reede, 29. veebruar 2008

Midagi meestele :)

Reegel.

Kirjuta midagi, mida sa mõtled, ja kohe leidub keegi, kes ütleb, et sa ei tohi niimoodi mõelda. Nii tavaline.

neljapäev, 28. veebruar 2008

*

Vann on mõnus... Sõnulseletamatult mõnus.

Meestest. Ja natuke ka naistest.


Ma küll tavaliselt ei viita eriti teiste blogipostituste peale, aga vot täna teen erandi. Elsa tsiteerib oma blogis kedagi kolmandat blogijat:
"Mehed ei tee mitte kunagi seda, mida nad ei taha teha."

Ja teate, täpselt nii ju ongi. Mehed on palju tugevamini kinni oma tahtmistes ja mittetahtmistes, oma egos. Kui ikka mees ei taha kuhugi tulla või midagi teha, siis ta seda ka ei tee. Vahel harva võib õnnestuda meest ümber veenda, aga siis näitab ta iga viimsegi keharakuga välja, et ta tegelikult ei taha. Ja ei loe üldse, et SINA tahad. See ei ole oluline. Sest tema ei taha ja nii ongi. Ja kui mõni mees tundub olevat eriti paindlik ja leplik, siis on tema "ei taha" piir lihtsalt madalam. Aga see on olemas ja sellest üle ta niisama naljalt ei astu.
Naised see-eest... naised on palju leplikumad ja ohvrimeelsemad. Me oleme kodurahu hoidjad. Võib-olla ka kartlikumad ja ebakindlamad... Naine on valmis mehe pärast tegema asju, mida ta võib-olla tavaliselt ei tee. Miks? Sest ta tahab. Naine tahab, et mehel oleks hea ja on valmis selle nimel ka oma tavalisest elemendist välja astuma. Näiteks neiu, kes tavaliselt süüa ei tee, tahab äkitselt oma kallimale õhtusööki teha, olgugi, et ta teab, et ega ta süüa teha eriti oska... Äkki soorollid?

Ja lõpetuseks tsiteeriks Elsa blogipostituse kommentaaridest Lapiliisut: "Naised teevad seda, mida on tarvis teha ja mille mehed on tegemata jätnud, sest nad ei taha seda teha." Vot nii.

Järjekordsed laadapäevad


Lähen mina pahaaimamatult selverisse kassitoitu ja hambapastat ostma ja astun tund aega hiljem poest välja 300 krooni võrra vaesemana. Laadapäevad olid. Aga enda õigustuseks ja rahustuseks võin ausalt kinnitada, et ma ostsin ainult neid asju, mida mul nagunii vaja oli. Lihtsalt ma sain need tükkmaad odavamalt. (Nt. Softis tatilapikud, õhukesed põlvikud... ja muidugi hunnik kassitoitu ja 66 krooni maksev Sensodyne, viimane ei olnud soodushinnaga kahjuks.)
Pärast sain oma ostusid veel säästumarketi turvamehele näidata - ju siis tundusin eriti kahtlane oma suure kilekotiga. Õnneks oli tsekk alles. Ja turvamees vabandas hästi viisakalt.

Kusjuures ma olen tõsiselt pettunud, et ma söögiosakonna poolele ei läinud, vaatan praegu reklaamlehelt, et Blue Note sini- ja valgehallitusjuustud on ka soodushinnaga. Saatsin ju kassi juba täna meheraasu poole ära, et üks mõnus vanniskäik ette võtta. Juust sobiks imehästi kuuma vahuse vanni ja külma veini kõrvale. Aga no uuesti ma ka selverisse minna ei viitsi. Selles olen ma peaaegu kindel. Kuigi süüa pole kodus küll suurt midagi...


PS! Homme on reede!!!

Puudujääk

On üks tööalane teema, milles ma tunnen end tõsiselt nõrgana - arvuti riistvaraline külg. Tarkvaraliselt võin ma tagurpidi saltosid ja mida kõike veel teha, aga vot niipea, kui jutuks tuleb riistvara, tunnen ma end lauslollina. Mõningal määral olen aja jooksul tarkust kogunud, aga siiski... ise käsitsi arvutit remontima ei hakkaks ja riistvaraliste probleemide puhul otsin abi teistelt. Samas ma tean, et ega neid teadmisi ja oskusi kuskilt mujalt ei tule kui iseenda kogemustest...
Ülikoolist ses suhtes abi palnud - esimest korda vaatasin arvutikasti sisse peale ülikooli lõpetamist, kui kodune arvuti pange pani ja format C'd tahtis. Win98 aga polnud nii tark asi, et riistvara ise ära tunneks ja vajalikud draiverid paika paneks. Pidin ükshaaval kaardid üle vaatama ja netist draiverid otsima. See oli lõbus tegevus... Ühtlasi õppisin selle käigus, et arvutitolm määrib päääris edukalt ja helekollase tooli peal pole mõtet kasti sisemust tolmust puhastada :)
Aga äkki saab olla ilus, tark ja osav ititibi ka ilma, et oskaksin puhtalt pildi järgi eristada erinevate tootjate videokaarte ja sinna kõrvale ka nende tehnilised näitajad ette vuristada? Alati saab peituda vabanduse taha, et minu kui naisterahva mõistus seda riistvara teemat lihtsalt ei võta ;) Ja ma ütlen ausalt, et ma olen seda põhjendust kasutanud ja pahaks pole seda seni keegi pannud :D Paitab see ju meeste ego, kui naisterahvas end lollimaks teeb :P

