neljapäev, 31. mai 2007

This sucks.

kolmapäev, 30. mai 2007

Tulevik on helge :P

Mulle öeldi just, et minust tuleb hea naine - ma püsin kodus, olen vaikne, ei tekita probleeme ja ei sebi jalus. Vot mis muljet ma suudan jätta. Osav olen :)

Hommikune Rootsi virin

Kolmas päev halli taevast. Päiksest ja soojast ilmast ei oska varsti enam unistadagi. Igav on. No kaua suudab üks inimene voodis pikutada v6i jalutada? Eilsest maratonist on kurk valus ja päkad ümarad. Külm on ka. Eile 6htul uinusin kahe meesterahva sünkroon-norskamise saatel, hommikul on äratus kella kaheksa ajal. Mind ei vaeva koduigatsus, aga koju tahaks siiski - Eestis on suvi! Siin on külm kevad.
Tegelikult on see siin ainult ühe unise ja pahura muti hommikune porisemine, päriselt NII hull pole. Veel. Kuigi ma ausalt ütlen, et varsti hakkan lugema tunde laeva väljumiseni. Saatke natuke päikest Rootsi poole teele, eks. Aga ärge k6ike ära saatke, järgmine nädal kavatsen Tartus päikesevanne v6tta.
Kolm päeva veel...

teisipäev, 29. mai 2007

Rahusadam

Istun praegu Tierpi kirikuaias pingil, vaatan voolavat vett ja naudin rahu. Kiriku- ja surnuaedades valdab mind alati sügav rahu, justkui mured ja pinged jääksid värava taha. Hea on olla. Kummaline aga hea. Isegi külm ja vihmane ilm ei häiri. See tunniajane jalutuskäik tasus end ära. Kuigi jah, tagasi tuleb ka veel minna. Aga see on seda väärt, sain enda hingesopid puhta energiaga täis laadida :) Siiski pean mainima, et natuke päikest ei teeks vahelduseks paha...

esmaspäev, 28. mai 2007

Trouble in paradise

Taevas on pilved ja sajab vihma. Nii palju siis hüppamisest ja päevitamisest... Ja lisaks sellele on varsti täiskuu, mis tähendab seda, et see nädal olen ma nagu kergestipurunev kristallvaas. Aga pole hullu, vähemalt sain täna end kangeks magada - peaaegu 12 tundi tuli täis :) Enesetunne on kohe palju parem. Ja ebakõlasid on puhanult kergem seedida. Pealegi olem ma oma lemmik keskkonnas - tuule käes kohisev mets, linnulaul, suur ja lai taevas ja mitte ühtegi tümpsuvat raadiot ega muud linnaheli. Õnnis vaikus. Paradiis. Olgugi et hetkel natuke märg ja nutune.

pühapäev, 27. mai 2007

Ollallaaa...

See on paradiis! Päike, sinine taevas, roheline loodus ja veelkord päike. Kui ilma peab, siis tagasi tulen neegrina :P

Ellujäämis6petus teekonnaks rootsi.

Kui te plaanite s6ita Stockholmi laevaga Victoria, siis väike soovitus teile - kontrollige kindlasti ega te kajut ei paikne karaokebaari ja/v6i diskoteegi kohal. Pole midagi koledamat kui purjus rootslase valesti ja k6vasti esitatud laulud. Kuigi jah, terve öö kajutit raputav bassitümps on ka väga 6udne. Arvake ära, miks ma juba pool viis hommikul kajutist minema pagesin.
Aga muidu on super olemine. Kui eilne 6htu ennustab ette tervet nädalat, siis olen ma küll v6i sees :D Seltskond on super!
Ja üks soovitus veel - kindlasti proovige laeval Smirnoff Caipiroskat. Ma ei hakka siin seletama, mis asjaoludel mina seda juua sain... Ütlen vaid, et mina ja minu suur suu... et ma ka vait ei oska olla :P
Aga l6petan nüüd ja lähen naudin väljas kauneid merevaateid. Järgmise korrani...

reede, 25. mai 2007

last words ehk lehva-lehva!



Lehva-lehva siis teile! Mina asutan end tunni aja pärast töölt lahkuma ja seega lahkun ka internetist. Uuesti näen arvutit kas kolmandal või neljandal juunil. Püüan vahepeal mobiili kaudu paar postitust üles panna, kui miskit postitamist väärivat leian. Ülejäänud aja puhkan :) Nii et... nägudeni :)

Minu asukoht järgmisel nädalal

ostuhullu ikaldus

Teate, ma vihkan ostlemist, kui mul midagi konkreetset vaja on. Niisama "oh, lähen ja vaatan midagi huvitavat endale" on palju parem ja lõbusam. Aga kui mul on konkreetselt midagi vaja, siis tean juba ette, et head nahka sealt ei tule. Poed on kaupa täis, aga kui ostma lähed, siis pole mitte muhvigi valida. Eile läksin poodi kindla nimekirjaga - plätud, spordikott, lühikesed püksid, varrukateta särk ja bikiinid. Kolm tundi hiljem tulin ma poest plätude ja tavalise valge t-särgiga. Hämmastav tulemus, kas pole? Ja mul on neid kõiki asju homseks vaja... Kõige rohkem spordikotti ja bikiinisid - kuhugi on vaja asjad sisse pakkida ja ilma bikiinideta on suht jama päikest võtta. Täna lähen Viru keskusesse tuurile ja kui sealt kõike vajalikku ei leia, siis ka Kristiinesse. Pöidlad pihku, et mul veaks ja ma oma soovitud asjad ka ostetud saaksin, sest muidu on tõsine ikaldus.

neljapäev, 24. mai 2007

Keisrinna Michiko sini-must-valges!


