kolmapäev, 28. veebruar 2007

elion strikes again...

Minu spontaanne rõõmuhõise, et ma sain endale telefoniühenduse koju, oli ennatlik. Ühendus on, aga ainult sisse. Ehk siis sisse saab helistada, aga mina ise kuulen välja helistades teadet "Valitud numbrile pole võimalik antud telefonilt helistada..." Sinna kadus lootus, et ma ei pea niipea elioni klienditeenindusega tegemist tegema. Helistasin, kurtsin, mind tänati rikke teatamise eest ja lubati tehnikutele edastada. Nüüd jään ootama, kas ja millal asi korda saab. Täna testida ei saa, aga homme lähen ja proovin uuesti oma telefoni sihipäraselt kasutada. Ja kui siis ka veel helistamine ei õnnestu... siis saan kurjaks.

"meeldivad" avastused esikus

Vot selline näeb välja minu esikusein vannitoa ukse juures. Eile selgus, et ka kamorka ukse kohal on vineerplaat ja auk - seal on see auk kaetud samasuguse metall-plaadiga nagu toaski. Lausa hämmastav ehituskvaliteet...

teisipäev, 27. veebruar 2007

ja seda ka et..

..järgmine nädal olen ma puhkusel :) Marsruut tallinn - Tartu - tallinn - Tartu - tallinn ootab ees. Ehk siis laupäeval õepoja võistlust vaatama Saku suurhalli Tondiraba tennisehalli (kusiganes see on...), siis Tartusse valima ja sõpru üle vaatama, siis tallinnasse remontima ja (loodetavasti) diivanile järgi, siis Tartusse vanatädi sünnipäevale ja siis tagasi tallinnasse, et esmaspäeal jälle tööle minna. Siis mõnda aega ei taha ilmselt Trt-tln rongi nähagi :P

neli pilti Piritalt







pahteldatud Mutt


Ma ei hakka üldse kirjutamagi, kui valusad mu käsivarred on sellest taldlihvijaga lihvimisest. Kes teab, see teab. Kes ei tea, siis see olgu õnnelik ja poetagu üks pisikene tänupalve. Aga ninasõõrmed olid mul paksult pahtlitolmu täis ja juuksed said tolmuvabaks alles peale hoolikat loputamist. Lihvimine on tõesti vahva tegevus...
Eile hakkasin esikust tapeeti kiskuma ja avastasin oma suureks ahastuseks krohvimist ootava seina. Lisaks veel üks müstiline auk keset seina, mis oli vatti täis topitud; imelik vineeriplaat vannitoa ukse kohal ja kahtlaselt pude krohvikiht auguga samas seinas. Pahteldamisest seal ei piisa, pean krohvima hakkama. Mõte on enne mööbli lahtipakkimist esikus kah ettevalmistavad tööd ära teha, siis ei pea mööblit hiljem tolmutama hakkama... Aga noh... plaanid on kahjuks kõigest plaanid. Tegelikkus kipub vahel natuke teistmoodi välja nägema.

meelelahutus remondi vahele


esmaspäev, 26. veebruar 2007

nädalavahetus täis lusti ja naeru :)

Pikk vahetus on seljataga... Pikk ja mõnus vahetus :) Reedel kärutasime peale tööd Piritale asjatama ja niisama mere äärde jalutama. Tutvusin Jahuga, rippusin rakmetes, külmetasin varbaid ja imetlesin kaunite naiste pilte :P Aga meri... see oli imeilus. Helesinine taevas ja sillerdav päike koos peegelsileda merega - üks ilusaimaid vaateid maailmas. Hästi naljakas oli see, kuidas pardid ja luiged kibekiirelt meie juurde ujusid, kui me seal kalda ääres jalutasime. Ja ma panin selle talve jooksul esimest korda käpa maha kah :) Kuidagi hästi aeglaselt ja sujuvalt libisesin põlvili, isegi haiget ei saanud. Pärast seda hakkas meheraasu mind konarlikes kohtades toetama ja neist eemale juhtima :P Ta vist ei soovinud traumapunkti sõita minuga...
Seejärel sain ma nautida tõeliselt vapustavat päikseloojangut, kui meheraasu poole sõitsime. Taevas oli... sõnulkirjeldamatult kaunis. Lausa iseenesest hakkas peas kumisema luulerida "Eile nägin ma Eestimaad..." Just täpselt selline tunne oligi. Eesti on ikka üks ütlemata ilus maa :) Kahjuks ei olnud mul võimalik seda hingematvat vaatepilti fotokasse püüda, sest akud olid jälle külmas ilmas tühjaks saanud. Pean vist ikka uued akud ostma... Tegin ka paar klõpsu talvisest merest ja päiksepaistest, aga fotoka juhe on meil töölt kuhugi jalutanud ja ma ei saa praegu pilte arvutisse tõmmata.

Reede õhtu - laupäev- pühapäeva päev sisaldas endas veel palju lebotamist ja ohtralt kiusamist, head sööki ja maitsvat kirsi-kohupiima struudlit. Pingviinide paraadi vaatasime kah ära. Bridget Jonesi peale jäi meheraasu lihtsalt norinal magama ja paljukiidetud "Kuninganna" ehk The Queen mõjus üldiselt ka minule suht sarnaselt. Ära sai vaadatud ka Lord of War, mis jättis mind suhteliselt külmaks. Mitte midagi erilist... Ainuke pluss oli see, et vahelduseks valis meheraasu filmi, mis polnud üle mõistuse pikk (võrdluseks näiteks Ben Hur - 212 minutit). Peale pikka ja mõnusat vahetumist maandusin kodus uuesti pühapäeval kella kolme ajal. Olen end nii mõnusalt välja puhanud, et enam paremat ei oskagi tahta :)

Üldiselt oli see üks fantastiline nädalavahetus :) Nii palju pole ma juba ammu naerda saanud, tõeliselt lõbus olemine oli :) Üldse olen viimasel ajal kuidagi väga naeruhimuliseks muutunud... Näib, et lähenev puhkus ja süvenev armumine mõjuvad mulle väga positiivselt. Aga mis saab minul selle vastu olla, et üks eriline inimene mind õnnelikuks teeb?

krdi elion!

Täna on siis see päev, mil ma endale telefoni pessa sisse sain. Kui ma hommikul ülemusele teatasin, et kella üheks peaksid elioni-mehikesed tulema ja loodan, et saan tunni ajaga oma käigu tehtud, siis tema irvitas selle peale äärmiselt sarkastiliselt. Nüüd võin öelda, et see irvitus oli suisa prohvetlik, sest kell pool kaks polnud elioni-mehikestest kippu ega kõppu. Märku andsid nad endast alles peale seda, kui ma klienditeenindusse helistasin ja seletusi nõudsin. Äkitselt meenus kohe mehikestele, et viisakas oleks kliendile helistada ja oma hilinemisest teavitada... Kohale jõudsid nad kella kaheks... kõigest tund aega lubatud ajast hiljem. Vahva. Vabanduseks toodi asjaolu, et eelmise kliendi juures läks kauem. Ausalt öelda mind eriti ei huvita, miks nad hilinesid - elementaarne ametialane viisakus eeldab, et järgmist klienti teavitatakse sellisest asjast. Aga noh... elion ju... Emtiga olen juba saanud nende klienditeeninduse "tipptasemest" maitse suhu, elion lihtsalt kinnistas minu üdini "positiivset" arvamust.
Vähemalt oma töö tegid nad suhteliselt kiirelt ära, aga ikka suutsid nad selle väiksegi hea maine hävitada, kui ma tänu neile bussist maha jäin. Olin juba majast paarisaja meetri kaugusel, kui äkitselt telefon helises ja elioni-mehike teatas, et ups, sorry, ta unustas allkirja võtta, kas ma palun saaksin tagasi tulla. Vaikselt omaette ropendamine on mul juba varasemast ajast selge ja täna sain seda oskust järjekordselt täiendada. Jooksin tagasi, andsin allkirja ära ja nautisin vaatepilti, kuidas buss ilma minuta minema sõitis. Aga noh... kui oled juba kaks tundi töölt ära olnud, siis 30 minutit asja enam eriti hullemaks ei tee.

