laupäev, 30. juuni 2007

Royal pain

Positiivne laeng muusikast :)

Blog.tr.ee kalab

Mingil kummalisel põhjusel ei jõua minu postitused enam paar päeva automaatselt blog.tr.ee'sse. Pean ise neid käsitsi pingima ja siis jõuavad nad sinna kohale. Tüütu tegelikult... Näiteks minu eilne kella kolmene postitus jõudis lehele alles mõni minut tagasi peale käsitsi pingimist. Nimetage seda edevuseks või milleks iganes, aga mulle meeldib, kui postitused automaatselt blogipuusse jõuavad. Nii minu enda kui ka teiste omad. Kust mujalt inimesed siis endale uusi blogisid avastada saavad? Ainult iseendale kirjutamiseks on mul kodus kaustik olemas, blogi on siiski laiemale ringile lugemiseks. Kahtlustan, et ma pole ainuke, kes sellise probleemi otsas on, sest kolmapäeval, kui see probleem mul tekkis, lisandus üldse väga vähe uusi positusi blogipuusse... Loodan siiralt, et see on ajutine kasvuraskus ja varsti töötab kõik nii nagu vanasti.

maalapse rõõmud

Maasikad :) Suur kausitäis maasikaid :) Ja vaarikad :) Ja ema ütles, et herned on ka valmis :) Oi, kuidas mulle suvi meeldib! Tõmbangi nüüd päevitused selga ja kablutan aiamaale rüüsteretkele :)

/Edit kunagi õhtul --> mmm... pole midagi paremat kui oma käega võtta peenrast päikesesoe maasikas ja see suhu pista. Midagi veel magusamat on raske leida. Ja herned! Magusad ja mahlased, täpselt sellised nagu herned olema peavad. Ja pisike grillimine päikese käes keset rohetavat aiamaad... Mul pole piisavalt sõnu, et seda õndsust kirjeldada. Need paar päeva kodukandis on alati nagu minipuhkus minu jaoks. See siin on ja jääb minu koduks, seda ei muuda ka fakt, et minu praegune päris oma kodu on hoopis tallinnas. Ma tulen siia tagasi, ma luban. Kunagi kindlasti.

reede, 29. juuni 2007

2h veel

Ma ei suuda siin istuda!!!! Kondid suisa valutavad! Tahan minema! MINEMA!

Homme sõidan meie sekretäridega Tartu... Üks neist seletas, et nad veel ei tea, mis autoga nad lähevad, sest et tema auto on natuke logu ja kui üle saja sõita, siis hakkab värisema. Selle jutu peale hakkasin mina natuke värisema... Aga mis teha, ma ei taha tõesti praeguse ilmaga bussi-trammiga peale tööd Männikule sõita, seal kass kokku pakkida ja siis Baltijaama orienteeruda. Ja Tartust peaksin ka veel marsale jooksma, sest isa on tööl ja mulle ei tuleks keegi rongile vastu. Mugavaks olen muutunud, olen harjunud, et meheraasu mind tallinnas sõidutab. Aga no päriselt ka, kassiga on suht ebamugav ühistranspordi ilu, võlu ja valu nautida. Niigi pean pühapäeval omal käel rongilt Männikule minema. Ving-ving-ving, onju.

/Edit 16:01 --> Otsustasin sisetunnet kuulata ja lähen täna ikkagi rongiga Tartu. Nefka tuleb autoga vastu kah. Meel on lihtsalt nii kurb, et ei taha üksinda siin talnas istuda täna. Saatsin ju meheraasu täna Rootsimaale ära ja tuju läks vist temaga kaasa. Nuuks... kurb on :(

Nihkes ajaarvamine

Eile oli mul reede. Mis tähendab seda, et täna on üks täiesti üleliigne tööpäev kuidagi nädalasse juurde sattunud. Töötahe ja igasugune viitsimine puuduvad täielikult. Suisa füüsiliselt on piin siin laua taga istuda. Motoorne rahutus on kallal ja tahaks ringi liikuda, puhata ja mängida. Isegi internetis ei viitsi olla või msnis jutustada. Mõtted on mujal... Või olgem ausad, mõtted puuduvad. Vähemalt nädalavahetus on sisustatud - maasikad ja kassid :)

Aga meestest ei saa ma jätkuvalt üldse aru. Ühel hetkel vaatan, et no täitsa ongi see ja siis sekund hiljem pilgutan üllatunult silmi, et mida kuradit! Ja sekund peale seda tuleb uus laks ja ma tahaks kasutada Mädzu kuulsaid sõnu - Mismõttes nagu et ongi selline mees olemas? No ei saa olla ju! Eih, peamine, et igav ei ole ja juttu jätkuks kauemaks. Mis siis, et teema lähevad vahel nii kummaliseks, et ma tahaks end suisa näpistada ja reality checki teha. Hirm ära sõnuda või sinnasamusesse keerata on ikka päris kole...

Mädzu, ma lähen viskan natuke sõnnikut lauta ;)

neljapäev, 28. juuni 2007

Blogija enesetsensuur

Tsenseerivaid asjaolusid tuleb aina juurde. Jah, ma tean, et kui ma niimoodi netti oma jutte üles riputan, siis ma pean ka arvestama sellega, et võõrad neid loevad. Aga kui ma saan teada, et vot konkreetselt see või teine inimene lugemas käib, siis võtab natuke hoogu maha ja tooni vaiksemaks. Neid teemasid on niigi päris mitu, millest ma kirjutada ei saa või ei tohi või siis ajan mõistujuttu, millest enamus midagi aru ei saa. Blogist on üle käinud mitu-mitu tsensuuripuhangut ja minevikust on kadunud nii mõnigi post või lauserida. Nüüdseks olen leidnud iseendaga tasakaalu ja ei tõtta enam minevikku üle kammima. Tean niigi, mis seal olemas on. Ja mida pole. Ning lõppeks ei saa ma ju lõpmatuseni oma mõtteid tsenseerida. Lugejad teevad nagunii omad järeldused ja saavad minu sõnadest omamoodi aru. Seda ei saa ma kuidagi kontrollida.

Aga siiski... väike nõksatus käib ikka läbi, kui avastan, et vot... tema ka. Järgmine nõks käib läbi, kui avastan, et mitte ainult ei loe vaid kammib ka minevikku läbi. Seejärel kehitan rahulikult õlgu ja elan oma elu edasi. Lugege rahuga. Blogi on vaid pinnavirvendus minu maailmast. Paljud asjad ei jõua siia kunagi, enesetsensuur käib enne paksu musta markeriga üle. Nii et kui mõned minu kirjutised panevad kulmu kergitama ja kukalt sügama, siis mõelge parem, milline ma veel vabas keskkonnas olla võin ;)

Kassiomaniku rõõmud vol2.

