reede, 29. september 2006

mida pisem font, seda segasem tektst

Ametlikke juriidilisi dokumente on ikka tõeline piin lugeda. Mul läheb mõte sõlme juba esimese lõigu peale. Ja kirjasuurus on muidugi ka üle mõistuse pisike. Sellise asja lugemiseks on vaja keskkonda, kus puuduvad igasugused välised segajad ja kus valitseb täielik vaikus. Siin tööl ma seda kindlustuslepingut läbi lugeda ei suuda.

minu pesa väljastpoolt

lugemise kahjulikkus unele.

Unenäod on viimasel ajal jaburaks läinud. Otseselt õudusunenägusid ei näe, aga ikka mitu korda olen keset ööd üles ärganud. Sellised koledad unenäod on. Täna nägin näiteks, et minu arvutilaua all oli laip kägaras, juba kolmandat päeva. Ja mu isa ei saanud seda ka minema viia, sest tal olid käed haiged. Ma veel tundsin ka seda inimest, kelle laip seal oli.

Siit moraal - pole vaja enne uinumist laipadest kubisevat põnevikku lugeda.

neljapäev, 28. september 2006

hi, baby!

Leedu itimees kirjutas täna mulle ja alustas kirja pöördumisega - Hi, baby!
Mnjah. Ja kui ma toas kõva häälega selle ette lugesin, siis soovitas ülemus mul millegi sarnasega vastata... Kui mina selle peale teatasin, et mulle piisab kohalikestki sekeldusest, arvas ta lõbusalt, et vahepeal oleks ju huvitav noateral elada.

Ma kahtlustan, et neile pakub see suurt lõbu, kuidas mina siin vahtu tõrjun...

kolmapäev, 27. september 2006

tagantjärele horoskoop

Sirvisin täna septembri Annet ja lugesin huvi pärast oma horoskoobi uuesti läbi. Täitsa lahedalt pani täppi :D Eriti järgmised kaks asja:

/--/
Kuigi vaeva tuleb palju näha, hakkab järk-järgult aina selgemini tunda andma juba tehtu kasutegur. Pead kõvasti piike murdma igasugu bürokraatiaga, peamiselt oma plaanide rahastamise küsimustes.

/--/

Selle kõige taustal pole äsjase tüütu austaja jätkuvaid rünnakuid kuigi raske tagasi tõrjuda. See läheb kergemini ja tulemusrikkamalt, kui ajad asju kavaluse ja diplomaatiaga, mitte avaliku põlguse ilmutamisega.
/--/

Vahepeal panevad horoskoobid isegi täppi :D

halva tuju vastu kolme K-ga.

Olen siin tallinnas avastanud, et peale kõndimise ja koristamise aitab halvast tujust lahti saada veel üks "K" - kokkamine. Täna otsustasin oma lemmiku kasuks - pikkpoiss singi-juustu täidisega ja ahjukartulid. Maitsestamisega panin natuke metsa nagu tavaliselt, sutsu vürtsine sai. Aga muidu väga hea ja maitsev. Tundub, et koos sügisega on tagasi tulnud minu kokkamishimu. Näiteks pühapäeval tegin tuliseid makarone. Üllatavalt kombel tulid need suhteliselt vähe tulised, olgugi, et panin praktiliselt pool pakki chillipulbrit sisse! (Või on minu maitsemeel juba jäädavalt rikutud?)
Nii et halva tuju vastu aitab KKK - kõndimine, koristamine ja kokkamine :)

sõnade mõju

Näib, et sügis hakkab mõju avaldama ka minu emotsionaalsele tasakaalule. Juba teist korda suutis sama inimene oma sõnadega kutsuda esile selle kriipiva tunde, mis ei lase kuskil rahulikult olla. Aga vähemalt sai jälle kinnitust fakt, et kui tegemist on minuga, siis on konservid ja seebid erakordselt järjekindlad. Ja negatiivsetel asjadel on ikka selline mõju, et panevad igatsema positiivsete järele.
Täna tuleb vist jala koju minna... saan selle rahutuse endast välja kõndida.

tere hommikut.

Leedukate itimees on kahtlemata ajukääbik. Saatis kirja, et vot tee palun kaks uut kasutajat ja anna neile õigused nagu vot sellel ja sellel tüübil on. Ja siis lisab nende tüüpide nimed hüüdnimedena! No tere hommikut! See peaaegu kahvatub eilehommikuse nõudmise kõrval, et ma võtaksin kuskilt Sorbsi spämmi-listist mingi täiesti suvalise aadressi välja, sest see tahab meie süsteemi kirja saata, aga kiri ei tule läbi. Ja seleta nagu seinale, et see ei ole meie probleem, kui mingi võõras süsteem on sattunud kuhugi musta nimekirja, see on selle võõra süsteemi asi sealt listist välja saada. Peale kolmandat kirja alles rahunes maha. Vot mis juhtub, kui pannakse programmeerija süsteemi haldama ja administreerima.