Kokkuvõtlikult... loodan, et telefoniteenus vähemalt töötab ilma tõrgeteta, sest tõepoolest ei taha sellisel tipptasemel klienditeenindusega niipea uuesti kokku puutuda.

pühapäev, 25. veebruar 2007

tige kõuts


Kunagi ammu-ammu mobiiliga tehtud pilt, mis senimaani eksisteeris ainult minu telefonis. Aga täna laenas meheraasu mulle infrapuna-vidinat arvuti jaoks ja sain mobiilist pildid arvutisse ümber tõmmata. Nii et... üks tige Jossu kõigile vaatamiseks :) Talle kohe üldse ei meeldi, kui temast pilti tehakse...

reede, 23. veebruar 2007

ilu on vaataja silmades

Aga teate, kui raske on leida seda ühte ja ainukest, just seda õiget. Jääb see ju elu lõpuni minuga ja seega pean hoolikalt valima. Ja nii ma istun oma idee-alge otsas ja otsin seda õiget. Seda, mis hingekeeled helisema paneks. Keeruline on. Aga ma ei anna alla. Endale antud tõotused tuleb täide viia.


Oh, kui ma ainult oskaks joonistada...

neljapäev, 22. veebruar 2007

lumehelbeke tasa-tasa...

On tõeliselt mõnus istuda hämarduvas toas küünlavalgel ja lihtsalt igasugu teemadel vestelda. Hämmastav, kui hästi me klapime... Kaks tundi lendas nagu niuhti mööda :) Viimasel ajal olemegi tihti õhtuid lihtsalt juttu ajades veetnud, ei ole vaadanud filmi ega midagi. Lihtsalt räägime. Tegelikult on lausa naljakas, kuidas ma ei oska temaga telefonis rääkida, aga koos olles tundub see maailma loomulikuima ja lihtsaima asjana. Ma olen ikka imelik...

postimehe valimismasin ja üldse poliitika

Täitsin just Postimehe valimismasina ankeedi ja sain tulemuseks, et mulle sobib kõige paremini rasvaliit (52%) ja kõige täpsemalt minu enda vallavanem (62%). Ma ei vali mitte kunagi rasvaliitu, mulle nimelt ei meeldi ei kerad ega ka kohukesed. Ja kuigi vallavanem on hea inimene ja viib meie valda edasi, oma häält ma talle siiski ei annaks - ta ju on kõigest häältepüüdja ja ei kavatse riigikokku minna. Milleks ma peaksin oma hääle tema peale raiskama?
Ja minus ei tekita usaldust erakonnad, kelle nimekirjas pole vähemalt minu valimisringkonnas päris mitmel isikul täidetud isikuankeet ja/või küsimustik. Miks ma peaksin usaldama inimest, kes ei taha avaldada oma tõekspidamisi erinevate Eesti elu valupunktide kohta? (Arvake ära, kas sellised erakonnad on keraja kujuga või mitte...)

Minu hääle saab IRL. Ka eelmistel valimistel andsin oma hääle respublikale ja ei kahetse seda. IRL on mulle jätnud kõige positiivsema mulje ja pealegi on selle eesotsas tõesti haritud inimesed - Mart Laar, Jaak Aaviksoo, Ene Ergma, Tõnis Lukas, Peeter Tulviste... Ja olgu Mart Laari diktsioon nii nagu ta on - ta on üks väheseid praeguseid poliitikuid, kes on saanud niivõrd kõrgel tasemel rahvusvahelise tunnustuse osaliseks. Minul oleks küll uhke tunne, kui ta Eesti peaministriks saaks.

Mulle tuleb meelde, kuidas kunagi gümnaasiumi ajal käisid 12ndatele klassidele esinemas kaks poliitikut. Esimene oli Erika Salumäe, kes tegi ikka pesuehtsat valimispropagandat ja rääkis niiiiii igavalt, et peale kümmet minutit ei kuulanud teda enam keegi. (Mina näiteks kirjutasin teiste naerutamiseks paar luuletust selle pläma pihta, mis ta rääkis.) Teine oli aga Tõnis Lukas. Vot müts maha inimese ees - mitte sõnagi valimispropagandat või oma erakonna reklaamimist. Rääkis huvitavalt ja kaasahaaravalt nii et kõik kuulasid, esitasid küsimusi ja arutasid kaasa. (Võrdluseks on hea meenutada, kuidas Salumäele esitas küsimusi ainult üks eriti napakas keka-õps.) Lukas suutis jätta endast targa ja otsustusvõimelise inimese mulje, aga Salumäe puhul jäi suhu maik, et inimene on oma veendumused maha müünud. (Naljakas, et see mulle üldse nii eredalt meelde on jäänud...) Nii et... minu hääl läheb IRL'le.

Üks asi mind häirib natuke - miks on poliitikute arvates eriti hea viis lastesaamise soodustamiseks vanemapalk? Vanemapalk on ka väga positiivne tegur, aga vahelduseks võiks hoopis keskenduda sellele, et lapsetoetused oleksid suuremad ja lasteaiakohti jaguks. Et vanematel oleks võimalik pakkuda oma lastele erinevaid huviringe ja koolitusi. Võiks keskenduda sellele, et vanemad tunneks lõpuks, et Eesti riik hindab nende lapsi. Praegu on lapsesaamine suuresti igaühe eralõbu - lasteaiakohti napib, lapsetoetus on naeruväärselt väike (suisa mõnitavalt väike) ja lastele sobiva meelelahutuse ja tegevuse leidmine nõuab suurt rahakotti ja meelekindlust. Krt, isegi korralikud lasteriided on väheste väljavalitute lõbu - nende hindasid vaadates tundub, et mida väiksem, seda kallim. Isegi mu õde, kes ei ole just väga kehval majanduslikul järjel, ostab kergemini kuluvad riided kas kaltsukast või õmbleb hoopis ise (ja väikeste laste puhul on ainukesed mittekuluvad riided pidulikud riided; neid kantakse lihtsalt nii harva, et ei jõua ära kuluda või kapitaalselt ära määrduda).