Kass hakkas mul eile kodu ümber kujundama. Lohistas/lükkas oma liivakasti kööginurgast akna alla. Ja vannikardinale tehti alla äärde paar auku juurde - et noh kui tuleb kunagi soov kardin teistpidi üles riputada, siis on aasade jaoks augud juba olemas.
Ning uusi kombeid tekib suisa mitu tükki päevas. Viimane (ja kahtlemata üks tüütumaid) on see, et ta tuleb mulle öösel näkku magama. Ronib padjale ja lihtsalt keerab ennast mulle näopeale, ise nurrub ennastunustavalt. Täna öösel magaski poole kuuest saadik mul põsepeal. Vahepeal patsutas käpaga suud ja silmi ning nurrus edasi. Üldse on ta hakanud rohkem külje all magama mul, varemalt ikka hoidis voodiääre poole või magas koguni põrandal. Nüüd on aga padja kõrvale/peale endale koha leidnud.
Üks tüütu komme on tal veel - ta närib kõike ja koguaeg. Öösel ärkasin näiteks selle peale üles, et ta ronis mulle teki alla ja hakkas mu sõrmedega mängima. Uskuge - kui ikka kassipoeg oma üliteravad kihvad sulle pöidlasse virutab, siis äratab see vägagi põhjalikult üles.
Aga Christopheri haigutus on nii naljakas vaatepilt, et ma kohe spetsiaalselt valvan teda, kui ta peale uinakut üles ärkab. No vaadake ise, on ju ilus haigutus:

Tõsine vampiir-kass on mul :D

kolmapäev, 27. juuni 2007

Kassipoja omaniku rõõmud

Christopher areneb lausa minutitega. Uudishimu kasvab veel kiiremini. Erilised lemmikud on tal igasugu veeprotseduurid - kui nõusid pesen, siis istub kraanikausi kõrval; kui vannitoas nägu ja hambaid pesen, siis kükitab kraanikausis või võimleb vanniäärel ja katsub käpaga vett. Vahel üritab ka nina vee alla pista. Uus komme on minu õlal istumine. Või noh olgem täpsed - minu õlale hüppamine/ronimine. Hästi vahva on ju lehte lugeda või lilli kasta, kui üks hall karvapall oma 18ne küünega seljas maandub ja end kinni hoida üritab...

Ja ärgem unustagem uusi ja huvitavaid pättusi! Üleeile võttis mind kodus vastu hulk karvatuuste. Pikalt ei pidanudki otsima, et avastada paljaks kistud kassikujuke, mille õeraasu mulle Itaaliast tõi. Ei saanud siis Christopher midagi muud ohvriks valida, mul on kapipealne igast träna täis. Tema pidi ikka kõige kallima asja ära lõhkuma! Ning eile hommikul avastasin ärgates voodist oma karvase oranzi kinda. Sulgedeta mängupulk ja näritud mängupall on juba harjumuspärased hommikused külalised. Kutse mängule ;)

Eile äestas ta mul vannikardina ära - lõi küüned sisse enne, kui ma jõudsin selle üleski panna. Õnneks sain tüki alt ära lõigata, aga kahtlustan, et täna ootab mind vannitoas ribakardin...

Üldiselt on kass juba täitsa enda nägu ja iseloom on ka olemas. Hellik ja nurrumootor on ta 100%. Pätt ja kaabakas samuti :P Sööb kõike, ka sinihallitusjuustu. Ja üldse on üks 5+ kaaslane. Kui nüüd öistest äratustest ka lahti saaks ja laupäev-pühapäev lastaks hommikul kaua magada, siis võiks suisa rahul olla :)

Kuidas vanad eestlased jaanipäeval Tiduveres tuld tegid.













Tulemus: vanasõna "kus suitsu, seal tuld" ei vasta tõele. Suitsu oli, tuld polnud kuskil näha.

Jaanijutt (parem Hilja kui mitte kedagi.)

Tänavune jaanipäev möödus tõeliselt lõbusalt. Isegi Christopher lasi mul reede öösel ilusasti magada ja tuli pai nuruma alles kaheksa ajal hommikul. Ma tegin muidugi siis ka selle suure vea, et lülitasin telefoni sisse... 9:17:57 helises mu telefon ja meheraasu küsis uurivalt, et kas ma olen üleval. Minu uniselt ja pominal öeldud vastus "Nüüd olen" kutsus esile pisikese naeruturtsatuse :P Igatahes minu poolt saime minema poole üheteist ajal (no ma pidin ju veel pessu ka minema...) ja suundusime edasi Kuusikule. Sealt läksime Raplasse paraadi vaatama. Õigemini seda langevarjurite demo-hüpet, mis paraadi lõpus toimus. Fotoka jätsin ma loomulikult Kuusikule ja nii mul polegi ühtegi pilti teile näidata. Paraadil jälgis meie pisikest seltskonda üks KKK-mehike väga pingsalt, sest ühel noormehel oli kaasas raadiosaatja, millega maa pealt lennukis olijatega suheldakse ja sealt siis kuuldus pidevalt lennukite ja lennutorni omavahelist suhtlemist. Ju siis see tundus eriti kahtlane :P
Peale paraadi suundusime tagasi Kuusikule, kus minu kallis meheraasu demonstreeris oma uut varju mulle :) Ei tea, kas asi on nüüd minus või lihtsalt kokkusattumuses, aga ma olen kaks korda Kuusikul käinud ja mõlemal korral on keegi varuga alla tulnud. Seekord läks koguni nii õnneks, et varjur maandus metsas puu otsas. Keegi viga ei saanud ja ka vari saadi hiljem peaaegu tervelt kätte, ainult puu tuli maha saagida. Meheraasu varju ei saanudki korralikult pildile - see on kiirem kui varasem ja ma ei osanud õigesse kohta sihtida :P


Peale hüpet käisime poest läbi ja läksime Tiduverre. Vot seal oli lõbus :) Kui sinna jõudsime, siis leidsime eest neli noormeest, kes püüdsid vanade eestlaste kombel tuld teha - ilma tiku või välgumihklita. Päris humoorikas oli vaadata, kuidas nad seda üritasid - vibu, puupilpad, takk ja põhupallinöör olid peamised vahendid. Kaks tundi hiljem võeti akutrell appi. Tund peale seda pandi lõke tikuga põlema :D Nii palju siis vanadest eestlastest... (Tegin kohe eraldi postituse selle jaoks.)
Aga lõke oli meil ilus! Naabritele tegime pika puuga ära :) Meheraasu oli peapüromaan ja käis pidevalt lõkkesse uut materjali ladumas. Mehed ja tuli - fenomen, millest ma aru ei saa. Mis värk sellega on, et meestele nii jubedalt meeldib tuld teha ja näppida? Ürgsed instinktid löövad välja?