Blond hetk

Naljatlev "Kuule, sa endal juukseid ei taha blondiks värvida?" kõlas eile meheraasu suust, kui ma olin arvuti korpust lahti võttes täiesti kogemata kaanel ühe kruvi asemel usinalt toitekalt kruvi maha kruvinud. Ikka juhtub onju :P

kolmapäev, 27. veebruar 2008

Ebaõnnestunud testimine

Leidsin Elsa blogist testi teemal "milline eks sa oled?" Kuna mulle testimine meeldib, siis võtsin ka selle testi käsile. Aga vot lõpuni teha ei saanudki... No mida on mul peale hakata, kui enamus küsimusi on alatooniga, et kui sind maha jäeti, siis kuidas sa käitusid? Sobivaid vastusevariante lihtsalt ei ole seal testis! Sest, et... mina olin ju see, kes suhte ära lõpetas. Ma ei nutnud pärast lahkuminekut, ma ei igatsenud, ma ei soovinud aega tagasi keerata. Ma tegin selle kõik ära siis, kui otsustasin suhte ära lõpetada ja seda otsust üksipulgi analüüsisin ja lahkasin koos Küljeluuga. Pärast lahkuminekut oli ainult kergendus ja vabanemine. Mina olin enda jaoks juba kõik klaariks mõelnud ja analüüsinud. Edasi sai vaid paremaks minna. Nii et... ma ei saagi teada, milline eks ma testimaailmas olen. Mulle vist piisab sellestki, et ma tean, milline ma päriselt olen...

teisipäev, 26. veebruar 2008

Öö

Ruttu tuttu ja teeme siis täna öösel ilma õudusunenägudeta, eks. Mitte ei tahaks veel üht ööd veeta kuu liikumist jälgides.

Ühtlasi pisike mental note to self - paksemad kardinad tuleb osta, kuu paistab väga eredalt praegustest läbi.

Tahan...

pühapäev, 24. veebruar 2008

Haige :(

Oh jeerum, meheraas otsustas haigeks jääda. Kohe niimoodi korralikult, et palavik ja puha. Nii paha tunne on vaadata, kuidas teine tõbisena teki all istub ja õnnetu on. Ja ise samal ajal mõelda, et mhm... millal siis mulle nakkab? Teine veelgi toredam mõte on see, et krt, ma pean homme siit bussiga tööle siis minema?!? Aga kui isekad mõtted kõrvale jätta, siis on ikka väga kurb olla, kui kõige kallim õnnetu ja haige on :( Ja telekast ei tule ikka üldse midagi vaatamisväärset...

laupäev, 23. veebruar 2008

:)

Tänase õhtu märksõna: Olemise talumatu kergus. Õigemini on see viimase nädala märksõnaks. Üks õhtu, üks lause!, on toonud meie suhtlemisse hoopis uue tasandi. Selgus ja kindlus... Justkui pilv oleks päikse eest ära läinud. See on uskumatult hea tunne :)

reede, 22. veebruar 2008

Reede

Ma vihkan reedeid. Need on alati kõige kiiremad ja tapvamad tööpäevad. Ja need venivad alati meeletult kaua. Ja reede õhtuks olen ma nii väsinud, et ei viitsi enam mitte midagi teha. Ja praegu väljast sisse kiiskav päike ei aita üldse, see teeb veelgi halvemaks olemise. Tahan õue!!!

Tegelikult... tahan Saarele... 2 nädalat veel ja siis... :)

neljapäev, 21. veebruar 2008

Mr Muscle aitab alati :)

Juhhhuuu!!! Näib, et usin trossiga surkimine ja pudel Musklit lahendas probleemi! Lasin just kaks kraanikausitäit vett alla ja ei ajanud enam välja! Nii et kui teil on probleemiks ummistunud torud, siis proovige kindlasti Mr Muscle Sink & Plughole Unblocker'it.
Muidugi seda märgin igaks juhuks, et ärge uskuge eestikeelse sildi õpetusi, et pärast tuleb külma veega torusid loputada... Ingliskeelne silt ütleb ilusasti "hot water." Eestikeelne silt on muidugi ilusasti täpselt ingliskeelse peale kleebitud, aga pole hullu - kes vähegi on mingit keemiat torudesse valanud, teab, et reeglina tuleb loputada kuuma veega. Ja ei usu, et ka külma veega loputamine väga suur viga oleks... Hiljem nagunii läheb nõusid pestes sealt peamiselt kuum vesi alla.

Aga mina nüüd lähen rahuliku südamega magama :)

Kuradi torud!

Ma vihkan neid kuradima torusid!!! Ma ei saa aru, mis asi seal tropiks on, et trossiga ei saa eest ära ja ohtra koguse keemiaga samuti mitte. Täna võimlesime ligi tund aega kraanikausi all. Sain ummistuse natuke allapoole torus, aga ikkagi hakkab mingi hetk vesi üle ajama. Kallasin nüüd pudeli Härra Musklit sinna torusse. Kui see ka ei aita, siis ma... ma ei tea, mis ma siis teen. Siis ma olen kohe tõsiselt vihane. Mul on nii kõrini!!! KÕRINI!

