neljapäev, 31. jaanuar 2008

Beebibuum orkutis

See on täiesti masendav, mis praegu orkutis toimub. Iga jummala päev vaatab mulle sealt updated alajaotusest vastu hunnikute viisi titepilte. Justkui kogu mu tutvuskond oleks paljunema hakanud ja nüüd panevad üle päeva üles uusi pilte sellest, kuidas nende laps naeratab või kulmu kortsutab. Ärge saage valesti aru, mul pole laste vastu midagi. Lihtsalt see on kummaline, kuidas nüüd äkitselt viimase kuu jooksul on toimunud massiline titepiltide paljunemine. Samas mina olen oma kasside pilte orkutisse riputanud ka päris kaks tükki. Ja orkut on hea vahend tänapäevasel ajal oma sõprade-sugulastega piltide jagamiseks. Enam ei tehta ju nii, et ilmutad filmi ja siis jagad/saadad posti teel ilusamaid pilte soovijatele. Nüüd on kõik digitaalne. Ja beebibuum on otsaga ka orkutisse jõudnud.

Üldse koguaeg tuleb kuskilt mingit lastejuttu, isegi tööl Indrekuga rääkisime ükspäev pikalt emapalgast ja muudest lapsesaamise majanduslikest plussidest. Ja täna väljas jalutades seletas üks töökaaslane pikalt (ja ma tõesti pean silmas pikalt, nii 10-15 minutit jutti ilma pausita), kuidas tema oma lapsele lasteaeda valis. Ja sõnagi ei lasknud vahele öelda. Mul tekkis tungiv vajadus endal kõri läbi närida. Isegi Kalevi kommipoodi ei lasknud mul minna, sest sel hetkel ta parajasti seletas mulle, kuidas ta laps murdis lasteaias käeluu ära ja mida tema mees siis tegi ja kuidas tema oli tige kasvatajate peale ja kuidas... ja siis... ja veel... Ja mina viisaka inimesena lihtsalt ei saanud vahele öelda, et mhm, läheks äkki ostaks kommi... Kui ma kunagi lapse saan ja koguaeg ainult oma lapsega seotud asjadest rääkima hakkan, siis palun kutsuge mu mõistus koju tagasi. (Mädzu, siinkohal loodan ma sinu abile, sest korra varem oled sa mul aidanud ühest teemast rääkimise lõpetada.) Ma saan aru jah, et kui sa oled 2-3 aastat lapsega kodus olnud ja siis tagasi tööle pääsed, siis sul võib olla suhtlemisvaegus, aga no räägi millestki muust ka kui oma lapsest. Inimesel, kellel pole last, on suure tõenäosusega ülimalt igav kuulata neid jutte. Üksikud eredad hetked on jah huvitavad, aga koguaeg on natuke palju. Ma olen tavaliselt siis sekka rääkinud oma õepoegadest, aga kaua ma neistki jõuan rääkida. Parema meelega räägiks kasvõi ilmast. Muideks, kas te ei leia, et tänane päike oli äärmiselt värskendav? ;)
Ning ma jätkuvalt tänan hoolitsuse eest, aga pole vaja minu pereplaanide pärast muretseda, ma saan päris hästi ise sellega hakkama.

kolmapäev, 30. jaanuar 2008

Hiina köök?


Täna anti mulle karm käsk kätte - on vaja õppida hiina toite tegema. Kus ja kuidas seda õppida saab, seda ma ei tea. Aga käsk on antud ja mul ei jää muud üle kui kuulutada välja uus projekt "Mutt Hiina kööki!" Kuna Hiina mind keegi ilmselt saatma ei hakka, siis tuleb oma jõudude ja õeraasu abiga uusi ja huvitavaid horisonte avastama asuda. Vabatahtlikud katsejänesed on oodatud, haigekassakaart võiks endal olemas olla. Nõuanded ja õpetused võib ka minu poole teele panna. Igal juhul... see saab huvitav olema...

teisipäev, 29. jaanuar 2008

Retsept: kaneelisaiakesed

Taigen:
50 gr pärmi *
150 gr margariini või võid
5 dl piima
0,5 tl soola
1-1,5 dl suhkrut
1,5 värskelt uhmerdatud kardemoniseemneid või 2 tl jahvatatud kardemoni **
1 muna
umbes 1,5 liitrit jahu

* mul oli Veski Mati 11grammine kuivpärm, panin kaks pakki
** kardemoni ei pannud, see ei maitse mulle

Täidis:
75 gr margariini või võid ***
1 dl suhkrut
2 tl jahvatatud kaneeli

*** ei viitsinud segu teha, määrisin õli lihtsalt rullitud taigna peale ja raputasin suhkru-kaneelisegu peale.

Määrimiseks:
1 muna

Tegemine:
Murenda pärm kaussi. Sulata rasvaine, lisa piim ja kuumuta kehatemperatuurini, 37 kraadi. Kalla veidi taignavedelikku pärmile ja sega, kuni see lahustub. Lisa ülejäänud vedelik, sool, suhkur, kardemon, muna ja suurem osa jahust. Kuivpärm tuleb segada kuivainete hulka ja piim ja rasvaine kuumutada 45-40 kraadini. (Mina segasin omavahel kokku kõik muud asjad peale jahu, pärmi segasin esimese portsu jahu hulka (mul on mõõdikuks pooleliitrine purk) ja lisasin natuke vaniljet ka maitseks. Panin umbes 1,25 liitrit jahu esialgu taignasse, pool purki jäi alles.)

Sõtku taignat, kuni see kausi küljest lahti lööb. Puista peale veidi jahu. Kata rätikuga. Lase taignal tuuletõmbuseta kohas poole suuremaks kerkida. Arvesta umbes 30-40 minutiga.

Kui taigen on kerkinud, siis sega täidis omavahel ühtlaseks ja pehmeks massiks. (Mina segasin suhkru ja kaneeli ning võtsin õlipudeli mikrolaineahju pealt.)

Sõtku taignat mõni minut kausis. Tõsta see siis jahuga üle puistatud lauale. Sõtku sisse ülejäänud jahu, kuni taigen käte ja laua küljest lahti lööb. (Enne allesjäänud jahust panin umbes pool.)

Jaga taigen pooleks. Rulli mõlemad tükid neljakandiliseks, umbes 20x40cm. Määri täidis tükkidele. Rulli taigen laiuti kokku. Lõika umbes 2cm laiused tükid. Aseta saiad pabervormidesse või küpsetuspaberile. Lase saiakestel rätikuga kaetult poole suuremaks kerkida, 20-30 minutit.

Soojenda ahi 250 kraadini. Määri saiakesed pealt lahtiklopitud munaga. Küpseta ahju keskosas umbes 8-10 minutit, kuni saiakesed on pealt kuldsed.
Lase rätikuga kaetult jahtuda.

Erikujulisi saiakesi saab teha näiteks nii, et 3cm laiustesse tükkidesse teha kaks sisselõiget ja lükata need viilud külili servaga üksteise peale. (Siin pildil teises reas on näha, milline see välja peaks nägema.) Võib ka suruda noaga tükk keskelt lapikuks, nii et sisemised ringid natuke välja tulevad. (Kah teises reas näha. Mul küll ei tulnud nii ilusasti välja nagu retseptiraamatus pildil oli.) Kui kodus on kass, siis on soovitav valvata, et see karvik end kerkivate saiakeste peale soojendama ei roni... Käterätt kaitseb küll karvade eest, aga kerkimisest ei jää saiakestele küll mingit jälge :P

Retsept on pärit Varraku raamatust Isuäratavad Küpsetised. (See on muideks esimene kord, kui ma sealt midagi küpsetan... kingituseks sain selle aga 24ndaks sünnipäevaks...)

esmaspäev, 28. jaanuar 2008

Kaneelisaiakesed


Kui mul tavaliselt ei kerki pärmitaigen kuhugi suunas, siis täna virutas see kohe kõigi kerkimata jäämiste eest tagantjärgi. Ma veel ekstra tegin sutsu paksemad saiakesed, et nagunii ei kerki ja muidu on jama süüa pärast. Kerkisid... oi kuidas kerkisid. Plaadile ei tahtnud ära mahtuda enam. Pehmed, kohevad, imemaitsvad... Ma olen vaimustuses! Näib, et mul on jälle küpsetamise hoog kallal :)

Kui keegi retsepti soovib, siis andku teada, võin siia üles riputada.