Ja võrkpalliplats pandi ka püsti. Väga käepäraste vahenditega, aga täitsa nagu päris sai. isegi võrkpalli mängiti seal natuke :P

Õhtu möödus süües, jutustades ja naerdes. Väga lahe seltskond oli, langevarjurid on päris muhedad tegelinskid. Üle lõkke ei hüpanud, sest lõke oli liiga suur. Niisama vaatasime tuld ja nautisime ilusat ilma. Magama kobisin ma kella ühe ajal, väsimus oli liiga suur, et kauem üleval istuda.
Hommikul läks uni juba kell kaheksa üle ja nii ma ärkasingi varakult üles. Kondasin niisama ringi ja klõpsisin pilte teha. Riburadamisi roomasid ka hilisemad pidutsejad välja, vidutasid silmi ja sõimasid liiga eredaks keeratud "tuld" :P Vees lahustatav aspiriin oli populaarne jook. Minul oli vägagi hea olla ja ei pidanud pead oiates kinni hoidma :) Kolasin hoopis koos meheraasuga maja ümber ringi. Hästi ilus koht oli, lausa loodud jaanipäeva pidamiseks.
Õhtu veetsin meheraasu pool - tema magas, mina istusin netis ja tegelesin piltidega. Installisin talle arvutisse eestikeelse msni kah :P Selle peale lubati mulle piiratud õigustega kasutaja teha, et ma rohkem lollusi teha ei saaks. Armas, kas pole?

Kokkuvõtlikult - väga vahva jaanipäev oli. Meheraasuga pikalt koosolemisega võin ma täitsa ära harjuda :) Tore on muidugi see, et ta sõidab reedel Rootsi ja tagasi tuleb alles 9ndal. Niuts :( Aga ma ei kurda, ma teadsin algusest peale, et suvel kuulub tema vaba aeg lendamisele (õigemini langemisele). Mina ootan talve, siis on ta saba ja sarvedega minu päralt :)

Minu kaisukassid :)


Vot selline kass on mul!

teisipäev, 26. juuni 2007

Minu uus ront :)

Ja ma saangi endale siit töölt arvuti koduseks kasutamiseks - Compaq ProLiant ML350T01. Suur ja vana ja noh, suuuuuur, aga ikkagi minu :) 18 + 18 + 9 giga ketast on sees, 1 giga mälu kah. Prose on PIII 866 MHz. Päris normaalne koduseks kasutamiseks. Ainult, et driverite otsimine saab lõbus olema... Ja sellel pole usb-pesa, mis tähendab, et mind ootab ees poeskäik, et muretseda usbi-kaart endale. Aga ikkagi - jippii :)

Lammas!

Teeb ikka tigedaks küll, kui ühe mõttetu tibina pärast tervel majal hotmaili ligipääs kinni keeratakse. No krt, kui tuhm saab üks eit olla, et hakkab klientide nina all web-messengeris jutustama ja kliente ignoreerima? Mingigi tööalane viisakus ja püüdlikkus võiks ikka olemas olla, kui sinu töökoht asub keset müügisaali ja on kõigile näha nagu peopeal. Aga tundub, et mõni arvab, et temale ei kehtigi üldised reeglid ja eeskirjad. Ja sellise lamba pärast on nüüd kõigil hotmail keelatud asjade nimekirjas! Suur aitäh talle.

esmaspäev, 25. juuni 2007

suure bossu sünnipäev

Keset tööpäeva joomine ei kõlba ikka mitte kusagile. Pea sumiseb, mõtted vilavad ringi, uni tikub peale ja üleüldse ei taha tööd teha. Asi seegi, et süüa sai, seega täna õhtul ei pea kodus kokkama hakkama. Kõht on head-paremat täis :) Ja kohe päriselt head ja paremat, sest need pakutavad suupisted olid ikka väga head. Ainult, et nüüd on unine olla...

Minu kolm kiiksu

Kuduv koeraomanik alustas ja Elsa andis teatepulga mulle edasi - blogimäng "Kolm kiiksu."

Ülesandeks anti üles kirjutada enda kolm kiiksu:
========================
Pane kirja mõni oma naljakamatest või veidramatest kiiksudest, mida julged teistega jagada
1) kokkamises nt
2) majapidamises
3) muu vaba teema

Mõtle, kellele võiks teatepulga edasi anda:)
========================

Mul neid kiikse jagub, aga jäädes ülesande piiridesse, siis...

1) Sool - see on asi, mille ma krooniliselt ära unustan. Kui ema mulle telefonis pitsataigna retsepti ette luges, siis isa hõikas teisest toast vahele, et ütle talle kindlasti, et soola tuleb panna! Kui retseptis pole kirjas, siis on väga suur töenäosus, et sool jääb lisamata või tuleb mulle meelde kokkamise lõppfaasis. Kummalisel kombel ei unune sool praadimise juures, aga näiteks magedaid keedukartuleid ja makarone olen söönud rohkem kui meenutada tahaks. Ja küpsetamise puhul kuskil 95% juhtudel jääb sool lisamata, kui see just mul täpselt nina all ei istu. Isegi retseptis olev sool kipub vahel ununema... (Kui ema mulle minu palvel kodusest kokaraamatust mõne retsepti meilile saadab, siis ta kirjutab senimaani soola suurte tähtedega...)

2) Koristamine - ma olen võimeline elama nädalaid täielikus segaduses, aga kui hoog peale tuleb, siis võin kasvõi kaks tundi käpuli maas esikupõrandalt musti kriipse maha kraapida või köögis kapiuksi pesta. Kui mul koristamise hoog peale tuleb, siis käib see ikka nii kapitaalselt, et isegi kapiküljed tõmban lapiga üle. Koristades korjan kõigepealt kõik asjad, millest jõud üle käib, diivani peale hunnikusse ja siis hakkan vaikselt ühest nurgast pihta ja liigun süstemaatiliselt üle terve toa. Karbid, sahtlid, kapiriiulid - kõik kallan tühjaks ja sätin uuesti. Koristamine on tegevus, mis parimatel päevadel võtab terve päeva ja tüki õhtut ka otsa.
(Ja lisaks võin öelda, et nagu Kuduval koeraomanikul nii ka minul peab vetsupaber jooksma alati altpoolt. Ka külas kipun vahel rulli hoidjas ümber pöörama.)

3) Kassid. Suured, väikesed, keskmist kasvu. Karvased ja siledad, eriti karvased. Elus, paberil, telekas. Karvase mänguloomana, pisikese kujukesena. (Neid viimaseid võib mulle alati reisilt kingitusena kaasa tuua...) Kaelaketi ripatsina, käekella taustana. Särgil pildina, ekraanil taustana. Lühidalt - kassid. Do I need to say more?

Järgmisena võiksid oma varjatud poole päevavalgele ja kõigile arvustamiseks rebida Mädzu, V ja Tirtsikas.

pühapäev, 24. juuni 2007

sinine liblikas


2 x kass pildis + 1 pall


Sulps :)


Kilekotirõõmud on avastatud.