teisipäev, 26. september 2006

enesepiinaja

Ma tean, et praegu on veel nii kole vara, aga ma olen nii kannatamatu. Juba vaatan netist mööblit ja paigutan mõttes korterisse. Hetkel läheb juba kolmas variant. Värvigamma on ka paika pandud, aga see on veel suhteliselt muutuv suurus. Aga mul on kallis maitse - kõik kapid, lauad, diivanid, mis mulle meeldivad, on teistest kuskil 2000 eeku kallimad. Tore, onju? Rahast on kahju juba enne ostmist. Kui oskaks, siis teeks ise. Näiteks riidekapi ja riiulid saaks ju tegelikult ise teha, kui oskust ja jõudu oleks. Oh, miks ma piinan ennast?

päev märksõnades

* Leedukate uus itimees on idioot. Leebelt väljendudes.
* Üldse pole tore, kui üks domeenikontroller terve päeva keskmist sõrme näitab. Inimeste kärsitus kasvab koos serverite töökiiruse vähenemisega. Telefonikõned sagenevad.
* Töö-töö-töö. Koos serverite aeglusega võtab iga liigutus vähemalt kolm korda rohkem aega.
* Karta on, et seep jääb seebiks. Küsimus on ainult ajas. (Minu elus on seepide ja konservide puhul alati küsimus ainult ajas.)
* Kohupiimapannkoogi taignast saab üsnagi söödava õunakoogi, mis teisel päeval maitseb veel paremini kui esimesel.


Ja kui kellelgi on olemas selline kohupiimapannkookide retsept, mille järgi tõepoolest tulevad paksud ja kohevad pannkoogid, siis palun jagage seda ka minuga. Mina suutsin välja võluda ainult millimeeter-paar paksud koogid. Hiljem õe ja emaga rääkides selgus, et ka nemad on loobunud üritamast. Ja kui juba minu õeraasul ei tule need välja, siis mida mina üldse üritan?

esmaspäev, 25. september 2006

vahel kohe veab :)

Võitsin täna klaaskaanega panni :) Nii nunnu :)

täna käivad vist kõik asjad mulle närvidele

Kõrvaltoas on keegi enda mobiilile uue helina pannud... Suhteliselt tüütu helina. See on seesama "tunnustav" vilistamine, mis on Tartu Eedenis Clipsoni poes. Ja kahjuks on mobiiliomanikust meesterahvas väga populaarne ja nii vilistab tema telefon mitu-mitu korda tunnis. Nüüd ma kujutan ette, kui jube võiks seal poes müüja olla...

Tööpakkumine

Ülemus palus mul oma sõprade-tuttavate itimeeste/tibide hulgas reklaamida, et meil otsitakse progejaid. Veebiprogejat ja axapta-spetsialisti. On suhteliselt lootusetu üritus leida juba oskajat axapta-progejat, seega oleks lihtsalt tore leida inimest, kes oleks huvitatud selle selgeks õppimisest. Veebineeger võiks olla natukese kasvõi veebitegemise ja muu sellisega kokku puutunud.
Nii et kui mõni tore progeja arvab sellise ähmase info peale, et võiks isegi rohkem huvi tunda, siis anna aga teada. Saadan siis meilile konkreetsema info.
Minu kontakt on jätkuvalt mutt.mutiste@mail.ee.


/EDIT --> PHP-tegelase umbkaudne palgavahemik on 16-20 kilo bruto, axapta-tegelasel 20-25 kilo bruto. Täpsemad summad sõltuvad juba inimesest ja tema oskustest.

fotosüüdistus :)

Jäin ka mina laupäeval Ilvese kontserdil pildile.


Kusjuures Chalice laul "Minu inimesed" kummitab senimaani... Kahjuks pole suutnud kuskilt leida mõnda salvestust, mida kuulata :(

postimees on kümne sendi eest maha müüdud?

Postimees-online on lolliks läinud. Täna jookseb nende lehte lugedes hiirekursori taga kümnesendine. Ma vihkan, kui minu ekraani risustatakse mingi mõttetu prahiga. Oleks siis kuskil kirjas, mille reklaam see on või kuidas ma sellest pasast lahti saan - aga ei. Tahad lehte lugeda, kannata mingit nõmedat virvendamist silme ees. No tere hommikut tõepoolest.

pühapäev, 24. september 2006

sõltuvus

Ma olen juba tükk aega kahtlustanud, et mul on tekkinud üks sõltuvus. Selline suhteliselt süütu, aga ikkagi sõltuvus. Ma nimelt ei suuda elada ilma Nõo lihatööstuse Delikatess maksapasteedita. Viimasel ajal satub see minu ostukorvi vähemalt korra nädalas. Ja otsa saab tavaliselt kahe päevaga. Muid saiakatteid ma eriti ei ostagi... ei vorsti ega juustu. Isegi või kipub üle parim enne kuupäeva minema. (Nagu ka see kord...) Aga Delikatess pasteet kaob kapist nagu võluväel. Üldiselt üsnagi ohutuna tunduv sõltuvus, onju? Kuid kui nüüd arvutada mitu keskmise kihiga pasteedisaia saab ühest karbist ja jagada see kahe-kolme söögikorra peale, siis figuurile võib see mingi hetk laastavalt mõjuma hakata...