Postimehes on üleval pildid Jaapani keisripaari saabumisest Tallinnasse. Ma olen täiesti võlutud sellest, et keisrinna Michikol on seljas sini-must-valge kostüüm. Võrratult kaunis ja elegantne. Ja minu arust väga lugupidav Eesti riigi ja rahva suhtes :) (Ma ausalt ei usu, et see nüüd juhuslik kokkusattumus on... Kuigi jah, meie lipuvärvid on väga kaunid.) Ootan huviga uusi pilte keisripaari külastusest :)

Noolerüütel :)

Vibulaskmine oli lausa fantastiliselt vahva! Ilus ilm, kaunis loodus, toredad inimesed... Väga lahe oli kambaga metsas marssida ja märklaudu sihtida. Minu suureks üllatuseks ei olnudki ma kõige loomasõbralikum jahimees ehk siis keegi sai minust veelgi vähem punkte :) Isegi noolte lõhkumisel ei saanud ma esikohta :( Indrek spurtis viimase märklaua juures mulle järgi ja nii lõpetasimegi võrdse skooriga - kumbki suutis ära lahendada kaks noolt. Lõbus oli :)
Ja seda ütlen ma veel kord, et mulle kohe meeldib siin töötada - töökaaslased on nii 5+, et teevad kohati isegi priale silmad ette.
Ja vibutamine... see on tõeliselt lõõgastav meelelahutus, soovitan kindlasti järgi proovida. Infot saab siit: Kuldnool.ee. Meie käisime Kajamaa Viburajal laskmas, aga Eestis on neid statsionaarseid radasid veel (näiteks www.vibu.ee). Mina igatahes loodan, et eilne ühis-vibutamine ei jää meil viimaseks korraks, sest ma kindlasti tahan veel vibu käes hoida :)

Ja need meesterahvad seal pisikesel pildil ongi minu poikad või täpsemalt umbes pooled neist :) Ning teisel pildil on meie varustus.

Test

Niih, sain kah selgeks, kuidas läbi mobiili blogida saan ja seega on lootust, et järgmine nädal ei valitsegi siin blogis harras vaikus. Isegi Rootsis ei saa ma näppe blogimisest eemale hoida :P

kolmapäev, 23. mai 2007

algaja robin hood

Mina lähen täna töökaaslastega vibulaskmist proovima :) Olev on meil kogenud vibutaja ja lubas meid natuke ka juhendada. Poikad igatahes lubasid minu selja taha hoida, et ma oma kõvera sihikuga neid sihtida ei saaks :P Homme siis muljetan pikemalt, mis ja kus ja kuidas. Huvitav, kas oleks väga imelik fotokas kaasa võtta?

teisipäev, 22. mai 2007

hallis tsoonis

Aga üldiselt on mul viimasel ajal tuju suhteliselt kehva olnud. Igasugused probleemid ja pisiasjad häirivad mind kergemini kui tavaliselt ja solvun ma ka rohkem. Ning lollide inimestega vaidlemine väsitab ja ärritab mind suisa topelt. Ja üleüldse olen ma väsinud. Vaimselt. Tüdinud.

where is my stick?

Ma olen võib-olla rikutud inimene, aga mulle toob laia irve näole, kui meesterahvas toob pominal kuuldavale lause "Where is my stick". Mis siis, et ta otsis taga oma mälupulka, koomiline oli see sellegipoolest :P

uuno raadio ja vanad naljad

Mul on nii ametlikult kõrini Uuno raadio "parimatest paladest", mida iga paganama õhtu kümme korda ette mängitakse. Üks kord on see Rauno Pehka ja lillepoe nali naljakas, teine ja kolmas kord veel ka natuke. Aga mitu kuud jutti igal õhtul - see ajab väga tigedaks! Sama kehtib ka Kangro ja Kalevipoja klipi kohta. Paadami klipp on aga lihtsalt labane. Ma keeran juba raadiol heli maha, kui jälle neid klippe ette mängitakse. Kurat, tehku uued naljad, kui ilmtingimata on vaja neid ette mängida. Naistepäev oli märtsis ja senimaani käiatakse see lillepoe nalja - kas tõesti midagi paremat ei leidu? See on juba püsikuulajate mõnitamine. Kaua suudab (ja tahab) üks inimene ühte ja sama asja üha uuesti ja uuesti kuulata? Minul on igatahes mõõt täis ja vaikselt liiguvad mõtted uue lemmikraadio valimise suunas...

esmaspäev, 21. mai 2007

Ilus ilm, armas kass ja kaunis Nõmme loodus :)

Aga nädalavahetus oli ilus... Reedel nägin jälle oma meheraasut :) Peale tööd olime natuke aega minu pool ning seejärel pakkisin kassiasjad kokku ja suundusime meheraasu poole. Christopher nuttis terve tee nii meeleheitikult, et mul tahtis süda tuhandeks killuks puruneda! Ta kohe üldse ei taha seal puuris olla... Aga pole midagi, ohtralt tln->Trt->tln sõitusid ootab ees, nii et ta peab ära harjuma. Meheraasu pool käitus kiisu täitsa vabalt, tuterdas ringi ja uuris elamist. Hoidis küll koguaeg meie lähedusse ja üksi hulkuma ei julgend minna. Ööseks panin ta teise tuppa kinni, sest tahtsin rahulikult magada. Pealegi on tal veel liivakastiga probleeme - ta ei leia seda ise üles... Kui liivale tõsta, siis teeb häda ära, aga ise sinna ei lähe. Õnneks nurka ei tee vaid otsib nuttes õiget kohta, aga ma igaks juhuks piirasin tema liikumisvabadust natukene meheraasu pool. Õige liigutus oli see, sest hommikul ootas üks pisike hunnik põrandal... Aga muidu oli väga tubli kiisu, midagi ära ei lõhkunud ja väga palju ei kisanud ka. Nii armas oli diivanil pikutades näha, kuidas meheraasu vahepeal Christopheri jälgis :) Mul ikka on vedanud, et endale kassisõbraliku meheraasu leidsin :)

Laupäeval läks meheraasu Kuusikule ja mina jäin kassiga koju naudisklema. Mitte midagi ei viitsinud teha. Lugesin lehte ja raamatut ning vedelesin niisama. Laiskloom olin. Mingi hetk sai tubasest olemisest siiber ja asutasin end Männikule jalutama. Püüdsin ka Mädzut kaasa rääkida, aga temal ootas töö tegemist ja nii ma pidingi üksi minema. Ilus oli. Jätkuvalt ei suuda ma uskuda, kuidas on võimalik, et tallinnas on nii ilus koht olemas - Nõmme ja Männiku on lihtsalt fantastilised! Päike, rohelised puud, grillilõhnad ja linnulaul. See viimane on eriti haruldane suures linnas. Kurb oli näha, kui kole ja prahine on Männiku mets... suisa jube. Kui keegi korraldaks koristustalgud, siis ma ilmselt isegi võtaksin neist osa - ma kohe üldse ei salli, kui mingid madalalaubalised on oma rämpsu loodusesse loopinud. See-eest Valdeku park oli ilus ja puhas:

Hästi lahe oli jalutada ja näha, milliseid maju inimesed endale ehitanud on ja kuidas vanad majad korda on tehtud. Äärmiselt ilusaid vaatepilte avanes, aga ma olen viisakas ja ei lähe teiste kodusid pildistama. Ainult üks kord murdsin oma reeglit ja tegin klõpsu vaatepildist, mis mulle üldse ei meeldi - oma maja hoov on vanasid autoromusid ja muud prahti täis kuhjatud. No milleks on vaja seda vana pahna koguda?