Ja kui veel poliitikast kirjutada, siis märgin ära, et ma pidin naerukrambid saama, kui lugesin postimehest, et k-kohukesed tahavad raudtee taasriigistamist riigipühaks kuulutada. Mis järgmiseks? Ninasarviku sünnipäev vabaks päevaks ja sarvikute pulma-aastapäev lipupäevaks? Riigipüha võiks siiski mingil kultuurilisel-ajaloolisel moel Eesti rahvast puudutada. Võimumängud raudteega ja Eesti raha raiskamine on pigem asjad, millega ei peaks ükski erakond uhkustama. Mida on olla uhke selle üle, et kunagi kokkukeedetud sitt nüüd lõpuks korda tehti?

kolmapäev, 21. veebruar 2007

pilguheit minevikku

Oh õudu! Avastasin just, et kooli kodulehel on vilistlaste lehel klassipildid üleval! Arvake ära, kas see on sisse skaneeritud kehva kvaliteediga või kohutava kvaliteediga? Ja veebilehe autor on ka eriti osav olnud ning pildid on kuidagi imelikult venitatud - erilised kirvenäod onkõigil ees. Ohjah... Mitte just väga meeldiv avastus :P Kellele see ikka meeldib leida interneti avarustest pilt, kus peal ta eriti jube välja näeb...

Aga ausalt... eriliselt koomiline on vaadata seda pilti ja mõelda, millised me nüüd oleme...

täna pole minu päev...

Mõni päev lihtsalt pole seda väärt, et voodist välja ronida. Turvalisem oleks teki all olla ja silmad kinni pigistada ning oodata, et äkki see päev möödub ilma suurt kahju tekitamata. Kahjuks ei saa päris elus niimoodi teha. Ja nii ongi tänane päev mind kostitanud juba mitme "lõbusa" laksuga. No pole hea päev täna, üldse kohe ei ole.

teisipäev, 20. veebruar 2007

elu esimesed endatehtud vastlakuklid

Nonih, panin oma elu esimese vastlakuklikute taigna kerkima :) Pool tundi veel ja siis saan mätsima hakata! Nämma... Esialgu plaanisin Elsa juurest leitud retsepti kasutada, aga siis õeraasu reklaamis, kui nämmad ja maitsvad tal kuklid tulid ja... ma otsustasin hoopis tema õpetuse järgi küpsetada. Ma küll ei oska öelda, mismoodi need kuklid minul välja kukuvad, aga retsept on selline:

Vastlakuklid (umbes 15-20tk)

Taigen:
50 g pärmi
100 g võid (Võideksil on nii ilusasti täpselt 100grammine pakk olemas)
2,5 dl piima
250 g kohupiima (mina võtsin vaniljemaitselist)
1 muna
0,5 tl soola
1 dl suhkrut
12 dl jahu (õde soovitas 11 panna, aga ma panin ilmselt veel vähem - mul tavaliselt kipub pärmitaigen liiga kõva saama, panin igaks juhuks vähem jahu)

1 muna määrimiseks

Valmistamine:

* pärm + suhkur + sool, hõõru kuni pärm on vedel
* lisa käesoe piim
* siis sega hulka sulatatud või
* seejärel lisa kohupiim; mina hõõrusin lusikaga mööda kausi külge pudruks selle
* lisa klopitud muna
* sõtku sisse jahu (jahu hulka võib natuke vaniljet segada)


Pane kerkima 30-60 minutiks; ühe korra taigen alla tagasi vajutada ja siis uuesti kerkida lasta.
Tee paraja suurusega pallid ja pista 225 kraadisesse ahju 5-10neks minutiks.

Illustreerimiseks lisan enne kokkamise alustamist tehtud pildi kasutatud toiduainetest. (Varjatud reklaam? Vähemalt on näha, et minu puhul kehtib hüüdlause "Eelista eestimaist!")



/Edit mõni aeg hiljem --> Kuklikud on niisamagi meeletult hea maitsega. Neid võib ka täiesti rahulikult ilma vahukooreta süüa. Soojalt on eriti hääd :) Nüüd pean ootama, kuni kuklid piisavalt ära jahtuvad, et vahukoort saaks neile peale panna. Lõikamine saab huvitav olema - kuklid läksid pealt lõhki millegipärast:



/Edit 21:45 --> Valmis :) Keele viib alla... Keegi kuklit ei taha? ;)

tahan kuklit :(


Aga ma tahan kuklit!!! Vastlakuklit. Pehmet ja vahukoorega. Ei taha jälle vastlaid ilma kuklita läbi teha. Kuklit tahan!!!

seelikukandja ilu, võlu ja valu

Miks mulle tuleb alati liiga hilja meelde põhjus, miks ma ei kanna tööl eriti seelikut? Alati meenub see mulle siis, kui ma olen juba seelikuga tööle jõudnud ja pool tundi laua taga piinelnud. No võimatu on leida mugavat istumisasendit, kui sul on seljas seelik ja jalas kontsaga jalanõud. VÕIMATU! Eriti kui sinu laud pole tagant kinni ja otse vastas istub meesterahvas. Ebamugav.

Kuigi tundub, et viimasest seelikukandmisest on nii pikalt aega möödas, sest ma pälvin ebatavalist tähelepanu. Üks tsikk näiteks hüüatas üllatunult, et oi, sul on seelik seljas?!? Tubli! Ja Indrek märkis, et ma näen täna välja :P (Kompliment minu poikade suust on ülimalt haruldane nähtus...) Peaksin vist jälle vahelduseks tihedamini seelikuga tööle tulema...

esmaspäev, 19. veebruar 2007

oma ja oodatud

Aga seda pean ma ütlema, et nii ütlemata kallis ja armas on näha tallinnasse jõudes raudteejaamas üht õnnelikku naeratust ootamas :) Minu musi :) Kõige kallim... ja vaieldamatult kõige armsama naeratusega :)

idu

Tükk aega tagasi mulda pistetud idee-seemnest on võrsunud väike aga visa idu, mis nüüd tahab hakata juba võrseid ajama. Kahtlused-kõhklused on juba eelmiste lainete ajal läbi põetud, nüüd on alles ainult põnevus ja soov ennast ületada. Kui järgmise kahe nädalaga mingit suurt muutust ei toimu, siis puhkuse ajal teen asja teoks. Nüüd tuleb ainult õige koht leida, soovitusi on mitmeid...

pühapäev, 18. veebruar 2007

kummaline unenägu

Ma nägin imelikku und eile öösel. Sellega olen ma juba harjunud, et ma oma meheraasut tihti unes näen. (Tavaliselt näen ma unes haruharva tuttavaid inimesi, eriti meesterahvaid.) Aga eile öösel oli kummaline... Me läksime kahekesi koos kuhugi mingi ennustaja või sellise asjapulga juurde, kes tegi siis meie peal mingeid mõõtmisi ja asju ning teatas seejärel, et kõik on hästi ja et me peaksime iseennast usaldama. Et siis pole mingeid takistusi ja kõik kulgeb edukalt. Seejärel järgmine pilt oli see, kui me üritasime kuskil toas seda vanainimeste asja teha, aga koguaeg kõndis mingi rahvas meie toast läbi - toal olid nimelt kolmes seinas uksed. Ikka niimoodi seltskonniti kõnniti läbi, isegi üks õppejõud figureeris seal. Meid ei pannud nad üldse tähele, arutasid omi asju ja kõndisid teisest uksest välja. Ja kusjuures mina närisin kõik see aeg nätsu, isegi kui välja sülitasin selle, siis nätsutasin natukese aja pärast jälle uuesti.

Äärmiselt kummaline unenägu...

laupäev, 17. veebruar 2007

päris vanaaegne!

