reede, 30. november 2007

Jõul.

Ma ostsin endale advendikalendri ja lumememmedega soojad & pehmed sokid :) Mandariine ka :)

Puhkus algab NÜÜD!




PÖFF

Kuna see aasta sai puhkus võetud täiesti kogemata just PÖFFi ajal, siis külastan ilmselt keskmisest rohkem Tartu kinosid. (Filmisoovitused rohkem kui oodatud!) Tallinnas on hetkel plaani võetud Räpane karneval, nädalavahetuseks pole veel filme valmis vaadanud. Laupäeval hakkame ju esikusse tapeeti panema, seega ei hakka parem muid plaane tegema. Pühapäeva vaatab siis, kui pühapäev käes on. Pealegi, esmaspäev on nagunii palju-palju olulisem ;)

neljapäev, 29. november 2007

Parkimiskeenjused.


Mulle nii meeldib, kuidas kohe, kui lumi maha tuleb, leidub trobikond osavaid autojuhte, kes "unustavad" Merko maja ees kõnnitee ära. Olgu - parkimisala ja kõnnitee on ühel tasandil ja neid eraldab pisike kraavike (süvend vms). Nii et ma saan aru, et esimese hooga sõidab tõesti lipupostideni välja, aga sellest süvendist läbi sõitmist peaks ju tunda olema! Ja lisaks on tee lumest puhtaks tehtud ja ka silmaga on näha kaks erinevat teed. Nii et isegi kogemata sõites peaks aru saama ja natuke tagasi tõmbama. Aga ei, talvisel ajal leidub ülivähe normaalseid juhte. Ja nii peabki jalakäija mööda poriseks ja lopaseks sõidetud autoteed kõndima.

Kõige lõbusam on see, et kui üks päev on lumi maas ja järgmisel enam pole, siis täpselt samad autod pargivad ühel päeval lipupostideni ja teisel ilusasti kõnniteeservani. Lisaks on enne seda parklat teine parkla ja keset teed ka saareke, kust juurest kõnnitee ilusasti Merko maja ette edasi läheb. Talvisel ajal aga võib ära unustada selle saarekese kasutamise, sest sealt pealt ei saa otse edasi - tuleb ringiga autode tagant minna.

Jah, ma saan aru, et see pole suur probleem, aga see on tüütu. Ja sulailmaga on see autode tagune tee porine ja lopane, miinuskraadidega aga mõnusalt libe, sest libedatõrjet tehakse hommikul vara enne autode saabumist kõnnitee peal. Ning mul lihtsalt on täna vingumise tuju.

Positiivsest noodist aga seda, et käisin lõuna ajal metsas jalutamas... Lumi krudises nii mõnusalt talla all, et oleksingi tahtnud sinna kõnidma jääda. Vot selline peabki üks talv olema :)

Talv tuli!

Iseseisev.

Kui sina minuga ei mängi, siis ma mängin üksinda!

kolmapäev, 28. november 2007

Everybody wants to live happily ever after.



Enchanted - That's How You Know Music Lyrics

(A Capella, Giselle)
How does she know you love her?
How does she know she's yours?

(Marlon Saunders - Calypso Singer)
How does she know that you love her?

(Giselle)
How do you show her you love her?

(Together)
How does she know that you really really truly love her?
How does she know that you love her?
How do you show that you love her?
How does she know that you really really truly love her?

(Giselle)
It's not enough to take the one you love granted
You must remind her or she'll be inclined to say
"How do I know he loves me?
How do I know he's mine?"

Well does he leave a little note to tell you you are on his mind?
Send you yellow flowers when the sky is grey?
He'll find a new way to show you a little bit every day
That's how you know
That's how you know he's your love

(Calypso Singer)
You got to show her you need her
Don't treat her like a mind reader
Each little something to lead her to believe you love her

(Giselle)
Everybody wants to live happily ever after
Everybody wants to know their true love is true
How do you know he loves you?
How do you know he's yours?

Well does he take you out dancing just so he can hold you close?
Dedicate a song with words meant just for you?
He'll find his own way to tell you with the little things he'll do
That's how you know
That's how you know he's your love
He's your love

That's how you he loves you
That's how you know it's true

Because he'll wear your favorite color just so he can match your eyes
Plan a private picnic by the fire's glow
His heart will be yours forever
Something everday will show
That's how you know (x5)
That's how you know he's your love
That's how you know
That's how you know he's your love

3 veel

Kolm päeva veel ja siis saan ma siit minema. Kõrini on. Eile õhtul enne uinumist tabas mind näiteks must masendus, kui tuli meelde, et alles teisipäev on, et veel kolm päeva pean end hommikul tööle vedama. Ei taha! Ja poikade eilne sigadus muutis olemise veelgi sitemaks. Ma ei jõua seda puhkust ära oodata! Mul on nii kõrini igasuguste töömurede kuulamisest, see koormab mind praegu. Ma ei oska seda endast väljapoole jätta ja nii see koguneb mu'sse nagu must udu. Kildhaaval ladestuvad teiste mured mu sisse ja ma ei oska seda endast maha raputada. Mul ei ole enam energiat, millega teisi kuulata ja lohutada. Mul ei ole iseendagi jaoks energiat. Väsimus. Tüdimus. Veel kolm päeva... Siis saan nädalaks rahu.

teisipäev, 27. november 2007

Liiga osav.

Võitsin mina siis serverile nimepanemise konkursi ja sain auhinnaks õiguse (loe: kohustuse) järgi minna. Struudlile mitte serverile. Võidu teatele järgnes pisike osakonnasisene kirjavahetus:

/--/
Mina: Soovite auhinnaks soolast või magusat? Õige vastusevariant ei ole "mõlemat" :)
Olev: A kumba rohkem saab?
Mina: No kui nüüd arvuliselt võtta, siis näiteks "stringisnitsel vs viinamarjad" võistluses jäävad võitjaks viinamarjad - ühes kobaras on neid päris mitu tükki :P Aga mahuliselt on neid tükk maad vähem.
Urmo: Viinamarju ma tean. Mis see teine on?
/--/

Ütleme nii, et ma pole ammu nii kõvasti punastanud. Ja nii piinlik pole mul vist kunagi olnud. Samas... nii naljakas pole ka juba tükk aega olnud :D Proovi veel pimesi trükkida, onju.

Ja siis postitasin ma selle põhjusel, et noh... see on lihtsalt liiga hea trükiviga. Kui tavalised inimesed vahetavad kaks tähte omavahel ära ja saavad tulemuseks miskit stiilis "signistristel", siis mina ei saa ometi niiiii vähesega piirduda. Oh ei! Ma pean ikka täiuslikkuse poole püüdlema. Vot tehke järgi või trumbake üle :P


/Edit hiljem --> krdi tõprad poikad muutsid mu kirjale vastust saates alt minu kirjutatu ära ja sealt see snitsel tuligi. Mina kirjutasin ikka õige sõna. Seakari.

esmaspäev, 26. november 2007

Mutt, meik ja IQ.


