esmaspäev, 31. märts 2008

Liblikatest veel

Kusjuures CV liblikateema pani mind oma blogist otsima, milliseid liblikaid ma eelmistel aastatel näinud olen. Ütleks, et viimased paar aastat on järjepidevalt kirjut suve ennustatud. Surnud kirjude liblikate liin jookseb juba teist aastat läbi, tea kas peaks mingit mustrit otsima hakkama?
Aga tänavuse aasta kohta ütlen küll ausalt, et kui mu plaanid-soovid täide lähevad, siis on seda kirjut olemist päris natukene mu suves. Elame-näeme ;)

Hunnik mõtteid ja kaks soovitust


Kellakeeramine tuleks seadusega ära keelata. Või leiutada vahend, kuidas saaks ka organismi kella tunni võrra edasi keerata. Mul on tunne nagu ma oleksin malakaga vastu pead saanud, sooda on olla. Vähemalt on tööl meie termomeetri kell jälle õige - sügisesest kellakeeramisest saadik on see tunnivõrra nihkes olnud, keegi ei olnud seda õigeks pannud.

Blogirindel ringi vaadates pean ma nentima, et mul polegi olnud kolme aasta jooksul sellist kuud, kus ma oleksin kirjutanud alla 40ne postituse. Mis teha, viimasel ajal olen kuidagi kasinalt bloginud... Põhjuseid on mitmesuguseid, osad on isiklikud, osad välised mõjutused. Tegelikult on nii, et ma olen juba harjunud vähem blogima. Enam ei tunne vajadust igat mõtet sõnadesse panna ja muljeid teistega jagada. Piinan edukalt oma meheraasut ja muljetan temale. Ta juba peaaegu oskab teha seda nägu, et justkui kuulaks, aga tegelikult mõtleb, kas peaks autol õli vahetama või millal juba hüppehooaeg pihta hakkab. Siiski ainult "peaaegu", kuna tavaliselt taban ma peale teist-kolmandat "jajah"'i, et räägin kurtidele kõrvadele.

Suhterindelt üks soovitussõna ka. Kui naisel on soov, et mees koju nõudepesumasina organiseeriks, siis tuleb nõude pesemine teha mehe ülesandeks. Uskuge, mehel saab ühel hetkel villand sellest pesemisest :P Meil näiteks on selline kord köögis, et see, kes süüa teeb, nõusid pesema ei pea. Arvake ära, kes meil tavaliselt süüa teeb? Laupäeval teataski meheraas, et kuram, nõudepesumasin tuleks osta, ei viitsi enam käsitsi nõusid küürida. Muidugi ma pean ausalt üles tunnistama, et mitte selle põhjusega ei ole meil see kodukord kehtestatud... Ma ei oska niimoodi manipuleerida või õigemini ei tunne vajadust selle järgi. Lihtsalt kujunes niimoodi, et mina ei viitsinud peale kokkamist enam nõudega lobistada ja saigi kokku lepitud selline tööde jaotus. Jube mugav on, seda võin teile kinnitada. Omas kodus ei viitsi üldse enam nõusid pesta.

Lõpetuseks väike joogisoovitus ka - proovisin nädalavahetusel AleCoqi uut long drinki Gin Mohhiito, päris mõnus jook on. Meheraas maitses ka ja nentis, et sellist jooks isegi tema, kui õlu otsas on :P

Tegelikult seda tahtsin ka öelda, et peale 2,5 aastat tallinnas elamist tegin ma endale lõpuks keskraamatukogu lugejakaardi ära. Nüüd ei peagi enam raamatuid Tartust kaasa tassima. Jei :)

Ja seda postitust hakkasin ma kirjutama kell 09:29... Kõigest 6 tundi võttis aega.

pühapäev, 30. märts 2008

Ennustus suveks.