Vot selline näeb välja kassidele mõeldud stressipall :P

Jaanipäeval laudas...


laupäev, 23. juuni 2007

Kaerajaan ja meheraasu :)

Reeded v6iksid koguaeg lühendatud olla. Ülim6nus oli juba kell pool kolm kodus olla, sellega v6iks täitsa ära harjuda :) J6udsin täna kodus nagu tavaliselt lehed läbi lugeda, kassiga mängida ja meheraasut ahistada. Aga peale selle sain ka r6dul päikest v6tta ja vannitoa ukselt koorisin ühelt poolt värvi maha. Ning emaga pidasin pika telefonik6ne ka maha. Produktiivne päev:)
Homme tuleb ilmselt ka üsnagi omapärane päev. Hommikul korjab meheraasu mind üles ja me lähme Kuusikule, kus ta special minu pärast teeb ühe hüppe, sest ma tahan tema uut varju lendamas näha. (Ma pidin tükk aega nuruma enne kui tal minust kahju hakkas... Oi kui tige ma olen, kui ilm alt veab!) V6ib-olla lähme ka Raplasse paraadi vaatama, oleneb kuidas ajaliselt j6uame. Ja 6htul tuleb pidu Tiduveres. Ootan huviga.
Ja tegelikult tahtsin seda ka öelda, et mu meheraasu on puhas pärl! Haruldane leid, kes ei suitseta, armastab kasse (vähemalt minu oma) ja lisaks k6igele suudab üle elada tädi Irma marulise külaskäigu. Kullatükk!

Aga ma lähen nüüd kassi eest peitu - tal on närimishoog peal ja ta käis mind just tagumikust hammustamas.
L6busat jaanipäeva k6igile :)

reede, 22. juuni 2007

Nonii-nonii-noniii :)

Esiteks - eestikeelne msn messenger on ikka väääääga naljakas. Online olek on näiteks eestikeeli Võrgus. Muidugi nudge saatmine on tõlkes "Müksasite kontakti." Ning kui minna hiirega kontakti nimele ja oodata kuni see kollane kastike ilmub, siis seal on kirjas "Paremklõpsake selle kontaktiga suhtlemiseks." Kas eesti keeles on päriselt olemas tegusõna "paremklõpsama"?  Ja arvake ära, mis asjad on kõllid :D Nalja nabani ja üle selle :P

Aga ega ma tegelikult ei tahtnudki sellest kirjutada... Palju tähtsam asi mõlgub meeles :P Eile jõudis minu kullakallis imearmas Sõsarmadu mulle külla! Jippiii :) Ega ma seda enne ei uskunud, kui bussipeatuses tema säravat naeratust nägin ;) Õhtu möödus muffinite, pasta Bolognese ja veini saatel. Häääästi vahva oli. Mädzu möllas pool õhtut Christopheriga nagu enamus külalisi tegema kipub. (Ongi mul hea rahulik öösel, kui kass ära väsitatakse :P) Kummaline on see, et me oleme mõlemad kuidagi maha rahunenud ja tagasi tõmmanud oma teravat keelt. Vanus hakkab mõjuma? Igatahes õhtu jututeemad olid sellised, mida me vist tavaliselt polegi eriti arutanud... Nojah, olgem ausad, ega varem polnud nagu erilist põhjust nende arutamiseks kah :P Aga ikkagi oli kummaline vaadata, kuidas vanusega koos tulevad teised soovid ja mõtted. Hoopis teised asjad on tähtsaks saanud. Aga vähemalt areneme me koos ja seega on alati keegi, kellega neist rääkida :)

Järgmine kohting toimub juba Mädzu uues ja armsas pesakeses :) Sõsarmadu, kas haaran külmkapist jäätise kaasa? :P

neljapäev, 21. juuni 2007

Mental note to self:

Osta aspiriini homseks. Ja kartulikrõpsu. Ja vinnutatud liha. Ja aspiriini. Ja vett. Ja igaks juhuks veel aspiriini. Mädzu tuleb täna õhtul külla.

Windows Live Writer Beta 2

Eile märkasin Bloggeris oma Dashboardil vana uudist selle kohta, et välja on lastud selline asi nagu Windows Live Writer Beta, millega saab mugavalt otse arvutist (ilma blogger.com lehele logimiseta) blogi kirjutada. Kuna mind jubedamal kombel ärritab see, et ma pean iga kord oma kasutajatunnuse ja parooli sisse trükkima, kui blogida tahan, siis otsustasin, et prooviks siis selle uue imeviguri järgi. Kunagi olen ka proovinud bloggeri lisa MS Wordile, aga see oli üsnagi mõttetu vidin ja kadus mu arvutist sama kiirelt kui sinna tuli. See-eest Live Writer tundub olevat vägagi asjalik asi. Siin saab lisada isegi label'eid oma postitustele! Ja blogi kujunduse laeb ta endale alla ja kirjutades näeb oma postitust täpselt nii nagu ta päriselt lehel ka olema hakkab. Linke saab lisada ja ilusasti linnukesega märkida, kas tahad, et leht avaneks uuel lehel. Selle võiks ka blogger endale lisada. Kirjutades saab pooliku postituse salvestada enda arvutisse draftina ja see ilmub akna paremas servas lingina. (Kuigi peale seda, kui blogger hakkas automaatselt poolikuid postitusi salvestama, on natuke tüütu siin seda ise käsitsi teha.) Rohkem pole hetkel jõudnud uuridagi :P

Ainuke halb asi on see, et pilte ei saa bloggerisse siitkaudu lisada, aga see pidavat tulevikus ka korda tehtama. Foorumitest leian ka kurtmist selle üle, et programm sööb arvutil mälu ära, aga mina pole sellega õnneks veel kokku puutunud. Minul möllab F-secure arhiividega lihtsalt pool päeva :P

Nii et kokkuvõtlikult - mina olen rahul :) Hea on ilma netti ronimata blogida.

 

Ja alla saab selle vidina laadida siit: http://download.microsoft.com/download/1/e/c/1ecbf3be-298b-467c-84d8-6f86f01478d7/EN-IN/Install_WLWriter.exe

(Nimelt ei ole väljaspool USA'd võimalik seda ilusasti tõmmata Windows Live lehelt.)

Katkendlikud mõtted

Mina enam ilmateadet ei usu. Kus on tänaseks lubatud 22 kraadi sooja? Krt, mul külmuvad varsti varbad küljest ära! See ei ole suvi ju! Ok, ma saan aru jah, et jaanipäev on kohe ja siis ei saagi ju ilus ilm olla, aga ikkagi... Soojem võiks olla.

Aga eile olin ma tige. Esiteks meheraasu peale, teiseks maniakaalse ülemise naabri peale, kes tubli 2+ tundi tolmuimejaga mööda põrandat kündis, tehes vahele ainult mõne üksiku 10-minutise pausi. No mida on nii pikalt 1-toalises korteris imeda? Ma tahaks kohe päris tõsiselt seda teada.