Leidsin blogipuu esilehelt postituse küünelakitute naiste kohta ja see pani mind mõtlema. Ma olen vist väga imelik naisterahvas. Pole mul ei küünelakki ega huulepulka. Juukseid ei värvi juba peaaegu aasta. Ripsmeid ka eriti mitte. Suhtkoht ainuke meigivahend, mida kodust väljudes kasutan, on puuder ja sedagi väga vähesel määral. Hügieeniline huulepulk vist ei kvalifitseeru meigivahendiks? Vahel harva tuleb meelde ka huuleläiget kasutada, aga eriti ei viitsi sellega mäkerdada. Sobivat ripsmetušši pole seni suutnud leida, sest eranditult kõik on hiljemalt päeva lõpuks silmad kipitama pannud. Puuderkreemi mul kusjuures ka pole, viimane jäi Tartu koju ja tallinnas polegi seda ostnud.
Tegelikult pean ausalt üles tunnistama, et ma isegi ei oska küüsi lakkida. Pole tundnud ka vajadust seda selgeks õppida. Ja ega ma meikimises ka väga kõva käsi pole... Kui on vaja end kohe korralikult ilusaks teha, siis kasutan sõbrannade abi - näiteks Aleksei ja Marjaana pulmaks tegi mulle meigi ja maniküüri Piret. Niisama igapäevase mukkimisega tulen vajadusel siiski ka ise toime.

Ja vastupidiselt kõnealuse postituse autori arvamusele ei ole ma eriti hall kuju. Vähemalt ma ise ei arva nii. Vahelduva eduga olen ka arvamusel, et näen üsnagi kobe välja. Natuke erinev keskmisest tibimudelist ilmselt, aga siiski kena. Vahel isegi ilus. Kuigi jah, kui ma end iga päev meigiksin, siis oleksin ilmselt veel ilusam. Aga ausalt, ma olen liiga mugav selleks. Ja miks ma peaksingi end töölkäimiseks üles mukkima? Nagu näha - meheraasu võlusin ka ilma meigita ära ;) Sisemine ilu on siiski see, mis kõige rohkem määrab. Ja see võib nüüd küll väga kummaline arvamusavaldus olla, aga no mida ma end mukin, kui ma olen ainuke naisterahvas osakonnas? See on ju teada tõde, et igapäevaselt teevad naised end ilusaks mitte meeste vaid teiste naiste pärast. Lisaks on mul lihtsam oma tööd teha, kui ma ei ärgita mehi endale silma viskama. Aga tegelikult... tegelikult on siiski peamine põhjus puhas mugavus ja laiskus. Lööge mind nüüd risti ja valage tõrvaga üle, aga selline ma olen. Ja üldse ei häbene seda.

Samas... iq-testi tulemuseks sain 133, nii et äkki kvalifitseerun siis nende intelligentsete meigivabade naiste hulka?

Christopher..

..oma lemmikuima mänguasjaga:

Taistoga saab kõike!

Logisevad bussid - olemas!
Kitsad pingivahed - olemas!
Talvel miinuskraadidega kütmata buss - olemas!

Tegelikult... Taistoga ühte asja ei saa - sooja. Aga külmas pidavatki kauem säilima.

pühapäev, 25. november 2007

Osav.

Jooksutasin just Küljeluu uhke ja edeva telefoni kokku. Juba ligi 5 minutit on ekraanil tekst "Palun oota." Vot see on tase :)

neljapäev, 22. november 2007

Parem hilja kui mitte kunagi


Näib, et puhkuse ootus on minu töötahtele positiivselt mõjunud (või on unekas ja väsimus muud mõtted välja lülitanud?) - suutsin täna õhtul lõpuks ometi tõsisemalt käsile võtta OOo ja MSO võrdlemise. Mitte, et mul siis pole juba 2+ nädalat see ülesandeks olnud. Ja mitte, et ma siis homseks ei pea Peetrile oma imepärast analüüsi esitama. Kõige jubedam on tegelikult see, et ma teen kodust kaughalduse kaudu tööd ja olen täitsa rahul sellega! Mõnus on niimoodi omas kodus rahulikult süveneda, keegi ei räägi kõrval, telefon ei helise... Isegi Christopher loobus mängima kutsumisest ja magab monitori taga praegu. Kirjutangi veel paar rida paberile ja siis panen vannivee jooksma - üks kuum vahuvann kangetele kontidele on just see, mida ma vajan :)

Lõpetuseks ütlen lihtsalt seda, et mul on tõeliselt fantastilised töökaaslased. ITipoisid on nagunii omaette liik, aga meie osakond on puhas kuld! (Paari väikese tõrvatilgaga.) Seltskond ongi see, mis mind tööl veel pinnal hoiab. Ilma selleta... nojah, eks endised priakad teavad isegi, mis it osakonnas toimus, kui esialgsest seltskonnast paar inimest helgema tuleviku suunas minema kablutasid. Kopliväravat ei saadudki kinni ja nüüdseks on sinna vaid vähesed vanad olijad jäänud. Mina loodan siiralt, et praeguses töökohas need kopliväravad jääksidki kinni. Päriselt ka. (Pealegi on töö ise piisavalt huvitav, et igavuse pärast uusi väljakutseid otsima ei hakka.)

Pilt on aga pärit 2004.a. sünnipäevast, demonstreerin sellel (nüüdseks) endiste töökaaslaste poolt kingitud särki - vot selline peab olema ühe helpdeski tööriietus! Kahjuks polnud see just maailma kõige pesemiskindlam riideese... :( (Ja teeme nii, et mõni mann, keda me siinkohal onju ei nimeta, ei hakka siin täpsustavaid kommentaare kirjutama ;) Egas siis kõike pole ka vaja teada :P Piisab kui mina ja sina ja vist veel mõned üksikud teavad...)

Maagiline piir

Elu on näidanud, et kui eelmine öö on und vajaka jäänud (näiteks istusin kella kaheni arvutis ja jutustasin sõbraga), siis järgmisel päeval kell 15:00 saabub see maagiline piir, millest alates minu aju enam ei tööta. Kuni selle ajani olen ma aga üllatavalt produktiivne ja töökas, justkui põletaksin veel viimaseid energiaraase (noh nagu F1, kus autod vahetult enne pitstopi teevad oma kiiremaid ringe).

Praegu igatahes jõllitan tühja pilguga monitori ja üritan teha veel viimaseid liigutusi OpenOffice testimises, et seejärel Peetri jaoks miskine kirjatükk kokku panna. Täna vist tuleb pisike kodutöö...

Positiivset nii palju, et Hando pani puhkuseavaldusele oma allkirja alla ja seega on mul veel 1 nädal ja 1 päev tööl käia jäänud. Seejärel tuleb nädalane mõttepaus. Tartus võiks lumi maha tulla detsembri alguses, siis saaksin lumises metsas jalutada...

Vot ongi nii.

Pidin siia just kirjutama, kuidas ma ei viitsi, oska, taha, suuda midagi teha - ei tööd ega muid asju, aga mõtlesin ümber. Selle asemel panen hoopis lugemiseks ja mõtlemiseks selle lingi siia: http://legaalneblond.blogspot.com/2007/11/lammasnaised-ei-vida-kunagi.html.
Ilusasti otse ja tabavalt sõnastatud definitsioon.

