teisipäev, 31. oktoober 2006

ostan sulle seebi :P

Mehed on haledad. Nii läbinähtavad ja etteaimatavad. Pane ainult seelik selga ja kohe muutuvad nad nii lapsikuks. See oleks igav kui nii naljakas poleks :P Huvitav, mis naistele nii mõjuks? Mida peaks mees kandma, et naised samamoodi jõllitama ja vesistama hakkas? (Ok, päris alasti mehe peale vist läheks jah silm punni, aga see pole mitte see, mida silmas pean.)

valikuvabadus

Valikute puudumine on kergem kui liiga palju valikuid. Keeruline on orienteeruda valikute rohkuses ja leida see kõige parem. Selleks peaks võtma kohe eraldi aja, kus saan keskenduda ainult sellele ühele asjale ja välja sorteerida parimad võimalused. Hetkel süvendab see vaid minu peavalu ja väsimust.
No ma ütlen - häda on, kui midagi ei ole; häda on, kui on liiga palju. Ilge vingats olen ikka :P (Ei, te ei pea kohe nõustuvaid kommentaare kirjutama, ma tean isegi, et viimased paar aega on siin peamiselt pessimistlikke postitusi olnud. Ei saa need ka nüüd otsa. Must auk on jätkuvalt üle pea.)
Aga tegelikult - kes minuga kinno tuleb?

kriitika reisibüroode pihta

Miks ei võiks olla ühte sellist veebisaiti, kus oleksid kuude kaupa kirjas kõikide Eesti reisibüroode reisid? Oleks hea lihtne otsida. Praegu on enda puhkuse planeerimine täielik piin - lappa läbi hunnikute kaupa lehekülgi, paljudel firmadel pole isegi enda lehele n-ö reisikalendrit üleval. Mul ei ole aega ja viitsimist sellise asjaga tegeleda! Reisibüroo huvides peaks ju olema see, kui nende lehte oleks võimalikult lihtne kasutada. Ja selline üleüldine lehekülg oleks väga abiks - säästaksin hulga aega ja närvirakke (neid on mul niigi vähe alles...) ja saaksin puhkuseplaneerimist nautida. Praegu viib see mind veelgi sügavamasse masendusse.

esmaspäev, 30. oktoober 2006

Kuidas lahti saada vanast pesumasinast?

Teab keegi? Kuidas on võimalik vabaneda vanast katkisest pesumasinast? Kuhu seda viia saab või kellele pakkuda? Eelistatud on koos kolmandalt korruselt alla tassimisega variandid, sest me kahekesi ei jõua seda kobakat kuhugi liigutada.

auch

Kuram, Lea ütles, et enne poolt aastat ta uut pesumasinat ei osta. Raha pole lihtsalt (külmkapi alles ostis ju...) Kus ma nüüd oma riideid pesen? Unustage ära, et ma kõik asjad käsitsi pesen, mu käed ei kannata seda välja. Pergele, see pole nüüd üldse hea.

the roof, the roof, the roof is on fire!

Minu tänaõhtune kuum vahuvann jääb vist ära... Pesumasin lõpetas sinise tossuga oma töölepingu ja ma kahtlustan, et vannitoaukse sulgemine pole eriti hea mõte - vingumürgitus ei kõla üldse ahvatlevalt. Terve elamine on sinakat suitsu ja kärsahaisu täis. Vähemalt ei tee pesumasin enam sellist häält nagu põleks kuskilt seest.
Nii palju siis minu planeeritud lõõgastumisest :(

i'm dead

Liiga palju tööd!!! Pluss see kellakeeramine pööras mul unereziimi peapeale ja nüüd olen ma peaaegu koomas. Kõige lõbusam osa on see, et täna pean kodust sisse logima ja veel natuke visual basicus progema. See paganama kordumiste kontroll töötab vaid valikuliselt. Ropendama võtab juba.
Puhkus, puhkus - kus sa oled?

Tahaks kinno minna... või siis mere äärde jalutama. Tahaks midagi...

pühapäev, 29. oktoober 2006

farss - tähed tantsudega

Ja jälle sai läbi järjekordne osa poliitsaatest Tantsud tähtedega. On ikka südantsoojendav vaadata, kuidas saatest saatesse saab edasi inimene, kelle painduvust saab võrrelda puutiku või kingakontsaga - paindub vaid kõva survet avaldades. Valus on juba. Härra Tael kommenteeris täna väga kenasti - ta kartis, et härg ei sure mitte hirmust matadoori ees vaid sureb naeru kätte.

Loodan, et kui järgmine hooaeg tuleb, siis enam poliitikuid ei võeta. Ja loodan, et äkki kõnealusel naisterahval jätkub endal mõistust ja ta leiab viisi, kuidas saatest lahkuda. Sest kui tänu keskhääletusele peaksid saatest lahkuma paarid, kes tõesti oskavad tantsida, siis võib selle saate läbikukkunuks lugeda. Hindama peaks siiski tantsuoskust ju...

laupäev, 28. oktoober 2006

I don't feel like dancing

Või siis "must lagi on meie toal," mõlemad pealkirjad sobiks. Ei saa mina ikka sellest mustast august välja, kuhu kaks nädalat tagasi langesin. Pigem vajun peale igat väljaronimise katset aina sügavamale. Sellega on nii raske sõdida. Eriti kuna ma ei näe põhjust, miks üldse pingutada. Mille või kelle nimel? Pole ju midagi. Ma tunnen, et vajun muudkui sügavamale ükskõiksuse halli uttu, tõmbun eemale ja kaon ära. Aga ma ei oska selle vastu midagi teha. Kõrini on.

uudised lasterindelt

Ekul on tuulerõuged. Täna lõid täpid välja. Õeraasu just rääkiski, et lasteaias on Egerti ja Gregori rühmas tuulerõuged liikvel, ei tea millal neile jõuab. Ja voila! Just õe sünnipäevapeoks. Avastusele järgnes kiire helistamistiir, et kindlaks teha, kas kõigil külalistel on see haigus põetud - oli. Ainult õemehel on põdemata... ja temal pole kuhugi põgeneda. Kerge see tal olema ei saa...

reede, 27. oktoober 2006

küll küllale liiga ei tee

Isegi jossu surub oma meeletult suure ego maha, kui tegemist on kassimaiustustega - sööb neid suisa pihust. Teate, kui mõnus tunne see on, kui niiske kiisunina peopesa paitab :)
Ja öösel on mul kaisuloom ja unevalvur ka olemas :)


Aga tõsiselt - kust ma leian mehe, kes on nõus sellega, et minu kass meie juures voodis magab? Raske saab olema...

etüüd shampusekorgiga



Ok, pole just erksaim hetk siin pildil tabatud, aga mul on tõsised süümekad, et pole juba ammu ühtegi Jossu pilti siin eksponeerinud. Seega panen üles esimese, mis täna klõpsisin. Kass on armas igal juhul, ükskõik mis küljelt teda pildistada :)

heal lapsel mitu nime

Sipsik, Musketär, Mihkel, Miki, Suur Sõber, Väike Sõber, Seebiga Sõber - kuidagi kirjuks hakkab asi kiskuma :P Koodnimede väljamõtlemine on meie toas pop teema. Peaasi, et igav ei oleks.

where were you last night?

