laupäev, 31. märts 2007

korrusmajas leidub igasugu perverte

Kui teistel tegutseb majas puuri-pervert, siis minul on ülemisel korrusel tolmuimeja-pervert. Eile õhtul kell kümme. Täna hommikul kell pool kaheksa. Täna päeval kell neli. Mida on ühetoalises korteris nii palju imeda? Täna ärkasingi ma kaheksast üles juba. Eks valge tuba ja kõrvaltkorteris valjult mängiv telekas aitasid ka kaasa, aga viimase laksu andis see paganama tolmuimeja undamine. Ma siiralt loodan, et see oli pigem erand kui reegel... Muidu saan ma tigedaks. Ja mind ei lohuta ka see, et ma jõudsin täna terve hunniku asju tehtud, ma tahan laupäeva hommikul magada.

reede, 30. märts 2007

haavad lakutud ja uuele ringile?

Tundub, et ongi juhtunud see, mida ma paar nädalat tagasi kahtlustasin, aga kirja ei julgend panna - kartsin ära sõnuda. Näib, et ei mõjunud see ettevaatus. Seep on hakanud jälle vahutama. Esialgu õnneks vaikselt ja hääästi natuke, aga siiski piisavalt, et ettevaatlikuks muutuda. Õnn seegi, et konservihooaeg näib jäädavalt läbi olevat. Kuigi... kui valima peaks, siis iga kell võtaksin konservi, tema vähemalt piirdus telefonikõnedega.
Loodan, et "kevad südames" möödub mõnel mehel kiirelt ja valutult, viimast siis minu jaoks.

Don't write me off

Veel üks ilus lugu filmist Music & Lyrics. Hea film oli muideks. Ma olen tegelikult alati olnud suur Hugh Granti fänn ja Drew Barrymore on ka üks minu lemmikuid. See film ühendas endas mõlemad :) Südamlik ja armas film on. Ning Hugh Granti puusanõksud olid ka päris kenad ;)


Don't Write Me Off
Hugh Grant

It’s never been easy for me
To find words to go along, with a melody
But this time there’s actually something, on my mind
So please forgive these few brief awkward lines

Since I’ve met you, my whole life has changed
It’s not just my furniture, you’ve rearranged
I was living in the past, but somehow you’ve brought me back
And I haven’t felt like this since before Frankie said relax

And while I know, based on my track record
I might not seem like the safest bet
All I’m asking you, is don’t write me off, just yet

For years I’ve been telling myself, the same old story
That I’m happy to live off my so called, former glories
But you’ve given me a reason, to take another chance
Now I need you, despite the fact, that you’ve killed all my plants

And though I know, I’ve already blown more chances
Than anyone should ever get
All I’m asking you, is don’t write me off, just yet

Don’t write me off just yet

Way back into love

Aitäh Elsale, kes mind õigele teele suunas :) Mulle endale meeldib Drew Barrymoore'i ja Hugh Granti versioon rohkem:

esimene liblikas :)

Läks juba peaaegu meelest ära - eile nägin ka selle kevade esimese liblika ära :) Surnud (või hinge vaakumas) ta küll oli, aga vähemalt kirju. Seega suvi tuleb kirju, aga suve lõpuks oleme rihmad :D

eksperiment köögis

Kõne õeraasule eile õhtul:
Mina: Kui mul on jahu, vaniljesuhkrut, küpsetuspulbrit, kakaod, suhkrut, õli, rosinaid ja tordikaunistusi, kas siis saab midagi küpsetada?
Õeraas: Kas sul muna on?
M: Ei...
Õ: Piima?
M: Ei...
Õ: Ahah... Noooo... keera kõik kokku, pane kaks teelusikat küpsetuspulbrit, 75 ml õli ja pista ahju. Süüa ikka sobib. Sul moosi pole?
M: Oi, on küll! Mul on rõdul mustsõstramoosi.
Õ: Vot seda pane ka lusikaga pärast peale, tuleb huvitavam.
M: Ok, proovin.

15 minutit hiljem:
M: Kui ma maitset ja lõhna ei tunne, siis kuidas ma teen kindlaks, kas moos on käärima läinud?
Õ: ...
M: Maitsesin küll, aga ei saa aru ju...
Õ: Kas pisikesi õhumullikesi pole sees? See peaks näitama.
M: Mmm... natuke vist on... Ma vist igaks juhuks viskan minema, ei hakka riskima.
Õ: Targem oleks vist jah...

15 minutit hiljem:
M: Küsimus sarjast Sada lolli küsimust. Kas müslit sobiks lisada?
Õ: Oi, muidugi, see annab huvitava maitse raudselt!
M: Uhh... siis see polnudki sarjast Sada lolli küsimust :) Mul on rummi ka, seda võib ka vist lisada?
Õ: Kindlasti pane.
M: Ma siis küpsetan edasi.

Tulemus oli selline:


Tõin täna tööle ja pakkusin tsikkidele ka - sõid ja kiitsid. Seega väga hull ei tulnudki :)

Aga mul on tunne, et rõdu pole just kõige parem külmkapi asendaja praeguse ilmaga...

neljapäev, 29. märts 2007

piiiip-piiiip

Jep, kevad on käes - saime täna juba esimese signaali kätte :D Mõnel autojuhil on kevad nii südamesse läinud, et signaalitab ka siis, kui tee ääres jalutavad teksades ja mantliga tibid. Kena :)

tahan oma maitsetaju tagasi!

Tõsiselt raske on olla, kui sa ei tunne maitset, aga erinevad isud kallal käivad. Mul on juba mitu-mitu päeva lihaisu kallal - kana tahaks. Aga mis mõtet on selle peale raha kulutada, kui ma nagunii ei tunne maitset! Ja shokolaadi-isu võtab vaikselt juba epideemia mõõtmeid... Praeguseks olen nii palju paranenud, et tajun vähemalt, kas suhu pistetud söök on magus või soolane, aga jätkuvalt ei saa aru, mis maitsega täpselt tegemist on. Eriti vahva on see, et mul on jubedam tahtmine keeksi küpsetada, aga nojah... kas ma viitsin ainult teiste rõõmuks seda teha? Ise ma ju seda nautida ei saa...

Nii hullu nohu pole mul kunagi olnud... Kui ma terveks saan, siis luban endale ühe kokandusliku orgia - kana, kurgi-tomati-sibula-küüslaugu salat, shokolaad, juustusaiakesed, pisike pitsa, jne (nimekiri pole lõplik...) Mhm... siis peaksin äkki juba kellegi endale külla ka kutsuma... jagatud nauding on ikkagi mitmekordne nauding ;) Ega tegelikult järgmisest nädalast on minu pesa uksed külalistele avatud, soovijad andku teada :)

peavalune kriitika

Aru maitaipa, mis selle postimehega jälle lahti on... Tore kui vaegnägijatele mõeldakse ja nendele veebilehe lugemine mugavamaks tehakse, aga tegelikult on igal veebibrauseril olemas võimalus tekstisuurust reguleerida. Seda pole vaja teha veebilehel endal. Selline tunne on nagu keegi algaja veebineeger oleks tööle võetud ja see siis proovib nüüd, mida üks või teine nupp programmis teeb. Ja näib, et sellele veebineegrile meeldivad hullumoodi suured pildid - terve leht on peapeale keeratud ja pilte täis topitud. Absoluutselt ei ole võimalik orienteeruda... Mis kasu oli sellest esmaspäevasest fookusgrupi uuringust, kui nüüd on täpselt ristivastupidi meie arvamusele tehtud? Jah, vilkuvad reklaame on vähem, jumal tänatud selle eest. Aga miks ei võetud kuulda meie arvamust, et liiga palju ja liiga suurelt on pilte lisatud esilehele? Ja oleks need pildid siis sisuliselt informatiivsed - ei, seda ometi ei saa. Miks teha uuringut, kui selle tulemustega ei arvestata?
Eih, peavaluga alanud päeval ei suuda ma leebe ja sõbralik olla. Vähemalt on kõrvad enam-vähem lukust lahti, aga maitset ja lõhna ei tunne jätkuvalt ning nina on ikka kinni.