Selle aasta esimene liblikas on nähtud - kirju suvi tuleb. Kahjuks leidis liblikas oma lõpu kahe aknaklaasi vahel. Nii et ma parem ei hakka laipa pildistama, eks te kõik ole kirjusid liblikaid näinud.

reede, 28. märts 2008

Reede-reede, lallallaaa :)

Päike sillerdab ja õhk on nii võrratult soe. Kõnniteed on paremal juhul poolenisti käidavad, halvemal juhul lookleb umbes kõnnitee kandis sinka-vonka kitsas sissekõnnitud rada, eriti halval juhul on kõnnitee asemel suur lumekuhi. Aga päike sillerdab jätkuvalt ja kätte on jõudnud see õige kevad, kus lumi sulab ja jääpurikad tilguvad. Nii peabki. Tuju on hea ja meel kerge, seda vaatamata väga kasinale ööunele. No oli vaja öösel kella kolmeni Allilma jälgi ajada ja seejärel terve öö sellega seotud unenägusid näha ning pidevalt üles ärgata. Ikka juhtub, onju :) Aga jah, tuju on päikse ja reede koosmõjudel kohe eriliselt hea :) Reede...

neljapäev, 27. märts 2008

Kuidas minimaliseerida tagant otsasõitmise kahjusid?

Praeguste teeoludega on kindlasti paljudel autojuhtidel hinges pisike värin, kui nad piduripedaali vajutavad - kas ka järgmine auto õigeaegselt seisma saab? Leidlikumad autoomanikud on leidnud sellele aga imelihtsa lahenduse:




Aga pidage meeles - see on lisavarustus. Standardvarustuses seda pole :) Sobiva põhupalli peate ise leidma ja paigaldama. Litsentseeritud teenindused sellist teenust ei paku.

kolmapäev, 26. märts 2008

Ridi-radi-ralla :)


Tali ei jäänudki taeva, tuli hoopis suure hoo ja kiiruga alla :) Päris lõbus oli hommikul bussi peale minna - kõnniteed olid paksu lumekihi all ja tuli kasutada autode poolt tehtud rööpaid. Kui auto vastu tuli, siis astusin ilusasti lumehunnikusse ja ootasin, kuni auto mööda sai, et siis oma teed jätkata. Lõbus :) Sain see talv ikka külje ka maha pandud, vajusin ilusasti graatsiliselt potsaki keset lumehunnikut. Nagu oleks sulepadjale istunud :D Kõik kaevasid ümberringi oma autosid lume alt välja, suuremad hädalised lasid ratastel ringi käia ja üritasid liikuma saada. Liiklus praktiliselt seisis, kuna üks tore inimene oli oma auto Vabaduse pst ja Pärnu mnt ristumiskohal valgusfoori taha parkinud ja ühe suuna kinni pannud. Ikka juhtub, eriti veel talvel. Parkla oli meil veerand üheksa ajal pooltühi veel, paljud ilmselt loobusid autoga tulemisest, paljud istusid veel kuskil lumekuhjas või ummikus. Sekretärid näiteks hilinesid meil ligi tund aega - force majore. Üks töökaaslane kelgutas kraaviga tutvuma, Urmo käis ja tõmbas oma jeebiga välja ning tegi pilti ka. Ja meie ainuke valgeallikas - katuseaken - on peaaegu tervenisti lumega kaetud, väike nurgake on veel vaba.
Naljakas, et lumesadu tuleb alati kõigile nii suure üllatusena ja pakub elevust mitmeks päevaks. Ometi on ju märts veel talvekuu tegelikult ja varemgi on sel ajal lund sadanud. Kõik ju tahtsid lund ja kurtsid, et jama talv, lund pole? Noh, nüüd saimegi! Natuke hiljavõitu aga ega lumi sellest vähem tõeline pole. Nautige kuni on...

teisipäev, 25. märts 2008

Uus hobi

Uute huvide-hobide puhul tuleks enne nende leidmist kindlaks teha kui aeganõudvad need on. Samas... eks iga uus asi on alguses eriliselt huvitav ja ainult sellega tahakski tegelda. Loodetavasti aja jooksul muutub see natuke vähem kaasakiskuvaks. Samas loodan, et mul jätkub püsivust sellega tegeleda ka siis, kui esiaglne hoog maha kulub. Elame-näeme. Praegu on igatahes väga huvitav.