Kokanduslik näpunäide


K: Kuidas võtta 500grammisest küpsetusmargariini pakist täpselt 150 grammi, kui pakendil pole mõõdupuud peal ja täpne elektrooniline kaal puudub?

V: Lihtne! Võta tavaline mõõdulint, mõõda pakk üle, jaga tulemus kümnega, korruta kolmega ja lõika paki otsast saadud pikkusega jupp maha.

66666 külastust!


Järjekordne ilus number sai täis - z-kaunteri järgi 66 666 külastust. Palju õnne õnnelikule külalisele :) Kes tunneb end selle starmani arvuti järgi ära, see võib endale kolm pikka paid teha. Luban, et kui 70 000 täis saab, siis küpsetan tuvastatava külastuse puhul võitjale ühe maitsva koogi. (Eeldusel, et ma selle hetke ära taban...) Ainult 3334 külastust jäänud :D

pühapäev, 27. jaanuar 2008

Kokanduslikud huvid

Aru maisaa, kust on mul tulnud see viitsimine ja tahtmine süüa teha. Istuda 1,5 tundi köögis ja toimetada. Näiteks täna - tükeldasin liha ära, pruunistasin ja pistsin sibula-küüslauguga hauduma. Siis lõikusin kartulid valmis ja panin külma vette seisma ja oma aega ootama. Vahepeal küpsetasin kiirelt laari pannkooke. Nüüd praevad kartulid pannil ja liha saab ka kohe-kohe valmis. Kust see viitsimine? Ja mis on veel kummalisem - kust see oskus? Vanematega elades ei teinud ma praktiliselt kunagi süüa, seal toimetasid ema ja õde. Praegu aga kokkan ja küpsetan nagu maitea mis asi. Vahel jah kipub õhtusöök minema sinna "huvitava maitse" kategooriasse, aga reeglina tuleb ikka päris maitsev roog kokku. Ja kummaline on ka see, et ma oskan suht täpselt öelda, kaua mul mingi toiduga aega läheb, isegi kui ma ei ole seda kunagi varem teinud. Kust need oskused? Koolis käsitöötunni raames läbi viidud kokandustunnid vaevalt selle taga on - siis sai näiteks kakaokreemi asemel tehtud kaneelikreem, sest kakao ja kaneel läksid segi. (Olgu, seda ei teinud tegelt mina... aga mõttest saate aru küll.) Kodus ma ka ei tundnud eriti kokkamise vastu huvi. Loomulik oskus a'la kõik naised oskavadki süüa teha? Aga ei oska ju... Või oskavad?

laupäev, 26. jaanuar 2008

Kreisiraadio eurovisioonile!


2. veebruaril kõik ilusasti Kreisiraadio poolt hääletama, onju?

Aitäh :)

Suured aitähid Aatomikule udupeene sinise ID-kaardilugeja eest :) Installisime eile selle ilusasti ära kah. http://www.id.ee/ lehe automaatne installer ei suutnud õigeid draivereid leida, pidin todose kodulehelt eraldi tõmbama. Aga peale seda hakkas tööle.
Tore, kui on meheraas, kellel on sõber, kellel on üleliigne kaardilugeja :) Kuigi nii palju kui mina olen meheraasult uurinud, siis ega sa vist polegi mind kunagi oma silmaga näinud... Või oled?
Aga no igatahes - aitäh :)

reede, 25. jaanuar 2008

Venib, raibe.


Kuidas saab aeg nii aeglaselt liikuda? Ma olen juba vähemalt kümme tundi täna siin tööl istunud, aga kell näitab ikka, et poolteist tundi on tööpäeva lõpuni jäänud. No ei ole võimalik!!!


* Ma teadsin, et Rootsis nende tigude pildistamine tasub end ükskord ära. Miskit kasu ka nendest pikkadest vihmastest kondamistest :P

Öine filmielamus

Ok, esiteks on arvuti üks suur kurja juur - nüüd saan ma õhtuti filmi vaadata. Teiseks oskan ma teha niivõrd valesid filmivalikuid, et üks unetu öö ja mitu peatäit mõtteid on garanteeritud. Film oli hea, aga tabas natuke liiga hästi minu viimase aja mõtteid ja see ei tule üldse hingerahule kasuks. Ja kolmandaks on kell nii kuradi palju, et ma peaksin juba ammu magama, aga nojah... loe esimest punkti. Ja neljandaks - kust kurat need mõtted üldse tulevad, ah? Kes neid siia kutsus? Ja ma ei ütle teile, mis film see oli, nii et pole mõtet küsidagi.

neljapäev, 24. jaanuar 2008

Elion strikes again.

Ma ei viitsi isegi enam õieti kirjutadagi sellest. Lihtsalt alati, iga jummala kord, kui ma miskit oma arvutivärgenduses muudan, pean ma istuma tund aega elioni tugitelefoni otsas, resettima ruuterit, restartima digiboxi ja iseennast ja siis igaks juhuks veel ruuterile ka restardi tegema. Ära tüütab, ausalt.
Ja õeraas ütles, et temal pole juba kolm päeva internetti ega digitv'd, telefoni oli täna lõunal tagasi saanud. Helistab ja ootab... Ja sellise teenuse eest siis võetakse 400+ raha kuus?

Juhe.

Parem-vasak-parem-vasak-... ehk täna on tüüpiline ülikiirele tööpäevale järgnenud päev, mil mõttetegevus venib nagu kummipael. Täiesti absurd on olla. Suutsin isegi ID-kaardil pin-koodi lukku ajada... Tubli olen, ma tean. Õhtul ootab ees arvuti seadistamine - sain oma uue kasti meheraasult kätte :) Kuldse-hõbedase klaviatuuri ka :) Nummi.

Homme on õnneks reede... ma praktiliselt elangi nädalavahetuste nimel. Veel paar kuud ja siis kaob see motivatsioon kuni oktoobrini ära... Kusjuures ma nägin paar ööd tagasi unes, et ma istusin täisvarustusega lennukiuksel, vaatasin maa poole ja mõtlesin pingsalt, miks kuradi pärast ma peaksin sealt välja hüpata tahtma. Ja hirmu mäletan ka. Mis imepõhjusel mina langevarjundusega seotud unenägusid näen? Müstika...

kolmapäev, 23. jaanuar 2008

Töö-töö-töö :)


You drive me crazy, I just can't sleep. I'm so excited, I'm in too deep. Ohh...crazy, but it feels alright.