/Edit --> Eile oli postimehe paberleht ka juba ajast ees - neil oli neljapäev :D Vähemalt kuupäev oli õige... Muidu ma oleks juba enda mõistuses kahtlema hakanud :P

kolmapäev, 28. märts 2007

kaalu langetamise salanipp - nohust tingitud söögiisu ja maitsetaju puudumine :D

Kõik on ilus ja tore, sain öösel kenasti meheraasu pool magada ja täna on täitsa inimese tunne jälle. Isegi nina on rohkem lahti ja saan nina kaudu hingata. Aga maitse- ja lõhnataju puuduvad jätkuvalt. Kõrvad on kah lukus. Kummaline olek. Naljakas oli hommikul jogurtit süüa - teadsin, et see on pirni maitsega, aga see oli ka kõik, maitset ma ei tundnud. Oleksin sama hästi võinud ka paljast vett lürpida. Eile kaalusin ennast - numbrid näitasid 63,1. Väga võõras number minu jaoks :P Pole juba mitu aastat alla 65 end saanud... Kui nohu samamoodi jätkub, siis varsti olengi 62 - number, mida viimati nägin kaalul 4 aastat tagasi. Ma tean küll, et ega see püsima jää, aga las ma naudin seda üürikest rõõmugi ;)

teisipäev, 27. märts 2007

1-2-3

Esiteks - saialillesalv ja narmendavaks nuusatud nina peaksid püsima teineteisest võimalikult kaugel. Aga kui spontaanselt ropendada tahate, siis määrige seda salvi oma punasele ninale. Kipitab nii jubedalt, et lihtsalt paneb ropendama. Aga... kui kipitus ära kannatada (korduvalt), siis tegelikult ravib päris hästi ja nina on peaaegu nagu uus täna.

Teiseks - paar päeva suhteliselt kasinat söömist mõjub mõõtudele soodsalt, aga nüüd on uus mure - teksad vajuvad liiga madalale. Aluspesu kipub välja paistma... Aga õnneks on see mõõduv probleem - paar päeva normaalset toitumist ja sentimeetrid tulevad oma kohale tagasi :P Seni aga kergitan pükse ja ootan kuni nohu üle läheb - praegu igatahes söögiisu puudub ja maitset-lõhna ei tunne absoluutselt. Päris huvitav on olla...

Kolmandaks - kevad on käes! Minge välja jalutama ja ilusat ilma nautima! Toas arvuti taga jõuate küll ja küll veel istuda.

unetud ööd Männikul

Ööunega on tõsine ikaldus - seda nimelt pole eriti. Iga natukese aja tagant ärkan üles, vaatan ringi, jälgin taevast ja jään uuesti tukkuma. Pea on nohust niigi paks ja nüüd on veel magamatuse kohin ka lisaks. Und on vaja. Ma ei saagi aru, kas asi on selles, et lihtsalt uus koht ja harjumatu või miskit muud. Keegi teab, kuidas saab kontrollida, kust veesooned mu korteri alt lähevad? Kunagi Tartus mõõtsin seda, aga enam ei mäleta kuidas...
Ja ma pean endale neli kruvi organiseerima, et saaksin kardinapuu üles panna. Siis tuleb veel mingi kangas kah osta ja ajutiselt akna ette sättida, äkki pimedas toas on parem uni. Igatahes praegu on veelgi rohkem tunne justkui minu pea sees oleks veel üks pea, mis on esimesest palju suurem. Nüüd on see teine pea hakanud laienema vist... Surve ja kohin on päris vastikud :( Täna ööseks peaks end meheraasu poole kauplema, saaksin vähemalt välja puhata.

esmaspäev, 26. märts 2007

kolitud :)

Eile oli esimene päev omas kodus. Enamus asju istub jätkuvalt kastides ja ootab oma aega, aga osad riided ja muud vidinad sain ikkagi ära paigutada. Omas kodus on ikka hoopis teine uba olla. Ja köök on minu korteri kõige parem koht, selles olen ma 100% kindel. Isegi õhtul kella seitsme ajal paistab sinna päike... Nüüd on vaja orgunnida üks pisike kööginurk ja olengi omadega mäel. Aga olgem ausad - diivan toob jätkuvalt mulle õndsa naeratuse huulile :P
Peale asjade paigutamist lebotasin terve õhtu. Pesumasin undas oma tööd teha, raadio mängis ja mina istusin meheraasult laenuks saadud läpaka taga. Plaanisin filmi vaadata, aga kahjuks selgus, et läpakasse pole koodekeid installitud :(Ja kuna netti ka pole, siis jäi film vaatamata. Täna tõmban mälupulgale kõik vajalikud installikad ja siis saan mõnusaid filmiõhtuid teha - mina, läpakas ja tühi tuba. Aga see-eest telefon on mõnus :) Jutustasin emaga tund aega ja pärast õeraasuga ka veel sutsu. Nii hea on oma uuel diivanil pikutada ja mõnusalt juttu puhuda. Pilk puhkab akna tagant paistvatel männilatvadel ja jälgib lendavaid linde. Elu on ilus... Mõnus on teada, et ma ei pea õhtul kuhugi minema, saan mõnuga kerra kerida ja raamatut lugeda :)
Kuigi tegelikult on natuke igav ka, kui pole ei internetti ega telekat. Pean ikka lõpuks end raamatukokku kirja panema siin, Männiku rmtkogu on siinsamas ümber nurga ju, hea lähedal käia. Siis saan end natuke raamatute teemal harida :)

Palavik aga kestis eilse õhtuni, pühapäeval tekkis ta küll alles õhtul, aga nõrk oli terve päeva olla. Olin nagu kudend räim terve laupäevase päeva, aga meheraasu on mul kannatlik ja hoolitses mu eest ilusasti. Nohu pole küll kuhugi kadunud ja hääl on mul ikka ülimalt nasaalne. Pea on ka nii vatti täis, et vahepeal on tunne justkui mu pea sees oleks veel teine pea, mis on esimesest tükk maad suurem :S Õhtul keerasin kaks kruusi teed sisse - gripitee ja kuuma "peaaegu-groki" ehk siis marjatee, rumm ja mesi. Viinasokid ka jalga ja magama. Uni oli katkendlik. Õhtul ei tahtnud uni kuidagi tulla ja öösel ärkasin mitu korda üles, vaatasin ringi ja keerasin külge. Ilma kardinateta on tuba paganama valge... Pean ikka kiiremas korras selle kardinapuu üles kompunnima ja mingid kardinad leidma. Hommikul läheb uni muidu väga vara ära...

Aga kui kõik kokku võtta, siis võin rahule jääda. Oma pesa on ikka oma...

laupäev, 24. märts 2007

kuum tsikk

Arvake ära, kellel on 38,1 palavik. Ja pakkuge nüüd, kes täna kolima hakkab. Osav...

reede, 23. märts 2007

ikkagi inimene...