Aga ma nüüd hammustan suure suutäie imemaitsvast pasteedisaiast ja elan oma elu edasi. Mõni halb harjumus võib ju inimesel ikka olla?

muutused

Kuulasin just James Blunti üle pika aja ja meeldiv üllatus oli see, et enam ei mõju need lood mulle nii laastavalt. Või kui aus olla, siis hetkel ei mõjunud üldse kuidagi. Meeldiv muutus.

ootus

Tahaks juba lammutada, remontida, sisustada... Värve ja materjale valida. Poodides ringi jalutada ja ideid koguda. Aga ei saa veel...

laupäev, 23. september 2006

saladuskate langeb

Tegelikult, kui nüüd päris algusest pihta hakata, siis kogu see sidin-sädin on käinud selle pärast, et... Eks ma vist võin selle juba välja öelda kah, nüüd on suht kindel, et asjad kulgevad võidukalt eduka lõpuni. Nimelt hakkan ma siis nüüd pesa punuma. Päris oma pesa. Või noh, pesa kuulub tegelikult pangale, aga seda pisiasja me ju tähele ei pane ;) Vot nii. Ongi see suur saladus nüüd kõigile teada. Minu jaoks on see igatahes nii ülisuur asi, et lihtsalt pidin kuidagi hirmu, elevust ja ootusärevust maandama, aga päris avalikult ei julgend kirjutada. Mõni võib-olla arvab, et mis suur asi see ka on ja et kogu see ärevus siin blogis oli täiesti nõme. Aga noh, see on teie arvamus. Minu jaoks on see vist küll suurim ja ärevaim asi minu senises elus.

Aga ega mul veel pesa käes pole. Sain alles reedel pangast laenutaotlusele positiivse vastuse ja nüüd ootavad ees notarid. Hiljemalt üheksandal novembril saan korterivõtmed endale ja olengi 30neks aastaks panga oma :P

Kokku võttis see otsuseni jõudmine kaks nädalat. Kaks nädalat tagasi neljapäeval käisin pangast uurimas, palju üldse laenu saaksin ja mis selleks vaja on. Siis uue nädala teisipäeval käisin ühte Mustamäe korterit vaatamas, mis oli lausa kohutav - nii korter ise kui ka hind, mis sellise peldiku eest taheti. Kolmapäeval käisin vaatamas Kristiines teist korterit, see meeldis aga ühed olid juba n-ö eelbronni teinud. Samal õhtul helistas maakler, et nood loobusid ja korter on minu. Neljapäeval kirjutasin alla eellepingule. Reedel esitasin laenutaotluse panka. Ja nädal peale seda sain positiivse vastuse. Nii et... kaks nädalat ohtrat närveerimist ja nüüd on roheline tuli ees. Kaks notarit ja ongi korter minu. Aga ausalt... ma pole kunagi nii jubedalt närveerinud kui see reede, mil ootasin halduri kõnet. Kui positiivse uudise sain, siis hakkasid suurest pingelangusest suisa pisarad jooksma. Ehmatasin ema ära, kui talle helistasin - ta arvas, et mul juhtus midagi halba :P Mul käed ikka tükk aega värisesid, isegi veinipudelit ei suutnud ise lahti teha, jõudu polnud :D Aga poikad on ikka nunnud - kogu selle värgi jooksul on nad mulle toeks olnud ja minu hala talunud. Rõõmustasid koos minuga ning Peeter lubas soola ja leiba koguma hakata :) Eih, on mis nad on, aga vahel on neist ikka päris palju asja kah.

Nüüd tuli pikk jutt. Lõpetangi selle, sest kõht koriseb. Lähen pistan kartulid ahju :) Ning millalgi peaks vanni kah minema. On vaja üks teatud metafooriline seep ihult maha pesta, räpane maik on senimaani suus. Mehed... täiesti mõttetu teema ikka.

Õiglus võidutseb maailmas siiski!!!

Juhhuuuu, Ilves sai presidendiks! Sähh sulle KeRa! Inimestel on siiski mõistus peas. Kõik ei allu hirmutamisele ja äraostmisele. Aga oi seda protesteerimist ja kaebamist, mis nüüd pihta hakkab. Ega ju kera oska normaalselt kaotada.

reede, 22. september 2006

vähese praktikaga musike.

Ja saigi kooreliköörile päkad silma aetud ja põhi peale tehtud :) Tulevikuplaanid sai üle räägitud ja detailsemalt lahti seletatud. Ongi vaja veel vaid üheksa aastat oodata ning paradiis hakkab pihta. Kiiktoolid verandal on üks olulisemaid märksõnu teema juures ;) Hea rahulik on olla, kui tulevik on kindlalt paigas.

Kannatlikel pöidlahoidjatel palun veel natuke kannatada, püüan homme-ülehomme siis kogu selle saaga lahti kirjutada. Või siis vähemalt valgust heita, millega üldse tegemist on.