Aga üldiselt... detsembri alguses on mul nüüd puhkus ja ma kavatsen natuke asjade üle järele mõelda. Proovin motivatsiooniga taas sõbraks saada.

kolmapäev, 21. november 2007

teisipäev, 20. november 2007

Osav

Ohjah... ajasin just ühe serveri nii lolliks, et see pani end ilusasti kinni. Tubli olen. Nüüd ma tean, mida tähendab külm higi. Kole tunne üldiselt... Edaspidi olen targem ja ei lähe tööajal igast asju näppima.

Kõrini.

Nägin täna lõunal väljas jalutamas käies, kuidas Pärnu mnt ääres puhastati metsaalust - riisuti lehti, lõigati kuivand oksi ja võsa ning saeti vigaseid puid maha. Oi, kuidas oleksin tahtnud ise seal neid lehti riisuda, värske õhu ja päikese käes. Teha lihtsat motoorset tööd ilma millelegi mõtlemata. Pole paremat stressimaandajat kui füüsiline töö värskes õhus. Kellelgi pole vaja abi lehtede riisumisel?

Aga jah, väsimus ja tüdimus on kontideni tunginud. Motivatsioon puudub nii tööl kui ka eraelus. Täielik null.

1182'e nädalahoroskoop ütleb mulle õpetlikult: "Kui tunned stressi, võta parem puhkus."
Aga mida ma võtan puhkust, kui veedaksin selle nagunii nelja seina vahel? Pole ju miskit teha praegusel ajal. Aga kurat, niimoodi ka jätkata ei saa. Täna on teisipäev ja mul on juba nii kõrini. Kolm päeva veel.

Test: I'm really good at almost everything :)

Lets101 - Free Online Dating

esmaspäev, 19. november 2007

Tantsud tähtedega

Arvake ära, kes läheb laupäeval ja pühapäeval Saku Suurhalli võistlustantsu vaatama! Juhhuu :) Mulle ikka meeldib mu töökoht, suisa tasuta pileteid jagatakse :) Küljeluuga on juba jutud ära räägitud ja nädalavahetusel tuleb siis üks suuremat sorti naiste õhtu :D Meheraasut ei hakka piinama nende piletitega, teda see tantsimine eriti ei huvita. Pealegi - sõbrannaga on ikka palju parem sellist asja vaadata, saab kleitide üle ka arutada.
Oi, mul on tuju kohe niiiiii hea :)

Tänase päeva laul


Suured tänud Famiilia Naabrionule, kes Pingviini sünnipäeval seda videot reklaamis :)

Eluline tõde


pühapäev, 18. november 2007

Weekend so far...

* Operatsioon "külmkapi ummistunud veeäravooluvooliku puhastamine"
* Gravitatsioonijõud on tõesti olemas! ehk põrkumine jäätunud tänavaga
* 2:4 ehk ma ei oska jätkuvalt piljardit mängida
* Vennastumine umbkeelse (aga väga püüdliku) lillemüüjaga
* Pingviini sünnipäev :) Võtan tagasi kõik halvad sõnad meheraasu suhtlemisoskuse kohta, vähemalt minu arvates suhtles täitsa hästi ja talle endale ka pidu meeldis. Homme peaks ka pilti saama, tellisin Ritalt paar klõpsu ;)
* Kass, raisk! Aru maisaa, mis valu on tal poole öö pealt lollusi tegema asuda. Ja kui meheraasu ka kõrval magab, siis on ta eriti aktiivne. Õnneks minu sõrmi-varbaid ta ei näri, sellise kohtlemise osaliseks saab ainult meheraasu.

Praegu maadlen mingite paneeritud pihvidega, mis ei taha kuidagi läbi küpseda. Täiesti lootusetu... Pool tundi juba istuvad mul pannil ja ikka on jummalast roosad seest. Kõht on tühi...

reede, 16. november 2007

Jõuluvana esimesed askeldamised

Niih, esimene jõulukingitus ostetud :D Küll ma olen tubli! Aga no kui allkorrusel on butiik olemas, siis tuleb ju vahel kasutada oma firma töötajatele tehtavaid soodustusi ;)

Rongist.

Vahel tunnen, et ma olen lootusetult rongist maha jäänud. Ja mitte ainult esimesest vaid ka teisest. Ja kolmas rong on ka vaikselt peaaegu välja müüdud ning mul pole ikka veel piletit. See on... masendav tunne. Tahaks joosta, kiirustada, äkki jõuan siiski sellele kolmandale rongile... sest... mis siis, kui see ongi viimane? Kui peale seda enam ronge ei lähegi?

Kus kurat see piletikassa nüüd on?

Käsk on vanem kui meie.



Tööalaselt on olemas üks nuhtlust, millega kahjuks tuleb leppida kui paratamatusega - emotsionaalsed otsused. Loogikat pole mõtet nende tagant otsida. Toimimismehhanismid on läbi mõtlemata ja kasutegur on tavaliselt tunduvalt väiksem kui aja- ja närvikulu, mis nende täitmisega kaasneb. Ning need ei lahenda praktiliselt kunagi esialgset probleemi, mis nende otsusteni viis.

Käsi tõrgub selliseid otsuseid ja käske täitmast, aga pole valikut. Käsk on vanem kui meie. Käsk tuleb kõrgemalt kui meie. Aga see ei pea mulle meeldima ja ma ei pea seda heaks kiitma. Mitte et keegi seda küsiks... aga vähemalt saan ma oma väikses maailma selle vastu olla.

neljapäev, 15. november 2007

Õhtu plaat

Tänase õhtu plaat on vaieldamatult Mariah Carey ja Merry Christmas. Jõulud ju.
Ja krt, selline kaisu-isu on kallal, et hakka või jala meheraasu poole astuma, hommikuks ikka jõuaks kohale.

Hakkasin muideks jõulukingituste nimekirja koostama - seda, kellel mida kinkida võiks. Mulle meeldib nimekirju teha. Kingituste valimine just nii väga ei meeldi...

Ja üldiselt - täna sai zone-kaunteris 60 000 külastust täis. Aplaus läheb Inglismaale btcentralplus.com'i kliendile.

Tuju läks kahjuks kuhugi ära ja kass on ka ära keeranud. Kas keegi teab, kuidas teha kassile selgeks, et joogikausis pole vaja käpaga solberdada, joogikaussi pole vaja ninaga nügida (ja selle käigus köök üle ujutada) ja et üleüldse tuleb juua joogikausist mitte kraanikausis olevatest mustades nõudest? Öelge palun mulle ka. Ma nüüd lähen põrandat kuivatama.

kolmapäev, 14. november 2007

Päkapikud hiilivad...

Lumi -> talv -> jõulud -> verivorstid :) Nüüd on ainult hõõgvein puudu ja olekski nagu päris :) Jõulumeeleolu istub ikka jätkuvalt kuklas, nii armas :)

Ja verivorstidega tuli kaasa pimedas helendav täht, mille saab lakke kleepida :)

Ning minu ratsuritäht, mis on pikki aastaid kahe kaktusega potti jaganud, hakkas nüüd õit kasvatama! (Jah, see on seesama kaktus, mille kass kõigepealt õhukoguja otsast ja seejärel ka aknalaualt alla kukutas.)

Pilt kah: selline räsitud ja kakutub näebki minu kunagi nii uhke kaktus välja... Ja seal keskel elutseb jätkuvalt visa hingega ratsuritäht.