Tihend, vein ja rahakott

Esiteks - sellist tihendit enam ei müüdavatki nagu mul kraanikausi all on. Pidin ostma samas mõõdus teistsuguse, et äkki see kärab. Tihenditeipi ostsin ka. Aga aru maisaa, kas lihtsalt Key ehituspoes ei ole selliseid tihendeid või tõesti on nüüd uus ja edevam standard ja vanade torude omanikud võivad end kogu täiega ümber ühendada? Ja need torud ei ole mul seal NII vanad! Pakun, et maksimaalselt 2-3 aastat, kuna need olevat pesumasinaga samal ajal paika pandud ja pesumasinal sai alles eelmise aasta augustis garantii läbi. Aga jah, see selleks, eks ma siis täna torujüritan edasi ja loodan lõpuks torud korda saada.

Teiseks - selveris olid soodushinnaga sellised kuldsed klassikud nagu Kirsi Suudlus ja Vaarika Musi. Nüüd saan õhtul meelde tuletada kui kleepuvad need siis täpselt olid... Oh neid mälestusi... :)

Ja kolmandaks - mul ema just ütles msnis, et suutis eile oma rahakoti kuhugi kindlasse kohta panna. Kaotas, varastati - pole kindel. Sularaha oli kotis umbes 1400 krooni. Fantastiline.

Meeldetuletus iseendale


Kohe varsti juba praktiliselt kahe nädala pärast on puhkus!!!

*Ma lihtsalt pidin endale meelde tuletama seda... Ma siin vaikselt lähen hulluks juba ja seekord puhtalt isiklike mõtete pärast. Oleks vaja natuke laadida...

kolmapäev, 20. veebruar 2008

Iseendale

Õhtul tulevad kummalised mõtted pähe... Kõik on küll ilus ja tore, aga... tahaks rohkem veel. Süües kasvab isu. Tahaks...
***
Imelik, kuidas üks teema koguaeg erinevates kohtades üles tuleb ja kummitamas käib, nii et ma näen seda juba iga teine öö uneski. Näib, et mõned aastad tagasi välja öeldud mõte oli väga ettenägelik. Praegu tõesti on selline tunne, et... kohe ongi nii. Ja ma ei teagi, mida ma ise tegelikult mõtlen ja tahan...
***
Kui soovid ja võimalused on kord välja öeldud, siis ei saagi neid enam mõtetest välja. Koguaeg kuskil kuklas tinistab vaikselt ja hüppab ootamatutel hetkedel esiplaanile. Igapäevast toimetamist see just üleliia lihtsaks ei tee.
***
Tunnen puudust sõbrannatamise järele... Ma ei taha istuda õhtul peatäie mõtetega ja otsida sõnu, kuidas see kasvõi niimoodi seosetult endast välja saada. Õhtused istumised ja veinijoomised... pikad jalutuskäigud Eluteel ja külavahel... kurat, kasvõi skaibivestlused! Ma ei taha neid mõtteid endas niimoodi ringi kanda ja üksinda mõelda. Aga jah... tallinnas mul selliseid sõbrannatamise sõpru pole. On ühiste ürituste sõbrad, aga see pole see, mida ma hetkel igatsen.

Täna öösel on täiskuu - pole ime, et ma selline imelik praegu olen.

Tihendi viga.

Trossist ja Tiretist polnud miskit kasu. Seisis teine terve ööpäeva torus, aga vesi jookseb ikka lahinal torust välja. Lisaks otsustas kraanikausi all mingi tihend pirtsutama hakata ja hetkel ei saa ma tänu sellele rohkem eriti surkida ka - vesi jookseb nüüd juba kahest kohast. Homme siis lähen uut tihendit otsima ja remondin edasi. Nii tore, nii tore...

Ning naaber teeb vene diskot mulle... Ja põlv valutab jälle nii vastikult... Ja üldse on praegu maa külmas ja kärss kärnas.

teisipäev, 19. veebruar 2008

And in the morning I'm making waffles!


Möödunud nädalavahetus oli... kummaline. Päriselt ka. Emotsioonid on ehedad ja mõtlemisainet jäi tüki maad vähemaks. Samas sain kaks korda suurema tüki juurde kah. Aga hea tükk on. Positiivsed mõtted.
Meheraas sai täitsa ilusasti hakkama, jäi ellu ja nelja tuule poole ei põgenenud. Kolme nädala pärast on uus sõit - siis peaks vanatädi sünnipäev olema ja mulle anti ametlik käsk meheraas ette näidata. Ega ta väga kõvasti ei protesteerinud kah, perekondlikud üritused on lihtsalt sellised kohustuslikus korras vabatahtlikud.
Õhtune jalutuskäik läbi lumise alevi oli ilus ja jututeemad tõid laia naeratuse huulile. Ma poleks osanud uneski näha, et meheraas niimoodi mõelda või öelda võiks. Täpselt selline tunne tuli peale, et tahaks end näpistada, kõik oli kuidagi nii muinasjutuline. Justkui... ma ei teagi, kuidagi teistes mõõtmetes. Aina rohkem tunnen ma, et see ongi päris elu. See ei ole enam peaproov. Ja ma olen nii õnnelik, et vahel ma mõtlen nimme halbade asjade peale, et sellele õnnele tasakaaluks ka natuke halba oleks. Ebausk, ma tean. Aga ma ei oska ilma.