Ja tänase päeva säravaima mõtteavalduse eest läheb preemia jagamisele Indreku ja Peetri vahel, kes leidsid, et ilmselt mul on "musitamises" vähe praktikat ja äkki nemad peaksid kaasa aitama. Et noh harjun ära lõpuks. Indrek arvas selle peale küll, et ta saaks kodus ilmselt pikki päid ja jalgu selle eest. Aga armas, et nad ikka muretsevad mu pärast ;)

Ning unustada ei saa seda, et mul on nüüd seebiga sõber. Ausalt, mina ei ole süüdi, et ma suudan alati meestele koodnimed leiutada - nad lihtsalt tekitavad need endale ise või pakub keegi teine miskit välja. Senised säravad tähed on kahtlemata konserv ja ilus-silm ning nüüd siis seebiga sõber. Tõepoolest hämmastav anne - mõtlen inimestele hüüd- ja koodnimetusi välja.

Aga nüüd head ööd, homme vaja üheksa ajal ärgata, et õigel ajal Tammsaare parki jõuda.

nomaivõi

Aga mõni mees kujutab endale ikka väga palju ette. No kurat, miks alati mina?

Jepikajeeee!!!

Aitäh musikesed pöidla hoidmise eest!!! Hetkel pole võimeline veel pikemalt kirjutama, aga JEPIKAJEEE!!!! Hiljem kirjutan pikemalt. Seniks - AITÄH :)

Ilvese kontsert

Mina igatahes lähen homme 10:30neks Tammsaare parki kontsertile. Üritan selga kombineerida midagi sinist, musta ja valget. Tulge teiegi! Aga nagu postimeheski kirjutas - palun ärge mingeid poliitilisi loosungeid ega vihast meelt kaasa võtke. Piisab Eesti lipust või lipuvärvidest.

surmasõlm

Kui ma seletasin oma kullakallile Mädzule, et mul praegu sisikond kolmekordses meremehesõlmes, siis tema teatas resoluutselt, et see on surmasõlm. Ega on jah. Suht kole tunne üldiselt.

Aga tänase päeva tarkusetera sain ma oma eksi msni nimest: "Kuidagi külmaks on läinud," plagistas hunt hambaid ja tõmbas punase mütsi sügavamale pähe...

neljapäev, 21. september 2006

Aabrami soovil - ilus pilt ilusast inimesest :P

Saage tuttavaks - Borat. Ilus inimene :D


Aabram - ise sa tahtsid ilusaid pilte ilusatest inimestest ja ilu on teadagi vaataja silmades... :P

jälle vaikus majas

Tegelikult on asi selles, et mul on selle sügise esimene korralik nohu kallal. Praeguseks olen pool aju juba välja nuusanud, teine pool lahkub lähiajal... Hääl on mõnusalt nasaalne, pea kumiseb ja nina kaudu hingamine on välistatud. Täna andsin alla ja ostsin lõpuks Otrivini ninavurtsu - hingata tahaks natuke... Tean jah, et ega need vurtsud just kõige paremad pole mu ninale, aga vahepeal lihtsalt tuleb nende poole pöörduda. Ilma ei saa ma öösel normaalselt magada (nojah, ma pole väga positiivselt meelestatud, et ma ka koos sellega eriti hästi magan :P)
Nohu-hooaeg on tüütu... No proovi sa ilus välja näha, kui keset su nägu ilutseb punane ja paistes nina. Eriti seksikas on see, kui neiu keset vestlust/õhtusööki aevastama kukub ja pidevalt oma tilkuvat nina nuuskab :P Tõsiselt romantiline, onju :D

valehäire:

Täna pole vaja pöidlaid hoida. Alles homme hakkab action pihta.

kolmapäev, 20. september 2006

palve

Aga lepime nüüd kokku, et homme hoiavad kõik ilusasti pöidlaid ja palvetavad, et tulemus oleks positiivne. Onju?

pauk nr.2

Järgmine tagasilöök. Küll mitte nii suur. Vist. Loodetavasti. Rohkem musti kasse üle tee ei jooksnud*, seega äkki saavad halvad uudised otsa?

* On ju nii, et kui must kass jookseb üle tee vasakult paremale, siis lähevad asjad paremuse suunas, aga kui paremalt vasakule, siis halvemuse suunas? Sest kui see teooria ei kehti, siis on üks pauk veel tulemas - selle musta kassi eest, kes vasakult paremale jooksis.

parem hilja kui mitte kunagi?