Üleüldse on mul praegu kõht jubedamal kombel tühi. Unustasin muidugi pangakaardi koju ja nii peangi nüüd käppa imema. Raha pole = süüa ei saa :( Mina ja minu olematu mälu...

Kolm tundi veel ja siis saan kullakalli Mädzuga kokku :) On mida oodata... Ja homme on üldse lühendatud tööpäev ning ülehomme on jaanipäev :) Jeppiii!

Ning vaikselt peaksin vist mõtlema hakkama, mida ma Aleksei pulma selga-jalga panen. Õe riidekappi tuleb revideerida... Enda oma olen juba kriitilise pilguga üle vaadanud ja tean, mida seal on ja mida mitte. Kahtlustan, et seal kultuurimajas on pigem jahe kui palav (vähemalt minusuguse külmavarese jaoks) ja seega väga õhukeselt end riidesse panna ei saa. Olgu, ma tean, et sinna on veel kolm nädalat aega, aga ikkagi... Väga viimase minuti peale ei taha ka seda jätta.

Üldse olen ma praegu suhteliselt juhe ja millelegi keskendumine nõuab tõsist pingutust. Sellest ka niisugune hüplik ja segane postitus. Ma lähen nüüd maja peale süüa otsima :P

kolmapäev, 20. juuni 2007

Meeste ajaarvamine

"Korraks" on väga suhteline ajaühik. "Natuke" on väga vabalt t6lgendatav hulk.

Kassi vägiteod

Täna hommikul avastasin oma suureks rõõmuks, et kassiraisk on mu ainukestel suvekingadel rihma katki närinud. Oh seda rõõmu, onju? Eriti tore oli see, et ma pidin siis ju riideid vahetama hakkama (sest seljas olnud riided ei oleks sobinud teiste jalanõudega)  ja jäin tänu sellele bussist maha ja tööle 10 minutit hiljaks. Jalanõude kapp liikus ostunimekirjas mitu kohta ülespoole.

Vaikne periood blogimise rindel

Blogimine on viimasel ajal muutunud tegevuseks, millega ma eriti kokku ei jõua puutuda. Pikad postitused on unistus, millest hakkan vaikselt loobuma. Põhjus? Väga lihtne - ma saan ainult tööl arvutit kasutada. Tööajast aga ei jõua eriti pikalt kirjutada, sest see nõuab omaette keskendumist ja seda ma tööl teha ei jõua. Lisaks on praegu Peeter ka puhkusel, seega on tööd tavapärasest rohkem ja aega veelgi vähem. Tunnen tõsiselt puudust võimalusest õhtul rahulikult arvuti taga istuda ja kirjutada. Msni ja muu sellise puudumisega olen ära harjunud, aga kirjutamine on asi ilma milleta ma hästi ei oska (ega tahagi) olla. Kurb.

teisipäev, 19. juuni 2007

Hull murdja


ohjah, more good news

Aina paremaks läheb. Kõigepealt roosiline uudis ja nüüd siis uus laks? Ok, vähemalt pole tegemist sellega, mida ma kartsin, aga netist loetu põhjal palju puudu ei jää. Miks mina?

Õnne valem

Vahel on õnneks ka palju vaja, aga see kõik on seda väärt. Kogu ootamist, kõiki pettumusi ja valearvestusi. Igat senti ja pisarat. Kõike. Sest pole midagi paremat kui pikutada õhtul oma kodus oma voodis, kuulata raadiot ja tunda äkitselt, et see ongi see - just sel hetkel, siin ja praegu olen ma õnnelik.

esmaspäev, 18. juuni 2007

ma ei ole rase, ma olen lihtsalt paks.

Teadmiseks kõigile suurtele, väikestele ja keskmistele televaatajatele - ma ei ole rase. Isegi mitte natukene ei ole. Ja ma ei plaani ka niipea rasedaks jääda, kui Durex vähegi oma lubadusi peab. Nii et palun lõpetage need tobedad nalja teemal "Mutt & väikeste jalgade müdin". Mulle piisab kassist ja tema müdistamisest.

Mõista-mõista, mis see on.

Teate kui kõrini mul on vihjemängudest. Kui midagi küsida tahate, siis küsige, aga see ümber kuuma pudrukausi tantsimine väsitab. Jah, ma tean küll, mida minust tahetakse, aga ma nimme ei ütle seda. Nimme! Lihtsalt niisama vihjete peale ma ei reageeri. Tulge küsige otse - annan ka ausa vastuse. Aga niimoodi "ma tean, mis sa tegid eelmisel suvel..." stiilis vihjeid jagades ei saavuta te midagi. Ja no kui te nagunii teate, siis milleks üldse lolli mängida? Ma olen piisavalt külmavereline, et suudan selle peale rahulikuks jääda. Ma ei anna teile rohkem ainest närimiseks kui teil niigi juba on ;)

reede, 15. juuni 2007

Kui teile tuleb Männiku Maximas vastu vene keelt k6nelev noormees, kellel on vaatamata suht hilisele 6htutunnile ja hämarale poele ees uhked päikseprillid ja seljas Armani kirjadega T-särk, siis mis on teie esimene m6te?

T6stke ausalt käsi, kes EI m6elnud aprilli l6pus toimunud märatsemisele ja poodide rüüstamisele :D T6eline "ahhaa" moment.

Neljakesi koos läbi elu*


*Teeme nii, eksole?

$€@#"%¤!

No sa krdi krdi krt! No ei saanud tänane päev ilusasti rahulikult kulgeda! Oli vaja, no oli vaja onju! Vakkadivakk ma ütlen. Welcome peavalu, bye-bye hingerahu. Jooksen nagu orav rattas ja vahepeal peksan pead vastu seina, kui enam ei oska. Täna ei ole minu päev, kohe üldse ei ole.

*

Ning juba terve nädala on mul kestnud selline mõnus peavalune olek. Otseselt ei valuta, aga kuskil kuklas on koguaeg pisike tuikamine. Vot mida muremõtted teha võivad.

Puhkusest toibumine on ametlikult läbi.

Nonih, tänase hommiku jooksul esimene kord, kui korralikult arvuti taha istuda olen saanud ja oma asju ka natuke vaadata. Töö-töö-töö. Juhe on juba sõlmes, sest öösel jäi und vajaka ja nüüd aju ei funktsioneeri normaalselt. Peeter on puhkusel ja Olev läks ka juba tänaseks minema... See tähendab, et nüüd hoiame kõik koos hinge kinni ja palvetame usinalt, et mitte midagi hullu katki ei läheks siin. Sest muidu on paanika-jaanika-moonika. Ja kellel seda veel vaja on, eksole?

neljapäev, 14. juuni 2007

hüüdja hääl kõrbes

Mulle ei meeldi, et elu ebaõiglane on. Jah, ma tean, et keegi pole öelnudki, et see peaks õiglane olema, aga ikkagi... Miks on nii, et headele inimestele tehakse liiga aga n-ö pahasid hoitakse nagu sitta pilpa peal? Kust võtavad inimesed õiguse teha haiget neile, keda tegelikult peaks hoidma ja omaks pidama? Miks õigustatakse õigustamatut ja surutakse teisitimõtlejad maha? Miks?