Ehk siis jätkuvalt on tööl hullumaja ja ülesandeid tuleb uksest ja aknast ja ventilatsiooniavadest. Lisaks on keegi tore inimene otsustanud, et 28,5 kraadi on just see õige töötemperatuur ja kütab meil ruume suure hooga. Isegi shokolaad on selline poolpehme ja kleepuv.
Viimaste päevade tore üllatus ja probleem on miski müstiline kotermann, kes kolab serverist serverisse ja muudab suvalisel ajahetkel mõnel kasutajal näiteks axaptas kõik graafilised ikoonid mustadeks kuubikuteks ja lotus notesis samuti. Ainuke ravi on kasutaja välja logida. Seni pole me jälile saanud, mis seda põhjustab, aga kahtlus langeb MS uuendustele, sest midagi muud pole viimasel ajal serverites muudetud. Umbes 75% kõnedest ongi sellega seotud ja mul on juba keel sõlmes selgitamisest, et sorry, me tõesti ei tea, mis seda põhjustab, aga me otsime ja uurime ja kindlasti üritame võimalikult kiiresti korda teha. (Kui firmas on kokku tsiba alla 400 terminalikasutaja, siis on neid helistajaid ikka omajagu.) Samas on mitmed kasutajad juba 4-5 korda selle probleemi ohvriks langenud ja siis nad niisama lõõbivad ja naljatavad telefonis kuni programme kinni panevad ja ma neid välja login.
Üldiselt on töö huvitav ja aina rohkem tunnen ma end it-osakonna sekretäri/infokataloogina. Käin ma ju majas kõige rohkem ringi ja suhtlen igast inimestega ja nii need teadmised kogunevad. Poikadel on juba tekkinud komme tulla minult küsima igasugu infot töötajate ja muude asjade kohta. Iseennastki üllatab, kuidas mulle jäävad nimed ja asukohad meelde. Varemalt oli mul tõsised raskused mõne uue tuttava nime meenutamisega ja nüüd on mul meeles nimi, kasutajatunnus ja enamasti ka server, kuhu see inimene logib. Müstika! Ja lisaks muidugi kontorikuulujutud, mis meeste kõrvu muidu ei jõuakski. Nüüd küsivad nad vahel kohvipausi ajal, et kas midagi uut ja huvitavat ka juhtunud on :D Eih, lõbus on. Kiire ja töine, aga ülimalt lõbus. Ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu! (Kui siis ainult ülalpeetava tibividina ameti vastu :P Saaks hommikuti kaua magada...)

Lepime nüüd kokku, eksole?


Kulla inimesed, elage oma elu ja ärge muretsege koguaeg teiste eluolu pärast. Pole vaja pidevalt küsida vallaliselt sõbralt, kas ja miks tal ikka veel meest/naist pole. Pole vaja küsida püsisuhtes sõbra käest, millal ta oma partneriga kokku kolib ja miks ta seda seni veel teinud pole. Pole vaja küsida oma sõbralt, millal ta plaanib peret looma asuda. Pole vaja, ausalt pole vaja. Sõber teab reeglina ise üsnagi täpselt miks ja mida ja kuna ta teeb. Kui sõber on õnnelik, siis miks ei võiks seda ka sina olla? Sõber ise teab ikka kõige täpsemini ju, mis teda õnnelikuks teeb ja mismoodi oma elu elada. Ja püüa mitte unustada, et igas suhtes on ainult kaks osapoolt ja kõrvalised inimesed sinna suhte sisse ei näe. Pole vaja õpetada ja moraali lugeda, kui sõber teeb midagi teistmoodi kui sinu arvates olema peaks. Tema elab ju oma elu ja sina enda oma. Mis siis, kui ta sehkendab teise naise mehega või elab ka peale kaheaastast suhet omaette korteris, mis sellest? Kas ta on sellevõrra kehvem sõber sulle? Aktsepteeri oma sõpru sellisena nagu nad on ja ole valmis kuulama ka ilma moraalitsemiseta. Usu, sinu sõber hindab seda palju rohkem kui arvustamist ja õpetussõnu. Sulle endale ei meeldi ju ka kui keegi tuleb sulle õpetama, kuidas sa oma elu elama peaksid? Miks sa arvad, et see su sõbrale meeldib? Live and let live, eksole?

teisipäev, 22. jaanuar 2008

Sarjast 100 lolli ideed ja 1 ebameeldiv üllatus


See on nii minulik hakata õhtul kell seitse vannitoa ja kamorka ust värvima. Ilma kummikinnasteta. Ilma ajalehti põrandale laotamata. Kindla veendumusega, et pärast saan ju kätelt ja põrandalt värvi maha pesta. Ise veel omaette irvitades, et see oleks ikka eriti halenaljakas, kui see värv polekski vesilahustuv. (Ma nimelt olen alati ainult vesilahustuvaid värve kasutanud.) Kolmveerand tundi hiljem käsi pesema asudes enam nii naljakas polnud. Vesilahustuv ka mitte. Ja terve korter haises nii hingematvalt keemia järgi, et ma olin sunnitud meheraasule helistama ja öömaja paluma. Talle helistades tundsin ma end tõelise idioodina, kes ei taibanud isegi seda järgi kontrollima, kas värv on vesilahustuv või mitte.

Jah, eile oli tõeliselt sinine esmaspäev.

esmaspäev, 21. jaanuar 2008

I need a drink.

Gin tooniku ja ohtra jääga palun.

Sitt päev.

Täna ei ole minu päev. Kohe eile õhtul hakkas kehv vedamine pihta ja kestab siiamaani. Õhtul lõikasin kassikonservi kaanega endale sügavalt näppu ja verd lahmas mitu aega takkapihta. Öösel suutsin uuesti haava lahti tõmmata ja istusin jupp aega üleval ja hoidsin salvrätti vastu lõokekohta. Hommikul tõmbasin jälle haava lahti. Ja nüüd olen jooksnud ringi nagu orav rattas, töökuhjad kõrguvad kaaugelt üle pea ja pole niipea näha, et kuhi kahanema hakkaks. Hetkel on teine kord, mil ma oma laua taha istuda olen jõudnud tänase päeva jooksul. Sitt päev, ma ütlen. Sitt päev.


/Continues --> Saatus on irooniline. Üks meesterahvas tõi mulle siin kommi tänutäheks selle eest, et ma tema läpakast viirused välja juurisin. Kalevi trühvleid. Cappucino trühvleid. Arvake ära, kes meist ei söö kohvimaitselist shokolaadi. Tüüpiline...

reede, 18. jaanuar 2008

Ei viitsi.

Teate, ma ei viitsi kirjutada oma ülimalt töistest päevadest ja väga rahulikest õhtutest. Kinost ja "Lepitusest" ka ei viitsi. Ja üldse noh... nädalavahetus on käes. 2,5 päeva mõnusat olemist koos meheraasuga. Mis sa hing veel oskad tahta? :)

Oskus omaette

Ma tahtsin siia ühest hästi lõbusast uudisest ja pakkumisest kirjutada, aga kuna anti karm käsk kirjutamata jätta, siis ma kuulan korralikult sõna. Ütlen vaid seda, et mul on niiiiii hea meel, et ma olen suutnud enda ellu leida palju väga häid sõpru. Ma võin olla paljude meelest kuri ja õel, aga samas oskan ma üles leida need vähesed, kes näevad, et tegelikult olen ma vahepeal hea ka. Ja see on üks tähtsamaid oskuseid elus :)

neljapäev, 17. jaanuar 2008

Blogipuu kalab?

Mingi kala on, juba teist päeva lähevad minu postitused kahekordselt blogipuusse, kuigi ma olen ainult korra publish nuppu klikkinud. (Mitte et ühe ja sama postituse korduv muutmine ja salvestamine oleks kunagi seda postitust mitu korda blogipuusse saatnud...) Tundub, et ma pole ainuke selle häda käes kannataja, sest viimati lisatud postituste all paistab päris palju topeltkandeid. Mis värk on?

**

Üks hääästi natukese lavastatud kodune moment Lauriga:

Sündmuskoht: Miku uhke häärber :)

kolmapäev, 16. jaanuar 2008

24 589 documents to copy...

Istun ja jälgin, kuidas megabaidid kopeerivad end plaadilt kõvakettale, avan, indekseerin, ootan, sorteerin, otsin, kontrollin, kopeerin, otsin, kopeerin, kontrollin, vahetan plaati ja kopeerin, avan, indekseerin, ootan... ja nii veel 4 dvd'd. Vähemalt kaks tundi. Vaheldust pakub plaat, mis on vigaselt kirjutatud. Siis peab faili plaadilt avama ja siis ettevaatlikult Notesi enda vahenditega kopeerima faili sisu kõvakettale teise faili. Lootes salamisi, et kui kopeerimine vigase kohani jõuab, siis ei kustutata juba kõvakettale kopeeritud osa kohe ära vaid ma jõuan selle pooliku osa omakorda ära kopeerida. 16 780 documents left to copy... 62% done. Tunni aja kohta päris hea tulemus, kas pole? 4,13nest 2,68 kopeeritud. Gigabaiti siis. 4 plaati veel. Teeme nii, et need on terved, eks.
Tegelikult oleks hädasti vaja arvutile restart teha, miski on väga hapuks läinud. Aga praegu ei saa. Praegu istun ja ootan ja loodan... Täna võiks ju hea päev olla?

teisipäev, 15. jaanuar 2008

Normaalne rütm.