Tänase päeva positiivne noot oleks see, et sain teada, et üks tähtis inimene nimetas telefonivestluse ajal mind korduvalt "IT-osakonna daamiks" :) Nummi :P

bürokraatia imeb vilinal

Tahtsin täna postimehes kuulutust avaldada. Läksin Maakri tänavale kohale, kirjutasin ilusasti valmis ja siis sain pangetäie külma vett krae vahele. Teenindaja tegi mind nii maatasa, et ma roomasin vaevu-vaevu uksevahelt välja. No kas mina olen süüdi, et ma ei tea, mismoodi tuleb kuulutus kirjutada? Pangu siis juhised kuhugi kirja, kui viisakalt seletada ei oska. Aga ei, tädike pahandas minuga, et kas ma siis ei vaadanud seda kuulutuste lehekülge, mis ta mulle näitas, seal pole kuskil niimoodi kirjutatud nagu mina tahan. Kui ma julgesin öelda, et mhm, ma olen kuskil justkui näinud sellisel kujul kuulutust, siis sain kuulda, kuidas tema on juba viis aastat seal töötanud ja selle aja jooksul pole kunagi niimoodi olnud, ja tema kolleeg (kes polnud toaski) on juba seitse aastat töötanud seal ja ka tema ajal pole niimoodi olnud. Kui olen näinud, siis pean neile näite tooma, sest tema oma viie aasta jooksul bla-bla-bla. Kui ma siis paotasin suu ja arvasin, et ma ikka ei saa helistada ja üle küsida, siis sain väga õpetlikult teada, et isegi presidendikantselei helistab ja kontrollib üle. No ma pole presidendikantselei, ma olen sõbranna ja ei tihka helistada. Tädike aga ei suutnud ikka tooni maha võtta ja kaagutas edasi oma viie aasta ja presidendikantseleiga. Palju õnne talle, mina igatahes kõndisin sealt minema. Läksin hoopis õhtulehte, kus minu argliku küsimuse peale, et kas niimoodi sobib, vastati sõbralikult "jah, muidugi!" Ja imestati, et miks postimehest mind pikalt saadeti. Ainuke asi, mis minus hämmingut tekitas, oli see, et kaardiga maksta ei saa, aga 500 kroonisest polnud neil võimalik tagasi anda ja ma pidin mööda maja vahetusvõimalust otsima. Kui on sularahamaksed ainult, siis võiks ju vahetusraha ka natukenegi tagavaraks olla... Aga teenindaja sõbralik ja abivalmis käitumine nullis minu ärrituse ja ma kõndisin sealt välja rõõmsa teadmisega, et siiski on olemas ka kohti, kus pole bürokraatia veel võimust võtnud.

Jama on ainult see, et kogu selle jooksmise ja asjatamise peale sain ma peavalu, mis üha suuremaks ja vastikumaks paisub :(

neljapäev, 22. märts 2007

kevadised tuuled

Asjad on pakitud ja ootavad kolimist. Seekordne pakkimine oli kergem, sest pidin lihtsalt kokku korjama kõik enda asjad ja asi vask. Kui Tartust tallinnasse tulin, siis oli palju piinarikkam see kolimine - keeruline oli otsustada, mida võtta, mida jätta. Osasid asju polegi ma kastist välja võtnud... Huvitav, millal ma jõuan oma pesas nii kaugele, et saan kõik kastid tühjaks teha ja minema visata?

Läheneva kevade kurb kaasnähtus on aga meheraasu paukuv köha, mis minu jaoks tähendab kahjuks seda, et kaisu on suletud kuni köha taandumismärke näitama hakkab. Jama. Ja mul on just see nädal tööl niuke tamp peal, et õhtul tahakski ainult kaisus olla ja akusid laadida. Ebaõnn... (Tegelikult olen ka mina kevadelt näpistada saanud ja nuuskan nüüd ajusid välja, kurk on kah kibedavõitu.)

And last but not least... suured kallid Pingviinile! Ma olen oma mõtetes sinuga...

kass


Töö-sõbrantsi vanaema kass.

kolmapäev, 21. märts 2007

diivan omas elemendis

Ok, ma ühe diivani pildi juba panin siia, aga küll küllale liiga ei tee. Panen ka omas õiges keskkonnas pesitseva divantsiku pildi siia üles. Et noh oleks ikka kindel, et minu oma on ;) Täna juba lebotasin seal natuke aega - meeletult mõnus. Ei tahtnud üldse ära tulla. Juba järgmine nädal saangi seal oma esimesi unenägusid vaadata :)

peaagu nagu päris

Panin täna täitsa ise oma kummuti kokku. Olen jah tubli, ma tean. Õppisin, et haamrina saab väga eduliselt kasutada mõõdulindikobakat ja trelli asemel mõikab ristpeakruvikeeraja. (Siinkohal suur aitäh anonüümsele päkapikule, kes jõuluvana kingikotti selle mõõdulindi poetas!) Kummutile suutsin juba esimese kriimustuse genereerida ja laminaat sai kah oma esimese kriipsu külge.
Aga kokku panin selle umbes 2,5 tunniga. Ainult paar korda peksin oma näppe ja kuskil 5 korda pidin kapi tagumise seina osaliselt lahti kangutama, sest nael kippus liiga viltu minema. Hea tulemus. Ühtegi naela kuskilt läbi ei löönud (eriti...) ja üleliigseid auke ei teinud. Üle jäi kah ainult kolm naela ja üks kruvipea peitja. Eduline... Kui kunagi oma arvutilauda kokku panin, siis jäi mul ikka hulgim igast kruvisid ja asju üle :P Aga ega tuleb tunnistada, et too laud kõigub kah ikka päris korralikult... Olen aastatega arenenud :D

Kummuti saamislugu kah:

1. Kõigepealt oli joonis:


2. Siis oli pinnalaotus:


3. Ning siis oli kummut :)


Ja külmkapist sain ka täna lahti :) Leidsin osta.ee'st kuulutuse, kus otsiti külmkappi. Helistasin ja tuldigi kapile järgi. Vahel ikka näkkab kah :)

PS! Luban, et homme-ülehomme kirjutan ka laminaadi panemisest. Hetkel pole tööl aega ja õhtul pesitsen enamuse ajast Männikul. Pildid on tegelikult juba albumis üleval, panen siia kah koos jutuga. Lihtsalt kannatust...

Julge hundi rind on haavleid täis...

Teate, kui hea tunne on see, kui sa saad täitsa ise hakkama mingi asjaga, mida sa pole kunagi varem teinud? Ma võin öelda - meeletult hea! See annab kohe julgust veel mõne senitundmatu probleemiga tegeleda ja lahendusi proovida :) Natuke vist on ikka tore ka, et ma siin suhtkoht üksinda majandama pean ;)

teisipäev, 20. märts 2007

minu divantsik :)

Ära tõin! Õhtul panen kokku kah.

Aga see Living.ee ladu on ikka tõsiselt karuperses. Esiteks asub see kuskil Kopli sügavustes ja teiseks ei ole kuskil ühtegi silti ega viita sellele. Teepealt peab kuhugi räämas hoovi keerama ja mööda aukliku kruusateed loksuma lagunevate hoonete vahelt kuhugi sisehoovi. Ja ega laohoonel endal ka ühtegi silti küljes polnud - me tundsime ainult Living.ee tekstiga bussi järgi ära, et see võiks õige koht olla. Muidugi suutsime vahepeal veel jupi teed vastassuunas sõita, sest ei pannud keelumärki tähele :P Osavad. Aga vähemalt on diivan minu pesas kohal ja ootab lahtipakkimist ja kokkupanemist. Oi, ma olen rõngas praegu :)