Kõige nunnum

4 kassipoega ja 1 kleenexi karp - mahub ära küll ;)

Kordan.

Ma ei kannata, kui keegi halvustab minu sügavalt isiklikke otsuseid ja põhimõtteid. Veel vähem kannatan ma, kui keegi halvustab minu ja meheraasu omavahelisi otsuseid ja põhimõtteid. Meie suhe ei pea vastama kellegi teise põhimõtetele ja reeglitele. Meie oleme meie. Mitte keegi teine.
Ja oma halb tuju elage palun kellegi teise peal välja. Mina selles süüdi ei ole.

teisipäev, 13. november 2007

Teine päev.

Juhhuu, mul on isegi lihased alles. Näiteks käsivartes. Valusad pealekauba. Käsi hästi tõsta ei taha... Aga positiivne noot on see, et täna sain juba harjutustele pihta ja ei pidanud enam tagasi kerima, et uuesti vaadata :D Ma olen nii uhke enda üle :)

Sõprusest

Sõprus on hea sõna, sisaldab endas hulgaliselt erinevaid varjundeid. Kahjuks võimaldab see ka sõpruse pakkumist mitmeti tõlgendada. Ja kahjuks hakatakse valesti tõlgendamise puhul haiget saades sõpruse pakkujat süüdistama. Samas... kui pakkumist valesti ei tõlgendata, siis on ootamas ilus sõprus toreda inimesega. See julgustab riskima.
Kuigi... kui ma tean, et teine pool astub sõprusesse lootes enamat, kas siis on õige sõber olla? Olgugi, et teisele poolele on teada, et midagi enamat ei ole ega tule. On see omakasupüüdlik ja egoistlik sellistel tingimustel sõprust pakkuda? Ma ei tea... Ma ausalt ei tea.

esmaspäev, 12. november 2007

Terves kehas terve vaim.

Okidoki... tervislikud eluviisid siis. Nagu iseendale lubatud sai - täna alustasin trenniga. Abiks Kathy Smith'i Fat Burning Workout video ja tahtejõud. 40 minutit push it up and down, up and down. That's it! Just one more time - and seven and six and five and... Now to the sides! And seven and six and five... Ütleme nii, et ma pole isegi mitte halvas vormis. Mul puudub üldse vorm. Ma ei taha mõelda, kui valusad mu käed homme on... Jalgade pärast ma nii väga ei muretse, suvine kõndimine peaks ju kuskil polstri all alles olema. Aga te ei kujuta ettegi, kui hea meel mul oli kui see 40 minutit läbi sai. Ja ma olin veel enne alustamist nii optimistlik, et kujutasin ette, justkui ma suudaks pärast veel 30 mintsa alakehale harjutusi teha... Eh, mul vedas, et need 40 minutitki vastu pidasin. Uueks ja realistlikumaks eesmärgiks on detsembris need teised videod kasutusele võtta - Kathy Smith'i Project You - Lower Body & Core ja Upper Body & Core. Ilmselt siis eraldi trennikorrana mitte koos rasvapõletusega. Kathy Smith'i Kickboxing Workout jääb kuhugi kaugemasse tulevikku. Eeldusel, et ma nii kaua jätkata suudan. Senine kodus võimlemise rekord on mul vist 6 kuud.

Siin ma ilmselt oma edusammudest (või siis ebaedust) eriti kirjutama ei hakka, see on rohkem minu isiklik projekt. Aga eks aeg annab arutust, ette ei hakka tõttama. Ja kodus võimlen ma sellepärast, et üksinda ei taha spordiklubisse minna ja kaasa pole mul kedagi haarata. Oma köök on küll kitsas, aga ajab asja ära. Elu on selline.

Vihje jõuluvanale

Ühed soojad lambanahast sussid sooviks see jõul oma kingikuhilast leida. Mõnusalt soe, maani ja pikkade varrukatega hommikumantel ei teeks ka üldse paha. Külmavarese värk...

Anonüümne pulmakutse

Sain täna postiga pulmakutse. Kõik on ilus ja kena, kutsel on nii minu kui ka meheraasu nimi ilusasti, aga... kutsele alla on kirjutatud "Teie sõbrad". Et siis... jah... Kui meie sõbrad, siis meie sõbrad... Ilmselt tuleb n-ö ametlik pulmakutse kunagi hiljem, sest täna saabunud kutse peal on kirjas ainult kuupäev. Ei sõnagi kohast. Või kutsujatest. Omapärane. See on vist pigem pulmateade...

Ning ühtlasi tähendab see kutse minu jaoks jälle pikka kaklemist meheraasuga, kuna tegemist on suvise pulmaga. Suvel aga teadupärast eelistab ta nädalavahetustel hüpata. Peamiselt alla. See suvi juba sain temaga pikalt vaielda Aleksei ja Marjaana pulma pärast, peale jäi minu soov ja me läksime sinna kahekesi. Järgmine aasta siis ootab sama nali mind ees. Loodetavasti toimub see pulm tallinna lähistel, siis on ta vastuväited ilmselt väiksemad kui kaugemate paikade puhul.

Kuigi... kui mu kahtlused kutsuja kohalt paika peavad, siis pole isegi mitte kakelda vaja. Ma nimelt arvan, et tegemist on mu eksi õega... There's no chance in hell, et meheraasu minuga eksi õe pulma kaasa tuleks. Lõbus saab olema...

Jahisaagiga

Päiksepoolses toas on soe...

... homsed mured siin ei loe.

Idioodid liikluses ja postimehe kommentaarides


Lugesin mina postimehest artiklit politsei ideest trahvimajandust korrastada ja viskasin pilgu ka kommentaaridele. Aru maisaa, kas Eestis ainult ajukääbikud elavadki? Millest see suur kisa, et appi, ei saa trahve üle Eesti ühtlase määra järgi kirjutada, sest palgad on erinevad jne? Kui sa seadust ei riku, siis ei peaks sind ka morjendama, kui suured trahvimäärad on! Neid kommentaare lugedes jääb küll mulje, et Eestis ainult kihutajad ja purjuspäi sõitjad ongi. Või et sellised idioodid on kõik kogunenud postimehe online lehele ja nüüd siis nutavad, et nende elu tehakse veelgi raskemaks. Sõida korralikult ja keegi ei tee sulle trahvi. Kui korralikult sõita ei taha, siis ole valmis ka tagajärgedega leppima. Nii lihtne see ongi.

Tase omaette on muidugi turvavöö vastased, kes paistavad arvavat, et turvavöö kinnitamise nõudmine rikub nende inimõiguseid! No ausalt, see inimõiguste taga nutmine ajab juba vaikselt tigedaks. Kuidas oleks äkki teiste inimeste inimõigustega? Nagu näiteks õigus elusalt koju jõuda, ilma et mõni ajukääbikust kihutaja sind vigaseks või surnuks sõidab? Või õigus üle vöötraja minna ilma kümneminutise ootamiseta, et keegi teed annaks? Miks kiputakse enda "õiguseid" taga nõudma teiste õiguste arvelt? Elu ei ole nii ilus ja lilleline, et ainult õigused ongi ja teised vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Õigustega kaasnevad ka kohustused. Ja kui inimene pole valmis neid kohustusi täitma, siis ei saa ta ka oma õiguseid taga nõuda.