esmaspäev, 24. märts 2008

Telefoniterror EMT's

Minul on isiklik ahistaja. Juba kaks nädalat üks naisterahvas helistab ja sõnumineerib mulle mitu-mitu korda päevas. Ikka kolm-neli-... sõnumit korraga. Helistades küsib kedagi, kelle nimeks on Aet. Sõnumite sisuks on reeglina kas koolon või pole üldse sisu. Korra on tulnud sõnum, mille sisu oli umbes selline: "Tere Monika, kui ma üks päev psühhiaatri juurest tulin, siis nägin linnas Eve vastikut lõusta." (Originaal oli palju vigasem, aga mul pole seda enam alles.) Korra on tulnud Lillile adresseeritud sõnum. Paar korda on tulnud pooliku tekstiga sõnumid ja mõnel korral on olnud sõnumisisuks palve talle helistada. Täna olen ma saanud temalt 16+37 sõnumit. Esimese satsi hulgas oli 4 poolikut sõnumit ja 12 koolonit. Teine sats sisaldas 36't koolonit ja ühte sõnumit järgmise sisuga: "Kui mul on niigi sooduspakett - odede liidu leping, kas siis on ka poole soodsamad sonumid? Tänan õnnitluste eest!" Ütlen ausalt, et ma lähen vaikselt hulluks. Kaks nädalat sellist telefoniterrorit on minu kannatuse üsnagi õhukeseks kulutanud. Ma olen korduvalt talle öelnud, et palun lõpetagu helistamine ja sõnumite saatmine, et tal on vale number ja ma ei ole ei Aet, Monika ega Lilli. Mis te arvate, palju selleks kasu on olnud? EMT'st öeldi mulle ilusasti ära, et nemad ei saa mitte midagi teha. Neid see ei huvita ega puuduta, kuigi nii minu number kui ka ahistaja number on EMT'i võrgus. Soovitati sellele inimesele veelkord seletada, et ta lõpetaks helistamise. Mis kasu mul sellest soovitusest on?!? Mul hakkab vunts võbelema juba sõnumiheli peale, üheksal juhul kümnest on saatjaks see mutt. Nojah... vähemalt ei saa ma öelda, et keegi ei kirjuta mulle... Ja ma tõesti loodan, et tal on ka sõnumid soodsamad, sest muidu ootab teda kuu lõpus üks tore üllatus arve näol.

pühapäev, 23. märts 2008

Mõte.


3p nädalavahetus on parim. Harju või ära :P


*Pildil siiski mitte see nädalavahetus vaid Saaremaa puhkus.

neljapäev, 20. märts 2008

Imelikud isud

Ma tahan praegu heeringat hapukoore ja ohtra sibulaga. Päris heeringat, mitte mingit kala õlis, marinaadis, tomatis, juurviljadega või ilma. Tahan seda soolast heeringat, mida vähemalt mõned aastad tagasi Tartus turult osta sai. Sellist, mille pidi ära puhastama, luud välja võtma ja tükkideks lõikama, et seejärel hunnik hapukoort ja ohtralt sibulat sinna peale pista ja lõpuks koos värske leivaga pintsli pista. Poes on aga müügil ainult erinevas marinaadis/õlis ja erinevate lisanditega läbiligunenud heeringatükid. Seda päris ehtsa maitsega heeringat poest vist ei saagi... Aga minul just selle järele neelud käivadki. Elav kujutlusvõime teeb olemise ikka raskeks...

kolmapäev, 19. märts 2008

Vana võlg

Olen juba veebruari keskelt nii Tirtsikale kui ka Kristiinale ühe blogimängu võlgu. Parem hilja kui mitte kunagi, eks? Siit see tuleb...

Võta lahti endale kõige lähemal asuv raamat ja kirjuta antud raamatust oma blogisse välja esimene, viimane ja kuldne lause (st. suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda lõpuks ka raamatu autor ja pealkiri ning viska pall edasi järgmisele kahele blogijale.