Minu kodu googlemapis


juustusaiakesed

Eile andsin oma isule järgi ja tegingi juustusaiakesi. Head said, kuigi juusti oleks võinud tsipakese vähem panna...
Ega seal mingit erilist kodukeemiat ei olnudki - ostsin poest külmutatud lehttaigna ja kahtesorti juustu. Lehttaigna panin radikale sulama ning juustud riivisin eraldi kaussidesse. Avastasin, et mulle tegelikult täitsa meeldib sinihallitusjuust vist. Kahtlane... Ma olen viimasel ajal selline juustusöödik, et võin suht kindlalt öelda, et kuu toidurahast kulub veerand juustule.
Igatahes lõikasin taignakangi murdumiskohtadest kolmeks tükiks (idee sain Veepangest.) Rullisin õhukeseks, kusjuures selle tegevuse jaoks kasutasin õhuvärskendaja purki, sest mul lihtsalt pole taignarulli ja ühtegi veinipudelit polnud ka korteris vedelemas. Raputasin tavalist ja sinihallitusjuustu segamini peale ning keerasin rulli. Soola ei pannud, sest juustud olid niigi piisavalt soolaka maitsega. Seejärel lõikasin noaga sellised parajad tükid ja lasin natuke aega laua peal seista soojas (paki peal soovitas seda teha.)
Kuna korralikku ahjuplaati ega küpsetuspaberit mul pesas veel pole, siis kasutasin tavalist koogivormi ja õli. Juustu ajas välja ja see kippus vormipõhja kinni jääma, aga muidu polnud hullu. Ahju keerasin umbes 180 kraadi peale ja saiakesed küpsesid suhteliselt kiiresti. Aega ei oska kahjuks öelda, sest vabadel hetkedel jooksin meheraasule appi laminaadiga mässama. Tunde järgi käisin vahepeal vaatamas, et kaugel juba küpsemine on ja asi vask.
Ennast katki ei lõikunud ja midagi muud ka ära ei lõhkunud. Jahu püsis ilusasti omas kohas ega kippunud mööda kööki ringi lendama. Nii et suhteliselt valutult kulges see küpsetamine :P
Mina sain poolest kilost lehetaignast 20 saiakest. Soojalt olid nad imehead, aga täna lõunal maitsesid piparmünditee kõrvale veelgi paremini. Ideaalne lõunasöök :) Järgmiseks tahaks shokolaadisaiakesi teha, pärmitaignaga. Moonisaia tahaks ka proovida... Jaah... süües kasvab isu ;)

Ja lõpuks pilt ka saiakestest endist:

esmaspäev, 19. märts 2007

imestus.

Laminaat sai 99% ulatuses maha. Homme kirjutan pikemalt, aga täna imestan ainult ühte - mida ma ilma oma meheraasuta teeksin? Ta on kullatükk ja parimatest parim. Uskumatu, lihtsalt uskumatu. Päriselt, ma olen vaimustuses ja hämmingus.

auch

Ohisversusverjessuke! Hando on puhkusel, Olev on puhkusel ja nüüd läks Peeter koju tõbitsema. Alles jäin mina. Üksinda. Terve tehnilise poole peale. Üksinda. Mis põhimõtteliselt tähendab, et lõunale ma majast välja minna ei saa. Diivanile järgiminek on ka küsimärgiga, aga eks ma suunan siis telefoni endale mobiilile... Loodan väga, et ühtegi paanikaosakonda ei teki, sest ei tahaks Peetrit tõbisena tööle tagasi peksta ja päris omapäi ma kõiki asju ju näppida ei oska/saagi. Ohjeerum küll...

Täna siis küpsetan endale homseks juustusaiakesi tööle kaasa, et päris nälga ei jääks. Praegu igatahes kõht koriseb päris korralikult...

legaalne jälitustegevus?

Kui on teada inimese nimi, siis kuidas ja kust saab tema kohta rohkem infot leida? Kui tavapärased otsingumootorid ei aita, siis kust veel? Legaalselt.
Kas elioni netiaadressidest võib järeldada, et mus.estpak.ee on mustamäe ja lsn.estpak.ee on lasnamäe? Kas kuidagi saab piirkonda kitsendada?


Ei, minul pole probleeme, aitan sõbrannat.

pühapäev, 18. märts 2007

Nummi :)

Päike tuli välja :) Eilne sombune ja lumesajune ilm on minevik! Päike ajas juba kella kaheksa ajal une ära ja küttis toa kuumaks. Ei jõua ära oodata, mil oma pessa sisse saan kolida - seal on mul ka päiksepoolne tuba :)
Tegelikult on kindel, et esmaspäeval või teisipäeval saan diivani kätte ja peale seda võin juba oma kodinaid sinna tassima hakata. Nii et lootust on, et äkki juba järgmine nädalavahetus kolin sisse ja asun korterit koduks tegema :) Niiiiiiiiiiiiiiiii nummi :)

Aga nüüd lähen ja jalutan Männikule, haaran teepealt mõne saiakese hambu ja naudin päikest. Kui mul veab, siis on sõõrikukohvik lahti... ;)

reede, 16. märts 2007

vaikus

Vabandust, aga ma lugesin öösel kella kaheni raamatut ja olen täna vati sisse mähitud. Mõttetegevust ei toimu ja blogida ei suuda. Homme-ülehomme tuleb ilmselt ka vaiksem, sest plaanin korteris mütata ja seega päeval arvutit ei näe. Männiku vahel võib mind muidugi elusuuruses kohata ja katsuda. Diivanit ei saanudki see nädal kätte :( (Kurat, jama kui puudub endal transport ja pean ootama teise inimese järel. Kui keegi tore ja lahke kaubikuomanik soovib mind ja minu nurgadiivanit Koplist Männikule transportida, siis andku julgelt märku, e-post on profiilis olemas.) Nädalavahetuseks lubab kehva ilma... seega on grilli toimumine suhteliselt kahtlane. Aga eks näeb... aega on veel. Nüüd pakin end kokku ja kobin töölt minema.

Lõbusat nädalavahetust!

hell is just a sauna


Which Ultimate Beautiful Woman are You?


Take this quiz!

Test: I'm evil...


I am the number
666
I am evil

_

what number are you?

this quiz by orsa

Männiku - kõik eluks vajalik :)

Juba varem olin ma veendunud, et ma võitsin jackpoti kui endale Männikule korteri ostsin. No mõelge ise - sotsiaalmaja paistab mul suisa aknast kätte, kodutute varjupaik on kiviga visata (ok, mina ei viskaks välja aga mõnele kõvale kaugusviskajale oleks see käkitegu), noortekeskus on lähedal, pensionäride oma kah. Konstaablipunkt on kohe sealsamas kõrval, nii et igati turvaline olemine. Kõik tulevikuks vajalik on kohe käe-jala juures :P Või nii ma arvasin... Aga eile selgus, et Männikul on veel üks üllatus varuks:


Kalaturul müüakse kala, lihaturul kaubeldakse lihaga, titeturul pakutakse...?

Vot nüüd on küll tulevik kindlustatud igaks elujuhtumiks :)

neljapäev, 15. märts 2007

kevad kõditab ninasõõrmeid

See on hämmastav kui palju energiat mul viimasel ajal on. Päike on mind nii täis laadinud, et ma põrkan nagu päikesejänku ringi :) Tuju on hea ja süda on kerge. Hommikul saan palju kiiremini voodist välja ja liikvele, talvine uimerdamine on kadunud. Kevad on südames :) Ja tundub, et peas kah, sest ma kipun vahel ikka väga jaburaid ideid genereerima :P (Vaene meheraasu, tema on enamasti nende sihtmärk...) Tahaks väljas looduses mütata ja päikese käes peesitada. Täna lõunasel jalutuskäigul tundsin juba esimest korda kevade lõhna - keegi tegi lõket :D Kohe tuli igatsus kallale - tahaks juba aiamaal toimetada. Muidu ma ei armasta eriti aiatöid, aga kevadel on sellel eriline mekk küljes. Õhk on tärkavast loodusest pungil.
Nüüd on mul uus idee - kui nädalavahetusel on ka selline kuiv ja päikseline ilm, siis ostan ufo ja avan grillihooaja. Missiis, et pangaarve nutaks selle liigutuse peale päris kõvasti... mul on grilli-isu kallal nüüd. Oi ma palvetan, et oleks ilus ilm ja et mu naabrid oleksid normaalsed ega tuleks õiendama, kui mu rõdult hõrgutavaid lõhnu levima hakkab.

kolmapäev, 14. märts 2007

lõunajutud

Seoses meie kohaliku söökla järjest jaburamaks muutuvate hindadega otsustasin endale tööle saiakesi kaasa küpsetama hakata. (No 8 krooni kohupiimasaiakese eest on puhas röövimine!) Võtaks hää meelega ka muud sööki kaasa, aga kuna puudub nii külmutamise kui ka soojendamise variant, siis pean piirduma produktidega, mis säilivad toatemperatuuril (ehk suvel kuni 30 kraadi...) ja on söödavad ka külmast peast. Nii et... varsti võib oodata uusi humoorikaid lugusid rubriigist "Vaata kööki!" :D

Ning tegelikult veel üks asi... Juba maitea mitmendat korda painab mind tõsine juustusaiakeste isu. Aga... mul pole retsepti. Kuna ma ei ole veel väga osav küpsetaja, siis ilma retseptita ma eriti toimetada ei tihka. Äkki satub minu blogi lugema mõni tore inimene, kellel on üks järgiproovitud juustusaiakeste retsept olemas? (Ma pean silmas ikka neid juustusaiakesi, et taigen laiaks - juust peale - taigen rulli ja juppideks.) Ma oleksin ikka väga-väga tänulik, ausõna! :)

kõik mehed polegi sead?