Oma jalutuskäiguga jõudsin lõpuks Vabaduse puiesteele ja sealt suundusin juba tagasi koju, jalad olid väsinud ja kõht oli tühi. Joogijanu kah piinas. Õhtul praadisin munaga saia ja tegin jäätisekokteili - mõnus :) Öö möödus jälle 2-3-tunniste tsüklite kaupa... Ei jõua ära oodata, mil kass nii suureks saab, et terve öö järjest magab :P

Pühapäev algas jällegi vedelemisega - sõin hommikuks jäätist ja lugesin Eesti Naist. Nädalavahetusel tuleb natukenegi logeleda. Kella üheteist ajal panin end viisakamalt riidesse ja suundusin rõdule, et ukse lammutamine lõpule viia. Ära on tüüdanud see kolahunnik! Paar tundi saagimist ja lõhkumist ning oligi hunnik puitu "riita" laotud. Lõikasin endal mingi vana pluusi ribadeks ja tegin valmis sellised parajad portsud, mida jõuan prügikasti tassida - 8 hunnikut sain:

Siis laotasin aga lina maha ja võtsin rõdul päikest :) Mõnus soe oli... Kaua ei saanud peesitada, sest meheraasu helistas, et jõuab 10 minuti pärast minu poole. Läksime koos Nõmmele jalutama ja Glehni lossi otsima. Oh kui ilus ikka Nõmme on... Ja kui ilus vaade avanes linnale:

Lossi leidsime nii pooljuhuslikult üles, et ennastki üllatas :P Lihtsalt vaatas meile üks hetk keset parki vastu. Ilus loss on muideks... Selline vanas stiilis ehitatud, müüridel on sakilised servad ja puha.

Talveaed oli ka iseenesest täitsa ilus, aga kahjuks nii ära lagastatud, et ma ei suutnud ühtegi pilti teha. Tore, et Eestis elab nii toredaid inimesi, kes kultuurimälestist kasutavad läbutamiseks ja kuselkäimiseks (uriiniving oli väga tugev seal...) Kurat oli aga täitsa huvitav, ma ei teadnudki, et selline kujuke Nõmmel pesitseb:


Õhtul tegin südame kõvaks ja jätsin kiisukese üksinda koju, ise läksin aga meheraasu poole. Enne ei saa teda kaasa võtta, kui ta on liivakasti omaks võtnud :( Oi kuidas mul õhtul süda valutas sees... Nii muretsesin, et kuidas kassike üksi hakkama saab. Täna lõunal käisin kontrollimas - kiisu oli elus ja terve, nurka polnud hunnikuid teinud. Tubli kass mu :)

Nüüd ootan pikisilmi nädala lõppu, sest siis saan Eestimaa tolmu oma jalgadelt pühkida ja Rootsi poole purjetada :) Puhkus :)

puhkuse melanhoolia

Ilus nädalavahetus on seljataga ja ees ootavad viis viimast tööpäeva enne puhkust. Kuidagi kiiresti on tulnud see puhkus... Ma pole absoluutselt valmistunud selleks - isegi magamiskotti ei võtnud Tartust kaasa. Hetk tagasi keeldus Mädzu minuga ostlema tulemisest - tal on halvad kogemused seljataga :P Minul aga on vaja garderoobi ja varustust täiendada... Üksi on jama poodelda :(
Üldse pole puhkuse ootamine enam see, mis ta varemalt oli. Siis plaanisime puhkused juba pikalt koos Küljeluuga ja ootamine-valmistumine läks kuidagi paremini. Praegu pole mul kellegagi arutada ja plaane teha. Kurb kuidagi. Puhkus polegi enam päris puhkus :(

reede, 18. mai 2007

vaikus

Postitusi on see nädal harvaks jäänud sel põhjusel, et tänu Christopherile on minu öine ilu-uni õige kasinaks jäänud ja ma olen lihtsalt liiga väsinud, et siia midagi kirjutada. Ja pealegi pean ma vahepeal tööd kah tegema. Pole olnud ka aega, et tegeleda selle arvutiga, mille endale koju peaksin saama. Nii et jätkuvalt võrgutan üksnes tööjuures ja õhtud veedan raadio seltsis. Loodan, et peale puhkust see olukord muutub ja ma olen ka peale tööd internetiseeritud :)

news update

Aga mina tean midagi, mida teie ei tea! Vot nii! Ja mul on niiiiiii ütlemata hea meel selle üle, et särasin eile nagu napakas siin laua taga. Ning kui ma sellele mõtlen, siis tuleb mul kohe suur naeratus näkku :) Tõeliselt head uudised mõjuvad lihtsalt nii ;)

Ja lisaks sellele olen ma ikkagi kutsutud :) Ma juba vahepeal hakkasin mõtlema, et no ei tule ega tule seda kutset, äkki olen nimekirjast juba maha tõmmatud :P Aga ei ole, kutse jõudis teisipäeval minu postkasti. Aitäh :)

neljapäev, 17. mai 2007

miu-miu

Täna hilisõhtul jõuab musi inglismannide maalt tagasi ja juba homme näen ma teda jälle :) Oi kui raske on niimoodi igatseda... Peaproov puhkuseks... Siis tuleb ka päris pikk paus sisse :(

Aga üks asi huvitab mind päris tõsiselt - mismoodi Miuks end homme õhtul ja öösel üleval peab, kui ma ta musi poole kaasa võtan? Praegu tuleb tal kaks korda öö jooksul hellus-/mänguhoog peale ja ta elab mul seljas. Kui ma ta teise tuppa ööseks löön, mis ta siis peale hakkab? Eks ma varsti saan teada...

kolmapäev, 16. mai 2007

varajane äratus

Miuks hakkas täna hommikul kell pool neli minu kõrvarõngastega mängima.
Nendega, mis mul sel hetkel kõrvas olid.
Tore oli.

Saage tuttavaks: Christopher!


Puhast tõugu Eesti hall kodukass ehk Christopher :) Hüüdnimedega Miuks ja Kassu.

/Edit hiljem --> Ei, ei ole Chris ega Chrissu, on ainult Miuks või Kassu.

teisipäev, 15. mai 2007

vaalaskala hala

Super, peavalu saabus. Polnudki tükk aega seda ajudes närivat ja silmanägemist hägustavat tunnet tundnud. Üleüldse tunnen ma ennast nagu oleksin õhupalli alla neelanud ja sellega kümme kilo juurde võtnud. Ja tuju on täiesti olematu. Kui jumal olemas on, siis ta on raudselt meessoost ja vihkab naisi. Ükski naine ei oleks tervele naissoole sellist nuhtlust kaela määranud.