Teine näide idiootsusest on muidugi see, kuidas turvavöö kohustuslikkuse üle vaieldes tullakse alati lagedale geniaalse väitega, et aga vene-ajal ei kinnitatud turvavööd ja kõik lapsed said niimoodi sõidutatud ja ise kah. Vot vene-ajal ei kihutatud ringi 100+ ega tehtud enesetapjalike möödasõite ja muid manöövreid. Ja olgem ausad - vanad autod olid reeglina tugevama kerega ka kui praegused autod. Näiteks mu õemehele sõitis mõned aastad tagasi küljepealt üks šiguli sisse - tulemuseks oli paar mõlki šigulil ja 80 000 eegune remont õemehe autol. Praegusel ajal on liiklus lihtsalt nii palju ohtlikumaks ja kiirused suuremaks muutunud, et ilma turvavööta avariisse sattudes on vigastused kordades suuremad kui kinnitatud turvavööga. Ja lapsevanem, kes laseb oma lapsel ilma turvavööta autos istuda, on täiesti vastutustundetu ja hoolimatu. Sõida ise, kuidas tahad, aga oma lapse elu eest pead sa vastutama kõigi vahenditega. (Minu vanaisa ei sõitnud kunagi üle 60 km/h, kui mõni lapselastest autos oli. Mitte kunagi! Ja uskuge mind, Kohtla-Järvelt Tartusse või tallinnasse on ikka parajalt pikk maa sellise kiirusega...)

Ja ärge tulge mulle nüüd väitma, et vahel ongi vaja seadust rikkuda ja "kui kõik teised rikuvad, siis vaadatakse mind piidrina, et ma korralikult sõidan". Selline mõtlemine tekitabki liiklusohtlikke olukordi.

Üleüldse meeldis mulle eelmine laupäev bussis kuuldud raadiosaade, kus räägiti ühe mehega, kes on välja tulnud autodesse paigutatava kontrollseadme ideega. Seade ise oleks selline, et see istub su auto armatuurlaual (või misiganes õige sõna on selle näidikute tabloo kohta) ja kontrollib auto sõidukiirust vastavalt konkreetse sõidutsooni piirkiirusele (gpsi abil kontrollib koordinaatidele vastavalt Eesti kaardile sisestatud kiiruspiiranguid jne). Kui kiirust ületad, siis kõigepealt annab sulle sellest märku ja kui sa mõistliku aja möödudes korralikult sõitma ei hakka, siis saadab politseile signaali ja sulle vormistatakse trahv. Sellest on ilmselt ka ajakirjanduses juttu olnud, aga kuna ma liiklusuudiste vastu väga suurt huvi ei tunne, siis ei oska kahjuks täpsemalt viidata.
Aga minu jutu mõte on see, et selline seade oleks minu arust väga hea idee - siis kaoksid ära praegused kihutamised ja liikluspilt rahuneks märgatavalt maha. Ja kui nüüd keegi tahab karjuma hakata, et appi, mind ahistatakse ja jälgitakse, siis vastaksin sellele samamoodi nagu seal raadiosaates selle seadme leiutanud mees - sind saab nagunii koguaeg jälgida, kui sul mobiil kaasas on. Ja taaskord - kui sa ei riku seadust, siis ei ole sul ka midagi karta ega varjata.

Ja üleüldse - sõitke kurat korralikult ja ärge kihutage nagu mõrvarlikud enesetapjad, kas tõesti on surmasaamisega nii kiire?

Irooniat ka - Küljeluu just teatas msnis, et meie ühisel sõbral võeti load kiiruseületamise eest ära. Ja vist tehti 12 000 eeku trahvi kah. Tubli poiss.

laupäev, 10. november 2007

Vihjemäng

Krt, ma oskan. Aja veel juttu. Tulemuseks on hunnik vihjeid ja lõpuks otsene lähenemine. Vihjeid saab veel naljaks pöörata ja ignoreerida, aga otsekohesus nõuab ka vastavat vastust. Aga no vastus on ju teada, miks siis üldse küsida?

Ja et ikka iroonia täielik oleks - raadiost tuleb laul nimega Simply irresistible. Kurat.

1:5

Ehk siis piljardis sain ma täna meheraasult haledalt pähe. Aga lõbus oli :)

reede, 9. november 2007

Täna.


* Estonia mälestusmärk Pärnus.

Aga tegelikult on täna reede. See tähendab, et õhtul lähen ma meheraasu poole :) Ees ootavad ühepajatoit ja Love actually. Ja homme hommikul saan magada... ja kaisus mõnuleda. Reede õhtud, laupäeva hommikud ja pühapäeva õhtud on minu lemmikud. (Pühapäeva õhtu sellepärast, et need veedame me reeglina alati koos. Kas tulen mina Tartust või tuleb tema suvel hüppamast või on mingid muud tegemised olnud, alati korjab ta mind pühapäeval üles ja viib enda poole. Pühapäeva õhtu on meie aeg :))

Kurat, elage oma elu ja jätke minu oma rahule!


Mulle ei meeldi, kui keegi tuleb õpetama, kuidas ma peaksin oma meheraasuga käituma. Veel vähem meeldib mulle, kui keegi kritiseerib minu meheraasut, sest talle ei meeldi, kuidas meheraasu käitub. Mis see teiste asi on?!? Mis siis, kui ta ei karga mõnda minu sõpra kohates kohe temaga jutustama ja hoiab pigem eemale? Minuga ta räägib ja see ongi peamine. Mis siis, kui ta käib suvel kõik nädalavahetused hüppamas? Ma olen lubaduse andnud ja ma kavatsen seda ka pidada - ma ei keela talle kunagi ühtegi langevarju-üritust (kui mul just väga mõjuv põhjus pole, nagu sõprade pulm või minu sünnipäev). Miks ma pean sundima teda tegema asju, mida ta absoluutselt ei taha teha? Nojamissiis, et ta ei tule minuga firma jõulupeole? Suur õnnetus küll, onju. Ta ju ei tunne seal suurt kedagi, miks ma peaksin teda ja ennast piinama? Ta ei ole suur suhtleja ja mulle see sobib. Kui teistele see ei meeldi, siis hoidku see enda teada. Teie ei käi temaga, nii et mis teil sellest? MINA olen õnnelik ja õigele sõbrale ongi see kõige tähtsam. Ja küsimused, millal me kokku kolime, millal me pulmad teeme ja kas me juba lapsi ei hakka saama, võite endale sinnasamusesse pista! Elage oma elu ja ärge tulge minu oma elama! Igas suhtes on ainult KAKS osapoolt ja kui meie oleme õnnelikud, siis järelikult meie jaoks ongi see õige viis. Mina ei lähe oma sõpradele nende meeste-naiste kohta halvasti ütlema lihtsalt sellepärast, et mulle see isik ei meeldi. Miks kuradi pärast minu sõbrad ei suuda sedasama lihtsat põhimõtet järgida? See on minu suhe ja kui teistele see ei sobi, siis sitt lugu küll. Minge rääkige seda kellelegi teisele, mind see ei huvita. Minule just nii meeldibki.