Tänane päev möödub lapsekantseldamise tähe all. Nimelt tahtis Egert hirmsasti tänaseks meie poole tulla, et noh tädi on kodus ja tema tahab tädiga olla. Hommikune uni aeti mul sellepärast minema ja puha. Esimese asjana tahtis ta kohe arvutisse ronida ja mängima hakata, aga mina olen selline korralik tädi ja püüdsin muud tegevust leida. Otsustasin laevade pommitamist talle õpetada. Üritasin seda põnevamaks teha ja seletasin, et vot sinu emme ja mina mängisime ka seda, kui me lapsed olime. Selle peale teatas Eku konkreetselt, et aa... see on siis vanaaegne mäng, jah?
Ma pole end tükk aega nii vanana tundnud :P

Eku just hakkas uurima, et kaua ma veel arvutis olen ja mida ma teen. (Ma nimelt lubasin, et kui valmis saan, siis on tema kord arvutit kasutada.)

Eku: Mis sa kirjutad?
Mina: Kirja.
E: Kellele sa kirjutad, kas ajakirjale?
M: Ei, sõbrale.
E: Aa, siis on hea. Nad valetavad, kui nad kirjutavad ajakirja ja siis nad panevad selle sulle postkasti.

Vot nii. Lapsesuu ei valeta :D

bonzaiiii :D


reede, 16. veebruar 2007

kõik lilled ma kingiksin sulle...





Selle lilleõie kinkis minu isa sünnipäevaks minu emale. Armas :)

pulmad on taas popid

Sain just teada, et veel üks sõber peab pulmaplaane :) Nemad küll ei jõua see aasta tegudeni, sest remont võtab vaba raha ära, aga nad on nüüd kihlatud. Nii et juba kaks sõpra saavad n-ö tanu alla :) (Meesterahva kohta vist ei saa nii öelda tegelikult...?) Meele teevad heaks sellised vahvad uudised :)

igavuse peletamine itimeeste stiilis

Urmol ja Indrekul oli täna hommikul igav. Kuna nad on äärmiselt leidlikud meesisendid, siis leidsid nad kähku huvitava tegevuse igavuse peletamiseks - kaunistasid ja täiendasid minu telefoni. Kui ma siis tööle jõudsin ja ka teistele oma "uut" telefoni näitasin, haaras Peeter fotoka ja käskis mul ilusasti poseerida. Ja kuna ülemuse sõna tuleb kuulata, siis ongi tulemuseks üks kena pildike :)

On ju kena telefon? :D

* Keskendume pilti vaadates ikka telefonile, minu tagasihoidlik isik ei mängi eriti suurt rolli. Kuigi... onju mul on nunnu särk? :)

neljapäev, 15. veebruar 2007

paikne telefon

Alates 26.02 saab minu uude pessa ka lauatelefonile helistada :) Hakkan Elioni rahakotti nuumama. Nunnu :)

siis kui Mutt veel noor ja ilus oli...

Lappasin eile õhtul oma albumit ja muhelesin omaette... Mõnus on vaadata vanu pilte ja jälgida, kuidas inimesed on aastatega muutunud või muutumata jäänud. Hea on tõdeda, et vanad head sõbrad on jätkuvalt mu elus olulist rolli etendamas :) Aga siiski pean ausalt tunnistama, et kõige lõbusam oli iseenda muutumist jälgida :P Ja kuna ma pole üldiselt eriti kade inimene, siis skännisin mõned toredamad pildid ka sisse ja postitan need siia üles. Kõik ikka selleks, et ka teie saaksite näha imelist metamorfoosi ilusast ja noorest neiust vana ja koleda Mutini :)

1993.a:


Juuni 1996.a:


Suvi 1997.a:


Millalgi aastal 2001-2002:


Aprill 2003.a:


26.05.2003:

active scripting

Minu arvutil on imelik tõbi kallal, õigemini IE'l. Nimelt kipub IE imekiirelt crashima, kui püüan näiteks blog.tr.ee lehte vaadata. Sama effekt on ka hinnavaatluse foorumil ja toidutare retseptiraamatul, lisaks lugematu arv juhuslikke lehti laiast internetist kah. Kui aga keeran security all Active scripting'u disable seisu, siis need lehed töötavad nagu mühin, ühtegi probleemi pole. Olen proovinud IE'd maha, peale ja üle installida -> ei miskit. Sõbra soovitusel installisin .Net'i maha ja panin uuesti peale -> ei miskit. Olen uuendanud javat, flashi ja windowsit ennast -> kastutegur = 0.
Mõistus on otsas. Närvid vaikselt samuti. On üsnagi ärritav, kui sul on mitu-mitu lehte ühes aknas lahti ja siis satud kogemata järjekordse leheni, mille peale IE end kinni pakib. Puudub sel brauseril ju võimalus jätkata katkenud sessiooni ja nii olengi ilma kõigist neist lehtedest. Selline olukord tekib tavaliselt siis, kui otsin netist mingile küsimusele vastust ja olen lugemise jaoks asjalikumad lehed lahti jätnud. Väga ärritav.

Aga kui hala kõrvale jätta, siis küsimus suuremale ringile - on keegi sellise probleemiga kokku puutunud? Või oskab niisama soovitada võimalikke tegevusi, mis probleemile lahenduse tuua võiks? Midagi testida, installida, seadistada? Enamvähem igasugune* abi on oodatud.


* Soovitused stiilis "installi opera, mozilla, firefox" ei ole lahenduseks. Ma olen ise piisavalt tark, et sellise "lahenduse" peale tulla ja kui ma palun abi IE remontimiseks, siis järelikult on mul vaja just nimelt IE korda saada.

kolmapäev, 14. veebruar 2007

parkett vol4

* Minu naabrid on kas väga närvilised või teevad ka remonti. See kolkimine, mis minu lihvimise vahepeal kostis, oli ikka julm. Väga kahtlane...

* Väsimus on jälle võimust võtnud ja tööind on ajutiselt kadunud. Käed on valusad ja remondist on kõrini.

* Laminaat tundub iga hetkega aina armsam...

meheraas

Eile andsin siis meheraasule sotskohustuse endale koodnimi välja mõelda. Peale pikki mõtteavaldusi stiilis "ma ei saa üldse aru, miks blogimist vaja on; mis see inimesele annab, kui ta blogib; see on mingi moehaigus; üldse see internetis suhtlemine on tobe; ma ei saa aru, miks on vaja oma elust kuskil internetis kirjutada" jõudsime kompromissile, et ta jätkab meheraasuna. Minu pakutud nimed ei sobinud ja ise ta midagi välja ei pakkunud. Seega jääb ta meheraasuks. Egas midagi, vägisi ma talle mingit nime külge ei poogi.