Eile pidin jälle ülima hämminguga oma meheraasut vaatama ja omaette imestama, kuidas kurat selline mees minu ellu ära eksis? Kohe tõsiselt imestasin. Vägisi üritatakse mulle tõestada, et tegelikult polegi kõik mehed sead. Veelgi hullem - vaatamata kahtlemisele ja kahtlustamisele tekib vaikselt tunne, et äkki... äkki ei olegi. Lihtsalt ma olen segaduses praegu. Tema reaktsioon minu jutule oli absoluutselt teistsugune kui tavaliselt kohanud olen. Ja nüüd ma istun ja imestan, et kas ta ongi normaalne või ta lihtsalt ei saanud mu jutust aru. Mis teha - minu arvamus meessoost on vist ikka nii madal, et mõistus kiilub kinni, kui erandit kohtan. Ma ei oska seisukohta võtta...

Kuna tegemist on üsnagi isikliku teemaga, siis ei saa ma ka kahjuks selgemalt seletada, mis jutt ja mis teema see oli, millele nii hämmastava vastuse sain. Ning ei - ma ei ole rase, kui te seda arvate. On ka muid teemasid, mille puhul meesterahva reaktsioon mind üllatada võib.

pidu võib alata :)

Minu kauaoodatud diivan on lõpuks lattu saabunud ja loodetavasti selle nädala jooksul saan sellele ka järgi mindud. Nüüd on varsti minu pesa juba nagu päris :) Ja ühtlasi võin varsti esimese laine soolaleivapidusid ära pidada. Famiilia pani juba paika, et kõigepealt tuleb toa pidu, siis köögi, siis esiku, siis vannitoa, siis kamorka ja kõige lõpuks veel rõdu pidu kah :D Teised loodetavasti piirduvad ühe-kahe külaskäiguga :P

teisipäev, 13. märts 2007

miks mina?

Päike tuleb välja ja kohe tabab mind tavapärasest ägedam roosiline olemine. Ei ole üldse ilus ega armas. Kole, paha ja vastik on. Teate, kui masendavalt mõjub see, kui hommikul peegliga kohtudes pead jälle nentima, et mõni haigus on selline, mis sinu kontrollile alluda ei taha. Ma olen 26 ja näen välja nagu puberteetik. Ning olemist ei tee kergemaks teadmine, et nii see jääbki... Välja seda ei ravi. Taaskord tahaks taeva poole rusikaid viibutada ja karjuda "Miks mina?" Aga mis kasu sellest oleks?

peeglike, peeglike veelombis...



Kevad on käes :) Kohe päriselt! Kakkusin kodus hoolikalt kinniteibitud rõduukse lahti ja kukkusin pildistama - nii kevadine vaatepilt avanes, et oleks olnud patt seda mitte jäädvustada. Ja mis siis, kui need pildid ainult minul naeratuse huulile toovad, ma ei ole kunagi väitnudki, et ma hästi pildistada oskan. Iseenda jaoks ma need tegin ja iseenda jaoks need ka üles riputan. Ja kui kellelegi need veel kevadetunnet tugevamaks muudavad, siis seda toredam :)

esmaspäev, 12. märts 2007

öelge mis tahate, aga vahel õnn peitub rahas.

Tore oleks ju öelda, et õnn ei peitu rahas, aga kui kuu alguses arved saabuvad ja pangaarve imepäraselt tühjeneb, siis... siis ei saa niimoodi öelda. Püüa olla õnnelik, kui sa pidevalt arvutad, mismoodi olemasoleva rahaga eesootavad kohustused ja vajadused katta. Vot ei suuda, sest muremõtted häirivad hingerahu. Ükskõik kui hästi või halvasti kõik ülejäänu on - rahapuudusest tingitud valikud ja kaotatud võimalused piiravad sinu õnnetunnet. Ning ei lohuta ka see, kui tead, et antud olukord on tekkinud iseenda tehtud valikute tõttu - kergemaks see enesetunnet ei tee. Ja isegi kui sa oled õnnelik toreda ja huvitava töö või arendava kooli üle, siis jääb ikkagi midagi puudu. Kui inimene peab elama koos inimesega, kes talle ei meeldi, sest tal pole võimalik endale paremat korterit üürida, siis ta ei suuda olla tervenisti õnnelik muude heade asjade üle. Kui inimene ei saa minna sõpradega kinno, siis ei lohuta teda teadmine, et tal on hea töökoht. Õnnetunde jaoks on vaja nii emotsionaalset kui ka materiaalset külge - mõlemad peavad korras olema, et tõesti õnnelik olla. Jah, tuleb aus olla, et ainult rahast tõesti ei piisa, aga see annab paganama hea stardipositsiooni.

over and out

* Tagasi tööl peale üürikest puhkust. Polegi väga hull.
* Kevad on käes. Raibes on ka südamesse roninud.
* Igasugu raamatute lugemine mõjub meelerahule kahjulikult.
* Kui veel üks meesterahvas tuleb ja üleolevalt teatab, et see või teine asi on remonti tehes ju elementaarne, siis ma hakkan karjuma ja ei räägi/kirjuta enam kriipsugi remondist.

laupäev, 10. märts 2007

unemaa

Kell on 23:14 ja ma olen täiesti une-koomas juba. Üldse pole see puhkus end välja puhata saanud :( No mida ma puhkan, kui magan terve öö samas asendis - selili - ja kordagi külge ei keera? Niimoodi ei puhka end välja... Lisame sinna juurde terve nädala kestnud varase ärkamise ja saamegi tulemuseks ühe väga unise Muti. Nii et... Maha löön selle inimese, kes homme hommikul mu und häirib. Vähemalt korra tahan ma korralikult hommikul põõnutada.
Kaongi nüüd unemaale ära. Joss juba võttis positsiooni sisse ja ma üritan end tema kõrvale ära mahutada. Head ööd.

"Naised" - naljanumber?

Potsatas siis mingil imelikul põhjusel ka meie postkasti uus ja "huvitav" ajakiri Naised. Nojah... Sirvisin, lugesin ja no ei saa mina sotti, mis asi see siis nüüd olla tahab? Mis selle ajakirja sisuline eesmärk on? Suhteliselt sisutühjad artiklid, kus puudub teemaarendus ja iva. Kasvõi see paljureklaamitud Aunaste "eksklusiivne autorirubriik" - lugesin esimesed kaks lehekülge läbi ja siis keerasin lehte, et ülejäänud lugu lugeda, aga sealt vaatas vastu reklaam, et on aeg minna spordipoodi. Et nagu misasja? Kuhu siis lugu jäi? Ja mingi suvaline lõik Britney viimase aja tegude kohta ja siis "põhjapanev" psühholoogiline analüüs selle pihta - milleks? Evelin Ilvese kohta on ka kirjatükk kokku pandud puhtalt ajakirjandusest leitu põhjal ja ühe autori suva järgi, Eesti esimese leediga tegelik seos puudub. Nõme.
Eih, ikka täiesti mõttetu üllitis. Artiklid on kõik kuidagi poolikud ja suvaliselt valitud ning paigutatud. Sisu lihtsalt puudub. Milleks on sellist paberipahna vaja? Naisteleht on juba olemas ja vägagi edukas. Anne, Kroonika ja Õhtuleht on ka olemas. Kui midagi uut teha, siis võiks see ka sisult uus olla, ainult nimest ja üles haibitud reklaamist ei piisa. Kuidagi odava ja suvalise maigu jätab see "ajakiri." Aga eks seda need odavad koopiad tavaliselt ongi...

flirt lillega


veel kaks asja

1. Kohe näha, et ma olen praktiliselt terve nädala kodus olnud ja omaette veetnud - tõsine mölapidamatus on kallale tulnud. Pole saanud eriti kellegagi suhelda ju.