Mina olin puu otsas, kui pauk käis, või õigemini viibisin koolitusel, kui mind axapta suppordiks otsustati "edutada." Ehk siis hakkan nüüd varsti axaptat õppima ja osaliselt probleeme lahendama. Arvake ära, kas ma tahtsin seda või kas ma tahtsin seda*. Einoh, kui axapta siis axapta, kes olen mina, et vastu vaielda. Saangi oma cv'sse rea juurde kirjutada. Ja kvartali eesmärk on ka paigas. Ootan huviga, mida mulle järgmine kvartal kirja pannakse. Helpdeski puhul on natuke keeruline koostada kvartaliplaani asjadest, mida lubad kvartali lõpuks valmis teha. Et naeratan kaks korda rohkem? Olev kah irvitas, et ei tea, kas paneks plaani, et lasen jõuluks serveri õhku ja parandan ära :P Põnev, põnev...

Aga ennast hakkab juba tüütama, kui paljusid lubadusi ma tööl murdnud olen viimasel ajal. Varsti polegi enam eriti jäänud, mida murda. Ainult need paar üksikut, mille murdmise eest ma endale julmalt kere peale annaks ja mis tooksid tõenäoliselt kaasa töökohavahetuse. Nii et lõbus.


* Btw - õige vastus on EI tahtnud!

can't get enough of your love, babe...

Naljakas, kuidas asjad muutuvad. Kui ma siia tööle tulin, siis vandusin, et ei tekita endale siin selliseid häid sõpru nagu mul prias oli. Endal on kergem elada, sest siis ei loksuta inimeste töölt lahkumine minu heaolu nii suurelt. Aga nagu alati - asjad lähevad ikka risti vastupidi kavatsustele. Nii ongi mul tekkinud siin kaks sõbrantsi, kellega koos on lõpmata lõbus ussida. Ja vanusevahed ei häiri meid kedagi, see on kõigest number, loeme meie ise. Pealegi nii ongi lõbusam ja huvitavam :) Aga ikka paganama hea on, kui sul on keegi, kellele helistada ja appi kutsuda, kui oled näiteks vetsu turvalises vaikuses omal silmad paiste nutnud ja ilma puuderdamata on võimatu välja ilmuda. Pohmelliga on, kellelt peavalurohtu ja nätsu küsida. Ja raskekujulise juhtme ummistuse korral on keegi, kes aitab juhet harutada. Ning seebivahtu aitavad nad ka kraanikausist alla loputada ;) Kuigi vahel on pigem tunne, et nad klopivad seda veelgi enam vahule :P
Aga üldiselt - lõbus ja hea on.

* Muideks, kas kuskilt on võimalik vaadata, kas inimene on abielus, vallaline või lahutatud?

I'm a cat lover, I love being ignored

Ühe särgi saamislugu:

1. Kõigepealt vastu valgust läbi särgi muster peale ja lihtsam osa juba ka t-särgimarkeriga üle tehtud.


2. Kuna must marker hakkas oma elupäevi lõpetama, siis mõtlesin esialgu, et ei värvigi kõiki tähti mustaks vaid ainult sõna esimese tähe. Eriti kena see välja ei näinud...


3. Peale väga pikka ja püüdlikku värvimist sain lõpuks oma uue särgi valmis. Kell üks öösel pugesin lõpuks sooja teki alla tuttu.


See kiri muideks ilutseb särgil seljapeal, nii et kaugelt on juba näha miuke mõrd ma olen :P Särgil on ees ka tegelikult pilt, aga ma unustasin sellest fotot teha. See on minu eilse magamata öö süüdlane - ka siis tuli õhtul kell 11 mõte, et vot joonistaks särgile pildi. Kell üks kolmapäeva öösel sain valmis. Aga mis teha kui loominguline tuhin peale tuleb. Seda on viimasel ajal nii harva juhtunud, et ei saa ju reageerimata jätta.

Aga särk... särk on ilus :) Väike kuri plaan on sellega ka laupäeval klubisse minna ;)

neljapäev, 26. oktoober 2006

to "veeb" or not to "veeb"?

Veebineegriks ma üldiselt kunagi ei hakka. See on mulle ammu teada ja nüüd sain lihtsalt kinnitust sellele. Niisama natuke näppida võin, aga kohe päriselt terve lehe tegemine - ei, aitäh.

Aga uudistest nii palju, et see talv jääb seelik kappi seisma, sest poes lihtsalt pole normaalseid viisakama moega saapaid. Õigemini on normaalseid, aga need maksavad 2-3 korda rohkem kui ma olen nõus jalavarjude eest välja käima. Täna veel käin peale tööd Järve selveris ka tiiru ära ja siis annan ametlikult alla.
Ja üks hea uudis ka vahelduseks - täna sain teada, et mul tõuseb palk ja koguni tagasiulatuvalt alates 1.oktoobrist. Sobib :)


/EDIT --> Käisin lõuna ajal Järvel ära ja juhhuuu, saingi endale ilusad sügissaapad. Enam ei peagi mu varbad külmetama :)

kolmapäev, 25. oktoober 2006

areng

Ma suudan isegi sellest msnis kirjutada ilma, et viha ja pettumus pea kohal kokku lööks. Edusamm. Aga täielik tühjus valitseb ikkagi sees. Kirjutada ei suuda. Emotsioone pole lihtsalt. Ja ilma nendeta pole ka midagi kirjutada.

teisipäev, 24. oktoober 2006

tere kool.