Aga see on meeste puhul tavaline reaktsioon blogimise pihta - milleks, mis pärast, kas on vaja jne. Enam ei viitsi pead vaevata sellega, mina blogin edasi teiste arvamusest sõltumata. Harjumus, sõltuvus, vajadus ja natuke ka tunnetatud kohustus lugejate ees :P

ära anda aastane varu kilukonserve :P

Sõbrapäev on see päev, mil igasugused kahtlased ja ammu-unustatud tegelased roomavad oma kivi alt välja ja endast märku annavad. See pole enam isegi naljakas mitte. Absurd pigem. Kus on austus iseenda vastu? Järjekindlus on tore asi, aga kas tõesti on nii pikad juhtmed, et ei saa aru, kui lootus juba ammu ammu välja surnud on? Ausalt, see on naeruväärne. Ma tean jah et kingitud konservi kaane alla ei piiluta, aga no kurat, "parim enne" tähtaeg pole konservikaanele ilma põhjuseta kirjutatud ju!

teisipäev, 13. veebruar 2007

kehv toitlustaja :(

Ma olen julmur. Olen meie koristaja (või turvamehe) dieedile pannud... Shokolaadi pole tükk aega sahtlis hoidnud, ta vaeseke pidi pähklitega leppima. Ja oleks siis veel soolapähklid olnud - täitsa tavalised olid! Ülekohus! Pean end parandama ja shokolaadi ostma.

suurte poiste mänguasjad


esmaspäev, 12. veebruar 2007

sõda parketiga vol3

Kui minu majas tehtaks praegu "Parim" Naaber 2007 valimised, siis mina paneksin selle pika puuga kinni. Täna juba alumised naabrid väljendasid oma poolehoidu radikale koputamisega. Aga kell pool kaheksa pole ju nii hilja õhtul, et põranda lihvimine sündsusetu tegevus oleks? Samas ega ma neid süüdista ka, see on ikka päris võigas heli, mida taldlihvija parketiga kohtudes tekitab :P
Arvutasin, et kui ma suudan jätkata samas tempos seda lihvimist, siis peaks maksimum kümme õhtut kuluma, et põrand puhas oleks. Polegi väga hull... :P

Täna lahkus ka köögiuks lõplikult omalt kohalt. Meheraasul hakkas minust hale ja ta tuli appi lammutama. (Või siis sai tema lammutamiskihk võitu laiskusest :P) Uksepiit lendas eest kiiremini, kui ma jõudsin kaks parketiruutu puhtaks lihvida :D Natuke lihvimist ja pahteldamist ja saangi sellise ukseava nagu tahan. Hetkel on aga "köögiuks" selline:


Põrandaliistud ja uksepiida saagis ta ka kiirelt juppideks ja ladus hunnikusse. Töö kiire ja korralik :)


Pärast kõndis mööda korterit ringi ja otsis, mida veel lammutada saaks :D Igatahes kangutas ta lahti ka need koledad plekk-plaadid, mis lae all harukarpide katteks on, ja sättis need sirgelt paika. Nüüd pean need uuesti ära pahteldama ja loodetavasti ei jää need värvi alt väga näha. Iluliist läheb ka peale, nii et lootust on need ära peita.


Meheraasu lubas lähiajal ka eestvõetud uksed tükkideks lammutada, et saaksin need ilusasti prügimäele transportida. Mind vist ei usaldata kangiga kahekesi jätta :P
Aga jah, mul on ikka ülimalt armas ja tubli meheraasu. Parim :) Juba ainuüksi tema naeratuse pärast olen temasse armunud, hea iseloom ja huumorisoon on muidugi suureks boonuseks ;) Siia kahjuks pilti ei pane, vähemalt veel mitte, aga albumis on külgvaade olemas :P Homme võtan ta letti ja lasen koodnime välja mõelda, narr on teda niimoodi meheraasuks kutsuda.

Sõda parketiga jätkub kolmapäeval, homme on filmiõhtu meheraasu pool - ta lubas homseks mõne eriti koleda filmi välja valida. Tema kord on ju... Aga minu järgmine valik on Bridget Jones. Meest tuleb ikka harida igal alal ;)

kinoelamus: Hea aasta

Eile kutsusin oma meheraasu välja ja käisime kinos vaatamas filmi Hea aasta. Minu kord oli filmi valida ja nii ma vedasingi ta kinno romantikat vaatama :) Tema õnneks selgus, et polnudki nii väga romantiline see film. Selline täitsa lahe komöödia hoopis. Hästi sooja ja armsa tunde jättis see südamesse. Filmis oli kasutatud selliseid pehmeid ja sooje toone, mis kohe tekitasid meeldiva meeleolu. Ja muidugi sisu oli ka hea :) Soovitan vaatama minna, kui on soov head emotsiooni kinost saada.

tee

Liptoni tee määrib tassi tunduvalt rohkem kui Dilmah. No ikka kõvasti rohkem. Selline korralik pruun kiht jääb tassile. Kole. Pean nüüd jälle tihedamini tassi pesemas käima.

Ja seda ka, et mul on jubedam lihaisu kallal. Tahaks sellise pruuniks praetud liha koos sibulaga... mm... pean vist emalt tellima nädalavahetuseks.

pühapäev, 11. veebruar 2007

remondi ajagraafik

Aga et siis järgmised 3-4 nädalat on minul sisustatud:
* kõigepealt ootab ees põrandalt vana laki lihvimine, see tõotab tõeliselt piinarikas tulla;
* siis peaksin ka seinte lihvimise lõpetama, hetkel on käed veel liiga valusad, ei jõua lae äärest lihvida;
* lagi ja seinad uksepiida kõrguselt tuleb valgeks värvida ning lae äärde iluliist panna; ma ei saa never-ever seda seina nii ilusaks, et ajaksin ilma selle penoplastist liistuta läbi;
* kardinapuu tuleb ka valgeks värvida ja lakke tagasi kruvida;
* puhtaks lihvitud põrand tuleb uuesti ära lakkida, ei teagi kas see tuleks teha enne või pärast laevärvimist, aga ära tuleb see teha;
* siis tuleb piinarikas tapeedi valimine ja toa tapetseerimine. Üsnagi tõenäoline on, et võtan sama tapeedi, mis meheraasu pool sai pandud - täitsa kena sein sai ja ma saaksin veel tema käest kaks rulli tasuta, tal jäi üle;
* põrandaliistud kah paika ja ongi nagu valmis...

Märtsi esimesel täisnädalal peaks diivan saabuma ja selleks ajaks peab tuba valmis olema. Lambi, kardinad ja muu nänni valin kunagi hiljem, siis kui vaim peale tuleb. Riiulid tuleb ka valmis mõõta ning poest kohale tassida. Meheraasu pidi onu käest trelli laenama ja siis saan ka mina oma riiulite jaoks seina augud puurida. Täna käis Lea korterit vaatamas ja andis mulle mitu head ideed, kuidas kamorkast garderoob saaks :) Ka sinna tuleb mitu-mitu auku puurida... Minust saab mõneks ajaks oma maja puuripervert. Või noh... minu meheraasust saab, ma vist lasen selle töö temal ära teha. Aga köögist peksan ise uksepiida välja! Ja saen pisemateks juppideks kah ise. Kangi ja sae tõi meheraasu täna kohale. (Ma tõesti pean talle mingi koodnime välja mõtlema, natuke nüri on muudkui meheraasust jahuda. Pole ta nii raasuke midagi, täitsa ponks poiss on :P)
Aga minu "mina-ise" võiks tõesti vahelduseks puhkusele minna, no on mul vaja siis kõik tööd ise ära teha? Samas vastab minu töötempo päris hästi rahakoti võimalustele. Kiiremini tehes tekiks ilmselt pausid kuu lõppu, mil raha on otsas aga tööd oleks vaja teha. Praegu aga jõuan täpselt ilusasti oma rahadega kuu lõpuni toimetada. Ok, süüa ma see kuu eriti ei saa, aga tööhoos ei tunnegi ma nälga :)

Kuid seda ma ütlen, et kui ükskord see remont enam-vähem valmis on, siis võtan kasvõi laenu aga ma lendan sooja mere äärde nädalaks puhkama ja mitte midagi tegema. Ma olen selle siis välja teeninud.

hirm elada?