Kui arvutit pole, siis on kohe kuidagi eriti palju aega. Eile oli esimene kodune õhtu üle pika aja arvutivabalt. Istusin ja lugesin ühe raamatu läbi. Kell pool kümme kukkusin elamist koristama ja põrandaid pesema. Kell üksteist hakkasin vanni küürima. Kell kolmveerand kaksteist tuli idee roosa kampsun ära harutada, et suveks endale miskit huvitavat heegeldada. Magama sain kell üks. Täna hommikul kell seitse ärkasin paistes silmadega, siunasin end maapõhja ja lubasin järgmine õhtu normaalsel ajal magama minna. Üks täiesti tavaline õhtu minu elus.

*Pildil üks teeäärne aiake Gryttjomis, Rootsimaal.

115 ja antud lubadused


Nädalavahetusel jõudsin taas üle pika-pika aja bowlingus naisteliigast välja ehk siis sain skooriks 115! Tsikkide õhtu oli üldse tervenisti lahe üritus, olgugi, et ma alguses natuke porisesin... Väsinud inimene võib vahepeal ka iseendale mõistusevastaselt käituda, ausalt. Aga kui paha tuju üle läks, siis oli lõbus ja mõnus õhtu. Pisike shopping, bowling, kokkamine ja film - raudselt tuleb kordussaade ka!
Aga põhjus, miks ma olin laupäeva õhtul väsinud ja porisev, oli reedene Miku sünnipäev. Pidu oli sama lõbus nagu alati meie seltskonnaga. Päris muhe on mõelda, et ülikooli lõpust saab juba 5 aastat täis, aga me oleme ikka head sõbrad :) Ega ma eriti rohkem ei kirjutakski sellest peost kui täidan vaid kaks lubadust. Esiteks lubasin Ermele, et ma kindlasti tsiteerin ühte eriti head lauset, mis ta peol kuuldavale tõi... aga kuna peo lõpuks ei mäletanud ka ta ise sellest lausest muud, kui et selle lõpus oli tugeva rõhuga öeldud "..., naine!", siis jääb tsitaat siinkohal kirjutamata :D Teiseks nõudis Küljeluu, et ma kindlasti mainiksin ära, et koduteel pidas meid üks väga lahke politseinik kinni, kes lasi puhuda ja mainis viisakalt, et teinekord tasub natuke varem seisma jääda. Muidu võivat mõni nõrgema närviga politseinik meie autol kummid läbi lasta. No aga me ei näinud lihtsalt varem ei nende autot ega punaseid vilkureid!

Vot selline nädalavahetus oli :)

esmaspäev, 14. jaanuar 2008

Sorteerimisest

Üldiselt on nii, et kui sorteerida pakendid, paber ja biojäätmed ära, siis nn. olmeprügi nagu eriti ei tekigi. Ilmselt sorteerin siis miskit valesti... Muidugi on jama see, et biojäätmed lähevad soojas köögis ikka väga kiiresti haisema ja nii on mul praeguseks rõdule juba päris mitu kotikest kogunenud, mis nüüd ootavad äraviimist. Neljandalt korruselt ei viitsi õhtul uuesti alla joosta ja hommikul pole lihtsalt meeles.

Asi, mis mind tõsiselt häirib, on see, et minu kodu lähedal on selline pakendikonteiner, millel on külje peal pisike avaus, mille kaudu peab pakendid sisse pistma. Kes oli see ajuhiiglane, kes sellise konteineri välja mõtles? Kas tõesti arvatakse, et inimene viitsib näiteks praeguste ilmadega seal ükshaaval neid pakendeid kotist välja võtta ja konteinerisse pista? Ava on liiga väike, et saaks kilekotisuu sinna pista ja koti niimoodi ära tühjendada. Minul igatahes seisab kööginurgas üks pungitav pakendikott ja teine on juba poole peal. No ei lähe sinna maxima juurde parmaatide pingsa pilgu alla oma vorstipakke ja kilekotte sortima. Külm ja märg on ja autod pritsivad möödasõites poriseks. (Ving-ving, onju.)

Ja see pakendite värk on üldse natuke hämar minu jaoks. Seni olen usinalt kõik kommipaberid pakendite hulka visanud, aga täna nägin ragnasellsi õpetliku multikat, kus kästi kommipaberid olmeprügi sekka visata. Miks nii? Kommipaber on ju ka pakend. Kas siis tühje kilekotte ei tohi ka pakendite hulka visata? Ja kuhu lähevad pudelikorgid? Taarasse peab ju ilma korgita pudelid viima... Kork peaks minu loogika kohaselt pakend olema, aga kas see päriselt ka nii on? Igal juhul jätkan mina sorteerimist nii nagu minu arvates asjad käima peaks ja muudan harjumusi vastavalt uuele ja pädevale infole. Praegu viskan pakendite hulka kõik ümbrispaberid-pakid, mis toiduainete ümber on.

Aga arumaisaa, miks ei võiks keegi kuskil mingi põhjaliku brozüüri kokku panna ja seda siis inimestele postkasti pista. Valimiste ajal tuli koridorist suurte kottidega pahna minema tassida, aga sorteerimise kohta ei ole ma mitte ühtegi paberilipikut oma postkastist leidnud. Kus on loogika?

laupäev, 12. jaanuar 2008

.

Seda ka, et telefoniaku on nullis ja laadija on tallinnas, nii et mobiilitsi mind enne homset õhtut kätte ei saa. Aku, krt, hakkab läbi minema, pean juba kaks korda nädalas laadima.
Aga täna õhtul ootab ees pisike bowling, kokkamine ja filmiõhtu koos Tsikkidega ja homme tagasi pealinna. Siis olen jälle levis :)

Bye-bye baby...


Eilse päeva tipphetk oli vaieldamatult see, kui mu kodune arvuti peale graafika-võrgukaardi ümbertõstmist pilti ette ei võtnud. Ei teagi, mis seal õhku lendas, aga pilti enam ei ole. Sellist uunikum kaarti ma ilmselt enam kuskilt ei leia ka, nii et jah siis, nii palju siis arvutist. Nüüd on probleemiks pigem see, et kuidas ma oma asjad sealt kõvaketastelt ära kustutatud saan. Midagi asendamatut mul sinna ei jäänud, pildid ja muud failid on mul peamiselt tööarvutis. Lihtsalt tahaks puhtaks teha. Ja kui kellelgi on vaja mõnda igivana Compaqi serveri juppi, siis mul on need nüüd üle.
Õnneks pole olukord päris lootusetu - meheraas lubas endale lähiajal uue ja uhke pilli osta ja enda vana mulle anda. Tal nagunii oli plaanis uus osta, sest vana ei vea enam uuemaid mänge hästi välja, nüüd see plaan lihtsalt nihkus ajaliselt natuke ettepoole :P (Kas ma olen juba maininud, et mul on kuldaväärt meheraas?) Aga jah, krt, ma olin selle vana kobakaga harjunud... Ja bookmarkidest on ka natuke kahju... Mul on need õnneks Avantiga üle võrgu kättesaadavaks tehtud, aga ma ei tea mismoodi neid nüüd püsivalt teise arvutisse salvestada... Samas - see serverikolakas oli tõeline elektrisöödik, nii et rahalises ja rohelises mõttes on see pigem võit praegu ;)


*Pilt on korra juba siin blogis üleval, aga kuna mul oma rondist paremat pilti pole, siis kasutan vana pilti.

reede, 11. jaanuar 2008

Üks kingakarp - kaks kassi.