Sain just 10 minutit tagasi teada, et ülla-ülla, ma lähen kahepäevasele Accessi koolitusele. Juba täna kell 12:00 hakkab pihta. Tore üllatus...

esmaspäev, 23. oktoober 2006

kinnisvara lainel

Palun öelge mulle, kes kurat ostab endale mõttelise osa kahe-, kolme- või kahekümne kaheksa toalisest korterist? Eriti kui hind on praktiliselt sama, mis tavalisel ühetoalisel korteril. Ja neid kortereid on ikka hulgim pakkuda. Täielik müstika. Osta korter, saad mehe/naise pealekauba?


* Jama, "kurat" on mulle jälle külje alla pugenud. Mulle tegelikult ei meeldi ropendamine, aga viimasel ajal aitab see pisike kuradike auru välja lasta... Pean end parandama.

piiks, puuks ja tühjus

No ei tule, no mitte midagi ei tule. Tühjus. Ütleks, et loomekriis, kui julgeks enda kirjatükke eriliseks loominguks nimetada. Aga ei julge. Või hetkel lihtsalt ei taha. Kirjutada ka ei taha. Ei oska. Vaim on väsinud. Kes võtab mind kaasa ja kaugele saarele viib?

laupäev, 21. oktoober 2006

elamused rongis

Terve see nädal on olnud üks paras pommiauk ja eilne õhtu ainult jätkas juba traditsiooniks saanud ebaõnne. Nimelt tulin eile kella viiese rongiga Tartu ja oh minu üllatust, kui raudteejaama jõudes avastasin, et rongis pole enam ühtegi vaba kohta. Isegi esimene klass oli täis. Egas midagi, mul läks veel nii natukenegi õnneks, et päris püsti ei pidanud seisma, maandusin hoopis seina ääres olevale randile ühe noormehe kõrvale. Alles peatus enne Jõgevat (Tapal?) sain normaalsele istmele istuda. Ei tea, kas ongi tavaline, et kella viiene tln-Trt rong nii täis on või oli põhjuseks Sebe bussipileti hinnatõus? Pühapäeval plaanin ka varasema rongiga tallinna suunas liikuma hakata, loodan, et see nii täis pole. Tahaks ikka istuma saada...

rohelisem muru

natuke huumorit

neljapäev, 19. oktoober 2006

äkki olengi kaamel?

Urmol tuli geniaalne idee - mulle tuleb luua alias. Näiteks Andres või mõni ka leedukatele arusaadav mehenimi. Ja siis leedukate itimehele kirjutada, et vot meil on uus töötaja :D Et testida, kas meesterahvana kirjutades pälvin ma rohkem tähelepanu ja usaldust. Sest hetkel käib asi nii, et leedukas kirjutab mulle, ma lahendan probleemi ära ja ta kirjutab natuke aega hiljem täpselt sama asjaga kas mulle uuesti või hoopis Urmole või Peetrile. Endal hakkab juba loll tunne tekkima. Hakka või uskuma, et olengi kaamel.

apua

Leedukate itimees on ajukääbik kuubikus. Ma ei saa aru, kas ta üldse oma kirju ei loe?
Olukord järgmine:
Eile hommikul: Achtung, achtung! Lisa kähku-kähku sellele kasutajale printerid, ta ei saa printida!
Mina lisan printerid ja saadan tüübile kirja, kus loen üles, mis printerid kõik lisasin.
Täna: Achtung, achtung, lisa nüüd kohe printerid, ta ei saa ikka veel axaptast printida.
Mina näen aga ilusasti, et kasutaja pole kaks päeva serverisse loginud ja pisike kontroll näitab, et ta pole kunagi proovinudki axaptasse logida. Et nagu mida kuradit? Äkki natuke loeks oma meilboxi ja kontrolliks peale minu tegevusi, kas probleem on lahendunud. Antud juhul pole kasutaja isegi mitte proovinud printida! Ja tema karjub, et paanika-jaanika, kohe vaja. No ei saa olla nii napakas.

Ja see on kõigest üks näide pikast rivist. Inimene lihtsalt ei loe minu kirju või siis ei võta neid tõsiselt. Igatahes probleemidega kasutajani ei jõua küll minu lahendused enne mitut päeva pingsat tõestamist, et ei, ma ei ole kaamel.

paha-paha...

See sitahais, mis täna tallinnat matab, teeb minu enesetunde veel palju-palju hullemaks. Hommikul sõitsin surmaga pooleks tööle, enamuse ajast püüdsin kramplikult oma hommikusööki sees hoida. No nii paha on olla, et ei oskagi midagi selle vastu teha. Kuna ventilatsioon võtab õhku väljast, siis arvake ära, kas terve maja on sitahaisu täis või mitte. Kuidas on võimalik selline asi, et täpselt sellel päeval, kui kuninganna tuleb tallinnasse, levitatakse linna peale selline hais? Kas tõesti polnud neil sitalaotajatel võimalik üks-kaks päeva vahele jätta?
Tahan värsket sitahaisuvaba õhku. Kohe. Ja iivelduserohtu ka. Palun.

kolmapäev, 18. oktoober 2006

37,3 kraadi

Kaotasin täna oma kiisuvihmavarju ära. Unustasin Tondi Selveris kassa juurde ja 10 minutit hiljem seda seal enam polnud. Infolauda polnud ka keegi seda viinud.

Ja hetkel on mul täiesti kohutav enesetunne - 37,3 kraadi on üks halvimaid palavikke üldse. Siis on nahk ja kondid nii valusad, et isegi hingata ei taha. Pisike iiveldustunne ainult täiendab praegust olukorda. Õhtusöök läks kappi homset ootama, apelsinid istuvad üksildaselt laual. Kolm pasteedisaia tahavad aga vägisi tagasi välja tulla. Ajastus on hea.

Üldiselt - praegu on üks tõeliselt sitt nädal ja see on alles poole peal. Isegi blogida ei taha. Motivatsiooni lihtsalt pole. Mitte millegi tegemiseks.

Järgmise korrani...

esmaspäev, 16. oktoober 2006

helge hetk

 

võimlemisharjutused :P


Täditütre sünnipäev, sätin parajasti jalga üle põlve. Hästi tabatud hetk :P

persses.

Jah, kõik on millekski hea. Kindlasti on. Aga sorry, hetkel ei oska mina seda headust näha.

Ning kõik algab uuesti. Otsast peale. Nii palju siis unistusest, et jõuluks koju. Millal saatus mulle ükskord piitsa asemel präänikut näitab?

kui mu sisikond kokku end kisub...

Magamata öö - jep.
Valutav kõht - oojaaa...
Värisevad käed - olemas.
Pingul närvid - mis ise arvate?