Lahe oli see, kuidas õepojad meheraasut piidlesid, pole nad ju varem näinud, et tädi oleks mingi mehe koju kaasa toonud. Gregor hakkas juba peaaegu meheraasuga morsiklaasi kokku lööma õnne soovimiseks, aga viimasel hetkel sai häbelikkus võitu. Pärastpoole tegi salamisi kiiruga meheraasust ühe pildi ka, ta on meil suur fotograaf. Lõbus oli :) Ema jäi ka rahule ja isa sai terve õhtu ja poole järgmisest hommikustki teise meeshingega juttu ajada. Pani meheraasu endale snuukeri reegleid selgitama, olgugi, et eelmine päev teatas suure suuga, et tema eurospordi pealt seda snuukerit üldse ei vaata. Aga kui kuulis, et meie just seda vaatamegi, siis tuli ometi ju end teemaga kurssi viia, et siis järgmine kord oleks, millest rääkida ;) Ta vaatab ju samal põhjusel tennist (õemees on tennisetreener) ja eelmisel korral kraamis lagedale kõik oma teadmised ja jutud langevarjundusest. Isa on mul üldiselt veelgi jutukam kui mina olen ja ei leidu teemat, kus ta ei oskaks sõna sekka öelda. Ja ma olen absoluutselt sada protsenti kindel, et meheraasut pole kunagi nimetatud hulluks selle põhjusega, et ta on programmeerija. Langevarjunduse pärast on ta seda tiitlit pälvinud ilmselt rohkem kui korra :P Aga saame aru, arvutivõõra inimese jaoks näib programmeerimine tõelise hookus-pookusena, langevarjundusest saab mu isa vähemalt aru. (Kuigi päris alguses küsis ta õeraasult hirmuga, kas ma kavatsen ka kunagi lennukist välja hüpata :P Minult otse ei tahtnud ta küsida, kuna tal on põhimõte, et laseb meil oma elu ise elada.)

Ühtlasi kasutasin ära asjaolu, et olin Tartus autoga ja tõin tallinnasse ära oma retseptiraamatud ja puzzled. Vahvlimasina ka :) Pühapäeval pandi mind meheraasu poole jõudes kohe vahvleid küpsetama :P Väga maitsvad tulid, just nagu lapsepõlves :) Üldse oli terve nädalavahetus ülimalt suurepärane :) Ja päike annab ikka väga tugeva positiivse energialaksu :)

Plaanid õhtuks

Ma olen nüüd varustatud Tireti ja trossiga - õhtul ootab ees operatsioon "Torud puhtaks!" Ühtlasti üritan vältida alumise naabri uputamist ohtra koguse kodukeemiaga :D

esmaspäev, 18. veebruar 2008

Veeavarii

Ongi käes. Esimene üksinda elamise kriis. Köögis laseb äravoolutoru läbi. Pesumasin lasi vett välja, kui äkitselt kuulsin valju solinat. Kibekiire hüpe kraanikausi alla kappi kinnitas minu kartust - sealt musta jämeda toru ja peenikese halli toru liitekohast tuli lahinal vett. Lülitasin kohe pesumasina välja ja sain seejärel masinatäie pesu käsitsi välja väänata. Läksin alumise naabri juurde küsima ka, ega vesi midagi ära ei rikkunud. Alumine naaber osutus aga umbkeelseks venelasest vanatädikeseks. Mina tema jutust aru sain, aga vot ise seletada ei osanud. Ei osanud ma küsida, kas midagi on jäädavalt rikutud ega seletada, mis selle õnnetuse põhjustas. Silmaga oli näha, et midagi rikutud polnud (õnneks polnud seal korteris uhket euroremonti tehtud) ja peale pikka kaastundlikku häälitsemist ja puist seletamist stiilis "voda ne budet bolse idit & jesli sto ta nusna, ja budu pomogat" tulin tagasi koju. Käed värisevad ehmatusest senimaani. Meheraas lubas homme peale tööd üle vaadata, mis katki on. Ilmselt on toru lihtsalt umbes, aga mine sa tea. Nüüd pean kuidagi masinast vee välja saama, ilma et alumist naabrit jälle uputaksin. Ja minu plaan täna vanni minna jääb ka katki. Kurb.

Saadud ehmatus pani mind tegema midagi, mida ma pole seni veel kordagi teinud - ma jooksin kümme minutit enne kella kaheksat poodi, et endale üks siider tuua. Just nimelt jooksin. Ja tundsin end seejuures erilise padujoodikuna, kes ei suuda ühte õhtut ilma alkoholita üle elada. Mis sest, et ma pole juba ammu üksinda kodus alkoholi tarbinud. Lihtsalt... oli vaja. Ja hetkel tunnen, et oleksin pidanud kaks võtma. Närvid on nii püsti, et iga krõbin paneb võpatama. Kole on olla. Sellistel hetkedel ei taha ma üksi olla. Ausalt ei taha.


/Edit 20:56 --> Mutike ajas ka korteriühistu esinaise jalule. See käis just küsimas, et mis täpselt siis juhtus, mutike pidavat omadega suht paanikas olema praegu. Lubas teada anda, kui minu poolelt miskit teha on vaja. Õnneks on tegemist hästi mõistliku naisterahvaga, kes oskab peale kõige veel ka vene keelt. Nii et on lootust, et olukord laheneb varsti. Oeh, saaks see jama juba läbi!

laupäev, 16. veebruar 2008

Suhtelisus

On tore jah, kui kass üksinda mängib ja möllab oma mänguhiirega... Väga tore. Aga see toredus näib kuhugi kaduvat, kui ta teeb seda keset ööd kõige magusamal uneajal...

reede, 15. veebruar 2008

Hell ja hea.

Ma olen hea inimene. Iseennast ka panen imestama kui hea ja abivalmis ma võin mõne inimese puhul olla. Hetkel on selle headuse tulemusena mu aju täiesti tühjaks pigistatud ja juhe tossab otsast. Aga ära tegin! Vist... Üks on kindel - sotsioloogia ei ole ikka üldse minu eriala.