1. Et hüved olid jõuetud, ajasid pahed neid taga ning hüved läksid üles taevasse.

2. Et kõnega ärplejad jäävad isegi lihtsameelsetele alla.

3. Lõvi nuttis on saatuse pärast, süüdistas ennast arguses ning soovis lõpuks surra.


Uskuge või mitte, aga kõige lähem raamat oli mul Aisopose valmid. See nimelt on mul köögis aknalaual. Tegelikult on seal veel ka Akne ning Garfieldi koomiksiraamatud ja kolm erinevat ütluste kogumikku, aga kui ma silmad kinni pigistasin ja pimesi raamatu järgi haarasin, siis jäi esimesena näppu just valmikogumik. Esimene lause on pärit valmist "Hüved ja pahed", teine "Kirp ja härg" ning kolmas valmist "Lõvi, Prometheus ja elevant."

Edasi ma seda kellelegi saatma ei hakka, kuna see blogikett on juba oma tiiru blogimaastikul ära teinud. Kuigi mind päris huvitaks, mis raamat pesitseb Mädzul arvuti kõrval... või mõnel langevarjuril. Aga ma tean juba ette, et esimene ei viitsi ja teised ei tegele selliste kettide täitmisega, nii et las siis jääb lihtsalt mulle teadmine, et olen vana võla ära arveldanud.

Üle kahe korra raputamine on eneserahuldamine?

Mitte just parim kogemus on see, kui astud tuppa, kus istub kaks meesterahvast ja juba uksel lööb vastu uriinihais. Ausalt, mehed, kasutage paberit, kui raputada ei viitsi. Viimane tilk ei pea püksi minema.

Ja ärge tulge mulle üldse vastu vaidlemagi justkui mehed ja tilgutamine on mingi linnalegend, mis tegelikult ei kehti. Ülikooli ajal töötasin suviti koristajana ja pidin ka wc-d pesema - meeste vetsus oli ilusasti näha, et üks tilk käis prill-laua peale ja teine poti ette põrandale. Ning arvestades meeste kommet paberit mitte raisata, siis karta on, et tihti jõuab kolmas tilk püksi maanduda. (Ma ei ütlegi, et kõik mehed sellise harjumuse käes kannataksid, aga kahjuks siiski küllaltki paljud. Ning kinnises toas lööb see uriinihais päris hästi välja.) Tõeline mees ju üle kahe korra ei raputa...

teisipäev, 18. märts 2008

Puhanud inimene


Kui keegi küsib, kuidas puhkus oli, siis mul tuleb näole unelev naeratus ja pilk rändab kaugele-kaugele uitama... Paljud kiidavad, et ma olen sellise puhanud näo ja olekuga. Aga ausalt, peale sellist fantastilist nädalat oleks puhas patt väsinud või morn olla. Huvitav, kas Georg Ots ka augustis mingeid soodsaid pakette pakub...?

*Pildil on Grand Rose fuajee teise korruse siserõdult vaadates.

esmaspäev, 17. märts 2008

Piim

Ma avastasin täna, et poes on müügil 220 milliliitrise pakiga piim! Vot see on üks tõeliselt hea uudis minu jaoks, kuna tavaliselt olen ma püsti hädas küpsetamisel ülejäävast piimast. Seni oli ju väikseim pakk 0,5 liitrine ja igast retseptid sisaldavad tavaliselt 100-200ml piima. Ja ma saan nüüd teha pastat nii nagu peab ehk siis segan vahukoore hulka piima mitte vett. Tõeliselt meeldiv avastus ja ma loodan, et see piim nüüd kibekiirelt müügilt ei kao.

Hommikused kavalad mõtted...

Tervisekontroll


Käisin tervisekontrollis. Kuna varem pole käinud, siis oli päris huvitav kogemus. Sain näiteks teada, et käte pigistusjõud on mul esiteks mõlemal käel sama ja teiseks on see kõrgem kui keskmiselt naistel on. See-eest kopsumaht on praktiliselt olematu... Indrek kommenteeris selle peale, et politseile saab mul olema raske puhuda :P Vererõhk on normis, suhkur ja kolestreool ka. Ainult rasvaprotsent on kummaliselt kõrge... arst andis käsu trenni tegema hakata. Kuigi ma ausalt ei saa hästi aru, et kus see rasv mul pesitseb, aga las ta siis olla. Eks ma võtan selle trenniasja uuesti aktiivsemalt käsile, näib, et senine füüsiline koormus pole piisav. Õnneks on kõik muu piisavalt madal või kõrge ja muid imelike tulemusi ei olnud. Nii et võin edukalt edasi töötada.