Kokkuvõtlikult - väga jube on olla. Veel paar tundi...

pühapäev, 15. oktoober 2006

juba kohal

Ja närvis olek tegi juba mu kõhtu pesa, keeras soolikad sõlme ja nööris kõri kinni. Loodan, et saan ikka öösel normaalselt magada... Aga homme... homme olen ma ilmselt lõunaks omadega täiesti läbi. Tööd ma nagunii teha ei suuda. Võeh, vastik on see näriv tunne sisikonnas.
Aga homme palvetage, et kõik laabuks ilusasti ja et ma ikka lõpuks õnnelikuks korteriomanikuks saaksin, onju. (Ok, ma tean, et pole eriti miskit, mis valesti saaks minna, aga ma lihtsalt ei julge uskuda ega loota midagi, enne kui allkirjad all ja asi läbi.)

juba remondilainel

Ostsin endale täna esimese remondiraamatu - "Uus värviraamat." Ja nüüd olengi juba uued värbikombinatsioonid oma korteri jaoks valmis mõelnud. Mind täitsa huvitab, mis värvi lõpuks mu elamine tuleb. Praegu on juba neljas variant välja valitud :P

laupäev, 14. oktoober 2006

nõiaring

Tegelikult ma olengi vahepeal liiga kriitiline. Mul on liiga palju aega oma mõtteid ja arvamusi kujundada. Vot mis juhtub, kui mitte kellegi teisega arvestama ei pea. Naistele ei tule tegelikult kasuks, kui nad liiga pikalt üksikud on. Me muutume liiga enesekindlaks ja iseseisvaks ning tulemuseks on see, et keskmine mees lihtsalt põgeneb nii kiiresti kui jalad võtavad. (Teine variant on see, et naine muutub meeleheitlikuks ja väga leplikuks - selliste naiste juurde need põgenevad mehed lõpuks jõuavadki.) Ja mingi hetk ei oskagi enam ette kujutada, et sinu kõrvale mahuks keegi. Või siis valdab sind hoopis meeletu hirm, et keegi ei tahagi sinna mahtuda ja sa hakkad veelgi enam blokkima Ütlen ausalt, et ma ei tea, kumb variant minu puhul hetkel kehtib. Mõlemad vist natuke. Vahel on tunne nagu oleksin nõiaringi sattunud ega oska sealt välja tulla.

valusalt kohvriga vastu pead

Vaatame Leaga praegu seda Kohvri saadet. Valus. Kahel tibil on 10 minutit aega, et joonistada malelaud liivale ja leida ühe kindla ruudu alt mingi asi. Ja nad vaidlevad terve aja selle üle, mispidi see laud joonistada! 10 minutiga oleks neil mõtteline malelaud valmis tehtud ja kaevatud nelja kohta auk, et leida see õige ruut. Aga nemad vaidlevad hoopis ja kaotavad sellega lihtsalt hunniku raha. Ning samal ajal näitab kaamera, kuidas kolmas tüüp jookseb lihtsalt mööda linna. Võiks siis teda jälgiv kaameramees talle öelda, et kuule, eelmine ülesanne on täidetud, mine nüüd kähku randa. Aga ei, TV3 eelistab hoopis seda kutti naeruvääristada sellega, et laseb tal lihtsalt joosta, kuigi seda pole tegelikult enam vaja. Ja siis imestavad TV3 tegelased, miks nende kanal enam kõige populaarsem pole?
Ja miks selliste jõukatsumuse saadete puhul antakse viimane otsustusõigus pealtvaatajatele? Miks ei võiks saates osalejad ise otsustada? Või siis võiks telefonihääletuse tulemus olla n-ö ühe häälena teiste seas. Aga ei, Eestis on kombeks muuta osalejate pingutused tühiseks ja anda rahvale õigus oma isikliku arvamuse põhjal võitja valida. See on sama, kui spordivõistluse korral otsustaksid hoopis pealtvaatajad, kes kulla saab, olgu osalejate tulemused millised tahes. Mulle hakkab selline loogika vastu. Olgu siis juba algusest peale rahvahääletus - iga lahkuja valivad pealtvaatajad mitte osalejad ise. Või siis olgu kõik osalejate otsustada, algusest lõpuni. Aga selline narritamine on lihtsalt nõme. Nojah... rahvale ju selline asi meeldib. Tunda võimu teiste saatuse üle.
Või maitea, ma olen lihtsalt kriitilises meeleseisundis viimasel ajal.

reede, 13. oktoober 2006

onju

Aga onju on normaalne reede õhtul kell 22:20 liha praadima hakata?

laar vs Aaviksoo

Ma üldiselt püüan siit blogist poliitika välja hoida aga vahel ajab see räpane tsirkus ka mind tigedaks. Nagu praegu see ühenderakonna peaministri kandidaadi värk. See on labane ja alatu, mis toimub. Kui Aaviksool nüüd perse lohku tõmmatakse ja ausat otsustamist ei toimu, siis minu häälest on see moodustis ilma. Minu hääl läheks muidu Aaviksoole. Laar on juba olnud peaminister. Ta võib olla tark ja haritud ja laia silmaringiga, aga ta on pudilõug ja tal puudub igasugune esinduslik välimus. Aaviksoo on aga hoopis teisest puust. Mul oli siiralt kahju, kui ta presidendirallist välja langes (maybe next time?). Ja mul on väga kahju, kui ta nüüd mingite alatute poliitiliste mängude ohriks langeb. Minu hääl kuulub Aaviksoole. Julgen arvata, et sama kehtib paljude Tartu Ülikooli endiste ja praeguste tudengite kohta. Mina valin inimest mitte erakonda. Aga kui ma räpaste väljapressimiste tulemusena ei saa oma lemmikule häält anda, siis läheb see juba n-ö protestihäälena reformierakonnale. Vähemalt nemad (ptüi-ptüi-ptüi) on senimaani suutnud enamvähem puhast mainet hoida ja ei ole ajakirjanduses eriti oma sigadustega silma paistnud. Ja mis muu keskmise Eesti kodaniku valikut mõjutab kui mitte ajakirjandus? Üldiselt võiksid Eesti erakonnad oma musta pesu pesta isiklikus vannitoas ja jätta ajakirjanduse sellest välja. Ainuke, mida nad sellega saavutavad, on ilmselt üsnagi suurest hulgast häältest ilma jäämine. Inimesed on väsinud sellest lapsikust kemplemisest ja valetamisest. Vaadake või praeguse everyday.com'i küsitluse tulemusi - üle 50% vastanutest kas ei toeta üldse ühtegi erakonda või ei oska oma eelistust öelda. Kas tõesti ei jõua see Eesti poliitikutele kohale?