Ja lihtsalt ääremärkuseks: kui sul on seljas lühike seelik ja kassipoeg üritab mööda su paljast jalga üles ronida, siis see võib osutuda üsnagi valusaks.

nimekonkurss

Ahjaa... ja kui kellegi on mõni eriti ilus poisslapse nimi pakkuda, siis kiisu on hetkel veel nimetu... Nimes võiks s või r sees olla, kassid reageerivad neile tähtedele kõige paremini.

Kiisu esimene päev uues kodus :)

Eile oli siis see tähtis päev, mil ma sain oma perre ühe liikme juurde. Enam ei ole ma living alone, nüüd on mul ka(a)slane kah. Esiteks - tegemist on kohe päriselt maailma kõige nunnuma kiisuga. Teiseks - ilmselt on tegemist ka ühe suurima ronijaga. Aga alustades algusest peale...
Natuke enne kella seitset jõudsin Hõimu tänavale ja koputasin kassimamma uksele. Natuke juttu ja seletusi ning ma võisingi oma karvakera päriselt endale võtta. Autosõit üldiselt tibule eriti ei meeldinud, nuttis ja püüdis puurist välja pugeda. Aga see oli ka ainuke kord kui ta jonnis. Kodus panin ta puuriga esikusse maha ja tegin ukse lahti. Kiisu kaua ei oodanud, kohe tõttas ümbrust uurima:

Mind võttis kiirelt omaks - püüdis olla seal, kus minagi. Üksi naljalt teise tuppa seiklema ei läinud, püsis mul sabas ja kontrollis vahepeal, et kas ma ikka olen olemas. Söögikauss tunnistati sobilikuks ja kassipiim maitses õige hästi. Mänguasjadega sai ta ka väga hästi läbi ja kratsiposti õnnistas ka sisse. Lootus, et kass esialgu voodisse ei roni ja magab omal asemel, kustus kiirelt - kribinal-krabinal lasti mööda vooditagust üles ja asi vask. Väga hea ronija on... Üsna varsti peale saabumist tuli esimene tudu peale. Istus nurgas ja tuikus uniselt, silmad kippusid vägisi kinni vajuma, aga ei julgend end ka mugavamalt sättida:

Mul hakkas hale ja tõstsin ta voodisse ära. Natuke aega veel sõdis unega, aga varsti andis alla ja nii ta tuduski ligi tund aega. Ma käisin vahepeal kippelt poes ka ära, aga enamuse ajast lugesin kõrval lehte ja pildistasin igat ringutust :P
Seejärel uudistas ta veel natuke ringi ja siis suundusin ma kööki süüa tegema. See tähendas muidugi, et ka karvakera tuli kööki. Seal avastas ta minu edeva tugitooli - mööda seda on ju väga hea ronida! Oi seda küüntekrabinat, mis söögitegemist saatis :D Tundub, et kõige lemmikum koht oli tugitooli seljatugi - sealt pealt oli parim ülevaade köögile ja sealt sai ka aknalauale hüpata. Ja aknalaualt... ehh, sealt saab ju igale poole mujale ronida ;)

Poole kokkamise ajal tuli teine tudu peale, siis kustus kiisu põrandale ja ma tõstsin ta pehmemasse kohta ümber. Magav kass on ikka nii taevalikult kaunis... Õhtul mängisime veel minu näppude ja varvastega, need on palju huvitavamad kui pall ja sulgedega pulk. Õhtul hilja tuli meheraasu uuesti läbi, et kiisut imetleda ja enne inglismannide maale lendamist natuke minule seltsiks olla. Teda kass natuke kartis, puges voodi alla peitu ja piilus sealt altkulmu.
Magama jäime kuskil ühe ajal, enne oli vaja veel minu sõrmi närida ja silmi käpaga katsuda... Poole viie ajal hommikul läks meil uni ära (kellel läks, kellel aeti...) ja kiisu hakkas toas ringi tuterdama. Lõpuks istus rõduukse ette maha ja tegi õnnetut nägu. Siis mul koitis - vanas kohas oli liivakast rõduukse all! Kohe, kui ma tema kasti sinna tõstsin, ronis kiisu sinna ja istus ikka väga pikalt. Ta vaeseke oli nii pikalt kannatanud... Aga tubli, et kuhugi tuppa ei pissinud.
Peale pissipausi otsustasin mina, et kell on liiga vähe, et mängida ja üleval istuda, ja ronisin teki alla tagasi. Kassikesel tuli seepeale helluse hoog peale ja puges mulle kurgu all, nühkis peaga vastu mu nägu, nurrus ja katsus käpaga silmi ja suud. Tubli tüki aega puges mulle niimoodi... Magama läks aga omaette voodi äärele, ei roninud külje alla.
Hommikul käis veel väike nurruhoog ja seejärel tuli hommikvõimlemine kratsiposti otsas:


Praegu muretsen südant, et mida kassike üksinda kodus teeb... Kohe asutan end bussiga koju kolistama, et kiirelt olukorda kontrollida. Vast pole mul elamist veel ribadeks rebitud. Ta kippus juhtmeid närima eile, nii et on oht, et telefoni mul jälle pole :P
Pilte on mul veel hunnikuga, panin albumisse üles. Soovijad võivad linki küsida, ma siia üles ei riputa seda. Mina olen ikka mutt.mutiste@mail.ee.

esmaspäev, 14. mai 2007

rabarberimuffinid

Võtsin kodunt rabarberit kaasa ja tahtsin õhtul miskit küpsetada. Sirvisin lootusrikkalt oma muffiniraamatut ja leidsingi sealt lihtsa retsepti, mille ka kohe järgi proovisin. Mmm... väga maitsvad said! Pehmed ja mahlased... Nii mõnusalt maheda maitsega, et ma kahetsen juba, et rohkem rabarberit kaasa ei võtnud.
Aga neile, kellel seda head raamatut pole aga soov küpsetada südames pesitseb - teile lisan siia ka lühidalt retsepti ja tegemisõpetuse. Sellest kogusest saab 12 tavalist muffinit. Minul võtsid nad natuke paberi külge kinni, sest rasvainet neis ju pole. Minimuffinivormiga ma neid ei teeks, nad on head just niimoodi suuremana, et oleks hea hammustada. Väikestes ei tuleks maitse vist nii hästi välja.