Võõras - ära tule!

No aga räägime siis kassist.

Start.Mädzu arvas, et tema tahaks leida siit blogist rohkem pilte ja juttu minu kiisu kohta. Kuna sõsarmao soov on praktiliselt kõrgeim käsk ja seadus, siis siin on nüüd mitu-mitu pilti ja natuke juttu kah :)
Üldiselt on pisikesest armsast nurrumasinast saanud üks nurruv pätt ja kaabakas. Paganama jutukas veel pealekauba. Nõudlik ka. Hommikul tuleb pool tundi enne äratust padja peale nurruma ja peale väljaviskamist ootab keset vaipa kuni kell heliseb. Ja kui ma siis ei viitsi kohe peale äratust temaga mängima hakata, siis ta istub keset vaipa ja sõnaotseses mõttes kisendab. Lähen vannituppa hambaid pesema - toast kostab selline kisa nagu keegi tapaks mu kassi parajasti. Kuivatan peegli ees juukseid - nõudlik mnjääääuuuu ja muud kassihäälitsused kipuvad föönimürinatki summutama. Ja kui ma siis kasvõi vaatan mõne tema mänguasja poole, siis on kohe kurrrrrrnjäuh ja nurga taha hiilima. Sest ega me ei saa ju hommikul ometi kiiresti mängida, et ajaks taga või miskit. Kus sa sellega! Meil ju aega küllaga, eksole.
Õhtul see-eest on just vaja mööda elamist kablutada nagu kari elevante. Ikka voodi peale ja põrandale, sekka ka esikusse. Ja siis on vaja veel ka hüpata. Ilusaid saltosid teeb, aga maandumine... Naabrid vist arvavad, et mul on õhtuti mingid hood peal, et toas trambin. Ja muidugi luuramine... varemalt oli hea kerge mängida - väsitasin kassi jooksmisega ära ja tükiks ajaks oli rahu majas. Nüüd on ta aga hiilimise selgeks õppinud ja niimoodi võiks ta vist lõpmatuseni mängida. Ma ükskord ausalt filmin seda, kuidas ta kuskilt tekiserva tagant karvast mänguasja hiilib.
Õhtuti harrastab ta veel seda ka, et kui ma arvutis mängin/kirjutan/filmi või telekat vaatan, siis tuleb ta mul klaviatuuri ette pikutama. Tolmuimeja toru peal on ju hea magada...Ja kui ma siis hiirt tahan liigutada, siis tuleb üks käpp ja lükkab mu kätt eemale. Sest hiire peale on hea pead toetada ja kellele see ikka meeldib, kui padi paigast liigub, onju. Aga need pikutamised on veel kerge pääsemine. Tavaliselt hakkab tal mingi hetk igav ja siis ta tiirleb ümber minu ja ümber monitori (peamiselt küll ekraani ees...) ja nõuab häälekalt oma kassiõiguseid ehk siis ohtrat mängimist koos minuga.
See komme on tal ka, et kui ma mängimise tema arvates liiga vara ära lõpetan, siis ta võtab oma lemmikmänguasja hambusse ja toob selle minu juurde - voodisse, vannituppa, arvuti juurde, kuhu aga vaja. Uues voodis on nii magus uni...Ja ta teeb seda nüri järjepidevusega, nii et tavaliselt ma annan alla ja mängin veel natuke aega. Ja siis veel natuke. Ja vahel natuke veel.
Ühe lolli kombe olen talle veel külge harjutanud - tekiserva alt näppude hiilimine. Ehk siis niipea, kui ma teki alla olen kadunud, on kass nagu viis kopikat voodi ees valmis ja jälgib pingsalt tekiserva, et kust ma oma näpud välja pistan. See on vist vaieldamatult lemmikuim mäng, sest ilma selleta lihtsalt ei lasta mul magama minna. Eriti armas oli vaatepilt siis, kui ma temaga Tartus olin. MaandumineSiis oli õhtul kaks kassi voodi ees valves :D Ausalt, seda pilti peab ise nägema, et aru saada kui naljakas see oli! No ja kuidas sa ei mängi, kui kass katsub käpaga tekiserva ja kuriseb kurvalt? Ikka mängid, endal silmad väsimusest peas tagurpidi, aga kass peab oma õhtuse mängimise tehtud saama. Ka kell kaks öösel.

Mädzu, kas täitsin su soovi piisava põhjalikkusega? :)

neljapäev, 10. jaanuar 2008

Minu naaber sorteerib prügi!


Näete - selles uksepoolsemas kotis on pakendid, kahes ülejäänus on papp ja paber. Lihtne! Mis sa hing ikka peale hakkad, kui prügikotid tuppa ära ei mahu, eksole.

USB :)

Jei, ma sain usbikaardi endale lõpuks! Peale mitmeid tulemusteta osturetki erinevatesse arvutipoodidesse loobusin ideest see kaart kuskilt poest leida. (Ilma usbi-pesadeta arvuteid ju enam polegi, seega pole ka nõudlust vastavate kaartide järele, seega neid ka ei müüda.) Lasin hoopis ülemusel GNT'st sobiliku kaardi tellida ja ostan selle siis edasimüügiarvega firmalt endale. Vähem vaeva ja muret.

Aga nüüd saan ma kodus, saate aru KODUS, fotokast pilte tõmmata, mälupulka ja veebikaamerat kasutada, ID-kaardiga tehinguid teha. Lausa hämmastav kui väga tegelikult ahistab see, kui arvutil pole usb-pesa. Nüüs tuleb kippelt üks ID-kaardilugeja endale orgunnida...

What A Wonderful World

Ameerika on ikka tõepoolest kõigi võimaluste maa...
Loe ja imesta: peale kaksiktornide pommitamist keelatud lugude nimekiri ühes usa raadiojaamas.
Allikas: http://youzen.livejournal.com/38888.html

0-9
* 3 Doors Down – "Duck And Run"
* 311 – "Down"

A
* AC/DC – "Dirty Deeds Done Dirt Cheap", "Hell's Bells", "Highway To Hell", "Safe In New York City", "Shoot To Thrill", "Shot Down In Flames" and "T.N.T."
* Ad Libs – "The Boy From New York City"
* Alice in Chains – "Down In A Hole", "Rooster", "Sea Of Sorrow" and "Them Bones"
* Alien Ant Farm – "Smooth Criminal"
* The Animals – "We Gotta Get Out Of This Place"
* Louis Armstrong – "What A Wonderful World"

B
* The Bangles – "Walk Like An Egyptian"
* Barenaked Ladies – "Falling For The First Time"
* Beastie Boys – "Sabotage" and "Sure Shot"
* The Beatles – "A Day In The Life", "Let It Be", "Lucy In The Sky With Diamonds", "Ob-La-Di, Ob-La-Da" and "Ticket To Ride"
* Pat Benatar – "Hit Me With Your Best Shot" and "Love Is A Battlefield"
* Black Sabbath – "Sabbath Bloody Sabbath", and "War Pigs"
* Blood, Sweat and Tears – "And When I Die"
* Blue Öyster Cult – "Burnin' For You"
* Boston – "Smokin"
* Arthur Brown – "Fire"
* Jackson Browne – "Doctor My Eyes"
* Buddy Holly and the Crickets – "That'll Be The Day"
* Bush – "Speed Kills" (the name of this song was changed after September 11 2001, to "The People That We Love")

C
* Chi-Lites – "Have You Seen Her"
* Petula Clark – "A Sign Of The Times"
* The Clash – "Rock The Casbah"
* Leonard Cohen – "First We Take Manhattan"
* Phil Collins – "In The Air Tonight"
* Sam Cooke/Herman's Hermits – "Wonder World" (sic. - assumed a mis-representation of "What A Wonderful World")
* Creedence Clearwater Revival – "Travelin' Band"
* The Cult – "Fire Woman"