Suutsin täna 36 minutit hiljaks jääda. Unustasin eile äratuse panna ja ärkasin täna alles 7:37. Oi kui kiirelt ma riidesse sain :P See nädal pole ma veel kordagi õigel ajal tööle jõudnud... Pean end parandama. Niigi olen viimasel ajal n-ö tööluusi päris palju teinud, missest et ülemuse loal ja teadmisel.

teisipäev, 19. september 2006

stiil

Lähivaates ka... ja selgemalt natuke. Minu uhked roosad papud kahjuks pildile ei jäänud :(

ootusärevus

Saaks see kamm juba läbi. Vahepeal on tunne nagu kurk oleks kinni nööritud. Sisikond oleks justkui tina täis valatud. Südames närib kahtluseussike, hinges kipub paanika-jaanika võimust võtma... Ei jõua enam oodata. Olgu tulemus mistahes, lihtsalt tahan, et ootamine saaks läbi.

vaikiv tunnistaja

esmaspäev, 18. september 2006

strike :)

Osad laupäeva pildid on natukese juba välja imbuma hakanud ja saan siia kohe asitõendiks panna ühe pildi, kus on ilusasti näha üks minu löödud strike. Riietust ärme tähele pane, pisike stiilipidu toimus ja kommentaare ma ei jaga :P

pauk nr.1

Esimene tagasilöök. Pisike paanika hakkab võimust võtma...

läänerindel muutusteta - ikka samad jamad

Piiramisrõngas olemine pole üldse lõbus. Pigem on üsnagi ebamugav ja ärritav. Paratamatult tekib taaskord küsimus - Miks just mina? Päriselt ka. Kuidas ma suudan enda teadmata anda lootust inimestele, kellel pole kunagi mingit lootust olnudki ja kellele ma seda teadlikult kunagi ka ei annaks. Milline osa ignoreerimisest ja vältimisest arusaamatuks jääb?
Mina kohe oskan, onju.

pühapäev, 17. september 2006

olen vanaks saanud.

Olen jah. Ja see vanadus on kole asi. Mind ennast ta nagu ei häirigi, aga teised solvuvad, kui see välja lööb. No ei huvita mind enam ööklubis suitsu ja tossu sees "hängimine." See ei paku mulle mitte midagi. Mina eelistan sõpradega suhtlemist ja millegi koostegemist - näiteks kasvõi bowling. Ööklubis ei saa ju inimesega suhelda, seal on nii kõva lärm, et iseenda mõtteid ka ei kuule. Aga nojah, eks enamus inimesi ei taha siinkohal minuga nõustuda ja võtavad minu keeldumist isiklikult. Ausalt, pole mõtet. Miks sõdida? Parem leppida ja võtta inimest nii nagu ta on. Muutused on paratamatud ja vanad ajad on siiski vanad ajad. Inimesed muutuvad, suhted muutuvad. Vägisi vanast kinni hoidmine ei aita, see hoiab ainult uue ja ilusa eemale. Muutus ei pruugi olla ju nii jube. Võib-olla on uus tõesti teistsugune ja alguses võõras, aga miks mitte järgi proovida? Mina pole enam ööklubi-inimene, pole juba tükk aega olnud. Sõprus ei tähenda ju seda, et inimene peab tegema asju vastu oma tahtmist. Sõprus tähendab teiste erinevustega arvestamist ja leppimist. Ja inimesed lihtsalt muutuvad... Mina olen muutunud. Tõsisemaks. Täiskasvanumaks. Ilmselt ka mõne arvates igavamaks. Aga ma ju olengi alati olnud tõsisem ja korralikum kui ülejäänud. Miks selle vastu sõdida? Kuni ööklubini oli ju kõigil lõbus olla. Miks mitte leppida sellega ja lasta kõigil oma elu elada? Miks solvuda selle peale, kui teine inimene on lihtsalt erinev? Ärme rikume oma sõprust sellega, et surume teineteist kuhugi rolli, kuhu me tegelikult ei sobi. Pole mõtet võtta isiklikult asju, mis pole üldse selliselt mõeldud. Ma ei hooli ega armasta selle pärast ju vähem, et ei tule ööklubisse end piinama. Hoolin ikka sama piiritult. Ma lihtsalt olen muutunud. Ma olen vanemaks saanud.

reede, 15. september 2006

krt!

Igasugused kahtlased tegelinskid ja igasugu teemadel rääkimine mõjusid nii, et nüüd sees jälle kriibib. Niimoodi kõvasti ja valusalt. Polegi juba ammu selle käes piinelnud. Ja kurat, miks on nii, et vaatamata oma ülimalt kahtlasele olekule mõjub see värk mulle täpselt vastupidi kui tegelikult peaks? Ei tohi ju!

neljapäev, 14. september 2006

üks pilt kah vahepeal


Hommik minu akna taga.
Traadid küll natuke segavad, aga ega päikesetõus sellepärast veel vähem ilus ole...

aitäh!

No nii, tunnistage ausalt üles, kes alguses ei viitsinud pöialt hoida ja alles poole pealt selle sõrme pihku kõverdas? Ma jõudsin juba vahepeal igasuguse lootuse minetada, aga näed, ikkagi läks õnneks. Nüüd veel kaks-kolm pingsat palvetamist ja ongi kõik läbi selleks korraks. Siis räägin ka täpsemalt. Seniks... kes teab, see hoiab suu kinni. Kes ei tea, see kannatagu veel natukese... Lõpliku tulemuse selgumiseni ei lähe enam kaua.

üks, kaks ja korraga

Ja nüüd pigistavad kõik oma pöidlad natukene kõvemini pihku! Aitäh juba ette.

kes on Kalle?