Rabarberimuffinid:
100 gr rabarberit
2 muna
2dl 20% hapukoort
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl vaniljesuhkrut
1,5 dl suhkrut
1 tl kaneeli


Lõika rabarber väikesteks tükkideks ja keeda vähese veega natuke aega. Seejärel kalla sõelale ja jäta nõrguma & jahtuma.Vahusta toasoojad munad suhkruga. Lisa toasoe hapukoor ja kuivainete segu vaheldumisi munavahule. Kõige viimasena lisa rabarber. Pane vormidesse ja küpseta 15-20 minutit 180kraadises ahjus kuni muffinid on pealt kuldpruunid. Kaunistuseks võib pärast tuhksuhkrut peale raputada.

see on see päev!

Täna saan ma oma kiisumiisu kätte!!! Ma ei oska seda sõnadesse panna, kui väga ma ootan tänast õhtut. Ma nägin terve öö kassiunenägusid. Väga elavad unenäod olid, täiesti hämming. Nüüd veel ~10 tundi kannatada ja ongi käes see õnnis tund, mil saan oma karvakera enda kätte :) Oh, aeg võiks kiiremini lennata!

laupäev, 12. mai 2007

tabatud tähtpäev blogi elus

Jeeee, minu blogil sai z-kaunteri andmetel just 42000 külastust täis:



Õnnelik 42000s külaline nägi välja selline:
Aeg: 19:45:52
Kuupäev: 12/Mai/07
Arvuti: etc.eol.ee
Tuli lehelt: http://blog.tr.ee/freim.php

Tavaliselt ei taba ma neid ümmargusi numbreid, täna läks õnneks :)

oi kui tubli ma olen!

Tapsin end täna jälle aiamaal - kaevasin hooletusse jäetud maatüki läbi. See oli ikka nii heina kasvanud, et ma ainult raputasin suurema mulla küljest ära ja viskasin mättad tee peale augutäiteks. Suure tüki jõudsin ära kaevata. Kui homme ilus ilm on, siis kaevan ülejäänud osa kah ära. Lisaks lõikasin põõsastelt külma saanud oksad ära ja vedasin ühte hunnikusse. Ning panime emaga natuke kartult ka maha - ise vedasime vaod ja puha. Täitsa sirged said, vaadake ise:

Ilus, kas pole? Ja kartulid panin ka mina maha, ikka nii nagu koolis õpetati - samm ja kartul, samm ja kartul. Jubedam õlleisu vaevas aiamaal, mul tuleb see peale, kui füüsilist tööd teen. Lausa kujutasin ette, kuidas tõstan pudeli suule ja kulistan mõnuga. Mmm... parim. Ema käiski just poes ja ostis homseks õlle valmis, täna tuli ilma läbi ajada. Ja praegu küpseb mul kana grillil ja siider jahtub külmkapis. Kevad ju ;)

kõhule päikest!

kevadine õitemeri


reede, 11. mai 2007

üheskoos läbi vesise elu









Kvaliteet on natuke kehva, fotoka zuum eriti hästi ei mõika. Aga tore seeria sai :)

kiisu uudiseid!

Eelmine reede helistasin ja uurisin oma kiisumiisu kohta, et millal talle järgi võin minna. Siis sain vastuseks, et minu valitud karvakera on kõige memmekam ja elab veel emme tissi otsas. Pidavat kõige pontsakam kah olema :) Täna helistasin ja sain positiivse vastuse - kass on otsustanud iseseisvuda ja ootab mind esmaspäeva õhtul endale järgi! Juhhhhuuuu! Et siis ohtralt pilte varsti tulemas ;)

neljapäev, 10. mai 2007

peitus

pikk tagasivaade eelmisest kolmapäevast tänaseni.

Ma olen olnud tõeliselt töine ja pole juba nädal aega suurt miskit asjalikku siia kirjutanud. Aga toimunud on nii mõndagi... Lühiülevaade siis...

Kolmapäeval sain peale tööd Mädzuga üle pika-pika-pika-... aja kokku. Istusime Texases ja muljetasime. Ma üldiselt hakkasin juba endale närvidele käima paari teemaga ja nüüd üritan endalt seda lolli kommet küljest ära võõrutada. Ja meheraasust proovisin ka võimalikult vähe õhata, sest ei taha teisi sellega tüüdata. Tean isegi, kui väga see võib närvidele käima hakata, kui koguaeg ühte ja sama rääkida. Aga hästi tore oli seal siidriklaasi taga istuda ja Mädzuga tõtt vaadata :) Let's do it again soon!

Neljapäeval tulid külalised mulle :) Famiilia Külaline tuli tallinnasse ja tahtis ka minu tagasihoidliku pesakese üle vaadata. Ma käisin lõuna-ajal poes ära ja ostsin hunniku söögikraami valmis, õhtul asusin kiirelt kokkama. Jõudsin isegi täitsa valmis, ei jäänudki ajahätta! Kahjuks ei saanud oma katkist uksetelefoni testida, sest üks hetk käis uksekell ja ust avades vaatasid mulle vastu Külaline ja Pingviin koos oma eratreeneriga. Täielik pettumus, onju :P Olin unustanud poest midagi joodavat kaasa haarata ja nii saime kõik ilusasti kraanivett nautida söögi kõrvale. Mul on õnneks joodav vesi, nii et väga hull polnudki. Jututeemad käisid seinast seina ja külalised lahkusid alles kunagi peale kümmet. Häääästi vahva oli :)

Reedel käisin jälle päeval poes ära, sest õhtul ootas ees famiilia soolaleivapidu. Haarasin paar veini ka kaasa, sest peale kella kahte ju alkot enam osta ei saanud. Vot reedel jäin küll nii ametlikult ajahätta, et kohe suisa häbi oli. Salat oli täitsa lõikumata ja magusad saiakesed ootasid alles ahju panemist. Taaskord said kõik külalised ise altuksest sisse, Kristinale jooksin küll alla vastu, aga ta jõudis siiski enne juba sisse muukida. Reedel jätkus juttu veel kauemaks - rahvast oli rohkem ja klatsimine kestis kauem :P Markole tunnen ma küll päris korralikult kaasa - me läksime vahepeal nii bitchiks kätte ära, et lausa rõõm oli kuulata :D Me oleme ikka nii nummid :) Aga kõige tähtsam oli ju muidugi kingitus! Soola ja leiba ma küll ei saanud, aga pole hullu - mul on eelmistest külalistest veel kilo soola alles. Aga võileivagrill ja mikser mul seni veel puudusid:

Nüüd pean köögis värvigamma natuke ümber mängima, et sinised köögiriistad ikka sisse sulanduksid.