pühapäev, 16. märts 2008

Back from paradise :)


Puhkus oli mõnus. Kohe tõeliselt mõnus. Isegi kirjutada ei viitsi sellest praegu, sest emotsioonid ja elamused on lihtsalt nii elavad! Pildid on ka lõbusad, aga ka neid näitan ilmselt esmaspäeval või siis millalgi järgmine nädal. Praegu vaatan üle nädala jooksul tulnud kirjad ja kommentaarid ja uued blogipostitused - bloglines näitab 91 uut postitust. Saate aru - 91! Homme hommikuks on neid nagunii veelgi rohkem... Praegu ma lihtsalt ei hakka blogiringi tegema, sest teises toas nukrutseb teleka ees üks meesisiksus ja mul on plaanis terve lahusoldud nädala kiusamised ja ahistamised tagantjärgi tasa teha :D Nautige seni kevadist vaadet Kuressaare linnusele, Saaremaal muideks on päriselt ka kevad käes, lilled õitsevad ja puudel on pungad kohe-kohe pakatamas. Ja siin on onju siis mingi paganama lumekirme maas, ebaõiglane lausa!

reede, 14. märts 2008

Tähtis päev

Tundub, et mõni inimene võtab väga tõsiselt laulusõnu "Kõik roosid ma kingiksin sulle..."
Tänase päeva staar on sünnipäevalaps Margit, kellele lähevad meie palavad õnnesoovid :)

neljapäev, 13. märts 2008

Täna selgus, et Grand Rose polnud mitte maapealne paradiis vaid kõigest paradiisi sissejuhatus. Tõeline paradiis on Georg Ots. Ilusaid lampe küll pole, aga selle elan ma üle :P Kõik muu on lihtsalt nii super! Kui GR on ideaalne romantiliseks vahepalaks, siis GO on lausa loodud sõpradega puhkamiseks.
Käisime ka trennisaalis lihaseid tapmas ja saime jälgida ka elukutselise treeneri ponnistusi. Meie muidugi samale tasemele ei küündinud :D Aga sellest ei lasknud me end häirida.
Ausalt, elu on mõnus :)

Kolmas päev paradiisis ja kolimine

Asjade pakkimine on tüütu. Asju tundub olevat kaks korda rohkem kui tulles ja kott ajab üle. Tüüpiline :P
Eile käisime kinos - täiesti elamus omaette! Nagu omas kodus oleks olnud, ainult paganama külm oli. Ja ma muideks ostsin endale erk-kollase kiisukujudega pusa. Eriti edev :P
Täna ootavad ees esimesed hoolitsused ja loodetavasti elu esimene j6usaali külastus. See saab huvitav olema... Puhkus on ikka m6nus :)

kolmapäev, 12. märts 2008

Teine päev paradiisis

Hommikusöök oli superluks! Nii maitsvaid pannkooke pole ma vist kunagi saanud. Tegime hotellile ka tiiru peale, poseerisime usinalt ja imetlesime kaunist sisekujundust. Ma avastasin, et mul on raskekujuline lambifetish - ma olen siin vist igast lambist pilti teinud :P
Margitil ja Kadril pole täna maailmale midagi öelda, kuna meie maailm on siin ja praegu. Ja pealegi läheb Margit nüüd hoopis juuksurisse. Puhkus ju ;)
Ning see postitus tuleb teieni läbi Kadri udupeene telefoni.

teisipäev, 11. märts 2008

Maapealne paradiis on Grand Rose. Päriselt ka. Rosaarium, vannid, saunad... 12-kraadine vann on ka läbi käidud :) Ja tuba! Fantastiline!
Ainuke tubli moment on see, et ma suutsin magamisriided maha unustada. Tubli olen, ma tean :)
Aga teile head töönädala jätku! Kadri kallistab ja musitab teid k6iki. Margit päris k6iki ei kallista ega musita. Vot kuidas puhkus m6jub ;)

Start Saaremaale :)

Piletid ostetud, asjad pakitud ja nüüd pole muud kui hommikul kell 07:45 start Saaremaa poole. Puhkus on ikka üks mõnus asi...