2. Tundub, et mõni mees siiski hellitab lootust viia ellu projekt "Mutt hüppesse!" Vaikselt, salamisi, tasakesi aga järjekindlalt käib jutt seal radadel, justkui kombates minu reaktsiooni. Iga korraga minnakse hästi tsibakese julgemaks ja konkreetsemaks. Sihikindluse puudumisega meil probleeme üldiselt ei ole...

nutt ja hala ja enesehaletsus

Meheraasul hakkas täna vist minust kahju... Tuli peale tööd minu pessa, vaatas ringi, vaatas mulle otsa ja nentis, et ta peab mõni õhtu vist mulle appi tulema, mul ei edenevat see asi eriti. No ega ei edene kah, haige seljaga ikka eriti remonti ei tee. Täna olin suisa nii õnnetu, et istusin keset tuba maha ja nutsin. Nii abitu tunne oli kallal. Endast hakkas hale.

Diivanist pole ka kippu ega kõppu, kuus nädalat sai juba täis, peaks nagu kohal olema. Esmaspäeval tuleb siis helistada ja uurida, mis seis sellega on. Tugitool läks ka ju näiteks ligi kaks nädalat üle lubatud aja...

Ja tundub, et pean loobuma plaanist seinte ülemine osa valgeks värvida... Liiga ropult läheks pahtlit selle jaoks. Panen ikkagi tapeedi terves ulatuses ja asi ants. Ei tule päris nii ilus kui lootsin, aga ma olen enda vastu aus - minust ei ole sellise lauspahteldamise tegijat. Seega pean tapeeti ostma plaanitust rohkem... Üks rahapuu palun, aitäh.

reede, 9. märts 2007

niklivaba avastus

Tegelikult on vahepeal veel see ka juhtunud, et ma sain endale eelmine laupäev uued teksad. Ja täiesti juhuslikult sattusin kohe ka niklivabade neetide otsa. Ma juba loobusin otsimast ja ostsin lihtsalt esimesed meeldima hakanud ja jalga sobinud püksid ära, et siis kodus hiljem neetidele katted peale õmmelda. Aga vot tuli välja, et vähemalt antud mudelil on needid täiesti niklivabad :) Tegemist siis Vero Modast ostetud Only kaubamärgiga teksadega. Olen ülimalt rahul :)

Raffaello - ütleb rohkem kui tuhat sõna. (Peaaegu nagu mina juba :P)

Kas te teate, et Nõmmel on selline tore koht nagu Sõõrikukohvik ja et seal pakutakse maailma parimaid kohupiimapalle? Soojad, pehmd, suhkrused... suisa sulavad suus! Ja kohe sealsamas kõrval on Kassi kohvik :) Ma küll eile sisse ei astunud, aga raudselt käin lähiajal seal ära. Lihtsalt sellepärast, et see on ju Kassi kohvik. Ja üldse on Nõmme minu kõige lemmikum linnaosa tallinnas. Eile nimelt läksin Õikalt jala Männikule... Tee oli küll paganama pikk, aga ilm oli nii super, et sain kohe mitmeks nädalaks päikesevitamiinide varu täis :) Kohe nii kevadine oli olla, et otsustasin juba suvemekki maitsta ja ostsin poest värsket kraami ning tegin kurgi-tomati-sibula-paprika-redisesalatit lõunaks. Olen nüüd mina imelik või milles asi, aga need riidest kotid on ikka palju-palju etemad kui kilekotid. Hoopis teine tunne on vantsida, kui käeotsas on riidest kott, kust roheline sibul ja kurk välja piiluvad. Ei ole seda tunnet, et oeh, ma nüüd pean koju minema ja süüa tegema ja see kott on nii raske jne. Riidest sangad ei pigista sõrmi ja neid on hea mugav hoida. (Kuigi olgem ausad, ma olin nii tugeva päikeselaengu all, et polnud asja, mis oleks mul tuju kehvaks teinud või vastik tundunud :P) Igatahes tegin ma pessa jõudes suure kausitäie salatit endale ja nautisin päikest. Mul on ju hea päiksepoolne korter, mõnus on tasakesi tugitoolis kiikuda ja ilusat ilma nautida :)
Õhtul saabus ka meheraasu lilleõite ja kommikarbiga uksetaha - ikkagi naistepäev ju ;) Suutsin isegi panna ta õhtusööki valmistama, kuigi ta ise tarbib tavaliselt asju, millele tuleb vesi hulka segada ja valmis ongi. Oi ta siunas ennast, et oleks pidanud mind ikka kuhugi välja sööma viima ja lubas, et järgmistel aastatel ta enam sama viga ei tee :P Aga söök sai imemaitsev ja teenindus oli ka väga viimase peal :) Nüüd saab ta rahus augustini puhata - järgmine kord peab ta mulle niimoodi korraliku õhtusöögi tegema alles minu sünnipäevaks :P
Aga hästi paha on olla, kui selg on valus ja kaissu pugeda ei saa :( No lihtsalt valus oli end tema külje alla kerra kerida. Ta oli ka õnnetu, tunnistas isegi, et päris kurb on, kui ma ei ahista õhtuotsa. Puges siis ise külje alla, nii hästi või halvasti kui olud võimaldasid. Kuidas saab üks inimene koguaeg nii kuum olla? Kohe tõsiselt kuum. Ja mitte palavikus vaid lihtsalt kuum. Igatahes on mul kadunud probleem, et õhtul oleks külm olla - pistan varbad vastu tema jalgu ja varsti hakkab mul hoopis palav :)
Ning südaööl otsustas meheraasu mulle näidata, kuidas tuleb varju pakkida. Ta pidi nagunii laupäevaks selle valmis panema ja nii siis näitaski mulle, mismoodi see käib. Seletas põhjalikult juurde ka, miks ja mida tuleb teha ning kuidas ei tohi teha. Ta tundus kohe hoopis teine inimene, kui selle varjuga mässas. Toon oli teine ja liigutused hoopis plastilisemad kui tavaliselt. Mina tubli inimene nägin muidugi pool ööd unes varju pakkimist... Päris valmis ei saanud kordagi, alati tuli midagi muud vahele. Aga öö oli sisustatud sellegipoolest :P Ja hommik saabus taaskord liiga vara...

Nüüd võiks päike välja tulla, siis saaksin jälle oma pika jalutuskäigu ette võtta. Õhtul jälle meheraasu poole ja homme on vist juba kella üheksast start Viljandi suunas. Väike lennupiknik ootab ees... Ning seal edasi Tartusse vanatädi sünnipäevale. Kui keegi sõidab pühapäeval Tartust tallinnasse ja soovib seltsi, siis anna teada - liitun meeleldi.

/Edit --> Ilmastikuolude tõttu lükkub piknik edasi järgmisele nädalavahetusele... Aga arvestades üha kiiremat kevade pealetungi, siis jääb see ilmselt üldse ära. Jama.

neljapäev, 8. märts 2007

minu lugejate lühikokkuvõte

Epu blogi kommentaarides arutasid paar kirjutajat selle üle, kes nende perekonnast nende blogi loeb. Ma ei hakanud sinna oma kommentaari lisama, sest see poleks postituse teemaga eriti kokku läinud, aga tahaks siiski natuke sellel teemal kirjutada.