Laupäev oli selline ilus päikseline päev. Mul kohe ärgates oli hea tuju :) Lugesin hommikul pikalt-pikalt lehte ja siis ajasin endale kargud alla, et ehituspoest paar vidinat tuua. Otsustasin nimelt ilusat ilma ära kasutada ja esikulae ära lõpetada. Jalutasin Järve selverisse, haarasin ehituspoest praoteibi, värvirulli ja makroflexi kaasa ja suundusin tagasi kodu poole. Ma olen ilus, tark ja osav ning suutsin lae ja põranda ilusasti makroflexiga kokku keevitada. Prilliraamid ka. Aga sain lae all haigutanud augu ilusati kinni katta:

Ja natuke töötlesin ka teisi seinas ilutsevaid auke, kulutasin neli paari kummikindaid ja suure hulga makroflexi, aga enam ei ole mul seinas auke. Nüüd pean need veel millalgi ka tasaseks lõikama, et tapeedi saaks peale panna:

Remontisin natuke ka katkist nurka toaukse juures. Kuna ma ei viitsi pahtliga möllama hakata, siis teipisin lahtised tükid praoteibiga lihtsalt kinni (see teip on ikka tõsiselt hea asi!):

Seejärel lasin seinad niiskustõkkega üle ja õmbasin laele viimase kihi värvi. Laelamp on jätkuvalt puhkepausil ja seega pole näha, kas ja kui laiguline see lagi sai :P Igatahes mõnus tunne oli, kui remonditamisega valmis sain ja tugitoolil end välja sirutasin. Pesumasin undas pesu pesta, päike paistis, Vopsu kaktus õitses ja tuju oli hea :) Õhtul tekkis küll suuremat sorti peavalu (eks need värviaurud ja niiskustõkke hais tegid oma töö...) ja väga aktiivne ma olla ei viitsinud. Meheraasul tuli mulle õhtul järgi ja kuna temal ka pea valutas, siis oli meil üks tõeliselt vaikne õhtu. Mitte muhvigi ei viitsinud teha. Isegi telekat ei vaadanud. Hoopis vajusime peale sööki voodisse ja enne hommikut sealt välja ei roninud.

Aga pühapäeva hommik tuli liiga vara. Palusin meheraasul mind järgmine kord lüüa, kui mul tekib idee, endale mingi üritus nädalavahetuse hommikutele broneerida. Nimelt ootas mind ees Linn lilleliseks üritus. Pool üheksa peksti mind voodist lahti ja pool üksteist olin juba omas kodus riideid vahetamas. Üritusest endast kirjutasin eelmises postituses pikemalt. Peale aiatöid suundusin tagasi koju. Käisin selverist läbi, ostsin pooleliitrise shokolaadijäätise ja jalutasin ilusat ilma nautides Männikule. Kodus avasin veini, haarasin lusika ja veetsin ülejäänud õhtu tugitoolis raamatut lugedes. Väga mõnus päev oli :)

Esmaspäeval oli mu vaesed jalad niiiiiiii valusad, et kõndimine oli suisa vastunäidustatud. Neljandalt korruselt alla ronimine nõudis ebainimlikku pingutust ja mingi hetk ma tõsiselt kaalusin võimalust rõdu kaudu väljuda. Tööl lonkasin ringi ja olin asjalik, pool aega istusin klappidega, sest jätkuvalt oli töökoorem äärmiselt suur. Peale tööd käisin ja valisin külmkapi välja, lausa valus oli, kui kaart masinast läbi käis. Raha on alati paha välja anda... Aga kena kapi sain :)

Teisipäeval sain kapi kätte ja imetlesin seda õndsa näoga. Hääääästi ilus on ikka :) Õhtul tundsin end tegelikult lausa kohutavalt õnnetu ja üksikuna, ennast ka ehmatas, et niisugune olin. Istusin köögis ja püherdasin enesehaletsuses. Kurb, kurb, kurb oli olla. Nii tühi olin seest. Istusin ja kallistasin Rudolfit - meheraasu suundus peale tööd kuhugi üritusele ja nii pidingi oma kallistuse vajadusega üksi olema. Paha on, kui tööpingest tekkinud väsimust kõige paremini just füüsilise läheduse kaudu maandada on. Paha just sellepärast, et kui võimalus puudub, siis vajub energiatase täitsa nulli. Ja kui emotsionaalne energia on nullis, siis hiilibki ligi see tühi ja õnnetu tunne.
Peale kahetunnist nukrutsemist otsustasin end kokku võtta ja asusin vannitoa ust korda tegema - koorisin kuumaõhupuhuriga vana värvikihti maha. Üllatavalt hästi kulges, jõudsin peaaegu terve välimise külje valmis:

Ja halb tuju läks ka tagasi porilaste kolooniasse. Kuni järgmise korrani...

Eile ehk kolmapäeval käisin peale tööd jala selveris ja ostsin endale kaks muffinivormi - tavalise ja minimuffinite oma. Muffinite jaoks ostsin ka hunniku asju. Lisaks haarasin ühe valgehallitusjuustu korvi ja dipikastet kah. Mul on nüüd ju külmkapp, kuhu ma need panna saan :) Kodus valmistasin juustu-singimuffineid ja shokolaadi-banaanimuffineid tegin kah. Viimased sobisid paremini minivormi - sellised parajad ampsud tulid. Kuna mul mõõdutopsikud puuduvad aga kaal on olemas, siis lasin emal vajaliku koguse jahu kodus üle kaaluda. (500 ml jahu kaalub muideks 300 grammi.) Õhtul poole kümne ajal lõpetasin küpsetamise ära ja võisin rammestunult voodisse lehte lugema maanduda. Oma on ikka oma :)

Täna lähen meheraasu poole eurovisiooni vaatama ja homme suundun Tartusse. Niih. Valmis. Raudselt jäi midagi vahele ja midagi sai liiga palju (näiteks trükivigu...) aga pole hullu. Nagunii ei viitsi suurt keegi nii pikka postitust läbi lugeda :P Aga neile teen küll kolm pikka paid, kes tõesti on siiamaani vastu pidanud. Tublid olete :) (Ma kirjutasin seda postitust kaks tundi...)