Aga Joosep püüdis täna järjekordse hiirepoisi kinni :) Ema kohe helistas ja informeeris mind sellest. Ütles veel, et ei hakka hiirt kohe ära võtma, see ei olevat veel päris surnud, las Joss lõbutseb natuke. Loomapiinajad, eksole. Ja Christopher murrab mänguhiirt juba tubli paar tundi jutti. Hea rahulik on olla, mängib vahelduseks ka omaette :P

Kena neiu :)

Kõne Indrekule: Mis selle kena neiu number on, kellele sa mind eile suunasid?


Nunnu :) Sellised hetked teevad tuju heaks, päriselt ka.

Ja liigub ja loob ja lehvitab.

Tore, lumetuisk jõudis ka siia ja sai kähku ka otsa. Selleks korraks. Loodan siiralt, et homme on parem ilm - meid ootab ees autosõit Tartusse minu ema sünnipäevale. Lumetuisuga ei tahaks kohe üldse sõita... Aga samas on lumi vahelduseks päris tore :) Praegu tuli ka päike välja, nii et mina lähen nüüd välja patseerima ja päikesevanne võtma.

Ahjaa, tulud deklareerisin juba eile õhtul ära ja nüüd jään ootama maksuameti kirja selle kohta, et nad soovivad korteri ostmise kohta lepingu koopiat saada. Deklaratsioone hakatakse ju töötlema esitamise järjekorras?

3 nädalat veel ja siis... Saaremaa :)

Ei, ma ei ole haige ega puhkusel. Või noh, natuke tõbine ma olen, kuna suutsin laupäeval Kosmose kinos end väga korralikult ära külmetada. Ma ei saa aru, kas seda väikest saali üldse ei köeta?!? Ma vappusin pool filmi külmast ja olin näost sinine! Seal oli JÄÄKÜLM! Kas on üldse lubatud nii külmas saalis kinoseansse teha? Aga olgu, see selleks. Minu nohu ja külmetust hädaldamine enam olematuks ei tee. Tuleb ära kannatada.

Tegelikult tahtsin ma kilgata seda, et puhkuseplaanid on paika pandud, broneeringud tehtud ja count-down on alanud. Kolm nädalat veel! Ja ma pean eraldi märkima, kui superlahke ja abivalmis oli GOspa müügiassistent, kelle kaudu ma eile meie broneeringu tegin! Kuulas ära, sai aru ja leidis võimaluse. Ei ajanud kangekaelset jonni, et vot nii pole ettenähtud ja seega nii ei saa. Hoopis uuris ja otsis ja tegigi meile eripakkumise kohta veel omakorda eripakkumise. Super! Ma olen juba enne sinna spa'sse minekut ülimalt positiivselt meelestatud. Kolm nädalat veel...

Ja teate, mida ma just taipasin - orkutist võib ju leida suhtkoht kõiki, onju. Ka neid inimesi, kellega sa ajad ametlikult asju mingitel põhjustel. Näiteks see müügiassistent on täitsa olemas seal, ma just vaatasin. Vot see on nüüd kummaline teadmine - et kui ma saadan kuhugi näiteks ametliku kirja, siis võib ju sellepeale mõni tolle firma/asutuse töötaja minna ja vaadata, et ahhaa, selline tibi siis tahab seda või toda asja teada. Huvitav, kas näiteks spa'de töötajad lähevad niimoodi järgi tsekkama neid huvitama hakanud kliente? See ei ole küll otseselt minu privaatsusesse tungimine aga mõte sellele ei tundu küll väga mõnus... Sellele ma varem ei olegi mõelnud... Õnneks on mul vähemalt albumi vaatamine võõrastele kinni pandud, asi seegi. Mitte et mul seal mingeid eriti kompromiteerivaid pilte oleks...

teisipäev, 12. veebruar 2008

Tüüpiline.

Msni nimi: "/üks kuu..."
Reaktsioon:
Indrek: Üks kuu?
Indrek: Esimest kuud?
Indrek: 8 veel?

Tõbised mõlgutused plaanimajandusest

Tervis näitab keskmist sõrme ja peab plaani soojale maale puhkama minna. Näib, et puhkuseplaanide tegemine on pop teema :P Mul käib ju endal suurem planeerimine praegu. Märts on põhimõtteliselt paika pandud, nüüd on järg augusti käes. Hetkel on suursoosik Norra koos Oslo ja Bergeniga. Aga miski pole veel kindel peale selle, et oma sünnipäeval ma Eestis ei ole. Tehke või tina!
Ja igasugu muid hulle mõtteid on ka päris põnev mõlgutada... Üks plaan sai eile konkreetselt sõnadesse pandud ja põhimõtteliselt on see 99% kindel. Teine plaan kükitab juba pikemat aega kuskil kuklas ja tuletab end vahel meelde. Peab vist lõpuks end kokku võtma ja plaani ka teoks tegema. Siis on 28-aastaseks saades mõnus mõelda, et vot! sain hakkama :)
Aga hetkel istun ja lürbin kuuma teed ja üritan tervet nägu tehes haigust ära petta :P

esmaspäev, 11. veebruar 2008

**

Mulle tundub, et peale seda, kui ma sain Küljeluule oma omapärase probleemi ära rääkida, on see kuidagi peaaegu ära paranenud... Kummaline aga väga positiivne :)


Pealkirjade leiutamine on vahel nii piinarikas! Mul neid tärniga postitusi päris palju juba :P

pühapäev, 10. veebruar 2008

2 out of 4.