Vakk, ma olen praegu vihane.

Lõvi.

Ma olen Lõvi tähtkujust, minu iseloom, tujud, soovid ja oskused vastavad paljuski Lõvi kirjeldusele. Tuletame meelde Lõvi kasutamise käsiraamatut: "kiida oma Lõvi. Nüüd kiida veel oma Lõvi. Mis sa passid, su Lõvi vajab veel kiitust!" Selle ütluse valguses on ülimalt irooniline teada, et ma olen välja valinud mehe, kes absoluutselt ei oska komplimente teha. Tüüpiline, kas pole?
Õnneks peituvad puuduvad sõnad tema pilkudes ja tegudes. Ja ma tunnen, et ma saan uskuda neid sõnatuid sõnu, mida ta oma tegudega lausub. Ma usaldan teda. Tegelikult ma ju tean... ka ilma sõnadeta. Ning see teadmine... see on sügaval minu sees... Need tuhanded pisikesed killud, mis toovad naeratuse mu huulile ja teevad mu nii õnnelikuks. Siia ma neid kirjutada ei saa, ma ei saa neid teile ära anda. Need on liiga minu omad. My happy place.

Kui ma nüüd kuidagi oma ebakindlatest hetkedest ka jagu saaksin... Siis ma ei peaks enam temaga kaklema, kui midagi ilusat kuulda tahan. Ja üleüldse, naljakalt tugev jõulu- ja aastalõpu tunne on peale tulnud. Ometi on sinna veel poolteist kuud aega. Aga kuna see aasta võib juhtuda, et minu jõulutunne läheb üldse jõuluks ja/või aastavahetuseks Hispaaniasse, siis naudin seda meeleolu seni kuni on - õigel ajal võivad tundega nigelad lood olla.

Aga nüüd ma võtan oma ilusad mõtted ja lähen Une-Matile külla. Veel üks päev ja siis ongi laupäeva hommik, nädala parim osa :)

neljapäev, 8. november 2007

Õhtu.

Pool karpi heeringafileed õlis, suur sibul, hapukoor ja Jassi seemneleib (poes polnud muud poolikut leiba!!!) = mõnus õhtusöök :) Meheraasu tehtud kali kõrvale ja elu ongi ilus. Ja õhtul tuleb telekast Miss Eriagent. Sinna juurde läheb imehästi pisike sinihallitusjuust ja väike pik-nik juustupulk :)

Ja homme on reede :)

Ning üldiselt on mul tunne, et ma kuulutan juba praegu õeraasu võitjaks ja broneerin juba Panges kohad ära. Ma juba teist nädalat hakkan homme trenni tegema ja tervislikult toituma. Tulemused seni puuduvad. Aga ausalt, homme hakkan pihta. Homme...

Kes otsib, see leiab ehk blogistatistika.


Vaatasin täna paari viimase kuu statistikat natuke, see on naljakas, milliste otsingutega mu blogisse satutakse...
Osad on loogilised - mutt, mutt mutiste, mutimoti, muti mõtisklused.
Osad on juba tavaliseks saanud - ilusad sõnad, ürgmees, läänerindel muutusteta, luksumine, pipraplaaster, algloomad ja horoskoop.
Aga mis moodi seostub näiteks "orava luukere laul" või "neiu pepu" minu blogiga?
Ja vastus küsimusele "miks käituvad inimesed vahel ebaviisakalt?" huvitaks mind ennast ka.
Muheda naeratuse toob huulile otsing "langevarju aabits" - minu blogi on tõesti see kõikse õigem koht, kust seda otsida : D
Kahjuks pean vastuse võlgu jääma küsimusele "kuidas elada oma elu nii, et pärast poleks piinavalt valus elamata hetkede pärast", ma tõesti ei tea seda.
Remondi teema on populaarne - igasugu lihvimised, pahteldamised, tapeedid ja värvid toovad mulle jätkuvalt külalisi.
Alumised naabrid ka - "alumised naabrid on kõik ära lammutanud" - minu kaastunne, see võis mürarikas olla.
Seks emaga, seks pärnus, ass neeger porno, piiga estonia sex - ühtegi neist siit ei leia, seksuaalseid avameelsusi ka mitte.
Pria palk - hahahaa, võin öelda, et nigel, kui just viimase kahe aastaga seal suuri muudatusi toimunud pole. (Milles ma üldiselt kahtlen, tegemist on siiski riigiasutusega...)
Reality sucks - nõustun, vahel tõesti sakib sajaga. Eriti veel hommikuti.
Sügelised ja sügelus jalgevahel - mine arsti juurde, mis sa netist abi otsid.
Shokolaadikook, -keeks ja -küpsised - retseptid peaksid olema "vaata kööki" knopka all.

Kokkuvõtlikult on vaieldamatult populaarseim otsinguteema igasugu ütlused, vanasõnad, mõtteterad ja õpetussõnad. Kohe tihedalt sabas on sellel remonditeema, kahtlen küll kas minu tegemistest on keegi abi saanud, aga lootma peab.

Kokku on tuldud viimase kahe kuu jooksul 728 erineva otsinguga minu blogisse. Alates 2006 aasta maist on üldse kokku 3241 erinevat otsingusõna esinenud. (Siis hakkasin ma Google Analytics'it kasutama, sellele eelnevast ajast statistika puudub.) Päris huvitavaid asju leidub selles pikas loetelus...

Ja lisaks saab GA kaudu vaadata ka statistikat brauseri, flashi versiooni ja mille kõige kohta veel. Näiteks on selle pooleteise aasta jooksul tuldud minu blogi lugema 54 erineva resolutsiooniga arvutist. Seal on ikka kummalisi resosid - 240x320, 800x553, 234x282, 800x5000 (mis asi see veel on??). Popimad on 1024x768 ja 1280x1024, need kaks moodustavad kokku ligi 76%. Brauseritest on jätkuvalt esimene IE, kohe selle sabas on FF. Esindatud on ka Camino ja Konqueror, misiganes need ka poleks.

Aga ma nüüd teen tööd ka natuke, aitab looderdamisest.

kolmapäev, 7. november 2007

Kuidas Mutt endale teksad ostis.

Läksin mina eile peale tööd meheraasuga Ülemiste keskusesse kindla eesmärgiga sealt teksapükstega lahkuda. Esimesena käisime Cartini poes, proovisin ühtesid pükse, aga panin riiulisse tagasi, sest need polnud siiski päris need. Poolteist tundi hiljem, olles teinud tiiru peale tervele keskusele*, jõudsime tagasi Cartinisse ja ostsin ära need teksad, mida esimesena proovisin. Ega nad polnud ka siis päris need, mida ma tahtnud oleksin, aga meheraasu oli sellise näoga, et kui ma nüüd tühjade kätega sealt tuurilt lahkun, siis jääb meil see esimene aasta täitumata :P Vähemalt on need teksad ilma kulutatud laikude/aukude/servadeta, parajalt pikad, alt laienevad ja normaalsel kõrgusel vöökohaga. Selg paljaks ei jää, otsad mööda maad ei lohise ja kehakuju ei meenutagi tagurpidi pirni. Maksid ka ainult 299 raha, nii et ma väga ei kurda. Ja mis kõige tähtsam - neil pole ühtegi neeti! Vot see on juba saavutus selline kombinatsioon leida. Ja kõik tänu meheraasule ja tema väga kõnekale ja piinatud näoilmele :D