Ma ei saa, täna jälle rabas mind see ebaõiglus ja lauslollus, mis minu lähikonda kuuluvate inimeste elus oma pesa on teinud. Tahaks aidata, aga ei saa... Saan ainult toetada ja ära kuulata. Ja häbeneda iseenda kunagist rumalust ja pimedust. Aega tagasi ei keera. Aga igast kogemusest on midagi õppida. Loodetavasti oskan tänu sellele paremini toeks olla... Muud ma ju teha ei saa.

Kass lisanditega

Christopheril oli eile töine päev. Ta suutis välgukiirusel hüpata vetsupotti just siis, kui ma kallasin sinna kanamarinaadi ja vee peale lasin ehk siis ta sai üleni märjaks ja marinaadiseks. Siis suutis ta sättida end diivani alla täpselt sel hetkel, kui ma tükkideks võetud diivani uuesti kokku panin.* Õnn, et ta nii pisike on ja seega haiget ei saanud. Lisaks arvas ta, et koeradelt on nii mõndagi huvitavat üle võtta ehk siis me mängisime mängu, kus mina loopisin palli ja tema tõi selle mulle tagasi. Ning ta jätkas üleeile õhtul pihta hakanud kommet tassida mulle voodisse seda sulgedega tokki, et ma temaga mängiksin. Väga kahtlane kass...

* Muideks on vägagi võimalik oma toa muljet 100% muuta isegi siis, kui sul on täpselt kolm mööblieset ja sa neist kahte ümber paigutad :P

kolmapäev, 13. juuni 2007

kaks karvakera sõbralikult koos


metsikus looduses


Elu esimene ühistu aastakoosolek :)

Sattusin eile juhuslikult oma maja ühistu aastakoosolekule. Omaette kogemus oli. Nimelt toimus koosolek vene keeles. Mutikesed seletasid midagi hirmus kõvasti ja mina vahtisin tuhmi näoga pealt. No ei oska ma seda keelt nii hästi, et suudaksin jälgida kiirelt ja emotsionaalselt seletavaid venelasi. Õnneks selgus mingi hetk, et ühistu esinaine on eestlane ja et kohal on veel üks eestlasest noor naine. Pugesin neile külje alla ja nemad siis seletasid/tõlkisid mulle lühidalt, mida arutatakse. Põhimõtteliselt käis kõige suurem kaklus selle üle, et koristaja palka tuleb tõsta, sest praeguse 1600 krooni eest ei ole keegi nõus seda tööd tegema. Aga paar mutikest polnud nõus sellega, et tõsta palka 2500 kroonini. Ja nii nad seal kisasid. Lõpuks ikkagi otsustati, et palk tõuseb ja asi vask. Minu jaoks tähendab see 26-kroonist üüritõusu. Väike raha ju tegelikult selle eest, et koridorid ja majaesine oleks korras. Aga kisa oli rohkem kui rubla eest :P
Pärast jäin veel nende kahe eestlasega jutustama ja sain näiteks teada, et keldrist pole mul mõtet unistada, sest keldribokse pole enam olemas. Seda ei suutnudki välja pinnida, mis seal siis praegu on... Ja tore info oli ka see, et minu trepikojas teisel korrusel elab narkomaan. Vahva. Samas on meil tore esinaine. Ma nimelt saan oma puuriidast lahti - ta viib selle suvilasse kütmiseks :) Väga meeldiv areng. Üldiselt huvitav ja omamoodi õhtupoolik oli, informatiivne samuti. Uuesti juba järgmine aasta.

teisipäev, 12. juuni 2007

jaan

Niih, jaanipäev on paigas. Tiduverre lähen oma meheraasuga. Jälle üks asi kaelast ära :)

esmaspäev, 11. juuni 2007

Teate, kui kergesti v6ib tekkida paanika? Kui kiiresti haarab see sind tervenisti endasse, lööb südamerütmi segi ja halvab m6tlemisv6ime. Hirm. Verdtarretav hirm. Tahtmine silmad kinni pigistada ja teha nägu, et k6ik on korras. Soov pead raputada ja endale kinnitada - see pole v6imalik. Mitte minuga. Mitte nüüd. Killuke kainet m6istust üritab lohutada. Otsib teisi p6hjendusi, üksk6ik kui ebaloogilised need on. Aga hirm on alles. Sööb end üha sügavamale. Paaniline hirm.

Ei, ärge küsige. Ma ei räägi. Ja loodan, et polegi midagi rääkida. Lootke koos minuga.

puhkusest toibumine

Peale puhkust ei tohi kohe suure hooga tööd tegema hakata. Tulemuseks on peavalu ja ülim hajameelsus. Näiteks suutsin ma oma kammi kuhugi maha poetada... Koos juuksekummiga. Kuhu - sellest pole mul õrna aimugi. Osav.

Kohe saab õnneks tööpäev läbi.

Christopheriga


Enne laupäevast matka.

Sirge nägu (üks väheseid...)

pühapäev, 10. juuni 2007

Magus nagu maasikmari

Ma sain esimesed maasikad aiamaalt! Oi kui magusad olid... Suisa sulasid suus :) Suvi on ametlikult avatud!

laupäev, 9. juuni 2007

Kadri sünnipäev :)

Tänane päev oli hüpersuper vahva :) Võiks suisa öelda, et äge :P (Kes teab, see saab aru... :P)
Aga lühike kokkuvõte:
1. Kõigepealt oli matk Taevaskojas


2. Siis oli grill ja suurem päevitamine ehk siis kaamerakeeld


3. Ja siis tulid õhupallid, tort ja küünalde puhumine ning natuke kihisevat kah :)


Võib-olla kunagi hiljem tuleb ka pikem ülevaade... Enne on vaja kirjutada puhkuse teisest nädalast, kassidest ja mitmest muust asjast. Töine nädal tõotab tulla :P

Lühidalt ja kiirelt

Ma luban, et hiljemalt esmaspäeval (või no teisipäeval...) kirjutan pikemalt ka puhkuse teisest nädalast. Hetkel ma ausalt ei jõua. No lihtsalt ei suuda puhkuse ajal sundida end pikemalt blogima. Lühidalt ütlen vaid mõned pidepunktid:
* Kummaline on kuulata teise inimese suust täpselt neid samu mõtteid, kõhkluseid ja tundeid, mis ennastki valdavad viimasel ajal. Kas tõesti mängib vanus sellist rolli, et hirmud ja kaalutlused samad on?
* Estril ja Mardil on tõeliselt kaunis kodu. No kohe päriselt ka!
* Jeeee, ma nägin üle mitme kuu jälle täiesti juhuslikult Vopsut! Niiiiii nummi :) Ja pärast nägin veel Vopsu südamedaami ka teist korda ühe päeva jooksul. Armas :)
* Pudel shampust ja suured tugevad kallid Nefkale! Ma olen rohkem sillas kui enda keskkooli lõpu puhul :P
* Homme (ehk siis laupäev) saab olema üks põnev päev - üllatus-sünnipäev Kadrile :)