Linn lilleliseks :)

Pühapäeval toimus selline tore asi nagu Linn lilleliseks. Mina panin end ka Mari ässitusel kirja ja nii seadsingi oma sammud hommikul Kodu pargi poole. Jõudsin peaaegu täpselt õigel ajal kohale ja sain oma uhke sinise rinnasildi kätte. Ma nimelt olin sinises grupis, kelle ülesandeks oli terve pargi ulatuses kõnniteeservi korrastada. Ikka labidaga umbrohul juured läbi, rehaga kokku hunnikusse, kükitades prügikotti ja rehaga pind ühtlaseks. (Arvake ära, mida minu jalad järgmine päev tegid...) Grupp oli mul häääääästi lahe - kari tsikke ja üks meessoost grupijuht:


See vaene grupijuht mainis hiljem Marile, et ma olevat hästi lahe olnud - ma koguaeg mõnitasin teda :D Õnneks oli tal huumorisoon täitsa läbilaskevõimeline ja loodetavasti keegi millegi peale ei solvunud. Töö kulges meil väga ilusasti ja lõbusalt, vahepeal käis üks baretiga tädike loengut pidamas ja õpetust jagamas, aga arvake ära, kas keegi teda kuulas ka? No kui inimesed on juba tund aega usinalt ja edukalt tööd teinud, siis äkki nad juba isegi oskavad seda? Ahjaa... Ma sain Abiratta kätt suruda :) Niiii nummi, ma nüüd paar aastat käsi ei pese :P (Tegelikult mulle Abiratas meeldib, ta on selline positiivse olekuga tegelane. Teda vaadates ei usukski, et ta kerakondlane on.) Peale töötamist tuli toitlustuse osa, et ikka jõudu jaguks ;) Minu grupp vist oli suht ainuke, kes koos sõi. Grupijuhid jah hülgasid meid, aga me neljakesi püsisime koos. Peale söömist lebotasime niisama muru peal ka veel ja ootasime, millal grupijuht Marko meile nänni jagama hakkab. Vahepeal tegin famiilia tibidega sõbrapildi. Mari käest saime hiljem pahandada, et teda kaasa ei haaranud. No meelest läks ära! Aga meie siis tööriietes nägime sellised välja:


Ja enda grupi tsikkidega tegime ka koos pilti, et ikka midagi mälestuseks ka jääks:


Hilisem piltide sirvimine näitas, et see oli väga õige idee, sest enamus pilte olid tehtud korraldajatest ning muud tegelased sattusid haruharva kuhugi pildile. Aga mis teha, kui fotograaf on ise üks korraldajatest, siis võib tõesti vahel juhtuda, et üritus kui selline ei saagi kajastatud, sest on vaja oma sõpru sihtida. Kahjuks juhtus ka seekord nii...

Pärast pildistamist tuli veel natuke lebotamist ja siis toimus ametlik ürituse lõpp. Rahvas aeti ringi kokku, peeti kõnesid ja jagati diplomeid. Famiilial õnnestus veel paar korda pildile jääda:


Üldiselt oli tegemist äärmiselt toreda üritusega. Palju toredaid inimesi, ilus ilm, füüsiline tegevus ja kas ma mainisin, et palju toredaid inimesi? Elu tundus seal niiiiii ilus :)

kokanduslik osavus

Kui juba osavusest rääkima hakkasin, siis pean ausalt üles tunnistama, et eile tegin muffineid. Kõigepealt soolaseid ja siis magusaid. Mõlemat kahekordse koguse. Korrutasin hoolikalt kõik koostisosad, kontrollisin kolm korda üle ja segasin lõpuks valmis. Pistsin soolased juba ahju küpsema ja hakkasin magusaid tegema. Loen retsepti, korrutan ja arvutan ja äkitselt süttib väike tuluke. Sirvin kiirelt eelmise retsepti ette ja veendun taas, et ma olen tubli. Ma panin kõiki koostisosasid kahekordse koguse... ainult soola, paprikapulbrit ja küpsetuspulbrit panin ilusasti ühekordse koguse. Arvake ära, kas muffinid tulid magedad või tulid nad... magedad.

hommikune osavus ei hüüa tulles

Täna hommikul tulin jälle jala tööle. Täpsemini enamuse teest jala ja kaks viimast peatusevahet bussiga. Kõndisin uljalt, kott üle õla ja päikseprillid ees. Ilus ilm ju. Tööle jõudes hakkasin kotist uksekaarti otsima ja avastasin, et kotipõhja külge (väljapoole) oli kleepinud end poolik pakk Zewa pabertaskurätte. Ja nii ma olingi terve tee Männikult tööle kõndinud. Ma ei jõua isegi piinlikust tunda. See on tegelikult ju naljakas ja eks ilmselt kõrvalseisjad said suutäie naerda minu pihta. Minul oleks küll selline vaatepilt suu muigele kiskunud... Ja ausalt, ma olen oma osavusega nii ära harjunud, et ei oska vahel isegi häbeneda :P

kolmapäev, 9. mai 2007

Savisaare halva tuju põhjus avastatud :P

Küsimus: Kas Sa tead, miks Savisaarel viimasel ajal nii paha tuju on?
Vastus: Aga sellepärast, et viimastel öödel on käidud ja talle pakutud Hugo Bossi ülikondi, aga kõik numbrid on väikesed!

(Ja olgem ausad, vaadates, milliseid mõtteavaldusi kõnealuse isiku suust tuleb, siis jääb tõesti mulje justkui jälgiks väikest last, kellele ei ostetudki uut veepüstolit ja kes nüüd solvunult nurgas istub ja oma katkist allveelaeva uputada üritab.
Tänane artikkel teemal kerakond ja lillepärjad on aga vaieldamatult idiootsuse tipp. Muidugi on ka põnev jälgida, kuidas esialgu eitati ametlikult, et peakera oleks üldse vene duumasaadikutega kohtunud aga Seppik natuke kohtus, seejärel imbus ajakirjandusse info, et kahtlustatud kohtumine siiski toimus ja täna saime teada, et peakera siiski möödus teretades ühest duumasaadikust. Ootan huviga, millal siis tuleb tunnistus, et nad tegelikult ka pikemalt juttu rääkisid. Nagu järjejuttu loeks.)

i look like a man?

Leidsin Sunset Boulevardist lingi lehele, kus saab enda pildi üles laadida ja seejärel näha, milliste kuulsustega sa sarnaned. Mina sain sellise tulemuse:



Ma ütleksin selle peale, et paganama mehine tulemus... Ja prille ei tasu süüdistada, proovisin ka kahte pilti, kus mul neid ees pole - tulemus oli veelgi masendavam.


*Pildile klikkides avaneb kõnealune lehekülge eraldi aknas.

Vido - ära tõin!

Üleeile võtsin lõpuks end kokku ja käisin külmkappi valimas. Eile saabus uus kapp minu tagasihoidlikku pessa :) Transamehed tõstsid kappi nurka ja jalutasid rahulikult minema, mina aga vaatasin suurte silmadega lahtipakkimata kappi:


Natuke aega vaatasid ja siis lõin otsustavalt noa sisse:


Ilus :) Seest on ta täpselt selline nagu ma soovisin - kolm sahtlit sügavkülmas ja kolm riiulit üleval:


Tundmatu element on veel termoregulaator - mul pole õrna aimugi, mida mingi number tähendab. Ja ka juhendis pole mitte poolt silpigi selle kohta. Avastamisrõõmu jagub:


Ja selline on minu uus nunnu väljast:


Täiuslik!

teisipäev, 8. mai 2007

pervert.