pisike puuhobune :)

Aga ma tegin kolmapäeval endale liiga selle kõndimisega. Ma panin ikka sellise tempoga, et valgusfoori taga pidama saamine oli keeruline. Tulin 15-20 mintsa kiiremini koju kui tavaliselt. Nüüd aga lonkan nagu vana inimene. Puusas on mingi närvipõletik vist. Kaelast ja õlgadest ei hakka parem rääkimagi, need on pidevalt kanged. Olen üleni puuhobune. Püstitõusmine on ikka ülimalt suurt pingutust nõudev tegevus. Pille-Riina tööl naeris, et kiliseb-koliseb, lonkab ja möliseb. Ega üsnagi selline tunne on kah :P Aga ise olen süüdi, oli siis vaja sellist tempot arendada. Samas... sain selle rahutuse ja sita oleku välja kõnnitud. Nüüd aga mõnda aega ei kõnni kuhugi :P Õhtul panen õlale ja puusale pipraplaastri, määrin natuke spordikreemi kah ja homme õhtul teen kuuma vahuvanni.

Krt, vaatasin, et mul see jutt viimasel ajal kuidagi ei jookse enam. Sellised lühikesed ja kandilised laused on ja mõte hüpleb. Pole midagi... tööpinge võtab kogu mahvi endale ja kirjutamiseks enam loomingulisust ei jää. Mis seal ikka, elu käibki etappide ja lainete kaupa. Praegu on siis seis selline.

Muideks, Malta rahvuslik viigimarjaliköör on ülimalt mõnus märjuke ;)


* Mhm... ma olen jälle jooma kukkunud. See nädal polegi alkovaba õhtut olnud...

puhh

Neil käärimiskärbestel on siin pesa. Leidsin laua alla veerenud õunapabula. Üsnagi pehme ja pruumi värvi. Terve elamine on neid paganama pisikesi kärbseid täis. Paar tükki jõudsid viie minutiga minu veini sisse ära uppuda.
Lea jõudis Maltalt tagasi... pruun ja puhanud. Tahaks ka puhkuse ajal kuhugi sõita, kasvõi teise linna, kasvõi paariks päevaks. Lihtsalt eemale. Viimane kuu on olnud tööl nii kiire ja siis kogu see korterivärk sinna otsa... Toss on täiesti otsas.
Aga nüüd lähen vaatan Lea reisipilte. Piinan ennast. Aga küll ma ka soojale maale ükskord sõidan. Kui keegi tahab mulle reisi välja teha, siis andku aga teada, tulen kohe :P

niuts, sick puppy

Mina olen tõbine. Miskine viirus on ringi liikumas ja mina olen selle ilusasti üles korjanud. Ajastus on ju kõige tähtsam. Ja pole paremat aega haigeks jäämiseks kui praegu. Aga ma loodan, et vast ikka pääsen ainult tänase kehva enesetundega ja homme olen tibens-tobens ja valmis maailma vallutama. Aga praegu... niuts :(

neljapäev, 12. oktoober 2006

I'll build your dreams with these two hands

All 4 One - I swear on just see laul. See õige. Konkurentsitult.

every sperm is sacred

Lõpuks tapsin ma ära selle napaka käärimiskärbse, kes mind juba teist päeva tüüdanud on. Kust kurat need käärimiskärbsed üldse tulevad?

Aga täna oli nii lühises päev, et täiesti surm oli olla. Poole päeva pealt vaatasin www.1182.ee'st oma biorütme ja voila, oligi emotsionaalne nullpunkt. No nii null päev oli. Suutsin ainult suure pingutusega viisakaks ja sõbralikuks jääda, oleks tahtnud kõik lihtsalt sinnasamusesse saata. Ja krt, mehed, kui vetsus käite, siis püüdke ikka viimane tilk potti raputada või siis kasvõi prill-lauale. Ja kasutage vetsupaberit - ausalt ei ole vaja viimane tilk püksi pista. Sest on ikka suhteliselt eemaletõukav, kui muidu viisakalt riides meesterahva kõrvale sattudes tahab uriinihais lämmatada.

Ning täna tehti mulle kompliment, et mul on nii hea lõhn. Et meie tuppa astudes on kohe tunda seda meeldivat aroomi. Mnjah, mina ise ei tunne seda üldse. Hommikul kohe peale lõhnastamist tunnen, aga tööle jõudes on vist nina ära harjunud. Aga tore on teada, et vähemalt teised tajuvad seda. Iseenesest päris humoorikas, et naisterahva parfüüm on IT osakonna toas esimene, mida tuntakse :P Kuigi... kas nüüd minu nina on tundetuks muutunud (no seda tänu kroonilisele nohule mingil määral nagunii) aga mina pole küll kordagi tundnud, et minu toa poikad end lõhnastanud oleksid. Ilmselt nad ikka mingi after-shave vedelikku näkku pritsivad, aga muud küll nad ei kasuta. Samas olen paar korda majapeal ringi liikudes täiesti shoki saanud, kui tunnen imeliselt meeldivat meeste parfüümi ja siis selgub, et mingi vana kärnkonn kasutab seda. Mehed, ärge kartke end lõhnastada - vähemalt mind võtab põlvist nõrgaks hästi lõhnav mees ja uskuge, ma pole erand, enamusele naistest mõjub see samamoodi.

Krt, need käärimiskärbsed paljunevad kiiremini kui ma neid tappa suudan. Juba tiirleb kaks tükki mul nina all. Peaks vist vaikselt magama sättima end... Unenäod ootavad...

Muideks, esmaspäeval on notar ja kui kõik hästi läheb, siis kuskil kella kahest-kolmest alates olen ma uhke (kuigi vaesunud) korteriomanik :) Kelner! Pudel shampust palun! ;)

Ja Leedu itimehele olen ma jätkuvalt Baby. Mehed... pähh.

Muredad shokolaadiküpsised

Retsept:
200 gr suhkrut
200 gr võid
1 muna
200 gr jahu
1 tl vaniljesuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
2 spl kakaod

Suhkur ja või vahustada. Lisada muna ja vahustada ühtlaseks massiks.
Kuivained omavahel segada. Segada lusikat kasutades muna-või segu hulka, mikseriga mitte segada, liialt pastaks läheb ja õhku ei jää sisse. Panna 30 minutiks külmkappi. Rullida lauale ja klaasiga (vormiga) teha ümmargused küpsised.