D
* Bobby Darin – "Mack The Knife"
* Dave Clark Five – "Bits And Pieces"
* Dave Matthews Band – "Crash Into Me"
* Skeeter Davis – "End Of The World"
* Neil Diamond – "America"
* Dio – "Holy Diver"
* The Doors – "The End"
* The Drifters – "On Broadway"
* Drowning Pool – "Bodies"
* Bob Dylan/Guns n' Roses – "Knockin' On Heaven's Door"

E
* Everclear – "Santa Monica"

F
* Shelly Fabares – "Johnny Angel"
* Filter – "Hey Man, Nice Shot"
* Fontella Bass – "Rescue Me"
* Foo Fighters – "Learn To Fly"
* Fuel – "Bad Day"

G
* Peter Gabriel – "When You're Falling"
* Gap Band – "You Dropped A Bomb On Me"
* Godsmack – "Bad Religion"
* Green Day – "Brain Stew"
* Norman Greenbaum – "Spirit In The Sky"

H
* Happenings – "See You In September"
* Jimi Hendrix – "Hey Joe"
* The Hollies – "He Ain't Heavy, He's My Brother"

J
* Jan and Dean – "Dead Man's Curve"
* Billy Joel – "Only The Good Die Young"
* Elton John – "Benny & The Jets", "Daniel" and "Rocket Man"
* Judas Priest – "Some Heads Are Gonna Roll"

K
* Kansas – "Dust In The Wind"
* Carole King – "I Feel The Earth Move"
* Korn – "Falling Away From Me"
* Lenny Kravitz – "Fly Away"

L
* Led Zeppelin – "Stairway To Heaven"
* John Lennon – "Imagine"
* Jerry Lee Lewis – "Great Balls Of Fire"
* Limp Bizkit – "Break Stuff"
* Local H – "Bound For The Floor"
* Los Bravos – "Black Is Black"
* Lynyrd Skynyrd – "Tuesday's Gone"

M
* Johnny Maestro and the Brooklyn Bridge – "The Worst That Could Happen"
* Martha and the Vandellas – "Nowhere To Run"
* Martha and the Vandellas/Van Halen – "Dancing In The Street"
* Paul McCartney and Wings – "Live And Let Die"
* Maureen McGovern – "We May Never Love Like This Again" from the movie The Towering Inferno
* Don McLean – "American Pie"
* Barry McGuire – "Eve Of Destruction"
* Megadeth – "Dread And The Fugitive Mind" and "Sweating Bullets"
* John Mellencamp – "Crumbling Down" and "I'm On Fire"
* Metallica – "Enter Sandman", "Fade To Black", "Harvester Of Sorrow" and "Seek And Destroy"
* Steve Miller Band – "Jet Airliner"
* Mitch Ryder & the Detroit Wheels – "Devil With The Blue Dress"
* Alanis Morissette – "Ironic"
* Mudvayne – "Death Blooms"

N
* Ricky Nelson – "Travelin' Man"
* Nena – "99 Luftballons/99 Red Balloons"
* Nine Inch Nails – "Head Like A Hole"

O
* Oingo Boingo – "Dead Man's Party"
* Ozzy Osbourne – "Suicide Solution"

P
* Paper Lace – "The Night Chicago Died"
* John Parr – "St. Elmo's Fire"
* Peter and Gordon – "I Go To Pieces" and "A World Without Love"
* Peter, Paul and Mary – "Blowin' In The Wind" and "Leavin' On A Jet Plane"
* Tom Petty – "Free Fallin'"
* Pink Floyd – "Mother" and "Run Like Hell"
* P.O.D. – "Boom"
* Elvis Presley – "(You're The) Devil In Disguise"
* The Pretenders – "My City Was Gone"

Q
* Queen – "Another One Bites The Dust" and "Killer Queen"

R
* Rage Against The Machine – all songs
* Red Hot Chili Peppers – "Aeroplane" and "Under The Bridge"
* R.E.M. – "It's The End Of The World As We Know It (And I Feel Fine)"
* The Rolling Stones – "Ruby Tuesday"

S
* Saliva – "Click Click Boom"
* Santana – "Evil Ways"
* Savage Garden – "Crash And Burn"
* Simon And Garfunkel – "Bridge Over Troubled Water"
* Frank Sinatra – "New York, New York"
* Slipknot – "Left Behind" and "Wait And Bleed"
* The Smashing Pumpkins – "Bullet With Butterfly Wings"
* Soundgarden – "Black Hole Sun", "Blow Up The Outside World" and "Fell On Black Days"
* Bruce Springsteen – "Goin' Down" and "I'm On Fire"
* Edwin Starr/Bruce Springsteen – "War"
* Steam – "Na Na Hey Hey Kiss Him Goodbye"
* Cat Stevens – "Morning Has Broken" and "Peace Train"
* Stone Temple Pilots – "Big Bang Baby" and "Dead And Bloated"
* The Surfaris – "Wipeout"
* Sugar Ray – "Fly" and "When It's Over"
* System of a Down – "Chop Suey!"

T
* Talking Heads - "Burning Down The House"
* James Taylor - "Fire And Rain"
* Temple of the Dog - "Say Hello 2 Heaven"
* Third Eye Blind - "Jumper"
* Three Degrees - "When Will I See You Again"
* Tool - "Intolerance"
* The Trammps - "Disco Inferno"

U
* U2 - "Sunday Bloody Sunday"

V
* Van Halen - "Jump"

W
* J. Frank Wilson - "Last Kiss"

Y
* The Youngbloods - "Get Together"

Z
* Zager and Evans - "In The Year 2525"
* The Zombies - "She's Not There
"

kolmapäev, 9. jaanuar 2008

Täiesti normaalne.

On täiesti normaalne õhtul kell 23:35 pesta ära kraanikausis kuhjumas nõud. Õhtul, mille kohta vandusid, et lähed kell 21:00 magama, sest kaks eelmist õhtut on möödunud arvutimängu saatel ja voodiga on kohtutud kella kahe ajal öösel. Aga on ju täiesti normaalne istuda hoopis üleval ja kirjutada mitu tundi ühte pikka postitust, mille sa lõpuks sama targalt ära kustutad. Sest sa tunned, et sul pole mitte midagi tarka tegelikult maailmale öelda. Sest viimasel ajal oled sa igat vähegi pikemat postitust kirjutanud 3-4 päeva, lugedes üle, parandades, muutes ja tihti lõpuks lõplikult kustutades. Sest sa oled veendunud, et kedagi ei huvita sinu uus märkmik või järjekordne peatükk saagas Mutt ja Elion või magamistoa uus imago või see referaat, mida sa oma parima sõbra jaoks kolm päeva kirjutasid või kuidas sa öösel kell pool kaks oma kassiga hästi vaikselt üritad mängida, sest muidu ta ei lase sul magama jääda või kuidas sa proovisid uut soengut, mis osutus viimase sajandi halvimaks valikuks või veel mustmiljon pisikest igapäevast seika.
Ja on täiesti normaalne kirjutada seda ajuvaba postitust selle asemel, et magama minna.

Ja uusi pilte saab siis, kui mul on meeles meheraasu fotokast need tema juures arvutisse tõmmata.

oodatud viga?

"Google Docs has encountered an unexpected error!"

Vabandust, aga minu arust iga error on unexpected. Milleks seda veel rõhutada?

Prof. kret. vol2.

Meesterahvas avab mulle ukse, hoiab seda avatuna ja ütleb "Ole lahke" ja mida ütlen mina? Heliseva häälega "No aga palun :)" ehk siis ingliskeeli You're welcome!
Maisaa aru mis minuga täna toimub.