Kusjuures meheraasu isegi aitas valida ja avaldas arvamust erinevate pükste kohta. Lõpuks tunnistas ise ka, et naistel ikka pole see pükste ostmine nii kerge kui meestel. Meestel on enamvähem kõik püksid sama tegumoega ja valida tuleb ainult värvi vahel. Naistel on aga mustmiljon lõiget ja värvitooni, mille hulgast siis tuleb leida see kõige õigem. Samas ta ütles ka, et ei tule minuga enam kunagi riideid ostma - see pidavat liiga piinarikas olema :P Mis on muidugi paras ikaldus minu jaoks, kuna mul pole tallinnas eriti selliseid sõpru, kellega shoppamas käia ja Mädzu keeldub kategooriliselt minuga kuhugi poodi tulemast. Kusjuures mul on karvane tunne, et enne veenan ma ümber meheraasu kui Mädzu :P Mädzul on rohkem valusaid mälestusi :D

* Tunnistan ausalt, et me ei käinud Mustangis ja Lees ja veel mingis special teksapoes - ma pole nõus teksade peale mitu tonni magama panema. 600-700 krooni on lagi, mida ma eriti ületada ei taha.

Mina.


Töised mõtisklused - OO ja Lotus.


Saabuvate tööpäevade üheks märksõnaks on OpenOffice ja selle ühildumine MS Officega. Teine tore märksõna on Lotus Notesi kasutajate ümbersertifitseerimine.

Esimesega seoses... Arvake ära, kes pole kunagi OpenOffice'ga kokku puutunud. Nüüd aga pean ma välja uurima/läbi proovima võimalikud probleemsed kohad OO'le ülemineku juures ja selle ühildumisel MSO'ga. Ehk siis eesmärk on selgeks teha, kumb on mõttekam - kas minna uuel aastal üle MSO 2003'le ja osta selleks posu litsentse juurde (suur rahaline väljaminek, aga töömahukus on praktiliselt olematu) või kasutada ära olemasolevad 2003'e litsentsid ja ülejäänud kasutajatele juurutada OO (rahaline väljaminek puudub, aga töö- ja kasutajate koolituse maht on tundmatu suurus). Ja ma pakkusin end vabatahtlikult seda asja uurima! Ma olen vahel tõesti liiga innukas.

Teine... teine on kerge; ainuke probleemne koht, mis võib tekkida, on see, mis saab arhiividest, mis on vana sertifikaadi all tehtud. Ühel kasutajal on probleem tekkinud sellega, aga ma pole kindel, kas põhjuseks oli just ümbersertifitseerimine või läks tal arhiveerimine katki kunagise konto kolimise ajal. Lihtsalt see sertifitseerimine on aeganõudev tegevus. Ma täiesti tõsiselt kaalun võimalust sellega hoopis õhtuti kaughalduse kaudu tegeleda. Laupäeva õhtu on mul vist täiesti vaba ja seega saaksin ilusasti töine olla. Samas... krt ega ei viitsi ikka küll oma vaba aega selleks raisata. Eks näeb. Igal juhul tõotab lähitulevik töine tulla. (Nagu see oleks midagi uut, onju.)

Eilsest teksajahist kirjutan pärastpoole.

teisipäev, 6. november 2007

Tasuta äri-idee spa-inimestele.


Käisin mina nädalavahetusel Pärnus spas. Oli küll lõõgastav, aga see on ikka ülihaige, et hommikul peab sigavara üles ärkama, et ujuma jõuaks ja süüa saaks. Mis kuradi puhkus see on, kui mul on äratus kell seitse? Ausalt, äri-idee spa-inimestele - tehke selline pakett, kus hommikune ujumine kestab näiteks kella 12ni ja tasuta hommikusöögi asemel saab valida lõunasöögi. Inimesed tulevad spasse puhkama ja ülivarajane äratus ei ole puhkus!!! Puhkus on lõunani magamine ja voodis vedelemine. Soome pensionärid võib-olla tõesti on kell kuus üleval ja valmis sööklat vallutama, aga noored tahavad magada. Ei ole üldse hea tulla spa-nädalavahetuselt tagasi väsinumalt kui sinna mindud sai. Mingit uut energiat või tööindu ma sealt nüüd küll ei saanud. Kuigi see peakski ju asja mõte olema...?

esmaspäev, 5. november 2007

Parim.

Mul on parim meheraasu. Ta on nõus minema poodi ja ostma mulle saia ja sulatatud juustu, kui ma olen liiga väsinud ja külmetunud, et uuesti riidesse panna ja poodi minna. Tal on isegi meeles, et mulle ei maitse krevetid ja kui poes on müügil ainult krevetimaitseline Merevaik, siis ta toob mulle mingi muu saiamäärde. Ja ta mäletab, mis kohukesed mulle maitsevad ning toob poest just need õiged. Ainult jogurt ununes tal enda toidukotti ja see maandus nüüd tema külmkapis. Aga ma joongi parema meelega teed, sest kontidesse on vaja soe tagasi saada.
Õnneks südames on soojendav leek koguaeg põlemas :)

Pärnu

.

Ma vihkan esmaspäeva hommikuid.

reede, 2. november 2007

Homse ootuses...

Homme... homme on Pärnu :) Minipuhkus spa's. Just the four of us... Pärnus näeme, tsikid ;)


Aga täna on pisike tähtpäev - mul sai siin firmas juba kaks aastat täis :) Ses suhtes küll tänud Neegrile, kes sellest kohast huvitatud polnud ja pakkumise mulle edasi saatis. Ilma selleta poleks ma ilmselt nii vahvasse kohta sattunud. Minu õnn :)
Ja õhtul on Aleksei sünnipäev. Enne seda aga lähen meheraasuga teksajahile... Polegi varem meesterahvaga shoppamas käinud, see saab olema huvitav. Piinarikas, aga huvitav. (Piina osa avaldub siis suuremalt jaolt meheraasule, huvitav osa ilmselt mulle :P)

Test: The Helper

Your Score: 2 - the Helper
Your Enneagram type is TWO (aka "The Charmer").

"I must help others"

Helpers are warm, concerned, nurturing, and sensitive to other people's needs.

How to Get Along with Me

  • Tell me that you appreciate me. Be specific.
  • Share fun times with me.
  • Take an interest in my problems, though I will probably try to focus on yours.
  • Let me know that I am important and special to you.
  • Be gentle if you decide to criticize me.