Mina ei peagi blogi oma perekonna jaoks... pigem sõpradele ja iseendale. Ainukesena minu perekonnast loeb mu blogi õeraasuke. Ema ei teagi vist, et ma blogin, isal pole õrna aimugi, mis see blogi veel olla võiks - ta on väga arvutikauge inimene. Tädi perekond vist kah ei loe... vähemalt minu teada mitte. Vanatädi perekond ilmselt ei ole kah teadlikud, et ma blogi pean. Rohkem mul neid sugulasi polegi...
Sõpradest... Tean, et päris suur enamus minu kallimatest sõpradest loeb mind, sest neile pakub see huvi ja mitmed on öelnud, et ma teen nende tuju heaks oma kirjutamisega. (No ma ütlen, mina valan oma hingevalu välja ja neile pakub see meelelahutust :P) Samas ei kuulu mu lugejate hulka kooliaegne sõbranna, kellega muidu enamus maailma asju saab läbi arutatud. Ütleb, et ta ei taha lugeda vaid eelistab minu enda käest kuulda, mis toimunud on.
Enamus minu teise perekonna poikadest vist ka ei külasta mind, ainuke peaks olema Argosaurus... Vähemalt tema on ainukesena sellest märku andnud. Kui teised loevad, siis teevad nad seda vaikselt ja salaja. Minu orkuti famiiliast käib mind vist kaks inimest lugemas - Pingviin ja ee... Maris, sa olid meil vist lihtsalt Külaline?
Tean ka, et mitmed endised töökaaslased astuvad vahel blogist läbi ja mitu niisama sõpra-tuttavat loeb kah. Aga kes on need ülejäänud inimesed, keda kaunter näitab... sellest pole mul õrna aimugi. Miks ja kust nad tulnud on ja miks nad tagasi tulevad? Ja kes nad üldse on? Kunagi üritasin seda siin küsida, aga siis vastasid täpselt need inimesed, keda ma nagunii teadsin :D Ja ilmselt on mul lugejaid, kes ei taha seda tunnistada. Teate küll - stiilis "sa oled nii nõme ja sinu blogi ka, ma ei käiks seda eluilmaski lugemas" aga tegelikult kiikab ikkagi pidevalt üle ukse sisse (olen ühe sellise inimese ka tabanud, sestap teangi et neid on olemas.)

Tegelikult on mul isegi natuke hea meel, et ma ei tea, kes kõik mind lugemas käivad. Niigi tsenseerin teatud mõtteid ja tekste, sest ei taha endast liiga palju avaldada või siis ei taha teist inimest haavata. Nagu Marta oma blogis linkimise kohta seletas - tean, et mõni inimene saab ilmselt asjast valesti aru ja solvuks asjatult. Samas tunnen jälle natuke puudust sellest algusaja süüdimatusest, kus ei olnud vaja midagi karta ega varjata. Sest keegi eriti ei lugenud ja ma ei pidanud muretsema, et ega ma liiga palju avalda. Olen isegi mõelnud, et teeksin endale sellise kinnise blogi, kuhu saaksin kirjutada isiklikumaid asju ja jagaksin juurdepääsu ainult valitutele. Et inimesed, kes tõesti tunnevad mind ja kellega ma nagunii oma elu pisiasju jagan, saaksid rohkem infot kui praegusest blogist. Aga senimaani on see olemas vaid mõttetasandil ja pole viitsinud veel ühte blogi tekitada. Sest et noh... kirjuks läheks vist.

Aga tegelikult on väljas imeilus ilm ja ma nüüd kangutan oma kandilise tagumiku arvuti tagant lahti ja suundun Männikule. Viin osa kraami korterisse ja naudin ilusat ilma. Õhtul näen üle väga mitme päeva taas oma meheraasut :) Täna tõmban remondile piduri peale ja üritan natuke ka puhata... Pean end natuke laadima enne uut töönädalat. Minge teie ka välja ja nautige kevadist ilma :)

minu kõige kallim.


Aga tõsiselt - mul on maailma kõige armsam kass. Vähemalt minu jaoks on ta kõige kõigem :)

kolmapäev, 7. märts 2007

tagantjärele tarkus ja ettenägelik ostlemine

Tegelesin täna siiski natuke ka remondiga - värvisin lae esimest korda ära ja proovisin seina valgeks värvida. Lagi tuli väga laiguline ja ega seingi parem pole... Oma suureks kurvastuseks avastasin alles nüüd, et betoonseina saab värvida üksnes siis, kui värvitav pind on ühtlaselt ära pahteldatud. Jama, nüüd pean uuesti pahtlit ostma ja pärast jälle terve elamise täis tolmutama.


Aga positiivsemat nooti kah - täiendasin oma maitseaineriiulit hoolikalt :) Selveris on valik McCormic maitseaineid 10 krooni purk ja ma siis krabasin neid kohe hulgim. McCormicut eelistan ma sellepärast, et õeraasu kinkis jõuludeks mulle valiku just selle firma maitseaineid. Nii et jätkasin trendi. Mul pole küll õrna aimugi, mida näiteks pune või estragoniga teha saab, aga eks ma uurin ja õpin :P Vähemalt on täitumas minu üks unistusi - mul on varsti korralik maitseaineriiul :) Kui ükskord köögiremondini jõuan, siis tuleb pliidi juurde ilus pikk riiul, kuhu saan oma purgid ritta sättida. Ja klaasustega kapp, kuhu saan oma pokaalid panna!

Aga see remont on väsitav. Väga kahtlane puhkus on mul - puhkamisega pole ma üldse tegelenud :(

piknik

Et siis laupäeval Viljandisse. Nojah... kui kutsutakse, siis peab ju minema.

vigastatud remondimees

Selg otsustas puhkuse võtta ja keeldub igasugusest koostööst. Kui eile ei saanud ma end sirgeks ajada ilma valugrimassita, siis täna on ka sügavam kummardamine välistatud. Näib, et reklaamis nähtud rulluiskudel vanaisa on erand - minule fastum gel küll mingit positiivset mõju ei avaldanud. Pean end apteeki vedama ja pipraplaastrit ostma. Valuvaigisteid ka.

Aga kes mu lae ära värvib?

teisipäev, 6. märts 2007

Tagasi tallinnas...

Täna läks mul juba kell kaheksa uni ära - päike hakkas lagipähe paistma. Ma pole see puhkus veel normaalselt magada saanudki :( Hommikul käisin õeraasuga linnapeal ja seejärel suundusin bussiga tallinna suunas. Bussisõit on jätkuvalt meeletult ebamugav. Jalgadele on nii vähe ruumi jäetud, et lihtsalt pole võimalik end mugavalt tunda. Korterisse jõudes oli juba väljas hämarduma hakanud ja nii lükkasin laega tegelemise homsesse edasi. Päevavalges peaks olema parem lage värvida. Nokkisin niisama lae äärest tapeedikribalaid maha ja tegin homseks värvimiseks ettevalmistusi. Kuna ma olen niivõrd osav, siis suutsin endal kuidagi selja paigast nihestada ja nüüd on sirgelt seismine ja kiirem kõndimine vastunäidustatud. Valus on. Loodan, et homseks on parem, sest muidu saab see värvimine väga piinarikas olema... Ja ma pean ju veel lennujaamas käima ning tsikid ilusasti lennukile saatma - kaabakad lähevad soojale maale puhkama :P Tahan kaaaaa!!! Aga veel ei saa... Praegu unistan sellest, et tuba on valmis ja ma saan rahulikult oma uue diivani peal vedeleda. Kui nüüd kuskilt sellise energia ka leiaks, mis selle saavutamiseks vaja on, siis oleks eriti tore. Lagi kahjuks iseenesest värviga ei kattu :(
Aga nüüd head ööd, mina lähen unenägusid vaatama. Homme olen vast optimistlikum :)

esmaspäev, 5. märts 2007

ei ole kandiline

Uni on. Lausa kohutavalt suur unekas. Aga mis seal imestada, kui eile hommikul peksti mind kell üheksa maast lahti ja täna avasin oma silmaluugid juba kell kaheksa. Kusjuures magama ei saanud ma kumbki õhtu normaalsel ajal. Ja hommegi pean end varakult voodist välja kangutama :( Õeraasuga kohtumine ootab ees ja siis bussiga tallinna suunas ajama. Lagi ootab oma järge...

