Aga pinge nende muude asjade pärast aina kasvab ja kasvab... haripunktini on veel pikalt aega. Seni aga ei ole mul vist eriti mõtet loota, et see pingesurin otsa lõppeks. Peaks koju vist kohvi ostma... kulub ära ilmselt tulevatel nädalatel...

teisipäev, 1. august 2006

runaway bride

That's it - no more romantic movies for me.

minu uus lemmik :)


Ma saan kolme nädala pärast viiendat korda 22 (maha löön, kes siit 27 kokku arvutab!) ja ostsin äsja sellise pildiga särgi endale. Normaalne, onju :)

Seiklusjutte maalt ja merelt...

Käis minu õeraasu täna Konsumis ja ostis 100 eegu eest toidukraami perele. Pistis selle lapsevankri alla korvi ja jalutas kodupoole. Tee peale sattus Hinnapomm ja õeraasu mõtles, et käib sellest ka läbi. Tassis vankri majja sisse, sättis ilusasti koridoris nurga taha varju. Pani toidukotile lapse kileka peale ja käis 5 minutit üleval poes. Seejärel jalutas rahulikult kodu suunas edasi. Üks hetk hakkas laps oma saiakest nõudma ja oh seda üllatust, mis minu õeraasut tabas - arvake ära, kas vankri all korvis oli kilekott või ei olnud! Keegi tore inimene sai ilma erilise vaevata saja krooni eest toidukraami ja ilusa kileka oma lapsele veel pealekauba. Vahva. Palju toredaid inimesi tõepoolest.


Jah, tõepoolest on mu õeraasu ise süüdi, et toidukoti vankrisse valveta jättis, aga ega see vähenda tema ehmatust selle üle, et leidub inimesi, kes lähevad lapsevankrit rüüstama. Mis siis, kui tema laps oleks seal rahulikult maganud?

halb mälu?

Ma ei saa aru, miks ei suuda skype oma programmi niimoodi teha, et see jätaks meelde nüüd ja igavesti, kui ma ütlen talle, et ära mine automaatselt koos arvutiga käima ja ära jäta mu parooli meelde. Msn saab sellega hakkama. Yahoo samuti. Skype topib aga nürimeelselt igal käivitamisel need linnukesed sinna kastikestesse tagasi. Kas tõesti on nii elementaarne, et kõik lihtsalt tahavad nende programmi varahommikust hilisõhtuni kasutada? Mina näiteks ei taha. Mulle meeldib valida, millal ma mingi programmi käivitan ja kuhu minu parool salvestub. Mulle ei meeldi, kui ma pean programmi kasutamiseks tegema korduvalt ühte ja sama tüütut liigutust. Selline asi võiks meelde jääda programmile. Vajadusel saan ma selle linnukese ka ise sinna tagasi panna. Aga ma eelistan ise otsustada, kas ja millal. (Ning arvuti puhul, mida kasutavad mitu inimest, on suhteliselt vastik, kui skype ise käivitub ja sisse logib. Olen oma sõbranna emale mitu korda ehmatust põhjustanud, et appi, appi, mingi aken tuli lahti, mis ma nüüd teen! Ning sellisel juhul ei saa teised kunagi kindlad olla, kas ma tõesti olen arvuti juures ja online või kasutab minu arvutit parasjagu mu 5-aastane õepoeg.)