2008

2005. aastal võtsime Piretiga veinid ligi, lahkasime maailma asju ja panime aastaks plaanid paika. Olgugi, et need olid pehmelt öeldes pöörased, suutsin ma neist suure enamuse ära täita. (Näiteks uus töökoht... ja mhm, mõned isiklikumad eesmärgid takkapihta.)

2006. aastal oli eesmärgiks oma kodu. Ei mäleta, et oleks miskit muud lootnud/plaaninud. Üle käbide ja kändude, läbi mitme valusa pettumuse sai unistus lõpuks teoks - 16.detsember sain võtmed kätte ja aasta võiski õnnestunuks lugeda.

2007. aastal ei julgend ma mingeid eesmärke paika panna, kuna 2006. viimane kolmandik oli liiga kreisi, et edasi midagi mõelda. Olin õnnelik ja rõõsa oma korteri üle ja vaatasin hirmuga eesootavaid remondikulutusi. Isiklikus plaanis ei julgend midagi mõelda, kuna suhe oli nii värske ja mineviku pessimism oli tugevalt sees veel.

2008. aastal... on elu kuidagi maha rahunenud ja nüüd tahaks iseennast kuhugi suunda arendada. Mitte tööd vahetada, aga just miskit juurde õppida/meelde tuletada. Midagi huvitavat ja kasulikku. Pole veel kindel, mis see olla võiks. Tartu Rahvaülikoolis tegelikult on üks kursus, mida tahaks võtta, aga kuna see toimub nädala sees, siis see plaan läbi ei lähe. Tallinna Rahvaülikoolis pole suurt muhvigi valida, üsnagi masendav seis on. Eks ma istun üks õhtu maha ja vaatan natuke pikema pilguga enda sisse.

Siis tahan oma pesa valmis saada. Köök ja vannituba ongi jäänud... kõige suuremad raharöövlid: uus boiler, wc-pott, pesumasina kolimine köögist vannituppa, santehnilised tööd (see on masendav kui kallid korralikud torujürid on!) ja siis muidugi värvid-tapeedid. Kamorka jaoks on materjalid olemas, on vaja ainult aeg leida. Laisaks olen muutunud. Peaks jälle mõne tööpäevaku korraldama... Tsikkidega läks tapeedi kratsimine lõbusalt ja kiirelt, õeraasuga sai tapeet lennates seina. Jaa... vot see on plaan :) Üldse tundub, et mulle sobib lammutamine paremini kui parandamine. Vannitoa-kamorka uksi värvin juba oioioi kui kaua uuesti üle...

Siis muidugi on jätkuvalt käigus plaan "62", mis sai küll siin vahepeal tõsiseid tagasilööke. Aga ma ei anna alla, ükskord võidan nagunii!

Siis... puhun tolmu maha kunagiselt lubaduselt, et ma hakkan heaks. Üritan natuke oma huumorisoont talitseda ja meesterahvastega sutsu sõbralikumalt suhelda. Täna tegin juba algust ja vabandasin peale naljategemist, kui nägin, et noormees solvus ühe mu lause peale.
Piisab sellestki, kui mu (meessoost) sõbrad mind kurjaks ja õelaks peavad, pole vaja et võõrad samamoodi mõtleks :P Samas pead ei anna, et suudan seda mõtet ka teostada. Kõigile ei saagi meeldida.

Siis... luban, et annan endast parima, et Tsikkidega rohkem asju koos teha. Ja üldse püüan, ausalt püüan, sõpru rohkem näha. (Vahel tundub, et ma võiksin sama hästi ka kuu peal elada, ajaplaanide ühildamine on tihti keerulisem kui mõne mat.analüüsi teoreemi tõestamine.)

Siis... on veel paar isiklikku lubadust/lootust/plaani, aga need on ainult mulle endale ja siia ma neid ei pane. Las mulle jääb ka midagi, eks.

Notes.

Ma kirjutan lootuse asemel lotus ja ei taipa ka peale kolmekordset ülelugemist, et midagi valesti oleks. Vot sulle professionaalne kretinism.

/Edit --> Muutsin kirjavea ära. Ega ma tean jah neid sõnu, millega mul probleeme on ja ma alati mõtlen, et ma pärast vaatan veel korraks üle, aga... vahel tuleb midagi muud vahele ja siis klikin kiirelt publish nuppu ja nii ta jääbki. Aga aitäh, keelek6rv, et tähelepanu juhtisid :)

/Edit --> nojah. Tänud ka Mädzule siis. Ma vabandan end välja sellega, et olen kaks õhtat järjest kella üheni Heros't mänginud ja silmad on suht punased ja paistes hetkel juba :P

esmaspäev, 7. jaanuar 2008

*

See on nüüd ametlik - ma olen tallinlane :(

10 000 päeva täis!


Ilus ümmargune number :)

pühapäev, 6. jaanuar 2008

Parim sõber

On olemas inimene, kelle jaoks olen nõus minema läbi tule, vee ja vasktorude. Ei teki küsimustki, kas mul on aega, viitsimist või tahtmist - kui abi palutakse, siis seda ka alati saab. Ja mul pole kunagi kahju ajast, mis tema abistamisele kulub. Ta lihtsalt on mu parim sõber. Kõik muu on ebaoluline.

laupäev, 5. jaanuar 2008

Teemal "tehtagu!"

Mina: Mida sa hommikusöögiks tahad?
Tema: Ma ei tea, mõtlesin, et sööks pannkoogid ära.
Mina: No aga söö siis.
Tema: Neid pole veel valmis tehtud...

reede, 4. jaanuar 2008

Teistmoodi sünnipäev

Esmaspäeval tiksub mul 10 000 päeva täis :) Lahe :)

neljapäev, 3. jaanuar 2008

Küsimused.

Tänase poolpiduliku päeva puhul mõtlesin sõna anda hoopis oma lugejatele:
* Kas me oleme mingil moel tuttavad? Või olen mõne su tuttava tuttav? Või täiesti suvaline mutt internetist?
* Kuidas üldse minu blogi lugema sattusid? Mina andsin lingi/keegi soovitas/blogipuu kaudu/kellegi blogilistis märkasid mind/...?
* Miks loed? Uudishimust/igavusest/harjumusest/...?
* Kaua juba lugemas käid? Astud iga päev läbi? Kord nädalas? Kord kuus?

* Mis meeldib? Mis mitte? Mida võiks rohkem olla? Mida vähem? Mis üldse puudu on? Ja millest jäädavalt loobuma peaks?

Ma tean küll, et ega keegi eriti vastata ei viitsi. Varem olen paaril korral sarnaseid asju püüdnud küsida ja siis on tulemuseks alati see, et mõni hea sõber annab endast märku, üksik juhuslik külastaja teatab rõõmsalt, et tema on siin esimest korda, vahel harva tuleb välja ka mõni senitundmata lugeja ja rohkem keegi miskit ei ütle. Aga ikka olen ma loll ja järjekindel ning küsin uuesti ja uuesti ja... uuesti. Sest mine tea... äkki nüüd see kord tuleb rohkem vastajaid... äkki...

Blogi sünnipäev!