Aga õnne 13'nest jäi täna Eedenis kõrva hea lause - "Ta sai mind täitsa juhuslikult kätte. /--/ Aga eks ma ise natuke jahtisin kah..." Vot nii.

puhkus :)

Puhkus seni:
* kontsert Tammsaare pargis - külm-külm-külm.
* meheraasu pool soojenemine
* laminaadi koju tassimine - miks kurat ma neljandale korrusele kolisin???
* bussiga Tartu - nüüd mäletan ma küll, miks ma rongiga eelistan sõita...
* valimisputka
* AHHAA näitus vanas anatoomikumis - söögiisuga olid mõneks ajaks probleemid kadunud.
* Lilleõis sünnipäevalapsele
* mannapuder vaarika-toormoosiga hommikusöögiks

Ees ootab:
* lõuna tsikkidega
* kohting Avega - juhhuuu :)
* kohting Nefka arvutiga
* krt seda teab, mis veel...

reede, 2. märts 2007

brutaalne mõrv rahakotis

See kuu mina enam ei söö. Kohe päriselt ei söö. Või kui täpne olla, siis mina see kuu enam süüa ei osta. Sooritasin nimelt natuke aega tagasi julma roima oma rahakotis. Läksin K-rautasse laevärvi valima... Lea tuli kaasa ja tulemuseks oli kärutäis kaupa. Ostsin esikusse ja kamorkasse tapeedid ning haarasin tapeediliimi kah korvi. Seal on praegu terve hulk ilusaid tapeete 39 ja 59 eeguse hinnaga, n-ö jäägid müüakse soodsamalt. Kellel on mõni väiksem ruum tapetseerida, sel soovitan k-rautast läbi käia. Siis haarasin 10-liitrise laevärvi ka kärusse, sest värvimist on hulgim vaja teha. Ning ostsin ka laminaadi ära - tamme imitatsioon, ruutmeeter 89 eeku. Märtsis on seal sooduspakkumine - hele kirss, pöök ja tamm, kõik 89.- ruutmeeter. Lisaks ostsin ka 3mm laminaadi aluskile ja oligi kokku ~3000 krooni omanikku vahetanud. Valus. Oioioi kui valus. Aga ainuüksi esiku tapeet toob mulle suuuure naeratuse suule, no lihtsalt nii imenunnu on :) Nüüd on jäänud veel tuppa tapeet valida ja ongi selleks kuuks remondikulutused minu jaoks tehtud. Ees ootab äärmiselt töine puhkus.

puhkus algab _nüüd_!

Sõbrannad omavahel:
"Sel aastal ei tee ma puhkuse ajal mitte midagi. Esimese nädala ma lihtsalt istun kiiktoolis ja lõdvestun."
"Aga seejärel?"
"Seejärel ma võib-olla kiigun pisut."

Mida* Mutt nässu ei keera, seda* Mutt korralikult tegema ei õpi.

Täiskuu. See seletab kõike. Nüüd saan aru, miks ma täna olen nagu olen. Ja miks eile oli täpselt selline nagu ta oli.


* Keeksidraama lõppu sobib perfektselt fakt, et keeksi karpitõstmise käigus murdus see sujuvalt pooleks ja kaotas enamuse hoolega (loe: kiiruga) pealemääritud glasuurist.
Moraal: keeksi tõstes tuleb seda ka keskelt toetada.

neljapäev, 1. märts 2007

Killud toovad õnne ehk kuidas Mutt keeksi tegi.

Homse puhkuse alguse puhul lubasin tööle keeksi küpsetada. Et noh keppi & keeksi ja muud pole eluks vajagi :P Indrek otsis suisa retsepti välja, et ma ikka kindlasti küpsetaksin... Kel isu, sel nobedad näpud ;)
Küpsetamine ise oli täielik katastroof. Kell kuus maandusin Männikul ja neli tundi hiljem võisin korteriukse enda järel sulgeda. Vahepeale mahtus terava noa kohtumine vasaku käe pöidlaga võitükeldamise alguses, või-munasegu pritsmed seinal, raadiol, laual ja minu riietel, saumikseri vispliotsiku töölepingu ennetähtaegne lõppemine, mikseritera kohtumine parema käe nimetissõrmega nõudepesu käigus ja shampusepokaali põrkumine kraanikausiga. Lisaks mitu-mitu telefonikõne õeraasule, mille käigus selgitasime välja, et pakk vaniljesuhkrut on umbes-täpselt kaks väikese kuhjaga teelusikat ja et 125 milliliitrit piima on natuke vähem kui shampusepokaal. Samuti avastasin, et plaastri aset täidab suhteliselt edukalt kokkuvolditud vetsupaber, mis on paberiteibiga ümber sõrme kleebitud. Samas on tõeliselt ebamugav köögis toimetada, kui vasaku käe pöialt kasutada ei saa... Aga vähemalt oli vastasmaja poistel suitsupauside ajal midagi jälgida :P

Vaatamata rohketele äpardustele tuli keeks üllatavalt maitsev - vormist välja keeratus jäi natuke põhja kinni ja sain maitsta. Mässisin keeksi padjapüüri (käterätid olid kõik kas tolmused või lihtsalt mustad) ja jätsin ööseks Männikule. Homme lõuna ajal toon ära ja tähistan tööl puhkuse algust. Glasuuri ilmselt ei tee, sest pole lihtsalt aega selleks. Kahtlen tugevalt, kas 20-30 minutiga jõuab glasuuri valmis teha, peale valada ja serveerimisvalmiks seada. Aga keeks maitseb ka niisama hea :)

Huvilistele lisan ka retsepti siia lõppu. Minul polnud kakaod ja riivisin lihtsalt natuke rohkem shokolaadi sisse, aga maitse tuli ikka hea. Pitsitäie rummi asemel panin 5 supilusikatäit, sest mul lihtsalt polnud pitsi. Mandlite asemel panin natuke india pähkleid, aga neid sai vist liiga vähe. Ja suhkrut võib ka vähem panna, kui väga magusat ei taha. Head küpsetamist!

********************
Marmorkeeks

Tainas:
375 g võid
250 g suhkrut
1 pk vaniljesuhkrut
5 muna
soola
375 g nisujahu
3 1/2 tl küpsetuspulbrit
125 ml piima
5 sl konjakit (1 pits rummi)

Lisa:
50 g riivitud shokolaadi
50 g purustatud mandleid
15 g kakaod
25 g suhkrut
4-5 sl piima

Valmistamine:
1. Mikserda kõik taigna ained hästi kokku, vala pool taignast võiga määritud keeksivormi (võta suurem vorm, see tuleb suur keeks!).
2. Teisele taignapoolele lisa shokolaad, mandlid, kakao, suhkur ja piim, sega hästi läbi, vala valgele taignale peale.
3. Nüüd keera kahvliga valget taigent spiraalselt pruuniga ringi. Küpseta 180º C 1 tund.

et siis iirlane...

Your Inner European is Irish!

Sprited and boisterous!
You drink everyone under the table.

Vali Vabadus!


Täpsemalt: Eesti Ekspressis

Meie igatahes oleme famiiliaga kohal :)