Tõenäoliselt võib järgmise viie päeva jooksul leida siit lühikesi postitusi puhkuse ja Saaremaa mõnude teemal. Ma tuletasin meelde, kuidas mobiili abil blogida saan. Avastasin ka viisi, kuidas saan pilte postitada, kahjuks lähevad need ilma täiendava tekstita vist üles... Ja kahjuks teeb mu mobiil üsnagi kaheldava kvaliteediga pilte... Aga ega suurt vahet pole, blogimine polegi oluline puhkuse ajal.

Toredat töönädala jätku kõigile :)

pühapäev, 9. märts 2008

Pühapäevased uitmõtted

Käisime Küljeluuga Lõunakas. Pikk ostlemine ja mis on tulemuseks? Emale mobiil, endale juhtmeta lauatelefon ja trennipüksid. Ehk siis tegelikult mitte kui muhvigi. Lootusetu tunne tuli peale. Vähemalt sattusime jäähokit vaatama, midagigi huvitavat. Aga ma olen ikka eriline idioot, et ostan Tartust lauatelefoni, mille tassin siis Saaremaale kaasa ja mis lõpuks jõuab niimoodi ringiga tallinnasse. Geniaalne, kas pole?
/--/

Igatsen ja armastan... Ma tean, et nädal pole ju pikk aeg ja juba laupäeval näen teda jälle, aga õhtud on rasked. Kaissu tahaks... aga kaisu on Tutermaal. Saaremaal õnneks pole mul õhtuti võimalust igatsemisega tegeleda, siis on kergem. Kusjuures omas kodus ei ole seda probleemi, ainult kuskil mujal ööbides tulevad mõtted kallale. Aga ega ta on väärt igat igatsemisele kulutatud sekundit. Ta on koguni nii tubli, et elas laupäeval edukalt üle mu vanatädi sünnipäeva ega põgenenudki kätega vehkides päikeseloojangu suunas :P Ta on ikka nii uskumatult kallis ja armas :)

Aga ma lähen nüüd magama. Mõtlen ilusaid mõtteid ja võib-olla näen oma kõige kallimat ka unes... Kui kassikari mul muidugi normaalselt magada laseb. Voodi kipub kolme jaoks kitsaks jääma :P

laupäev, 8. märts 2008

Naistele :)

Hõissa, naised,
küll on tore -
meil on päev
ja meestel pole!

Ilusat naistepäeva kõigile naistele :)

reede, 7. märts 2008

Puhkus!

See ya later, suckers!

Gurmaanlusest

Minust gurmaani ei saa. Igast udupeened suupisted jätavad mind üsnagi külmaks - näiteks porgandikoogi tükike singilipsu ja ananassiga või liivataignast küpsis virsiku, sinihallitusjuustu ja krevetiga. Või spinatirull toorjuustutäidisega. Asi võib olla muidugi ka selles, et mul on kõht senimaani pilgeni täis sellest imemaitsvast pitsast, mis ma puhkuse puhul tööle küpsetasin... Samas ega see maitsemeelt ju ei mõjuta? Seega ei jää muud üle kui leppida tõsiasjaga, et minust gurmaani ei saa. Ega ma eriti tahagi... Ikka sealiha ja hapukapsast, eksole :P

Viimane!

Viimane päev enne puhkust :) Tuju on kõrgustes! Une-Mati muidugi materdab hoogsalt vastu vahtimist, aga teda ei pane ma täna tähele. Tööd on vaja teha ja tunde on vaja ka lugeda. 15:30neks pean oma asjadega valmis olema, sest siis on meie maja naispere oodatud gurmeehõrgutisi ja veini nautima :) Kommikarp poetati juba enne hommikut lauale. Seekord on tegemist Leedu kommidega ja kaardikese peal on ka leedukeelne õnnitlus :) Oma poikadelt ei oota ma midagi, naistepäeval meil siin osakonnas naisi ju ei tööta... siis olen ka mina "üks poistest" ehk siis ei soovita mulle isegi mitte ilusat naistepäeva. (Jah, ma pole senini unustanud esimese aasta shokki ja pettumust. Ning ma ei kavatsegi seda unustada.) Kui nüüd veel Une-Mati jalga puhkaks ja tööhunnik kuhugi müstilisel kombel haihtuks, küll siis oleks hea :P Aga ega suurt vahet pole - homme on juba puhkus!!!

kolmapäev, 5. märts 2008

No comments

TT: "Kuule, sa oled kohalik. Kas Põlva kuulub Tartu maakonna alla või on tal omaette maakond?"