Projekt: "Kristiinesse shoppama, piljardit mängima ja siis kinno."
Tegelikkus:
11:00 kohtumine baltijaamas, teekond edasi mcdonaldsisse Itaalia ciabatta burgerit sööma. Vahepeatus AG allahindlusel.
11:15 Burger.
11:35 korraks Viru keskusest läbiastumine.
16:45 Viru keskusest lahkumine.
16:45 - 18:00 Jalutuskäik vanalinnas ja Vismanni ärist õhtuks joogi valimine.
18:00 Kino - "Udu." Miks on ALATI tulnukad koledad, verejanulised ja inimsugu vihkavad? Ja miks ALATI leidub üks kangelane, kes siis olukorda päästma hakkab? Nojah... seekord tal see just väga hästi välja ei tulnud ja filmi moraaliks võikski vist panna selle, et ära mängi kangelast vaid oota kuni abi tuleb ja alles viimases hädas hakka meeleheitlikke tegusid tegema. Jama film.
19:30 - 21:30 bussisõit, Selver, jalutuskäik Männiku peakontorisse.
21:30 suitsukanapasta, drink, jutuajamine.
00:00 öörahu.


Täna on käsil projekt "Orjapidaja ja üks tibi" ehk siis me hakkame vannitoa ja kamorka uksi värvima. Hommikusöögiks olid pannkoogid mango-melonijäätisega ja ploomimahl. Peale värvimist üritame siis piljardit mängima ka jõuda. Kristiine jääb järgmist ringi ootama :P


/Edit 14:04 --> Piljard jääb ka järgmist korda ootama :P Nii et esialgsest projektist sai täidetud vaid kino :D

reede, 8. veebruar 2008

Mineviku kollid

Ma tõesti ei saa aru, mis minuga toimub. Miks minevik tuleb kummitama siis, kui kõik on olevikuga imeliselt hästi? Kust selline asi tuleb? Mis selle vallandas? Kas see on vihje, et mul on jäänud veel lõpetamata teemasid, mis ootavad selgeks mõtlemist? Miks nüüd? Te ei kujuta ettegi kui sitt tunne on sellises olekus olla. Mida rohkem ma üritan sellele mõtlemist vältida, seda rohkem ma sellele mõtlen ja ma ei oska nõiaringist välja tulla. Kõik on ju täiesti teistmoodi! Või on asi selles, et ma olen lõpuks paranemas neist mustadest plekkidest, mis minevik minu hinge ja mõttemaailma jättis ja see periood tuleb lihtsalt ära kannatada? Ma armastan oma meheraasut kogu südamest ja ma tean, et tema armastab mind ka. See kindlustunne aitab maha lammutada kaitsevallid ja nüüd vist tuleb läbi vaadata need ajaloolised leiud, mis sealt seest välja tulevad. Kolm ja pool aastat kindlustasin müüre ja süvendasin vallikraavi, müürid püstitasin tegelikult juba tükk aega enne seda... Neis leidub nii mõndagi huvitavat, mis on unustusehõlma ja tolmukihi alla vajunud. Koristamine on minul aga alati käinud selliselt, et kõigepealt keeran kõik ühte hunnikusse sassi ja siis panen järjest asjad õigesse kohta ning viskan ebavajalikud vidinad minema. Näib, et ka hingemaailmas käivad mul koristustööd samamoodi. Ebamugav ja paha on, päriselt ka. Aga saate aru, et meheraasul kulus üle aasta, et päriselt neist müüridest lahti saada! Kohe näha, et ma olen ehitaja tütar - mis ikka püsti on pandud, seda niisama lihtsalt maha eri lammuta.

Aga... mul ei ole kuhugi kiiret, sest ma tean oma südames, et nii nüüd ongi. See ongi See.

9 + ... kuud

Käisime just logistikaosakonnas ühte neiut dekreeti saatmas. Kõigi nende titejuttude peale muutus mu ülemus rahutuks ja teatas mulle, et ma peaksin teda vähemalt aasta enne dekreeti minekut sellest informeerima :D Armas :)

Test: 10:02


You are breakfasty, like a pile of pancakes on a Sunday morning that have just the right amount of syrup, so every bite is sweet perfection and not a soppy mess. You are a glass of orange juice that's cool, refreshing, and not overly pulpy. You are the time of day that's just right for turning the pages of a newspaper, flipping through channels, or clicking around online to get a sense of how the world changed during the night. You don't want to stumble sleepily through life, so you make a real effort to wake your brain up and get it thinking. You feel inspired to accomplish things (whether it's checking something off your to-do list or changing the world), but there's plenty of time for making things happen later in the day. First, pancakes.
_______________________
* Seekordsed jagamise aitähid lähevad V'le :)

neljapäev, 7. veebruar 2008

Sohva.

Midagi pole öelda, täiskasvanuks oleme saanud. Täiesti kohutav, onju? Aga mis seal ikka, ammu oli aeg, vanust kah juba omajagu :P Järgmine kord võtame vardad ka kaasa ja jagame mustreid, eksole?

My year so far...

Tiivad

Kaks energiajooki ja tunne on selline, et Lendame!

Testing-testing-1-2-3



Which Ultimate Beautiful Woman are You?




You are the Figher Femme
Take this quiz!