Täna hommikul 6:26 ärkasin ma suure ehmatusega üles - olin jummalast kindel, et unustasin eile kella äratama panna ja magasin julmalt sisse. Pilk kellale rahustas mind maha ja ma sain taaskord nentida, et minu ülemine naaber ei ole normaalne. Hommikul kell 6:26 pole normaalne tolmuimejaga mööda elamist kollata.

lühidalt ja konkreetselt

Esiteks - aiaiai, mu vaesed jalad.
Teiseks - ma saan endale koju arvuti!!! Ok, see on vana serveriks ehitatud arvuti ja monitoriks saan 15-tollise LCD, aga ikkagi - arvuti! Mul on absoluutselt maailma parim töökoht :)

esmaspäev, 7. mai 2007

midagi Harry Potteri fännidele :P

Tahad teada, mis juhtub peale seitsmenda raamatu lõppu?
Vaata siit.

kriis blogimisega

Ma pean endale kippelt mingisugusegi arvuti koju genereerima, muidu jääb blogimine täiesti soiku. Tööl pole aega, et end kirjutamise lainele viia ja nii polegi ma juba päris mitu aega korralikult kirjutada saanud. Isiklik arvutialane elu kipub täiesti olematuks muutuma... Ka täna ei jõua ma oma nädalavahetusest ja eelmise nädala soolaleivapidudest kirjutada - aega pole :(
Ma nüüd võtaks üks kasutatud läpakas, palun-aitäh.

Mees, tee lapsi!


reede, 4. mai 2007

uputus

Kiire. Töö-töö-töö. Palun sekretäri või dublanti. ASAP!

neljapäev, 3. mai 2007

Notes sakib sajaga!!!

Praegu on mul tunne, et keegi on mu aju välja võtnud ja sooja vette likku pannud. Notes küsib refreshi peale, et olen ma kindel, et tahan ühe dokumendi ära kustutada andmebaasist. Aga ma olen 100% kindel, et ma pole midagi kustutamiseks märkinud. Kust nüüd selline küsimus? Ja ma ei leia kuidagi üles ka, mille peale ta seda küsib. Lisaks suutsin tekitada kaks sama nimega gruppi ja Notes on muidugi nii tore, et kui ühe ära kustutan, siis ta laseb mõlemad rõõmuga õhku. (Ja loomulikult tuli see mulle meelde peale kustutamist!) Ja siis loobib ta mulle ümbersertifitseerimisel mingit müstilist veateadet, mida ma kunagi näinud ei ole. Poolteist aastat ja ma ikka suudan tekitada selliseid olukordi, mille peale ülemus suuri silmi teeb ja imestab, et kust ma sellise asja sain. Ma ei suuda hargneda enam!!!

reality check!

Eile oli mul esmaspäev. Kohe päris tõsiselt. Mul pole ka esmaspäeviti nii tugevat esmaspäeva tunnet kui eile oli. Täna on mul seega teisipäev, kuigi terve maja on täis kalahaisu - meil vist köök üritab traditsioone järgida. Eile tabasin end mitu korda nädalaks plaane tegemas, a'la teisipäeval tõmban laele viimase kihi värvi peale ja kolmapäeval proovin esikus tapeeti panema hakata. Seejärel toimus pisike reality check ja lükkasin plaanid järgmisse nädalasse. Millegipärast on mul tunne, et mul justkui on pühapäevaks kellegagi mingi plaan tehtud, aga ma ei suuda meenutada kellega ja mis täpsemalt. Kalendris ka kirjas pole. Kummaline tunne.
Tänu sellele hargnemise probleemile tuli mulle ka üllatusena, et ahah, täna tulebki famiilia Külaline külla :D Tuba on mul segamini, köögist ei hakka rääkimagi ja esikupõrand on värvi- ja pahtliplekke täis. Kena. Eriti külalislahke. Tore on see, et täna saan loodetavasti teada, mis traadi ma oma uksetelefonil ära lõhkusin :D Killuke päikest igas päevas ;)


/Edit 13:25 --> Ahhaaa! Meelde tuli, mis mul pühapäeval on! Linn lilleliseks toimub. Ma olen ikka tõeline juhe.

kolmapäev, 2. mai 2007

jõuetu vihapurse

Peale natukenegi pikemat tööpausi on eriliselt keeruline töölainele tagasi saada. Hetkel ei suuda ma kuidagi õiges suunas hargneda ning istun ja jõllitan klaasistunud pilguga monitori. Ei hakka kergem. Aju on ka kergelt hangunud... Käin ja loen vahelduva eduga lehti ja jätkuvalt pole suuteline sõnadesse panema oma emotsioone ja mõtteid kogu selle pronkspoisi jama kohta. Mulle nimelt ei meeldi ropendada avalikult ja ainult sidesõnu pole ka nagu mõtet üles kirjutada. Rüüstamine, põletamine, lõhkumine - milleks??? Ja sinna otsa kerakonna ja savika hülgemöla - uskumatu!!! Ma ei suuda uskuda, et meie maal leidub inimesi, kellel puudub igasugune moraalikoodeks ja kes on täiesti puutumata eestimeelsusest ja patriotismist. (Kuigi jah... tiblade+savika patriotism on tegelikult olemas, see on lihtsalt idanaabrile suunatud...) Kuidas on võimalik end veel õigustada mingite vabandustega? Argh, ma ei suuda, ma tahaks praegu kerakonna pihta ropendada ja sõimata. Niiiiiiiii vihale ajab mind see teema.
Ja need kuradima spämmijad, kes postimehe umbe on ajanud - neid vihkan ma kah. Lootusetu on uudiseid lugema pääseda, leht on koguaeg maas.

Ja mul pole üldse hea tunne, et ma niimoodi mõtlen ja tunnen. Mulle ei meeldi olla vihane, see kulutab mind ennast ju. Aga ma ei suuda enam vaiki olla, ma pean kasvõi nii natukenegi auru välja laskma. Näitama, et ma ka ei salli toimuvat. Kuidagi abitu tunne on niimoodi põtkida, midagi sellest ju ei muutu. Ja mulle ei meeldi see abituse tunne. Üldse ei meeldi.

Reklaamipaus!


Head kraami peab jagama ja mis on veel parem, kui toredate noorte inimeste pildid toredates reklaamides :D Ülejäänud reklaamid leiab pildile klikkides.