Avastasin täna enda telefonist mingi Kalle numbri. Ükskõik kui palju ma oma ajusid pingutan, ei tule mulle meelde ühtegi teist Kallet peale oma eksi töökaaslase. Ja tema numbrit mul kohe kindlasti pole. Aga selle Kalle numbreid on mul koguni kolm - üks mobiili ja kaks lauatelefoni oma. Kus ja kuna ma olen mingi Kallega nii hästi suhelnud, et mul kohe kolm numbrit temalt on??? Minu mälus sellekohane info igatahes puudub. Pean vist minema oma mõistust kontrollima...

teooriad ei pea alati vett

Teooria, et kui ma tean, siis magan paremini, ei kehti. Üldse ei tulnud und eile õhtul. Keerlesin küljelt küljele ja mõtted tegid hundirattaid. Praegu on tunne nagu aju oleks vati seest välja võetud ja tina täis valatud. Aga nüüd tagasi tööd tegema.

kolmapäev, 13. september 2006

seep

Niih, homme siis astun ma esimese sammu päris oma isikliku Seebi suunas. Aitäh kõigile pöidlahoidjatele, aga ärge palun veel oma sõrmi sirgu ajage. Hoidke edasi, kõige pingelisem ja otsustavam aeg on veel ees.

peaasi et igav ei oleks

Meil on vist ka ventilatsioon ja konditsioneer puhkusel, sest toas on täitsa inimlik temperatuur :) Poikad muidugi kurdavad, et palav on, aga minule selline temperatuur täitsa meeldib. Vähemalt ei ole külm.
Tänase päeva parima killu auhind läheb minu ülemusele, kes teatas täna rõõmsalt minu kohta järgmist asja: "Me võtsime ikka õige inimese tööle, tark on, ei lase ennast alt tõmmata." Seda ütles ta peale seda, kui Urmo püüdis ühe minu lause mõtet omal viisil tõlgendada ja mulle katkist autot n-ö mängult pähe määrida aga mina laksasin iga küsimuse tagamõtte ära. No ma olen ju siin juba head trenni saanud ka...
Omapäraseima suhtlemise tiitel on vahelduva eduga kahe isiku käes - üks, kes teatab mulle tihtipeale, et ta on minu poolt ja kui keegi mulle liiga teeb, siis ma kohe helistagu talle; teine, kes tervitab mind lausega "no tere, musi, kuidas läheb" ja telefonis lõpetab kõne fraasiga "ole siis musi edasi." Aga peamine ongi ju, et igav ei oleks... Onju?

teisipäev, 12. september 2006

tulemus nr.1

Esimene vasikas läheb alati aia taha. Nii ka see kord.

täitmatu

Tundub, et magamatus mõjub minu organismile osaliselt nagu pohmakas - ma võiksin end lõhki süüa ja ikka ei tunneks, et kõht on täis. Ja pea kipub ka valutama ja igasugused helid häirivad. Oleks ma siis eile õhtul miskit joonud... ei miskit. Lihtsalt pole kaks ööd jutti piisavalt magada saanud. Ja täna õhtul pean ma veel erk ja tähelepanelik olema... Pean vist ikkagi energiajooki tarbima, muidu ei ole võimeline enam miskit tegema varsti.

Ilvese toetuseks...

Üldiselt hoian ma oma näpud ja nina poliitikast eemale, aga kogu see nõmedus, mis presidendivalimisi saatnud on, ajab ikka tõsiselt vihale. Seega postitan siia järjekordse leiu blogisfääri avarustest:


Jah, sellel asjal pole ilmselt erilist kaalu presidendivalimiste tsirkuse juures, aga vähemalt saab enda sümboolse poolthääle anda.

vähemalt on pehme...

Kaks õhtut järjest kell üks magama ja tulemuseks on tunne nagu keegi oleks mu aju vati sisse mähkinud. Miks etv näitab häid ja huvitavaid saateid praktiliselt öösel? Suht nüri on selliselt tööl istuda. Silmad valutavad suurest pingutusest, et neid lahti hoida... Ja aju puhkab mõnuga pehme vati sees...

esmaspäev, 11. september 2006

sädemed juba lendavad

Tänane päev läheb ajalukku, kui üks üdini töine ja äärmiselt särtsakas päev. Sain nimelt uue portsu ülesandeid kätte ja saan nüüd mitu päeva usinalt tööd rabada. Tänase tippsaavutuse tiitlile kandideerivad kaks särtsakat juhtumit: (1) sain pisikeselt 200 gigaselt kõvakettalt sellise laksu elektrit, et käsi valutas tükk aega takkajärgi; (2) suutsin oma arvutilt pildi ära võtta, kui kõrvaklapid arvutiga ühendasin, alles jäi vaid ilus sinine taust. Osav... talv pole veel pihta hakanudki ja mina juba särtsun :)
Ja mainimata ei saa jätta seda, kuidas ülemus tõi tööle suure kotitäie õunu ja seejärel vihjas, et need on natuke kõvad, aga ahjus läheksid palju pehmemaks. Nad ka ei jäta...

pühapäev, 10. september 2006

miskit muud

Ostsin reedel endale nunnud roosad kingad. Eile avastasin neil talla alt suure kleepsu, kus muu info hulgast leidsin ka kingade koostise:
pealispind: muud materjalid,
tald: muud materjalid,
vooder: muud materjalid.