Inimene on imelik loom. Või kas nüüd just nii üldiselt saab öelda... Ütleme siis, et mina olen imelik. Kõik on ilus ja tore, aga pidevalt tiksub mul kuskil kuklas mõte, et vot nii võiks veel ka ja vot see oleks ka tore. Miks ma ei suuda olla päriselt õnnelik ja rahul sellega, mis on siin ja praegu? Ja mis veelgi imelikum - miks ma ei suuda teha ettepanekuid selle kohta, mida ma veel tahaks? Miks ma olen vait ja mõtlen ainult oma mõtetes neist asjadest, mis mulle meeldiks? Kas tõesti olen ma minevikus nii ära peletatud, et ma ei julge enam ühtegi soovi avaldada? Ja kui ma siis võtan vapruse kokku ja midagi küsin, ütlen, pakun, siis kokutan ja vabandan ette-taha. Miks? Mis mind kammitseb? Mida ma kardan? Miks ma ei suuda oma soovidest rääkida? Kas tõesti hirm eitavat vastust saada on nii suur? Või kardan ma teist inimest haavata kuidagi? Kuidas see juhtus, et nüüd olen mina see, kes vaikides kannatab ja oma mõtetest ei suuda rääkida? Tavaliselt on see roll ju meeste kanda... Naine peaks olema ju see, kes koguaeg ja pidevalt räägib! Miks mina ei suuda enam nii? Mis mind tagasi hoiab? Mida ja miks ma nii kohutavalt kardan???

sõda parketiga vol2

Proovisin täna natuke veel lihvida. Käsitsi lihvides sain päris kena tulemuse. Vana lakk enam ei läikinud ja plaadid polnud enam nii kollased. Ega ma ju täpselt tea, milline see lihvitud parkett välja peab nägema. Aga minu pisikeste silmakeste arvates oli päris hea tulemus. Ainult et... käsitsi terve põrand lihvida? Isegi mina pole nii hull. Vist.

Aga oskab keegi mulle seletada/näidata, milline peaks see parkett peale lihvmist välja nägema? Kui hele? Kui tume? Kuidas ma saan aru, kas vana lakk on ühtlaselt maha lihvitud? Kas 80-se liivapaberiga on väga tõenäoline parketti liiga palju kriimustada? Kas sellised kriimustused saab peenema paberiga ära parandada (mul on 120 ja 150 paberit)? Kas need kriimustused jäävad uue laki alt väga näha?

Kas minu blogi üldse loeb ka mõni remonditöid oskav inimene?

laupäev, 10. veebruar 2007

talv tabas TAK'i ootamatult?

Talv tuli taas üllatusena, seekord siis tallina autobussikoondisele. Täna hommikul oli nii nr 10 kui ka 33 bussil esimene uks kinni külmunud ega käinud lahti. Kahjuks oli ka bussijuhtide viisakus kinni külmunud. Nr. 10 bussijuht lihtsalt ropendas omaette vene keeles, ma päris hästi kõigest aru ei saanud, aga tavalised käibefraasid igatahes olid olemas. Teae küll need na* ja po* ja nii edasi... Tore bussijuht oli. Nr. 33'e juht aga vaatas tigeda näoga neid vaeseid vanamutikesi, kes esiukse juurde seisma läksid, et peatuses väljuda. Tavainimese loogika ju eeldaks, et bussijuht teavitab inimest, et uks ei tööta? Aga vot ei! Antud meesterahvas hoopis vahtis tigedalt ja kui mutike viie sekundiga pihta ei saanud asjale, siis kukkus õiendama stiilis "te olete terve igaviku bussis sõitnud ja ikka ei näinud, et uks lahti ei käi?" Ausalt, tuju rikkus ära.
Samas kolmapäeva hommikul oli nii tore ja viisakas bussijuht, kes enne igat peatust teatas "Tagumine uks ei tööta. Vabandan." Ja kolmapäeva õhtul oli teises bussis ilusasti uksele kleebitud silt, mis teavitas, et uks ei tööta.

Siiski... kas tõesti tabas see talv tallinnat nii ootamatult? Eelmisest aastast ei ole meeles sellist ukse-jama. Siis jäi lihtsalt paaril eriti käredalt hommikul buss tulemata. Aga streikivaid uksi ei kohanud.

naisblogijate top10

Tänasest Arterist sain teada, et minu pisike blogi on sattunud kuidagi naiste blogide top kümnesse. Tegelikult ju tore tulemus :) Ega ma eriti millegi muuga hiilata ei oskagi :P Olgu, minu osavus ja viimasel ajal välja löönud lollus on ka muidugi tase omaette, aga neis ei kipu keegi edetabelit koostama :D Mulle lihtsalt pole konkurente...

Aga TOP ise kah:
* marta.wordpress.com
* vasak.blogspot.com
* daki.tahvel.info
* tsura.blogspot.com
* gea.tume.pri.ee
* mutimoti.blogspot.com
* eppppp.tahvel.info
* urbaanika.blogspot.com
* noiaelu.wordpress.com
* kaja.ekstreem.ee

Allikas: Andris Reinman, blog.tr.ee viimase kolme kuu andmete põhjal

jalajälg :)

Minu pisike tolmune jalajälg puhtal põrandal.

sõda parketiga vol1.

Ok, ma saan aru, miks selle lihvimise-lakkimise eest 300 eeku ruutmeeter võetakse. Ma võtaks kah. Igatahes taldlihvijaga jäängi seda lakki lihvima. Ega ma eriti viitsinud täna pingutada ka, natuke lihvisin aga enamuse ajast lebotasin. Proovin veel ühe korra ja kui tulemus on ikka sama lootusetu, siis hakkan laminaadi jaoks raha koguma :P




Tuba ise... Ma tubli inimene unustasin toolile katte peale panna ja selline ta siis nüüd on. Üsnagi hall. Pilt on tegelikult natuke hallim kui tuba tegelikult on - fotokasilm oli tolmune. Aga tolmu on ikka hulgim...

Tegelikult on mul vist küll kõik käelihased haiged ja valusad. See remont mõjub minu füüsilisele seisundile väga tugevalt. Peamiselt paneb valutama. Loodan, et mingi hetk lööb ka vorm sisse ja enam nii hull pole :P

This is the day...

Wish me luck - ma lähen nüüd parketti lihvima. Oi see saab huvitav olema... Oi-oi kui huvitav. Kindlasti tuleb hiljem ka põhjalikum raport selle kohta, muidugi juhul, kui ma elusalt ja tervelt tagasi tulen :D

reede, 9. veebruar 2007

muusika minu kõrvadele :)

Tänase päeva plaat: Barry White - The Ultimate Collection. Parim! Avastasin selle eile juhuslikult oma meheraasu plaadiriiulist ja nüüd olen ülimas vaimustuses. No lihtsalt on hea muusika. Kohe nauding kuulata :)

neljapäev, 8. veebruar 2007

63% bitch


parketilihvimine viib pankrotti?