Aitähid lähevad CV'le, kelle blogist ma selle testi avastasin :)

*

3h skype kõne... päris tubli saavutus. Aga vähemalt said paljud tähtsad asjad paika ja nüüd pole muud kui oodata :) Oh, happy days are coming :)

kolmapäev, 6. veebruar 2008

Veel kord sorteerimisest

Palun tehke keegi, ükskõik kes neist mitmest erinevast pakendi- jne organisatsioonist, selline lehekülg, kus ma saan lahtrisse sisse trükkida näiteks 'elektripirn' ja nupule klikkimise järel tuleb mulle vastus, milline prügi see täpselt on. Palun! Miks ma pean orienteeruma erinevate google otsingutulemuste vahel iga kord, kui mul on kahtlus mingi asja kuuluvuse kohta? Selline rakendus vähendaks segadust ja muudaks sorteerimise kergemaks. Eestis on iga võimaliku ja võimatu asja jaoks oma portaal tehtud, miks ei võiks siis ka sorteerimise kohta olla üks ja konkreetne lehekülg, kuhu jookseks kogu info kokku? Või on asjakohastel asutustel ja organisatsioonidel hirm, et äkki, lihtsalt äkki saaksid inimesed ükskord ka üheselt ja selgelt pihta kogu süsteemile?
Ja kurat, mille sekka läheb elektripirn? Ma olen leidnud kaks erinevat infot - üks ütleb, et see on olmeprügi, teine ütleb, et see on ohtlik jääde. Kumb ta siis on ja kuhu ma selle katkise pirni pista võin?
Ja ettenägelikult küsin sellist asja ka, et kas tühi lahustipudel on ka ohtlik jääde? Pesta seda vist ei tohi ja seega pakendi hulka ta ei lähe? Ja mida ma teen tühja värvipotsikuga? Ma ausalt enam ei viitsi vaeva näha ja netist infot otsida. Seal on igaühel tark mees taskus ja info on kohati väga vastukäiv. Kõrini on. Kohe tõsiselt kõrini!

Nilbik.

Mõni inimene suudab täiesti süütu lause panna kõlama niiiii kahemõtteliselt kui veel vähegi võimalik. Vastik ja räpane tunne on peale sellist telefonikõnet. Aga ma peaksin vist juba harjunud olema... Ja jumalat tänama, et ta on uue ohvri valinud ja mina pean teda taluma vaid siis, kui kedagi teist pole kohal. Sedagi juhtub viimasel ajal liiga tihti.

Skoor

Eilne skoor jäi 90ne peale. Täna on juba 10 soolas. Õhtul lähen võtan raha välja ja panen purki, siis on ikka nagu päris. Ma vist saan märtsi puhkuseks rahad kokku veebruari kuuga :D

teisipäev, 5. veebruar 2008

Oeh, raske on...

Ma pole vist kunagi nii palju küpsetisi ühe päeva jooksul söönud. Senine saak on kaks võileiba, kaks tükki kringlit, kolm tükki imehead kohupiima-mandlikooki ja kaks vastlakuklit. Mul on tõsiselt paks tunne praegu. Õhtul ei tule mingit küpsetamist. See on 100% kindel. Ma ei taha magusat saia nähagi! Hernesupp on kõik, mida ma praegu olen nõus sööma :P Vastlad ju ikkagi...

Seda ka, et tänane skoor on hetkel 30.

Parimad kuklikud!

Oi, meie sööklas on maailma parimad vastlakuklid müügil! 8 krooni tükk. Keele viivad alla! Ma pole ausalt kunagi nii häid kuklikuid saanud. Äkitselt on mu soov ise õhtul vastlakukleid küpsetada tükk maad väiksem. Vaevalt, et sama häid suudan teha.
Aga kui keegi kuklit soovib, siis ma võin vahendada :P Kuniks neid muidugi on... kui lõuna pihta hakkab ja rahvas sööklat ründab, siis on heal juhul vaid tuhksuhkrut saada :D

esmaspäev, 4. veebruar 2008

Tower.

Ja nii me selle torni kahekesi ehitasimegi :)

Sarviline seis

Lubadusega on seis selline, et mul on purki pandud vist juba ~150 krooni. Ütleks, et kuu lõpus saan päris kopsaka summa sealt välja võtta. Need sarvilised isandad lendavad mul ikka liiga usinalt suust välja. Kõige lihtsam oleks vist üldse mitte rääkida :D

---

Oleme kilplased, oleme. Nii tore on. Oi kui tore.
Inimese rumalust ja madalalaubalisust ei näita mitte tema (muusika)maitse vaid tema võimetus teiste inimeste maitset aktsepteerida. Kellele meeldib Meie Mees, kes kuulab Klassikaraadiot, igale oma. Üks ei ole teisest halvem. Teise inimese mahategemine ei tee kedagi ilusamaks ega paremaks. Inimesed on erinevad. Ei ole paremad ja halvemad. Lihtsalt erinevad. Nii lihtne see ongi. Aga paganama raske on sellega leppida, kas pole?

pühapäev, 3. veebruar 2008

Iga-aastane hala alga!