Vot nii, mul on muudest materjalidest roosad kingad. Ja tehtud on need otse loomulikult Hiinas.

peaaegu nagu järjejutt

Aga reedel... reedel oli järjekordne peatükk lugulaulus "Mina ja minu osavus." Nimelt... Astusin reedel peale tööd rahulikult bussipeatuse poole, vahepeal pudenes pilvedelt paar piiska, aga muidu oli ilm ilus. Üks töökaaslane pakkus, et viskab mind autoga koju ära, et tal samasse suunda minek. Mina otse loomulikult loobusin, öeldes veel, et ilm on nii ilus, et võin vabalt ka bussiga minna. Nojah... hetk peale seda, kui see lahke töökaaslane parklast välja sõitis ja nurga taha kadus, tegi vanajumal taevaluugid lahti ja ma sain mõnusas paduvihmas oma bussi oodata. 20 minutit. Ilma vihmavarjuta. Parim. Ei olnud üldse märg olla. Mkm, üldse ei olnud.
Nii et võtke õppust - kui mõni tuttav inimene pakub teile küüti, siis on targem see vastu võtta :P

laupäev, 9. september 2006

laip mis laip

Tegin hommikul kell kümme oma silmaluugid lahti ja kohe sadas sisse täditütar, kes teatas, et nüüd lähme kõik kolmekesi kaltsukatuurile. No kui lähme, siis lähme - kes olen mina, et vastu vaielda. Viis tundi hiljem jõudsime koju tagasi, surmväsinud aga mitme võrratu riideeseme võrra rikkamana. Minu saagi parim osa on valge angooravillane kampsik, selline kolmnurkse kaelusega, millele õhuke särk alla sobib. Ja ei või ka unustada kärtsroosat jakki, uhkelt kahekordse nööbireaga ja laheda kraega - maksis ainult 9 krooni. Leid missugune :)
Nüüd olen ma aga surmväsinud, selg lööb valust sädemeid välja ja uni on ka kallal. Magamise asemel pean end hoopis uhkelt riidesse sättima ja sünnipäevale minema... Famiilia ühel õekesel on sünnipäev täna. Aga õhtul tuleb küll varajane voodisse ronimine... Olen liiga väsinud, et isegi Mädzu poole filmile minna...

reede, 8. september 2006

nuputusülesanne

Väljas kallab paduvihma. Arvake ära, kas ma jätsin täna vihmavarju koju või ma jätsin vihmavarju koju?

eetripaus

Uue arvuti seadistamine on äärmiselt tüütu töö. Pean kõik vajalikud programmid netist üles otsima, alla tõmbama ja ära installima. Pooltel juhtudel allalaadimine hangub ja tuleb otsast peale hakata. Nii et suurema osa ajast istun ma oma uue arvuti ekraanil ja madistan seal. Muu tegevus ja suhtlemine jäävad täna natuke lünklikuks... Meelelahutust pakuvad poikad, kes täna jõudsid aruteluga nii kaugele, et mulle on oma meest vaja. Vahva. Peamine et igav ei oleks, kas pole?

neljapäev, 7. september 2006

kõik on uus septembrikuus

Uus molu. Uus kast. Uus klaver. Uus lemmikloom.
Kusjuures edevad musta-hõbedasekirjud. Aga uue arvuti install ja seadistamine on tüütu... Aga see-eest monitor on digisisendiga ja nüüd saan mõnusalt kaks arvutit taha ühendada ja nende piltide vahel liikuda ühe nupuvajutusega. Varem pidin jooksma ja juhet ümber tõstma. Ja hiirel on nüüd nupud hõbedased... Klaviatuuril on kest pealt hõbedane, kahjuks on nupud veel mustad, aga areng on siiski märgatav ;) Kokkuvõtlikult - minu arvutikomplekt muutus mitme astme võrra edevamaks :P

ja nüüd..

..kõigil pöidlad pihku! Minul on igatahes sisikond kolmekordses sõlmes juba...

pihtas - põhjas

Taroti horoskoop ennustab tänast olukorda nii hästi ette :)

As hard as you try, you cannot keep interactions casual now. There is just too much at stake. Perhaps you have already moved into an uncomfortable space, yet you still must act brave enough to withstand the feelings that come along with the situation. Keep in mind that fully embracing your heart can turn you into a real hero.