Enesetapumõtted tulevad peale, kui uurin netist remondimeeste tööhindasid. Parkettpõranda lihvimise ja lakkimise eest tahetakse 300 krooni ruutmeetrist! Mul on tuba 3x5,5 meetrit. Unustage ära, et ma sellist raha suudaksin korraga välja käia praegu! Aga lihvima ja lakkima peab, sest põrand ei näe hetkel kuigi kaunis välja... Ja ära tuleb see teha enne märtsit, sest siis saabub mu diivan. Isegi, kui ma rendiks töövahendid, poleks minust sellise töö jaoks tegijat - füüsiline jõud ja oskused puudvad selleks. Eriti meeldiv olukord - ma kas köhin viis tonni välja ja teen mõne töömehe õnnelikuks või püüan ise miskit teha ja rikun ilmselt põranda lõplikult ära või siis jätan nii nagu on ja pigistan silmad kinni. Super. Ei taha mõeldagi, mis summasid ma oma vannitoa korda tegemise eest maksma pean. Hetkel olen ma nüüd masenduses.

kolmapäev, 7. veebruar 2007

nutune

SMV jättis mind maha. Loobus koostööst. Nüüd pean üksi vannis käima. Kurb.

teisipäev, 6. veebruar 2007

pisike küsimus-vastus ankeet

Leidsin Veepangest sellise "lühikese" küsimustiku. Kuna mul on hetkel soov ajuvabade asjadega tegeleda, siis võtsin selle ette ja täitsin ära. Tegelikult oli see küsimustik pikem, aga osad küsimused polnud minu arust eriti huvitavad ja ma praakisin need välja. Keda huvitab, see võib lugeda; keda mitte, see kerigu kiiresti alla järgmise postini. Igatahes osa tõde minu kohta on siis nüüd teie ees...

****************************************
MA TAHAN: hommikuti kauem magada
MUL ON: oma pesa :)
MA SOOVIN: et kõik hea kestaks
MA VIHKAN: bussijuhte, kes hommikul raadio põhja keeravad
MA IGATSEN: kaissu
MA KAHETSEN: meheraasu kallal tujutsemist
MA ARMASTAN: vist tõesti...
MA OLEN ALATI: olnud liiga tõsine
MA EI OLE: kunagi suitsetanud
MA TANTSIN: ainult enda pilli järgi
MA LAULAN: õnneks hästi harva :P
MA NUTAN: kui loomadele liiga tehakse
MA KAOTAN: ajataju, kui tegelen oma lemmiktegevustega
MA TEKITAN SEGADUST: alati ja igalpool
MA PEAKS ÕPPIMA: sõbralikkust
MA PEAKS: vahel lihtsalt vait olema


KAS SA KUNAGI
1. SÖÖKSID PUTUKA? – oleneb olukorrast; kui vaja, siis sööksin
2. HÜPPAKSID BENJIT? – vist pigem mitte...
3. LIUGLEKSID? – pole kindel
4. TAPAKSID KELLEGI? – loodetavasti mitte
5. HÜPPAKSID LANGEVARJUGA LENNUKIST? – ilma eriti ei tahaks...
6. KÕNNIKS SÜTEL? – isegi võiks ära proovida
7. LÄHEKSID SÖÖMA TÄIESTI VÕÕRAGA? – turvalises keskkonnas miks mitte
8. HAKKAKSID TAIMETOITLASEKS? – ainult väga tõsise terviseohu tõttu
9. KANNAKSID TRIIPUDEGA PLEEDI? – logish, külmavarese värk :P
10. LAULAKSID KARAOKET? – ei
11. NÄITAKSID PUNAST TULD? – täiesti lõdva randmega
12. OLEKSID ELLUJÄÄJA? – oleneb, kelle elu hinnaga
13. PANEKSID KELLEGI NUTMA? – olen piisavalt õel, et paneks küll, kui oskaks
14. LÖÖKSID LAST? – laksu olen andnud
15. LÄHEKSID KOHTUNGULE ENDAST 10a VANEMA INIMESEGA? – hetkel mitte, aga eks näeb, mis tulevik toob


K: Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes?
V:
Mina ise tänu sellele küsimustikule vastuste nuputamisele

K: Kus sa viimati käisid?
V: Tööl

K: Kelle telefonikõne viimati maha magasid?
V: Täna tööl ühe töökõne, aga isiklike kõnede kohta näitab mobiili mälu, et pühapäeval ei kuulnud Virge helistamist

K: Kellele viimati helistasid?
V:
Kui töökõned välja jätta, siis Küljeluule

K: Kas sa naerad tihti?
V: Püüan, aga alati võiks ilmselt rohkem

K: Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel?

V: Loodetavasti

K: Kas oled sentimentaalne?
V:
Peamiselt õhtuti

K: Keskmine nimi?
V:
Õnneks puudub

K: Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat?
V:
Kuulsus on suhteline mõiste

K: Kas oled sõbralik?
V: Tööalaselt pidevalt, isiklikul tasandil ilmselt vähem kui tore oleks, aga iga mölaka vastu ei jõuagi sõbralik olla

K: Kelle voodis magasid eelmisel öösel?
V:
Kui täpne olla, siis tädi voodis, aga ma üürin seda :P

K: Viimased filmid, mida vaatasid?
V:
Eilne tv3-e film ”Lõpetamata elu”, pühapäeva õhtul nägin poolenisti ära ”Mehhiklase”

K: Mida sa tegid eelmisel keskööl?
V:
Ronisin teki alla ja kloppisin patja pehmemaks

K: Mida viimati küpsetasid?
V:
Liiga ammu, aga homme-ülehomme plaanin pannkooke teha

K: Pikad või lühikesed juuksed vastassool?
V:
Lühikesed

K: Kas kannad käevõrusid?
V:
Haruharva, peamiselt pidulikumal üritusel

K: Hetkel kuulad?
V: Ei kuulagi midagi, aga taustalt kuulen telekat
******************************************

sildistamine

Mul tuli täna hoog peale ja märgistasin ära kõik (loodetavasti) oma blogis postitatud pildid sildiga "fotod". Testid otsisin ka üles ja sildistasin ära. Igav oli. Järgmiseks püüan kassipildid ära sildistada. Don't ask me why.

Test: mis loom sa oled?

hallipäine Mutt :)


Vot selline nägin välja peale eilset lihvimist. Kena :D

esmaspäev, 5. veebruar 2007

viimane lihv

Väga tore on avastada poole lihvimise ajal, et oi näed, mul pole ju sooja vett, et hiljem see valge tolmukiht maha pesta. Aga kui ma siis boileri stepslisse pistsin ja elektrinäitu kirjutama läksin, kadus pesemise soov nagu tinatuhka. Elektrinäiduk lippas nagu väle põder, kuigi mul olid peale boileri ainult esikus ja köögis lamp sees! Seda energiaõgardit ma küll ilma väga mõjuva põhjuseta tööle ei pane. Samas - ilma sooja veeta ei saa end ka pesta ja nii pidingi hoopis põrandaharjaga tolmukihi maha lükkama. Väga omapärane viis enda kasimiseks :D Homme või ülehomme lõpetan seinad ära ja siis pean laevärvi ostma. Haaran siis ka pudeli atsetooni kaasa, ma raudselt suudan end üleni ära värvida :P

Kasvataja, kasvataja, vaata mida mina tegin!