Ja ma lähengi nüüd tuttu, sest homseks tuleb jõudu varuda ;)

reede, 8. juuni 2007

34's koht :)

Ohhooo, ma olen blog.tr.ee top 100's 34ndal kohal. Päris hea tulemus :) Ma olen üllatuslikult eespool näiteks Epust, mis on minu jaoks siiras hämming.
Tore on olla blog.tr.ee top10 naisblogijate hulgas ja mahtuda ka top 100'sse. Näib, et ma siiski ei kirjuta ainult iseendale ja oma sõpradele...

sweet :)

Mul on ikka nii nummi meheraas :) Ja nii kohusetundlik ja sõnakuulelik :P Ning lisaks sellele tuleb ta mulle pühapäeval rongile vastu! Nii et vähem kui kolm päeva ja ma näen teda jälle :)

neljapäev, 7. juuni 2007

Tsipa sombi

Kui seni on räägitud reidi kohta, et rate ei ole elu, siis mina tahaks mõnele inimesele öelda, et ega orkut ka tegelikult päris elu pole. Aga vot ma ei saa seda öelda! Ei saa just sellepärast, et leidub inimene, kelle jaoks orkut ongi see päris ja kes on mind suurest vihast (hirmust?) ära blokkinud. Msnist sain juba mitu kuud tagasi bloki ja ka see oli minu jaoks suur ehmatus. Aga täna avastasin, et ma ei saa talle ka enam orkutis teateid saata. Ma olen ignore-listi pandud! Ausalt, ma olen shokis, ilmselt rohkemgi kui asi väärt on. Aga no saage aru, ma kunagi pidasin teda oma sõbraks! Ja nüüd... nüüd on terve meie seltskond minema visatud nagu koidest näritud villane sokk. Kõige nunnum on see, et ta vist tõesti kardab mind ja minu sõnavõtte, sest hoolimata minu blokkimisest on ta mul fan-listis ilusasti alles. Loogiline, kas pole?
Ja ma tean, et siin niimoodi kirjutamine on tegelikult jabur, sest ega tema seda ju ei loe ja teisi see eriti ei liiguta, aga... kus mujal ma enda ehmatust ja hämmingut välja elada saan? Jah, ma võiksin talle helistada, aga mis kasu sellest oleks? Kahtlen, kas minu kõne üldse vastu võetaks. Ja ega ausalt ma ei tunne ka enam erilist vajadust selle inimesega suhelda, sest väiklased inimesed kipuvad mind pigem väsitama. Ainult ühest on mul kahju - tema poiss-sõbrast. Ei ole ju normaalne, kui talle dikteeritakse, kes tema sõbrad võivad olla ja ebasobivad isikud visatakse ise orkutist ja msnist minema. Kurb, kui toredad inimesed lasevad enda elu niimoodi kontrollida. Kas tõesti suhe peabki selliselt käima?
Ei, mina lähen nüüd aiamaale rohima ja oma valget tagumenti pruunistama. Päris mõnus oli Rootsis ilma internetita olla...

kolmapäev, 6. juuni 2007

kaks kassi ehk tants aurukatla ümber


Meespeaosatäitja

Vaatamata sellele, et mul oli suhteliselt igav seal Rootsis, pean ausalt tunnistama, et see oli fantastiline aeg. Kes vähegi armunud on olnud, see teab, et on maailma parim õhtul uinudes viimasena oma kallile head ööd soovida ja hommikul esimesena tema unist naeratust näha. Ja võimalus seda maailma armsaimat naeratust tervelt nädal aega jutti 24/7 nautida - see muudab ka neli päeva udu & vihma mõnusaks olemiseks.
Maitea, ma olen siin päris tükk aega istunud ja säranud, aga ühtegi sõna ei suuda kirja panna. Otsisin sõnu, et kirjutada koosoldud nädalast ja tehtud asjadest, aga see tunne mu sees on liiga suur, et miskit sõnadesse panna. Ta on lihtsalt niiiiiiii kõige-kõigem, et sõnadest jääb väheks.
Ning mul on kõigele vaatamata hea meel, et leidsin laupäeval endas julguse teha ja öelda seda, mida juba tükimat aega olen endas kandnud. Mis siis, et reaktsioon polnud selline nagu oleksin lootnud, minu süda on ikkagi rahul - sain selle endast välja. Ja pealegi - hilisemad sõnad "sa tead ju küll..." ütlesid oma iseenesest mõistetava tooniga rohkemgi kui konkreetsed sõnad ise oleksid suutnud edasi anda.
Eih, ilus nädal oli. Tahaks tagasi... mitte niivõrd Gryttjomi vaid just meheraasu kõrvale. Igatsus kriibib sees... Hämmastavalt kiirelt harjusin sellega, et sain teda iga hommik kallistada ja õhtuti koos raamatut lugeda või juttu rääkida. (Muideks, raamatu ettelugemine võib olla vägagi mõnus tegevus...) Koos oli tore ja omapärane, viimast tänu välistele mõjutustele nagu tubane jaotus, seltskond ja päevased kohustuslikud tegevused. 5 päeva veel ja siis ma näen teda jälle. Seni saan mõnusalt muheledes ja õnnelikult särades meenutada möödunud nädalat :)

teisipäev, 5. juuni 2007

Kuhu tõttad?

Vana mees tahab koju

Loojang



Tagasitee koju


Natuke arhitektuuri ja ajalugu ka :)


Sellised vareste poolt asustatud surnud saared asuvad umbes kahe tunni kaugusel Stockholmist. Väga võigas ja kõhe vaatepilt.


Ja saar lähemalt ka.

Gryttjom pildis


Vasakult loe: minu meheraas, CV ja Rink ehk täisvarustuses teel lennukisse.


See kõige-kõigem :)


Udune jalutuskäik.


Minu varjupaik nädal aega. Siin toas veetsin ma pikki tunde sudokusid lahendades, raamatut lugedes ja mobiilis freecelli mängides. Põnev oli, aga ilm oli olematu ja vihmaga ikka väljas ei konda.


Tierpi kirikuaias on selline pisike voolava veega nurgake, kuhu inimesed saavad oma lähedastele lilli tuua. Hästi armas ja rahulik oli seal istuda ja vett jälgida.