What I Like About Being aTWO

  • being able to relate easily to people and to make friends
  • knowing what people need and being able to make their lives better
  • being generous, caring, and warm
  • being sensitive to and perceptive about others' feelings
  • being enthusiastic and fun-loving, and having a good sense of humor

What's Hard About Being a TWO

  • not being able to say no
  • having low self-esteem
  • feeling drained from overdoing for others
  • not doing things I really like to do for myself for fear of being selfish
  • criticizing myself for not feeling as loving as I think I should
  • being upset that others don't tune in to me as much as I tune into them
  • working so hard to be tactful and considerate that I suppress my real feelings

TWOs as Children Often

  • are very sensitive to disapproval and criticism
  • try hard to please their parents by being helpful and understanding
  • are outwardly compliant
  • are popular or try to be popular with other children
  • act coy, precocious, or dramatic in order to get attention
  • are clowns and jokers (the more extroverted TWOs), or quiet and shy (the more introverted TWOs)

TWOs as Parents

  • are good listeners, love their children unconditionally, and are warm and encouraging (or suffer guilt if they aren't)
  • are often playful with their children
  • wonder: "Am I doing it right?" "Am I giving enough?" "Have I caused irreparable damage?"
  • can become fiercely protective
Link: The Quick & Painless ENNEAGRAM Test

neljapäev, 1. november 2007

Tänased lemmikud

Oi kuidas mulle meeldivad sellised mahe-sügava häälega meeslauljad:



Ja minu muusikamaitse on tänu meheraasule märgatavalt laienenud ehk siis ma kuulan päris vabatahtlikult ka natuke raskemat muusikat. Kuigi jah, mulle siiski meeldivad sellised meloodilisemad lood, kus peale röökimise ka laulu kuulda on :D

Plass pass

Käisin ja tegin täna lõuna ajal Järve selveris passipildid ära. Päris kobedad tulid isegi. Passipiltide kohta. Tädi mõõtis joonlauaga üle, et kas nina ikka on keskel. Jama mõõta - mul on nina kõver... Eks näeb, mida KMA arvab. Piltide, mitte nina kohta.


Ühtlasi käisime Annega Järvel ka teksaseid otsimas. Minul tekkis kohe küsimus, kas kõik inimesed peale minu on umbe peenikesed, et poes suurt muud peale alt kitsaks minevate pükste ei müüda? Natukenegi laiema puusaga inimene näeb neis välja nagu pirn või mõni muu ümaram aedvili. Ma ei hakanud peegleid lõhkuma ja isegi mitte ei proovinud selliseid pükse. Aga no tõsiselt, kust ma endale laupäevaks normaalsed boot-cut teksad saan? Sellised, mis poleks kümnest kohast ära kulutatud. Ma eelistan poest siiski terveid riideid osta ja neid seejärel ise lõhkuda. Mis teha, ma olen juba kord selline moetu inimene. Ja boonuseks on mul veel tugev nikliallergia ja see välistab täielikult Cartini ja veel paar poodi. Johhaidii.

Blogileiud

Lugesin oma unehäirete käes vaevleva peakesega natuke blogipuud ja sealt jäi silma paar päris head kirjatükki. Kuna ma ise ei oska/viitsi/jõua/jne miskit originaalset välja mõelda, siis kasutan teiste ideid.

* Wifi ja selle turvalisus. Kommentaare pole vajagi.

* Lapsepõlve helged mälestused ehk päris leib. Selle postituse peale tuli tõesti meelde lapsepõlves söödud must leib, mis oli mõnusalt krõbeda kooriku ja pehme sisuga. Selline, mida ema laupäeva hommikul poest tõi ja millest sai pakse viilakaid lõigata. Sellist enam ei tehta... Praegu ma leiba eriti ei söögi, pole enam ei pehme ega krõbe, on ainult ühtlane kuiv mass.

Üldiselt pole ka enam seda päris õiget saia - samamoodi krõbe koorik ja pehme sisu, mida sai suurte tükkidena süüa. Me õeraasuga vahel kahekesi kodus olles toitusimegi ainult saiast - tõime poest pätsi saia, lõikasime pooleks ja pistsime viimse raasuni nahka. Praegu on kõik steriilselt kiletatud ja igasugune krõbedus puudub täielikult. Õnneks on viimasel ajal nt Selveris müügil need ciabattad ja muud saiad-kuklid, mis on nagu üks sai olema peab - pealt krõbe ja seest pehme. Ja mis peamine - ma saan ise valida, kui paksu viilu parajasti lõigata tahan.

Viis kilo.

Viimaste päevade popil teemal ütleks ka paar sõna - kui ma praegusel hetkel peaksin mingil müstilisel põhjusel hakkama tööle 5000 kroonise palgaga, siis ma elaksin varsti kuuse all. Ma maksan pangale iga kuu 4000 korteri- ja 500 krooni õppelaenu + üür (suvel 600-700, talvel 900+), elekter, telefon jne. 7000-8000 krooni on suht miinimum, mis mul läheb igakuiste kohustuste tasumiseks. Söök, riided, transport, kass, remont juurde ja ongi kogu palk nii kenasti ära planeeritud, et pole probleemi ülejääkidega. Neid lihtsalt pole. Teatris-kinos-kontserdil ei käi, väljas ka praktiliselt ei söö.

Tartus ma näiteks sain ~5000 krooni palka (riigiametnik olin), aga kuna ma elasin vanemate juures, siis ei hakka ma teoretiseerima, kas oleksin ka üksi elades selle rahaga toime tulnud. Lisaks oli kaks aastat tagasi elu ka tükk maad odavam. Ja no Tartus lihtsalt on üleüldiselt elu odavam. Vähemalt kaks aastat tagasi oli. Tallinnas oleks vist üsnagi raske üksinda sellise rahaga ära elada - üürikorter (kuna pangalaenu sellise palgaga ei saa) + ühistransport neelaksid päris suure osa palgast. Ja olgem ausad - ma poleks eluilmaski sellise palga peale tallinnasse tulnud.

Kui mul oleks olemas päris minu enda korter, mille eest ma kellelegi mingit laenu tagasi maksma ei pea, siis võiks isegi ära elada selle rahaga. Söögi pealt annab üsnagi edukalt kokku hoida, aga see hakkaks mingi hetk ilmselt tervisele. Haigeks aga sellise palga eest jääda ei tohi. Õnneks ma ei suitseta ega oma autot, seega kaks suurt kuluallikat langeb ära. Alkohol on asi, millest võin vabalt loobuda. Telekas-internet-lauatelefon on ka asjad, millest võib vajadusel loobuda. Olen järgi proovinud - mõjus ainult arendavalt, lugesin tunduvalt rohkem lehti ja raamatuid. Riideid olen ka praegu kaltsukast ostnud, seega see poleks midagi uut ja jubedat minu jaoks. Jalanõude puhul siiski kahtlen siiralt, kas ma tahaksin kellegi teise jalaseent endale saada...

Nii et tegelikult... olenevalt elukohast oleks teatud tingimustel võimalik ka 5000 krooniga toime tulla, aga see nõuaks vähemalt minult üsnagi paljust loobumist. Kui aga inimene on koguaeg sellist palka saanud, siis pole tal ka nii suuri kohustusi nagu minul... Mitme otsaga asi. Tegelikult elab ära ka päris vähese rahaga, lihtsalt elukvaliteet kannataks kõvasti. Kodutute varjupaigad on ju olemas... Prügikastidest saab pudeleid korjata ja toidujäätmeid otsida. Kõik on suhteline. Ära elamine ja ära elamine tähendavad erinevate inimeste jaoks erinevaid asju.
********************

Aga ma nüüd vean oma üleväsinud tagumendi magama. Kuidagi tuleb selle segamini keeratud unetsükliga tagasi järje peale saada. Kella keeramine on selle praegu väga sassi ajanud. Ööd.