Ei, tegelikult ma ei hakka eurolaulust halama, Eestist ärakolimisega ähvardama või paarikümmet tuhandet inimest idioodiks, värdjaks ja kalkariks sõimama. Tuletame meelde, et meid on esindanud ka "keeda, koon ja küpsetan" Tii ja "let's get high" Suntribe. Vaevalt, et Kreisi Raadiol neist kehvemini läheb. Ja 1999. aastal valiti publiku lemmikuks laul pealkirjaga Opera On Fire ja 2003. aastal kuulus Club kung-fu. Eesti rahvas on alati armastanud tsirkust ja leiba. Ja alati on leidunud inimesi, kes ähvardavad Eestist ära minna ja häbeneda oma rahvust nii et maa must. Alati. Lihtsalt nüüdsel ajal saavad nad kõik oma blogis nutta ja halada. Sest ka seda armastab Eesti rahvas väga. Nutta ja halada siis. Mina ei nuta ega hala. Eestist ka ära ei koli. Kuigi nüüd ilmselt leidub mitu inimest, kes peavad mind idioodiks ja ajukääbikuks, et mulle Tii ja kung-fu ei meeldinud.
Ilmselt olen ma nii rahulik ka sellepärast, et esikolmikusse jõudsid kolm minu lemmikut ja nende hulgast ma valida ei osanud nagunii. Võib-olla oleksin rohkem endast väljas, kui võitnud oleks Peterson või emb-kumb Värgi laul. Kuigi ilmselt mitte, sest eurovisioon nüüd nii tähtis ka pole. Lihtsalt lõbus meelelahutus. Tsirkust ja leiba, onju.

Ja väga hea Eesti eurolaulu leht asub siin.

laupäev, 2. veebruar 2008

Sarviline lubadus


Kuna viimasel ajal on minu jutus täiesti uskumatult sagedasti esinevaks sidesõnaks saanud üks sarviline isand, siis otsustasin end kätte võtta ja selle rumala kombe välja juurida. Ning selleks, et ikka mingi kasu ja väljakutse ka asjal juures oleks, otsustasin, et igakord, kui see sõna mul üle huulte pudeneb, panen kõrvale kümme krooni. Klaasist potsik on juba olemas. Kuu möödudes teen kokkuvõtte ja ostan trahvirahade eest midagi ilusat. Huvitav, milline summa lõpuks kokku tuleb ja kas ühest kuust piisab? Tööl poikadele vist igaks juhuks sellest ei räägi, need muidu hakkavad mind provotseerima ja nõuavad hiljem struudlit :P Kuigi kui ma sellest kuradist lahti saan, siis ma võin neile tähistamise mõttes inglikooki teha :)
Ja esimene 10 kukkus just :D 28 päeva veel...

*Pildil olen koos kalli sõbra ja kursavenna Argosaurusega... aasta siis oli... 2004 äkki?

reede, 1. veebruar 2008

Päev enne eurolaulu valimist

Eurolauludega on nii, et mida rohkem kuulan, seda rohkem hakkavad meeldima. Vähemalt osaliselt. Näiteks Värgi laule ei ole ma jätkuvalt võimeline pikalt kuulama. Ja see Peterson ajab lausa hirmu nahka. Meenutab päris kõvasti ühte Heroes II mängu koletist. Aga näiteks Birgiti laul kummitab juba mitmendat päeva ja Real big money lugu tekitab hea tuju. Kuigi viimasega on nii, et refrään ei kõlba kahjuks küll mitte kuhugi ja rikub terve laulu üldmulje ära. Iirise laul on ka päris hea, aga vahepeal muutub hääl liiga kiledaks piiksuks, et terve laul päriselt nauditav oleks. Ja taustalauljad näevad välja nagu Men in black oleks ristatud liputajaga. Kreisiraadio on klass omaette ja ei saa ju tõsiselt hinnata midagi, mis polegi tõsiselt mõeldud. Aga lugu ise täitsa meeldib. Omal moel. Nii et polegi valik nii lihtne nagu algul arvasin... Lemmikuid on mitu, aga võita saab vaid üks. Kardan, et päris eurovisiooni võtjat nende kümne loo hulgas kahjuks pole...

Jah, eurovisioon ju võib olla üks mõttetu palagan ja jant, aga ma olen seda suht püsivalt juba aastaid jälginud ja kavatsen seda ka see aasta teha. Huvitav on.

Kust tulevad unenäod?

Vahel jääb mõni unenägu nii eredalt meelde, et ma peaaegu tunnen kõike nähtut. Peas ketravad sõnad ja pildid, emotsioonid. Ma mäletan igat pilku ja sõna, igat liigutust. Hommikul ärgates tahaks veel natukeseks jääda sinna unenäo lummusesse, see on liiga magus, et lahkuda! Tööle sõites jookseb silme ees nähtud unenägu justkui tegelik mälestus. Vahel tuleb unes nähtu päeva kaasa, emotsioonid on nii reaalsed, et ma olen võimeline neid meenutama nagu päriselt kogetut. Tavaliselt on sellised meeldejäävad unenäod üdini romantilised. Praegugi unelen meeldivates mälestustes, paduromantik nagu ma vahel olla võin. Ja samal ajal istub ajusagaras imestus - kust sellised unenäod tulevad? Mis neid tekitab? Kui ma pole juba nädal aega ühtegi filmi vaadanud ja veelgi kauem ühtegi romantilisemat raamatut lugenud, siis kust tulevad need pildid ja hetked? Ja miks mõni unenägu jääb ereda tähena meelde, samas kui teisest jääb pelk mälestus, et midagi vist nägin, aga mida...? Kas unenägude tagant on mõtet otsida mingit tähendust ja tagamõtet või on need lihtsalt alateadvusest vabanenud pildid?
Ainult ühest on kahju - kurb, et poolelijäänud unenägu järgmine öö edasi vaadata ei saa.