Reedel esimene hüpe peale nelja udust päeva. Lõpuks ometi läks taevas selgeks.

emotsionaalne Rootsimaa ;)

Nonii... Pildid vaadatud, muljed vahetatud ja uni üle läinud - nüüd võib natuke kirjutada ka. Peamistest meeleoludest saite aimu ka minu lühikestest mobiilsetest postidest, pikemalt ei viitsinud gprs-i arvet endale teha. (Vahemärkusena mainiks, et minu äraolekul on õepojad klaviatuuri mingit kleepuvat ollust täis ajanud ja üleüldse on trükkimine meelest läinud...) Aga... Üldiselt oli tore nädal. Laevasõit on tegevus, mis on tore täpselt nii kaua kuni peab magama minema. No ei istu mulle see laevas magamine, kohe üldse ei istu. Laupäeva öö möödus mul paaritunnise unega ja pika-pika kondamisega mööda laeva. Diskoteegist kostuv tümps tegi minu jaoks magamise võimatuks. Isegi joodud alkohol ei olnud abiks... aga ega see Caipiroska on ka suhteliselt lahja märjuke - vist 14 kraadi ainult.

Siinkohal peaksin vist ausalt ära rääkima, kuidas ma seda jooki üldse mekkida sain... Nimelt oli seal reisil peale minu ja mu meheraasu veel isand Rink ja proua CV. CV nokkis ja noris usinalt Ringi kallal ja kuna ka mina pole väga suu peale kukkunud, siis lõin natuke kaasa kah. Igatahes kuidagi läks teema sellele, et Rink olevat lubanud meile välja teha laeval. Mina siis lõõpisin kaasa, et ma siis telliks selle Caipiroska kui juba tellimiseks läheb. (No ausalt, ma tegin nalja ju!) Igatahes õhtul tuli isand Rink poest ja võttis esimese asjana eelpool mainitud pudeli kotist välja ning pistis selle mulle pihku. Minu imestunud pilgu peale seletas Cv kõrvalt, et Rink olevat esimese asjana poes selle joogi üles otsinud, korvi pannud ja teatanud, et nüüd võib edasi vaadata. Mnjah... ma võtsin peale seda mõneks ajaks natuke tooni allapoole :P

Näib, et tooni alandamine mõjus positiivselt, sest just Rink oli see, kes teatas mulle, et minust tuleb hea naine :D Ja temalt sain ma kiita ka selle eest, et oma meheraasule süüa tegin - ma pidavat ikka hea naine olema :P Muidugi muretses ta pidevalt meie seksielu pärast - teisipäeval näiteks olevat ta õhtul mööda laagrit käinud ja pidevalt CV'le raporteerinud, et niih, majas neid pole, köögis neid pole, ei tea kas nad läksid sauna seksima nüüd? (Oh neid mõrvarlikke pilke, mis toas lendasid, kui CV seda mulle rääkis :P) Tuppa tulles käisid pidevalt kommentaarid stiilis "kas ma sattusin piinlikule momendile" ja muud sedasorti geniaalsused. Ära tüütas lõpuks... kuigi naljakas oli ka vaadata, kuidas selline asi teisi inimesi painata võib :P

Ma tegelikult suutsin vist Rinki natuke solvata ka, kui liitusin CV norimisega Ringi kõhulihaste teemal. Selle tulemusena ei võetud enam minu nähes õhtul riidest lahti, noormees läks koguaeg riietega magama ja alles pimedas toas võttis püksid ja särgi seljast. Eks mul ole natuke häbi ka - ma ju tegelikult isegi mitte ei vaadanud, kas ja kui head kõhulihased tal on... Ses suhtes, et ma ju ei vahi niimoodi oma meheraasu silme all teisi poolpaljaid mehi. Aga vähemalt ma julgen väita, et ega tal miskit häbeneda poleks, üsnagi heas vormis tundus poiss olevat. Ainult et jah, seda ma talle ju enam öelda ei saa ja kahju on selleks korraks juba tehtud. Shame on me...

Siiski kogu reisi vaieldamatu tipphetk oli see, kui mulle teatati südantlõhestava häälega "You're beautiful... Don't leave! Stay with us!" Eriti kui arvestada, et ütlejaks oli purjus ja alasti rootslane saunalaval :D Aga see oli lihtsalt nii armas, et ma pidin selle siia kirja panema :) Ja päris muhe oli kätelda verandapiirdel istuva alasti rootslasega, kes muideks nägi välja nagu pesuehtne mets-jeesus. Laupäevane saun oli ikka eriliselt lahe elamus :)

Pühapäeval olin ma muidugi nii tubli, et tagasi Stockholmi sõites ei lugenud ma kaarti korralikult ja selle tulemusena saime ligi 20 kilomeetrit mööda kiirteed väga vales suunas sõita. Meheraasu oli niiiiii tige, et mul tuli lõpuks lausa naer peale. Ja ega sellepeale ei suutnud ka meheraasu kaua tige olla ning võttis minu vabandused varsti vastu. Ainult, et edaspidi enam mind kaarti lugema ilmselt ei panda...

Lisaks kõigele sain ma pühapäeval laevas erinevate inimeste (ja ühe kännuämbliku) käest kuulda, et ma olen ilus, normaalne, kuri, tudeng, raudselt rootslane (sellel teemal sain lausa vaielda, sest kuidagi ei usutud, et ma eestlane olen...) ja veel kord kuri. Ning jälle veetsin ühe unetu öö, sest laevas magamine ei tule mul kohe üldse välja. Hommikul mängisin veel õhtul kohatud kännuämblikuga peitust, sest kartsin, et äkki olen ma tal vaatamata tema õhtusele kõrgele joobeastmele siiski meeles. Minu õnne arvestades poleks see üldse ime olnud...

Ülevaadet päevade kaupa ei hakka ma kirjutama, sest et see poleks maailma kõige informatiivsem kirjutis. Lisaks on puhkusest saadavad emotsioonid tähtsamad kui tegevused ise. Pildid tulevad õhtul.

* Caipiroska pilt on pärit siit. Smirnoffi koduleht on niivõrd infovaene, et seal pole tootesortimendist praktilielt üldse infot.

esmaspäev, 4. juuni 2007

tagasi kodusel pinnal :)

Oeh, lõpuks ometi tagasi levis. Pildid ja jutud tulevad hiljem. Hetkel valvan kassikarja.

laupäev, 2. juuni 2007

L6puks ometi :)

Vot see on puhkus. Päike, päike ja veel kord päike. L6puks saan oma uued bikiinid sisse ristida :) Homme hommikul veel natuke ja ongi aeg tagasi tulla. Väga kummaline nädal on olnud... Aga vähemalt on mul ebatüüpiline ja (loodetavasti) kordumatu puhkus :P Esmaspäeva 6htul v6i teisipäeval kirjutan pikemalt. Seniks eetripaus.

reede, 1. juuni 2007

Juhhuu, päike!

L6puks ometi v6ttis ilmataat m6istuse pähe ja saatis siia ilusa ilma. Päike, sinine taevas ja m66dukas tuul. M6nus :)