Minu versioon:
Mina panin vähem suhkrut ja ikka sai magus, võib vabalt isegi 100 grammi panna. Lisasin omalt poolt pisikesteks tükkideks tehtud Bitteri shokolaadi (segasin jahu hulka.) Ja hoidsin ~10 minutit sügavkülmas. No kui peale üheksat küpsetama hakata, siis pole aega oodata ja 30 minutit külmas hoida. Ja ei viitsinud ka rullima hakata vaid kasutasin oma käsi ja mätsisin peos sellised parajad ringjad küpsised. Väga palju ei kerki, seega ei pea eriliselt laiali plaadile panema. Mina sain 21 muredat shokolaadiküpsist.

Igatahes küpsised on imehead ja mind juba mitu-mitu päeva piinanud shokolaadiküpsiste isu on rahuldatud. Küpsetamine on ikka mõnus tegevus :)

kolmapäev, 11. oktoober 2006

one of those days...

Tänasele päevale paneb ilusa punkti avastus, et oi näed, täna ongi see päev, mil vesi võetakse ära kell 00:00. Ainult et... millegi pärast ei tule juba kell 23:30 kraanist enam väikest tilkagi. On suur vahe, kas vesi võetakse ära kell 00:00 või 23:30 - nii umbes 30-minutiline vahe. Üsnagi ebameeldiv avastus inimesele, kes peseb iga õhtu hoolikalt nägu ja hambaid. Ilma veeta on suhteliselt keeruline kumbagi neist teha.
Jep, täna lihtsalt pole minu päev.

Küljeluule.

Mul on maailma parimad sõbrad. Üks kõne, üks küsimus, üks vastus ning probleem on lahendatud. Küljeluu pole ilma põhjuseta küljeluu. Inimene, kellele saab loota, kui tõesti on abi vaja. Ja sellepärast saab ta andeks kõik muud pisikesed sigadused... sest ta on ju küljeluu ;) Kes muu viitsiks kuulata ja ka meeles pidada kõiki minu halamisi ja jaburaid mõlgutusi. Isegi seitse päeva kahekesi koos karja penskaritega ei tapnud meid maha :P
Tegelikult... mida ma siin öelda üritan - Aitäh sulle, et olemas oled. Ma tean, et viimasel ajal ei saa me enam eriti tihti kokku, aga ärme laseme sellel meie vahele tulla, eks. On asju, mis on liiga hinnalised, et neist loobuda.
Krt, nüüd muutusin ma sentimentaalseks. Igatahes - aitäh. Kõige eest.

R.I.P. minu närvirakud

Kui kogu see värk läbi saab, siis on mul tõenäoliselt maohaavandid kogu sellest pingest ja närveerimisest. No ei oska mina ilma muretsemise ja närveerimiseta asju ajada. Sisikond on koguaeg sõlmes ja nüüd on saabumas n-ö kulminatsioon. Kõht on konkreetselt krambis ja süda lööb mitu korda kiiremini kui tavaliselt või siis lihtsalt jätab lööke vahele. Hetkel on tunne sitt. Ilma ilustamata. Ajastus on kehv. Kui häid ja positiivseid asju saan koos töökaaslastega siin tähistada, siis kellega uputan negatiivseid asju?

trouble in paradise

When the shit hits the fan then it sure does spread over everything...
Aga kuskilt pidigi see pauk ju tulema. Lõpmatuseni ei saa kõik hästi minna.

teisipäev, 10. oktoober 2006

pisike sisekaemus

Aga Piretil on õigus - ma pole endas kindel. Veel mitte. Kõike olnut ei ole võimalik lihtsalt kustutada ja unustada. See on ja jääb minuga. Midagi pole parata, elu on selline. Või pigem mina olen selline.
Kui võrrelda varasemate olukordadega, siis ajalises graafikus on praegune seisund tegelikult juba paranemise algus - kõigepealt tuleb täielik eitamine, siis kahtlemine ja kahetsemine ning edasi tuleb juba mõistus koju ja elu läheb edasi. Praegu olen kahetsemise ja kahtlemise staadiumis. Muster on ikka nii paganama äratuntav. Iseennast on raske üllatada.

Peaks vist Piretiga tihedamini kokku saama, ta on varemgi märganud ja välja öelnud ilmselgeid asju, mida mina oma ülimas taipamatuses olen suutnud ignoreerida. Aga noh, meie pikaajalisest sõprusest peab ju miskit tolku ka olema :P Need loendamatud tunnid, mis aastate jooksul oleme veetnud oma elu kõige pisemate üksikasjadeni lahti harutades... Kuskilt peab see ju välja paistma.

Aga jah... letting go is hard to do.

Ja õhtul üksinda kodus olles arvuti taga istumine on väga vale tegevus - pole mulle vaja seda väljundit oma hilisõhtuste mõtete jaoks. Õnneks tuleb Lea reedel tagasi. Seni veedan oma õhtud mcm muusikakanali saatel ja mõtlen end musta auku. Nagu alati pikemalt üksinda olles.

Uskumatu!

Ja ma tegingi selle exceli asja valmis. Natuke abi sain Alekseilt ja Urmaselt, aga põhiidee ja teostus on siiski üllatuslikult minu. Ma olen täiesti hämmingus. Tundub, et ma olen ennast alahinnanud. Tunne on... hetkel lihtsalt tühi ja väsinud. Vaimselt tühi. Päris mõnus tegelikult. Nüüd võtaks ühe kallipai ja läheks magama ära.

Pean vist Rudolfit ahistama jälle...

It's ALIVE!!!

Juhhhuuuuu, ta liigub siiski!!! Või noh, teeb natukese seda asja, mida ma tahan, et ta teeks. Urmase abiga sain suurematest bugidest lahti ja nüüd see asi natuke isegi teeb seda, mida vaja on. Nüüd pean ainult välja nuputama, kuidas viimasest private sub protseduuridest esimesse tagasi saada :D Praegu pendeldab ta kahe viimase vahel.
Oi, mul on kohe niiiiiiiiiiiii hea meel praegu, et löö või tantsu :)

ajumaht sai otsa

Üks probleem lahenes imelihtsalt, teine aga matab hinge. No ei oska mina seda kuradi asja kirjutada. Viskab mingit errorit ja asi vask. Aga minu mõistus ei võta enam seda asja. Saaksin ma selle ühe jupi valmis, siis saaksin teised kuus tükki teha selle analoogina, lihtsalt modifitseerides natuke. Aga ma ei saa selle ühe asjagagi ühele poole! Nutt tuleb peale. See ei saa olla nii keeruline ju!

esmaspäev, 9. oktoober 2006

tegelikult...