Nädalavahetus on edukalt möödas ja uuele nädalale astusin ma vastu unise aga õnnelikuna. Laupäeval sain eurovisioonilt tagasi alles peale kella kolme öösel. Oleks ilmselt kauemgi istunud, aga pühapäeval ootas ees õepoja sünnipäev. Pühapäevane äratus polnudki nii raske kui kartsin, täitsa inimese tunne oli peal. Pakkisin tasakesi asju ja jutustasin veel viimased hetked oma vanematega ja kella kaheks sõidutas isa mind linna. Viskasin veel oma kana Küljeluu juurde sügavkülma ja läksin Visa halli sünnipäevale. Kartsin küll, et mul on seal hullu igav olla, aga aeg möödus lennates :) Mingi hetk sattusid seltskonna kõige pisemad minu järelvalve alla ja nii ma siis kantseldasin neid pool pidu. Tatsusid mul truult kannul ja seletasid pidevalt midagi. Kutsusid mind järjekindlalt kasvatajaks ja näitasid enda "keerulisi" trikke :) Sellised 3-5-aastased mudilased on armsad, alla selle on veel liiga tited ja üle selle on juba liiga iseteadlikud :P Minu süda igatahes leebus neid pisikesi poisiklutte vaadates, no nii nunnud on nad oma püüdlikuse ja tõsidusega :) Aga seda ma siiski ütlen, et üle kolme on juba liiga palju. Lapsi siis. Ma ei teagi täpselt palju neid seal oli, aga seda võin kindlalt öelda, et ilmselgelt liiga palju. Aga pidu oli hästi vahva - väikseid lapsi on nii lahe jälgida. Neil on omad mängud ja kokkulepped ja... eks see teab, kes lastepeol käinud on ;)
Peale sünnipäeva korjasin oma kana uuesti üles ja suundusime tsikkidega Wildesse jutustama. Proovisime erinevaid magustoite, aga ikka ja alati pean ma nentima, et pole paremat Vanaema vaarika-õunakoogist. Igatahes väga lõbus oli jälle koos olla ja järjekordselt ühiseid reisiplaane pidada. Ükskord meil vast ikka õnnestub neljakesi koos puhkama minna :P Eelmine aasta ei õnnestunud graafikuid ühildada, see aasta on pisike lootus, et läheb õnneks. Oktoobrini on aega...
Küljeluu saatis mind veel viisakalt rongile ja oligi pidu läbi - tagasi pealinna poole :( Kurb tuju aga kadus nagu niuhti, kui meheraasu minu järele igatsema hakkas ja rongile vastu lubas tulla :) Imeilus lõpp toredale nädalavahetusele :) Armunud on ikka nii hea olla, eriti kui tegemist on sellise kullatükiga :)

laupäev, 3. veebruar 2007

Ripu liini küljes ja keeldu kõva häälega metallredelist :D

Jälle Tartus. Tahaks öelda, et kodus käimas, aga ei saa. Minu kodu on nüüd Männikul. Neljandal korrusel. Nii et siin olen nüüd külas. Koduseid ja sõpru vaatamas ja kuulamas. Täna sain üle tüki-tüki aja ühe toreda inimesega kokku, tegime pisikese istumise Wildes. Neli tundi lendas nagu niuhti ja juttu oleks kauemakski jätkunud, aga muud plaanid ootasid meid mõlemaid ees. Väga armas oli veenduda, et minu eeskuju ja muster on ikka veel elus ja alles :) Nii et lootust on... Peab olema. Vahepeal kippus lausa heldimuspisar silmanurka, no lihtsalt on hea kuulata, kuidas toredatel inimestel hästi läheb. Ja seda ütlen ma veel ka, et sõpru pole kunagi liiga palju, nii et pole vaja muretseda selle üle, kui pikalt ja põhjalikult on sõprus kestnud. Loeb see, mis on siin ja praegu :)
Nüüd aga asutan end vaikselt Nefti poole eurovisiooni vaatama ja junk foodi hävitama. Homme ootab ees Eku sünnipäev - suures koguses väikseid lapsi... saab huvitav olema.

Ja see pealkirjaks olev lause on minu viimase aja lugemismaterjalist pärit ;)

võti

Aga keedetud punapeet on üks imeline asi. Maitseb hää ja toimib kiirelt. Senna-tablette söön nagu kommi ja kasu ei miskit, aga vot üks keedetud peet ja kõik probleemid kaovad :)

Hullud ideed - Top 5

Värskeim uustulnuk ehk "eriti-hull-idee" murdis kohe esimesel nädalal esikohale ja ilmselt ei anna seda niipea käest ära. Seeme pandi juba mõni aeg tagasi mulda ja täiendava lugemismaterjali abil hakkas see nüüd vaikselt ka idanema.
Tegelikult on mul tunne, et Top 5 on vaikselt ideede teostumise tõttu kahanenud top 3-ks hoopis... Ja kahtlustan, et kui asjad samas stiilis ja suunas edasi arenevad, siis tuleb Top üldse kinni panna, sest kõik hullud ideed on täide viidud. Eks näeb... aeg annab arutust. Ega ma ette tea, mis hulle mõtteid mul veel pähe tulla võib :P

reede, 2. veebruar 2007

vässu

See nädal läheb ajalukku kui üks unisemaid ja negatiivsemaid nädalaid üldse. Ma pole ammu nii väsinud ja surnud olnud. Ja väsinult ei suuda ka positiivseid toone näha. Kõik on tume ja ähmane. Aju on unepuudusest kurnatud. Palju ei puudunud, kui oleksin ka meheraasu kallal võtma hakanud, aga õnneks tabasin viimasel hetkel ära, et ma lihtsalt näen asju liiga tumedates toonides. Ta on mul tegelikult ju kullatükk :) Hoopis mina olen see paha porilane see nädal. Väsinud porilane.

Aga lõbusat reede õhtut teile :)

neljapäev, 1. veebruar 2007

omanik!

Aga ma olen nüüd ametlikult kinnisvara omanik. Kinnistusraamatus on minu korter nüüd ametlikult MINU :) Palju õnne mulle!

karjuv ülekohus!

Ja nüüd siis ongi nii, et poikad jagasid omavahel korralikud toolid laiali ja mina istun ikka oma kökatsi otsas. Iseenesest on ju huvitav liikuda tooliga nii, et lükkan seinast või lauast hoogu, aga ma tegelikult tõesti oleksin tahtnud endale normaalselt funktsioneerivat tooli. Egas midagi... meeste maailm. Ongi päris huvitav järjekordselt tõdeda, kui suurel määral erineb siinne õhkond prias olnud olemisest - seal hoiti oma väheseid naisi. Siin... jah... jumal tänatud, et ma naistepäeva ajal puhkusel olen, eelmise aasta kogemusest mulle täitsa piisab.

Igatahes praegu olen ma terve maailma peale solvunud. Mul on tunne, et mina olen selles kolimises kõige suurem kaotaja. Ja mis siis, et see on lapsik jonnimine, aga ma tõesti tunnen, et mulle tehakse liiga. Ning suur väsimus ainult võimendab kõike negatiivset.

mööblist.

Diivan on valitud ja tellitud, nüüd tuleb vaikselt kummuti peale mõtlema hakata. Teate, mis valik poodides valitseb? OLEMATU! No ei ole, lihtsalt ei ole sellist kummutit nagu mina tahan. Krt, ja mina arvasin, et diivani valimine on raske! Ma jäängi kastide keskele elama.