Nii tüüpiline.

Kuidas on võimalik, et teised inimesed teevad omi asju ilma igasuguste probleemideta, aga kui mina üritan sama teha, siis astun kohe esimesel korral põhjalikult ämbrisse? Seekordse osavuse (vedamise?) tulemuseks pole lihtsalt meelehärm ja pettumus, oh ei! Vahelduseks on tore ka rahast ilma jääda, kas pole?
Ma olen nii väsinud kogu sellest pasast, mis viimasel ajal mulle kaela on sadanud. Ja ma olen lihtsalt väsinud, kuna juba teist õhtut järjest ei saa ma und ja istun praktiliselt varaste hommikutundideni üleval. Kaks kilo kummikomme aitasid vaid ajutiselt. Ma olen äpu. Päriselt ka.

Ja kuskilt eemalt kuulen ma kaugeneva roomiktraktori mürinat...

70000 külastust:)


Imekombel sattusin z-kaunterit vaatama just sellel hetkel, kui ees seisis ilus number 70000. Päris kena arv, peaks ütlema... Päris mitu külastust nende 3+ aasta jooksul. Seekordsed kolm pikka paid ja kott tugrikuid lähevad Soomemaale :)

teisipäev, 4. märts 2008

Juicee Gummee - 2kg

Ma ostsin endale just selverist kaks kilo kummikomme. Ja loomapoest 300 krooni eest kassikrõbuskeid. Ja kui ma nüüd suudan kogu selle torujama mõtetest välja tõrjuda, siis võib veel päris mõnus õhtu tulla.

Seda ma pean siiski siia kirjutama, et lähemal vaatamisel selgus, et äravoolutoru on lihtsalt jõuga kraanikausi küljest lahti kangutatud ja tagasi seda enam panna ei saa, kuna kinnitusauk on katki. Ja mutike väitis ausa näoga, et tema läks vaatama, kust vesi tuleb, ja toru "kukkus ise kraanikausi küljest lahti." Selle jutu peale saatsin ma nad pikalt ja tulin tulema. Meheraas oli moraalseks toeks ega lasknud neil enam minust lihtsalt üle sõita. Te ei kujuta ettegi, kui väsinud ja tige ma praegu olen.

Aga ma keskendun sellele, et mul on kaks kilo kummikomme. Ja loodetavasti rohkem ei pea selle torujamaga enam tegelema.

About being a woman.

Girl: I'm listening to what you're saying but I only hear what I want to.
Man: That's just called being a woman.
Man: Because women don't really want to hear mans opinion, they just wanna hear their opinion in a deeper voice.


Üldiselt on tuju nullis, pea valutab ja kõigest on ametlikult siiber. Neli päeva veel.

esmaspäev, 3. märts 2008

**

Tore. Kõigele lisaks hakkas mul nüüd pea ka veel valutama. Aitäh, tõepoolest.

Torusaaga jätkub veelgi!