Vein tuleb juba enne valmimist või loobumist. Lihtsalt isu tuli peale. Kuidagi lühises päev on täna.


/Edit --> Aga veini valimisega panin jälle bambusesse. No ei oska mina head veini valida.

hitivabrik ajutiselt suletud

Täna hitti ei tule. Isegi mitte pisikest. Hoopis progen. Ja kui millalgi valmis saan (või alla annan) siis tuleb pisike vein ja jäätis. Viinamarjad kah. Aga praegu ei tule midagi.

Aga Aleksei, sulle suured tänud selle random numbri idee eest, minu versioon oli palju-palju keerulisem...

laupäev, 7. oktoober 2006

lugemislaud

Ema tõi mulle raamatukogust raamatu "Leia oma õige." Esikaanel on kohe julgustav tekst: Aitab luuseritest - lõpeta armumine hr Kättesaamatusse, hr Ebausaldusväärsesse, hr Paha Poissi, hr Sõltuvasse, hr Abielumehesse või hr Seksisõltlasse."

Jep, selle raamatu loen ma igatahes läbi. Nüüd võiks keegi veel välja anda raamatu "Kuidas mitte tõmmata ligi luusereid." Vot selle ostaks ma kohe kindlasti enda raamaturiiulit kaunistama.

tõsieluline fakt

Mulle ei meeldi programmeerimine. Päriselt ka. Aga ometi teen ma seda täiesti vabatahtlikult. Ma olen napakas.

kelleks tahtsid sina saada?

Minu peatselt kuueaastaseks saav õepoeg teatas eile, et tema tahab saada advokaadiks. Ja et selleks pead ta hästi kõvasti õppima ja eriti palju nimesid meelde jätma. Ma olin nii pahviks löödud, et ei taibanud küsidagi, et miks tal just selline soov on. Eks pean täna õeraasu käest järgi uurima...
Mina ikka tahtsin saada õpetajaks või lasteaiakasvatajaks, aga tänapäeval on lastel hoopis kõrgelennulisemad soovid.

reede, 6. oktoober 2006

ettevaatust, tossab!

Minu pea kohale võiks praegu selle teksti paigutada. Tänane päev on möödunud minu jaoks keerulise temaatika õppimisega. Ja ega ma siis hakka niimoodi vaikselt otsast tudeerima - ma pean ikka kohe keerulist ülesannet täitma hakkama. Tulemuseks on ülekuumemenud aju ja puntras juhtmed. Ma saan aru, mida ma teha tahan (ja see on juba pool võitu); ma saan aru, mis loogika järgi seda teha tuleb. Aga ma lihtsalt ei oska!!! Lihtsalt ei tunne programmi nii hästi, et oskaksin oma ideid realiseerida. Ja see ajab tigedaks. Iseenda peale. Ma olen tige, et ma ei oska. See pole ju tegelikult NII keeruline!
Nädalavahetuse vabad hetked on vähemalt sisustatud. Vot nüüd kuluks läpakas ära - saaksin Tartusse sõidu kenasti ära sisustada. Praegu on mul ainult sudoku raamat kaasas.

läks piip, mingu ka prillid

Kui juba lubadusi murda, siis ikka mitu tükki korraga, onju. Vähemalt on jätkuvalt tegemist tööalaste lubadustega, seega suurt kahju ei teki. Ohutuluke hakkab vilkuma siis, kui ma seda praktikat ka eraelus rakendama hakkan. Praegu... praegu üritan läbi närida nende tööalaste lubaduste murdmise tagajärgedest. Eraelu jaoks ei jää aegagi :P

neljapäev, 5. oktoober 2006

ma lähen põhja, ma lähen alla...

Ma ausalt ei jõua. Kogu see töö hulk lööb pea kohal lihtsalt kokku ja ma tunnen, et upun ära. Nii mitu keerulist asja on vaja korraga korda teha, et ma lihtsalt ei oska enam ennast jagada. Täna ei suuda ma ka keskenduda. Ja leedu itimees on ikka tõeliselt imelik. Kirjutas mulle just, et tahab minu pilti näha :D Hea, et mul siis meie Notes'i aadressiraamatus on eriliselt piider pilt - ma olen eriti tõsine ja korralik seal :P Aga peamine, et igav ei oleks. Täna ongi kuidagi väga vähe vahtu olnud.

murtud lubadus

Nüüd juhtus see, mida ma vandusin, et mitte kunagi mitte mingil tingimusel juhtuma ei hakka - ma küsisin endale kaugligipääsu meie süsteemi. Ma ausalt ei taha peale tööd omast vabast ajast kodus istudes tegelikult tööl olla. Aga tänu sellele, et wsus sussid püsti viskas, pean ma nüüd millalgi õhtul seda remontima hakkama. Tõenäoliselt siis, kui ma olen suutnud Accessis genereerida vajalikud random valikute toimimised. Ja eelduselt, et ma olen wsusi installeerimise ja seadistamise hingeeluga rohkem tutvunud ja sellest ka aru saanud. Nii et palju õnne mulle, ma hakkan elus esimest korda kasutama kaugtöö võimalust. Krt.

seb

Kuram, täna hommikul jebib ühispanga kaardimakseterminal. Igatahes minul pole õnnestunud täna ei tanklas ega kohalikus kohvikus kaardiga maksta - decline, call your bank. Tanklas müüja ütles, et täna hommikul ei olegi ühispanga kaartidega maksmine õnnestunud. Nii et nüüd olen ma võlgu nii tanklale kui ka kohvikule, süüa-juua on ju vaja ja õnneks lubati mõlemas kohas raha hiljem ära tuua. Aga ikkagi, mulle hakkab närvidele käima see jama minu pangakaardiga. Päris mitu korda olen automaadi juurest pidanud tühjade kätega ära tulema, sest see lihtsalt ei tunnista minu kaarti. Poes peavad müüjad pooltel juhtudel kaardi kilekoti vahele panema, et läbi tõmmata saaks. Ja sellise jama eest võetakse minult iga kuu hooldustasu? Kes minu närvide hoolduse eest maksab?

kolmapäev, 4. oktoober 2006

Jep, ma olen osav

Mina kohe oskan selliseid sürr-olukordi tekitada. Päriselt ka. See on eriline anne ja minul on see olemas. Tugev pealekauba. Täiesti absurdseks lähevad asjad vahepeal. Ma saadan ikka väga valededele inimestele väga valesid võnkeid välja. Ise seda mingilgi määral kontrollimata. Aga noh, see olen ju mina.

teisipäev, 3. oktoober 2006

kuradi-kurat!