Õhtul oskan juba täpsemalt öelda, kas neist soovitustest ka kasu oli...

kolmapäev, 6. september 2006

this is it

Hakkab pihta. Hoidke pöidlaid, et kõik hästi kulgeks ja minu suur unistus täide läheks.

teisipäev, 5. september 2006

seiklusjutte meie toast

Proloog.
Eile.
Mina: Kui te mulle siia külmkapi ja mikrolaineahju organiseerite, siis ma küpsetan teile iga nädal vähemalt korra.
*********

Täna.
O: Kuulge, kaugel meil see külmkapi ja mikrolaineahju projekt on? Kas raha on juba koos?
U (mulle): Kas ma sain õieti aru, et kui sulle siia need kaks asja toome, siis sa küpsetad meile korra nädalas? Igavesti.
Mina: Einoh, kui ma kunagi juhtun siit töölt ära minema, siis enam ei küpseta.
O: Miks sa arvad, et sellisel juhul sind keegi minema laseb?

********

Epiloog.
Mehed on küll üldiselt sead, aga vahepeal suudavad nad ka pisikesed nunnud põrsad olla. Kuigi kahtlen tugevalt, kas antud projekt kunagi jutust kaugemale jõuab. Sestap ma ka andsin selle lubaduse nii kergelt ;)

jep, sügis.

Käes on aeg, mil hommikul peab toas tule põlema panema ja bussis lähevad prillid uduseks.

esmaspäev, 4. september 2006

Saage tuttavaks: Martiina

Minu õeraasu imenummi kutsa :)


3-aastane juba

Muideks - täna on Joosepi sünnipäev. Ta saab juba kolmeaastaseks :)

Egert: kuidas saab Joosepil korraga nii palju karvu olla?


Joss kohtus Martiinaga, minu õe uue koeraga. Pilk ütleb rohkem kui tuhat sõna... kuigi urin, susisemine ja kohati undamiseni küündiv näugumine andsid ka suht hästi edasi tema arvamust Martiinast.

pühapäev, 3. september 2006

uinuv kaunitar

Vot selliseid poognaid meeldib Jossule võtta, kui ta oma lõunauinakut teeb :)

unenägude maailm

Unenägude maailm on põnev ja kirev. Ma näen praktiliselt igal ööl unenägusid. Vahel ärkan hommikul üles ja imestan tükk aega, et miks ja kust nüüd selline asi minu unne külla tuli. Aga samas leian tihti ka paralleelle minu elus parasjagu toimuvate asjadega. Emotsioonid saavad väljundi unenägudes, nii ka hirmud ja unistused. Viimasel ajal olen tihti pulmi või abiellumist unes näinud... aga pulmadel pidavat olema negatiivne tähendus. Surm, pettumus, hirm... Samas tähendab see ka iseenda erinevate külgedega leppimist ja uut algust. Nii et mine võta kinni, mida mu unenäod tähendavad. Tänane uni oli nii kirev, et kõikidele sümbolitele ei oska nime andagi, et nende tähendust otsida. Aga vähemalt kleit oli ilus :) Ja peigmees armastas mind :)

Eriti armas on muidugi ka järgmine lause:
To dream that you are wearing a white dress, suggests that you want to appear pure and angelic toward others.

Samas torm, põgenemine ja rikutud kleit viitavad hoopis pettumusele, vihale ja shokile - kokkuvõtlikult minu eelmise töönädala lõpp... Kuigi torm ja põgenemine leidsid väga ilus lahenduse, nii et mine tea, äkki see viimane sigadus leiab ka rahumeelse lõpu... Kuigi hetkel on selline tunne, et tahaks lahkumisavalduse lauale virutada, nii solvunud olen kogu selle värgi peale. Mehed on vahel ikka tõeliselt jälgid limukad.


*Oma unenägusid tõlgendan ma peamiselt ühe veebilehe abil - Dreammoods.com. Vaatan ka teisi, aga see tundub kõige põhjalikum.*

laupäev, 2. september 2006

usaldus

Tegelikult on usaldus üks naljakas asi. Kui see ühe hoobi saab, siis ei aita ka kümme paitust - mõra jääb alles. Mis siis juhtub, kui neid pisikesi mõrasid liiga palju saab? Ilma usalduseta ei saa ju ükski asi toimida - ei suhe ega koostöö.

reede, 1. september 2006

that's it.

Niih, minul kadusid viimasedki süümekad - nad tunnistasid üles. Järgmine nädal hakkab Mission revenge ;)

õige ja hää

Heade ja meeldivate asjadega on see, et need hakkavad meeldima. Ja tahaks muudkui veel. Aga ei saa nii palju. Ja kui päris aus olla, siis ei tohiks ka tahta. Nojah... millal mina seda viimast soovitust järginud olen?

juhe

Täna on jälle juhe päev. Vähe und + ohtralt tööd = raske päev. Vähemalt saan täna rongiga sõita :D Tartu suunas minek jälle...
Eila tegime Mädzuga scotland yardis mõned dringid ja arutasime maailma asju, meie maailma asju kui täpne olla... Kaks pead on ikka kaks pead ja õelad kättemaksuplaanid ongi valmis, järgmine nädal hakkan ilmselt teostama. Niisama lihtsalt minule käru keeramisest ei pääse... Pealegi olen ma neile nagunii mitme "nalja" eest vastunalja võlgu... Tegelikult tunnen ma end natuke õelana ka, aga mis seal ikka - naised ju ongi saatanast...
Nüüd võiks see tööpäev läbi saada...