Uskumatu! Nüüd, nädal aega hiljem, sadas mulle alumine naaber uuesti sisse, seekord koos "tõlgiga" ehk siis teise vanainimesega. Muudkui seletavad kahekesi, et nüüd on katki ja tuleb korda teha. Minu küsimustele, et misasi siis katki on ja miks ometi varem rääkima ei tuldud, ei saanud ma mingit vastust. Naabrimutike kukkus veel süüdistama, et vot ma nüüd veel eitan ka oma süüd ja veel mingi venekeelne jutt sinna otsa. Ta marssis veel mul kööki sisse ka, et näidata, kust tal katki on. Targemaks ei saanud ei mina ega "tõlk", kes polnud ise üleüldse näinudki, mis ja kus katki on! Lõpuks läksin nendega alla kaasa ja seal siis tuli välja, et mutike oli mingil imepõhjusel enda kraanikausil selle äravoolutoru küljest keeranud ja nüüd on endast väljas, et vot toru on katki. Ma küsisin täie hämminguga "tõlgilt", et miks mutike selle toru lahti kruvis ja miks ta ühistu esinaisele kohe seda ei rääkinud! Vastuseks kuulsin vaid seda, et 86-aastane vanainimene ei mõtle loogiliselt ja ma peaksin sellest aru saama. Kusjuures kui mina käisin peale uputamist all kahjusid kontrollimas, siis oli toru kraanikausi küljes ilusasti kinni ehk siis mutike kruvis selle lahti peale seda, kui mina olin juba all seletamas käinud! Kell kolmveerand üksteist õhtul pole ma just üleliia kannatlik inimene ja ainult suure pingutusega suutsin rahulikuks jääda ja mitte mutikest pikalt ja pidevalt saata. Kas mina olen selles süüdi, et ta vaatamata minu seletamisele selle toru lahti kruvis ja enam tagasi kinni panna ei oska?!? Igatahes lõppseis jäigi selline, et homme lähen peale tööd meheraasuga siis mutikese juurde toru parandama. Mis te arvate, kui õnnelik mu meheraas selle väljavaate üle olema saab?

Lisaks süüdistati mind veel selles, et mutikene on pidanud nii pikalt kannatama, kuna nädalavahetusel ei saadud mind kätte. Mul olevat aknad pimedad olnud ja koputamisele ma ei reageerinud. Seda juttu sain ma kuulda siis, kui küsisin, et miks varem ei tuldud midagi ütlema, õnnetus juhtus ju eelmine esmaspäev. No püha müristus, kas ma ei tohi nädalavahetusel oma elu elada?!? Ma tõsiselt tahan teada, mis päeval ta selle toru üldse lahti kruvis. Vaikselt hakkan kahtlustama, et ta tegi seda koguni peale seda, kui ühistu esinaine seal käis - me ju leppisime temaga kokku, et kui miskit on katki, siis tulgu öelgu mulle. Seni pole ma temalt midagi kuulnud, järelikult polnud sel hetkel ka midagi katki.

Ja kõigele lisaks ei saa ma aru, mis kuradi komme see on peale kahte koputust ukselinki lõgistama kukkuda?!? Ning kes andis sellele mutikesele ja "tõlgile" õiguse minu kööki saabastes sisse marssida, koos koeraga! Christopher on senimaani häiritud, käib ja nuusib esikut ja köögikappi.

Oi pergele, ma olen praegu nii vihane, et ei oska kohe kuidagi ollagi. Pole lootustki niipea und saada, närvid on jälle kikivarvul. Uskumatud inimesed elavad Eestimaal, lihtsalt uskumatud!

Töised hetked


Üks väga nüri tegevus on läpaka klaviatuuri eestlaseks kleepimine. Kui tavalise klaveri puhul on vaja ainult täpitähed ja veel kaks klahvi üle kleepida, siis läpakal tuleb lisaks neile ka kõik numbrid ja erimärgid uue kuuega katta. Väga tüütu tegevus. Eriti kui sa oled just küüned maha viilinud ja pead need kleepsud kuidagi paberilt kätte saama kõigepealt. Ja seejärel enam-vähem sirgelt need ka õigete klahvide peale paigutama. Päris mitu minutit on sisustatud...

PS! Sellise käekoti ostaksin ma endale kohemaid, kui see kuskil müügiks oleks ja hind liiga krõbe poleks.

vvv

Vaid viis veel ja siis... :) Te ei kujuta ettegi kui väga me seda puhkust ootame! Isegi 6 tundi bussisõitu (millest küll mingi aeg ka praamil) ei morjenda, kui ees terendab 5 päeva spa-mõnusid :) Tuju on praegu nii ütlemata hea ja hing on kerge! Ja üle pika aja oli esmaspäeva hommikul tööle tulles lai naeratus näol :)