Keegi tõbrik on käinud susi serverit käppimas ja on lasknud sellele rõõmsalt uuendused peale. Ka selle uuenduse, mis targemate hoiatuse kohaselt 95% tõenäosusega laseb susi service õhku. Mis te arvate, kas minu sus mahtus selle 95% hulka? Kurat võtaks, nagu ma oskaks seda asja uuesti installida ja seadistada. Ai ma olen tige praegu. Tänane hea tuju oligi kahtlane ja ennustas miskit sellist ette.

Ja kurat, ma vist eelistaksin ignoreerimist ikkagi.

mulle meeldib see

Päriselt ka on hästi tore, kui on palju tööd ja tegemisi. Mulle meeldib, kui ma ei pea lakke sülitama ega pöidlaid keerutama. Pigem jooksen ringi ja teen tööd - vähemalt on õhtul hea tunne, et olen oma palga ausalt välja teeninud :P Vahepeal on kindlasti vaja ka puhata, aga pigem olen tööga hõivatud kui uimerdan pool päeva ringi. Pealegi jääb siis vähem aega lolle mõtteid mõelda. Ja nälg ei tule ka kallale, kui pole aega sellele mõelda :P
Täna on üldse kuidagi mõnus meeleolu. Vot kuidas tuleb kasuks kui öösel jaburaid asju unes ei näe ja saad rahulikult magada. Ilusad unenäod teevad ka olemise paremaks :) (Ja unenägusid näen ma praktiliselt igal ööl...) Või on asi selles, et padakonna pole täna kohal? Kes teab...

estpak spämmilistis :D

Ehhee... elioni meilisüsteem (ehk estpak.ee) on sattunud Spamcopi spämmilisti. Mis tähendab, et meile ei tule üsnagi paljudest Eesti ettevõtetest kirjad sisse - me nimelt kasutame seda listi. Päris muhe olukord... Huvitav, millal Elioni itimehed ärkavad ja probleemi lahendama asuvad?

küsimus itimeestele

Kui mul on exceli fail, kus on kirjas küsimus + hunnik vastusevariante, küsimus + hunnik vastusevariante ja nii kokku päris palju küsimusi, ja mul on vaja genereerida väljatrükk kujul x arv küsimust, iga all nt 5 vastusevarianti, siis kuidas oleks seda kõige lihtsam teha?
Ülesande teeb minu jaoks keeruliseks see, et küsimused jagunevad veel erinevateks valdkondadeks, mõni küsimus läheb mitme valdkonna alla (valdkonda kuuluvus on eraldi tulbas iga küsimuse juurde märgitud.) Vaja on vahendit, millele inimene annab ette, et vot tahab selle valdkonna kohta väljatrükki x küsimusega ja talle genereeritakse varieeruvate küsimuste ja vastusevariantidega lehed.
On sellist asja üldse võimalik suhteliselt lihtsalt teha?

/Edit --> PS! Ma ei pea silmas, et ma seda asja excelis teha tahan. Lihtsalt andmed jõudsid minuni excelis.

/Edit vol2 --> Ega kellelgi äkki leidu mingeid digitaalseid abimaterjale Accessi kohta? Kunagi esimesel kursusel sai üks semester seda programmi õpitud ja eriti ei mäleta. Samas prooviks täitsa seda ülesannet Accessis teostada...

esmaspäev, 2. oktoober 2006

juba koguneb

Aga mul on olemas juba pann, lihanuga ja üks lillevaas. Kaheksane serviis kah. Täitsa piisab oma kodu jaoks, kas pole? :D

z-kaunter ei tunne uut blog.tr.ee'd?

Tundub, et z-kaunter ei suuda kuvada neid külastusi, mis on tulnud uuelt blog.tr.ee lehelt. Mul nimelt kaks kaunterit ja neid kõrvutades on kellaajaliselt lüngad sees. Sitemeter näitab ilusasti, et on tuldud ühelt või teiselt blog.tr.ee lingilt aga z-kaunter vaikib kangekaelselt. Tegin just igaks juhuks katse ka ja lasin Küljeluul paaril minu postituse lingil blog.tr.ee's klikkida ja blogis ringi jalutada - tulemuseks on z-kaunteri jätkuv vaikus. Millest selline asi tuleb?

ikka veel ´baby´

Ma olen imelik. Mind häirib, kui elatakse seljas. Mind häirib, kui mind ignoreeritakse. Ok, ma eelistan ignoreerimist seljas elamisele. Aga ikkagi... miks äkitselt see ignoreerimine?

Ja leedu itimehele olen ma jätkuvalt ´baby´ja iga küsimus küsitakse Urmolt üle. Justkui minu vastus poleks piisavalt autoriteetne tema jaoks. Kummaline.

pühapäev, 1. oktoober 2006

isegi öösel ei saa rahu

Aga unenäod on mul viimasel ajal jaburaks läinud. Loen õhtul krimkat - näen öösel laipasid. Vaatan õhtul sõjafilmi - unes käib suur sõda. Ja see on ka parajalt kreisi, kuidas ma nägin neljapäeval unes ühte endist töökaaslast, kellega pole suhelnud juba praktiliselt terve aasta, ja siis kaks päeva hiljem põrkasin temaga prismas kokku. Milline on tõenäosus?
Eih, seda ma ütlen, et minul vahel unenäod ennustavad tulevasi sündmusi ette.

aitäh, sinuga oli hea

Kui töölt lahkuv inimene kallistab mind, vaatab mulle silma sisse ja ütleb siiralt kurva häälega, et tal on kahju minust lahkuda ja et minuga oli hea, siis... Siis on südames hea tunne. See on parim kompliment minu töö kohta. Mulle meeldib inimesi aidata. See ei ole minu jaoks ainult töö, see on osa minust. Mulle meeldib inimestega suhelda ja nende tööd kergemaks teha. Ja sellised ilusad sõnad panevad tundma, et ma olen õigel teel. Ja see ongi minu jaoks kõige tähtsam. Kui töö ei paku enam rahulolu, siis ei aita ükski preemia ega palgatõus - siis on aeg edasi liikuda. Aga nii kaua, kuni kullatükiks nimetamine toob mulle naeratuse näole, seni on kõik kõige paremas korras.