Minu pisike blogi saab täna juba kolmeaastaseks! Päris kena number... Ei oska hinnata, kui palju ma selle aja jooksul olen suutnud sisu toota ja kui palju niisama möla ja ega see polegi nii oluline. Peamine on see, et ma ise olen rahul. Ja näib, et väga suurt jama ma kirjutanud pole, sest viimase aastaga on külastajate arv julgelt kahekordistunud. Või siis kirjutan just niukest jama, et inimesed tulevad puhtast lõbust lugema, et näha, mida ma jälle kokku keeranud olen. Ega see polegi oluline ju! Tsirkust ja leiba, või kuida see nüüd oligi... (Piitsa ja präänikut on muidugi teine variant...)
Igal juhul... kooki pakun töö juures, nii et kes ampsu tahab, tulgu peale lõunat läbi :D

kolmapäev, 2. jaanuar 2008

2007

2007. aasta oli ühelt poolt hästi rahulik, teisalt jällegi kiire ja põnev. Isiklik elu kulges nagu õlitatult, algul kõheldes ja kaheldes alanud suhe osutus üheks parimaks asjaks, mis minu elus kunagi juhtunud on. Loomulikult oli ka vähemhelgeid hetki, aga millises suhtes neid ei oleks? Kui on armastus, siis on ka tahe ja oskus konarused siluda ja erimeelsused selgeks rääkida. Meil seda jagub :)

Eelmise aasta sisse jäävad ka fantastilised seiklused Tsikkidega neljakesi - mina, Küljeluu, Virxu ja Kadri. Kadri sünnipäev oli vaieldamatult üks lõbusamaid üritusi terves aastas! Sõpruse rindel põles ereda tähena ka Nefka, kellele olin nõu ja jõuga abiks keskkooli lõpetamisel ja ülikooli astumisel. Samas on mul jällegi kahju, et Mädzu ja Piretiga suhtlesin ma nii vähe, et lausa häbi on. Erinevad elutempod ja ajagraafikud...

Tööalaselt oli aasta nii ja naa. Nii kiiret ja pingelist suve ei mäletagi, ka sügise saabudes jätkus kiire tempo ja töökoormus. Huvitav oli ka. Ja töökaaslased on jätkuvalt parimad maailmas. Teisalt jällegi oli ka pettumusi ja valusaid hetki, killuke indu ja püüdlikust tapeti maha ja asemele tuli oskus käega lüüa ja lollustega mitte sõdida. Selle üle pole ma just eriti õnnelik, aga enda hingerahu huvides tuleb see kasuks.

Eelmise aasta sisse jääb ka suurem remondipuhang ja päris oma koju kolimine. Higi, veri ja pisarad... Aga see on kõike seda väärt, igat sekundit ja senti. Sest see on päris minu oma :) Kuigi jah, viitsimist ja pealehakkamist on vähevõitu ja viimasel ajal pole ma suurt midagi siin liigutanud. Päris valmis pole veel ükski ruum, täiesti alustamata on aga köök ja vannituba. Laisk olin... Lisaks veetsin palju aega meheraasu pool ja noh... laiskus elas seljas.

Minu pisike ühe-inimese perekond täienes ühe liikme võrra - võtsin endale eelmine aasta kassi :) Ilus hall karvakera, kes on muidu igati viks ja viisakas, aga öösiti elab seljas ja nurub pai. Nurr-nurr-nurr ja tatine nina. Lisaks loll komme käppadega sõtkuda ja ninaga näkku nühkida. Keset ööd. Laupäeva hommikul kell seitse. Sweet. Aga muidu armas ja sõbralik karvik.

Ja siis muidugi hunnik soolaleivapidusid, pikk sünnipäevitamine, Aleksei ja Marjaana pulm, nädal Gryttjomis, kahekesi käsikäes... ja veel palju ilusaid hetki...

Ilus aasta oli. Õnnelik. Ja töine. Sõpradega oleks tahtnud rohkem koos olla, kodus rohkem remonti teha, tööl vähem asju südamesse võtta. Aga läks nii nagu läks. Minevikus tehtud vigu pole mõtet liialt analüüsida, nii jääb praegune hetk elamata ;) Ees ootab ju uus aasta uute kirgaste momentidega ja uute vigadega :P

Täitunud jõulusoovid

Aga seda pean ma küll ütlema, et jõuluvana vist on päriselt ka olemas... Soovisin küll kõhugrippi, aga tundub, et see oli otsas ja asemele saadeti tavaline batsillus. Nina tilgub, pea on paks, kurk valutab ja iga viie minuti tagant kipub aevastus peale. Kuidagi kahtlane olemine on. Tuleb edaspidi oma soovidega ettevaatlik olla...

Cosmo kalendrist

See aasta täitus ka minu kunagine soov leida poolpaljaste meeste piltidega kalender - päkapikk tõi mulle Cosmo kalendri :) Väga seksikad pildid ilusatest meestest ;) Ainuke, mille üle ma tõesti vinguksin, on novembri ja detsembri pilt - ma kohe tõsiselt ei salli Lauri Pihlapit. Peale selle, et inimene ise oma olemuselt on vastumeelne (see "yo, ma olen nii kõva tegija, nii cool ja seksikas" olek hakkab vastu), ka pilt on võrreldes teistega kole. Fooliumisse mähitud kondine valge neeger, mõttetult suured ehted kaelas rippumas. Ja need jubedad päikseprillid! Ei ole seksikas ega kuum, no kohe üldse ei ole. Alukate allapoole tirimine ei tee veel kuumaks. Oleks siis vähemalt ilusad susped, aga need on ju nagu lahmakas padjapüür! Ja koos viis numbrit liiga suurte tossudega paistavad ta jalad eriti lühikesed... Ja lihaseid pole ollagi. Kokkuvõtlikult - ei midagi erilist. (Aga ilu on teadagi vaataja silmades...)
Tegelikult on point selles, et ta lihtsalt ei kannata välja võrdlust teiste kalendris leiduvate meestega. Niisama keskmise Eesti mehega võrreldes oleks ta jah umbes kuuel juhul kümnest võitja, aga Cosmo kalendrisse on ta küll vale valik. Ülejäänud kalender on õnneks väga armas ja ma pean nüüd veel ühe naela toaseina juurde lööma, et see ilus asi üles riputada :P

Ja nii see aasta tuligi...



Ilusasti koduselt ja vaikselt. Tegime süüa, vaatasime telekat, jõime shampust. Valasime ka õnne ehk siis tina. Meheraas valas tinakäkra, mille vari meenutas kõige enam koera. Buduaarist leidsin mingid seletused, et see pidavat tähendama hea sõbra leidmist. Tore on, häid sõpru pole kunagi liiga palju. Minu õnn meenutas kõige enam langevarjurit (koos varjuga siis ikka...) Et siis mida? 2008ndal aastal ootab mind ees kõrge lend või pehme maandumine? Või ohtralt põnevust ja väljakutseid? Internetist loomulikult sellele tõlgendust ei leidnud, vanad eestlased ju ei tundnud sellist imevigurit nagu langevari... Ja ilmselt poleks ma ka ise paar aastat tagasi osanud selle õnne varjus langevarjurit näha, siis olid need tegelased minu jaoks ümmarguse kupliga taevas hõljuvad kogud nagu väiksena vanavanemate juures Kohtla-Järvel tihti näha sai. (Ja nagu ka paljudes filmides senimaani kujutatakse...) Vot milline areng minu teadmistes :P

Aastanumber vahetus ilma suurema mürtsuta, lumesadu ei lasknud Keila ilutulestikul eriti eredalt meieni paista ja maja juures lasti rakette just niimoodi nurga taga, et aknast muud peale kuma ei näinud. Esimese ilutulestiku paugu peale kadus kass nagu pudrukuul ja pärast saime teda 15 minutit taga otsida. Lõpuks roomas ta arvutilaua alt välja, silmad suured nagu taldrikud. Argpüks.

Üldiselt... mõnus rahulik aastavahetus. Tore oli lugeda 1.jaanuaril netist, et oi näed, minu kõrvalmajas läks üks rõdu tänu osavalt sihitud ilutulestikule põlema. Tegi kohe südame soojaks... Aga pole midagi imestada ka, juba eelmine aasta käis seal majade vahel tõsine andmine kella 23:00st saadik, raketid põrkasid vastu tolle maja aknaid ja rõdusid. Hoovis seisev kask sai ka oma jao kätte. Alles kella kahe ajal öösel hakkas paugutamine harvemaks jääma. See aasta siis ilmselt oli vaiksem - ei taha uskuda, et keegi samal ajal paugutas, kui tuletõrje hoovis tulekahju kustutas. Igal juhul on mul hea meel, et ma kodus polnud, päriselt ka. Tulekahjud pole just mu kõige lemmikumad asjad...