esmaspäev, 30. juuni 2008

Käi jala!

Ohhoo, tänane sammuskoor tuli 20234!!! Vot mida tähendab, kui lõuna ajal jala selveris käia, peale tööd natuke ringi uimerdada ja siis jalgsi koju kõmpida. Kodus lammutasin veel kassiga ka natuke elamist ja voila! samme tuleb kohe tuhandete kaupa :) Täitsa huviga ootan, kaua mul see vaimustus kestab. Ma olen natuke oma isasse ses suhtes, et esialgu on vasikavaimustus ja siis sumbub see leebesse ükskõiksusesse :P Elame näeme, n-ö võistlusetapp algab ju alles septembris.

Etteteatamisega palun.

Annan ilusasti teada, et kuna tänasest hakkas minu tiimis puhkuseralli, siis järgmised poolteist kuud pole mõtet tööajal küsida, kas mul on aega. Ei ole. Kui miskit rääkida on, siis viska lihtsalt jutt msni või postkasti teele ja ma vastan, kui vabam hetk tekib. Augusti kaks viimast nädalat aga pole mõtet ei kirjutada ega helistada - siis tõmban ma juhtme seinast ja puhkan täie raha eest. Kõigepealt teen soojal maal baila-baila ja siis puhkan ajusid Eestimaa pinnal. Sünnipäevapidu ilmselt siiski millalgi-kuidagi toimub, aga mis ja kus, seda ma ei tea, kuna päris päeval loodan soojal maal olla ja isegi mitte telefonile vastata. Järgmised poolteist kuud ainult see mõte mind elus ja enamvähem mõistuse juures hoiabki...

Kogemustest õpitakse

Kaks õpetussõna:
1. Kui teil on köha ja keegi soovitab teil pipraplaastriribad ööseks kurgu peale panna, siis tehke seda näiteks reede õhtul, siis on kaelal aega normaalset nahavärvi taastada. Ja igaks juhuks kandke õhukest salli kaelas, kuna tegelikult ei piisa kahest päevast, et nahk normi saada. (Aga üldiselt köha tegi paremaks küll see plaaster.)
2. Kui te olete kord juba oma kaela ära rikkunud pipraplaastriga, siis väike soovitus - usalda, aga kontrolli. Ehk kui majapidamises ei leidu ühtegi piisavalt hästi valgustatud peeglit (meesterahva elamine, eksole...), siis ärge uskuge oma poiss-sõbra kinnitust, et punaseid jutte pole praktiliselt üldse näha. Kontrollige esimese valgustatud peegli juures üle ja seejärel otsige kiirelt mingisugune sall kaela, sest teie kael näeb välja täpselt sama punane ja triibuline nagu eelmisel päeval.

Ja kui te mind ei usu, siis proovige ise järgi. Ega oma silm on ikkagi ju kuningas.

Otepää seikluspark - piltidega ja lühidalt.

Vana võlg vajab kustutamist. Kuna töötuju (ja muud tujud ka) on suisa allpool nulli, siis tegelen natuke muude asjadega. Kusjuures, kui ma poleks neid pilte vahetult peale seiklemist juba üles laadinud, siis ei hakkaks ma praegu seda postitust kirjutama. Aga mis siin pikalt jahuda, las pildid räägivad enda eest :)

******************
Kõik algas paljulubavalt. Esimene rada oli imekerge ja lõpulaskumise maandumine läks täpselt nii nagu peab - ilusasti jalgele.


Siis tulid juba takistused, aga need nõudsid esialgu pigem tasakaalu kui jõudu või julgust.


Kolmandal rajal pidi juba natuke ka julgust tarvitama, kuna takistused kõikusid rohkem ja ainult tasakaalust enam ei piisanud. Aga ei midagi hullu, täiesti läbitavad takistused olid.


Ainsaks ilusaks maandumiseks jäigi esimese raja maandumine. Ülejäänud läksid sujuvalt kas selili (2. rada), istuli (3. ja 5. rada) või põlvili (4. rada). Kuuenda raja maandumistest ei mäleta ma suurt miskit, kuna 300m + 350m õhulend oli niivõrd lahe elamus, et maandumine lihtsalt ei jäänud meelde. Pildil siis kolmanda raja maandumismati kuivatamise katse. (Terve aja tibutas vihma ja maandumismatid olid ilusasti porised ja märjad.)


Esimene ja ainuke katkestamise soov tekkis neljanda raja alguses. No mitte ei suutnud sundida end lihtsalt puu otsast alla hüppama. No oli kõis, no oli ka maandumiseks võrk, aga mida polnud, see oli julgus. Tubli viis minutit kükitasin seal posti otsas. Instruktor sattus samal ajal mööda minema ja teadis rääkida, et seal on isegi pool tundi istutud. Aga kuna tagasi minna ei saanud, siis polnud muud teed kui edasi. Ega ma ei saanud ju Küljeluust kehvem olla, eksole. Jalad igatahes võdisesid pärast pääääris kõvasti... Aga jah, pildi allkirjaks sobib ideaalselt pisike laen Eesti filmiklassikas - "Ega ma ei tule siit alla!"


No lõpuks sai julgus kokku võetud ja hüpatud. Näet, ei kukkunudki alla, suutsin isegi võrguni lennata. Aga oi kui kole see oli. Raudselt lähen veelkord ja siis tahan juba ilma mökutamiseta selle ära teha, lihtsalt endale tõestamise eesmärgil. Julge hundi rind pidavat haavleid täis olema :P


Kuuenda raja teine maandumine. Õhulend 300 meetrit Linnamäeni ja 350 meetrit tagasi. FANTASTILINE!!! Emotsioonid ja adrenaliin olid laes :) Näostki näha, et rahule jäin :)


Ja lõpetuseks tuli veel üks karastav suplus karges Pühajärves. Kokku sai tehtud tubli 2-3 ujumisliigutust, pildil üks neist. Külm oli üldiselt... Täpselt aasta tagasi samal ajal oli palju-palju soojem... siis sai küll kuskil Taevaskoja ja Tartu vahel tsiba pisemas järves käidud, aga ka õhk oli palju soojem.


Vot selline see seiklus oligi. Kindlasti soovitan minna ja ise kõik rajad järgi proovida. Järgmiseks tahan ka Nõmme seikluspargi läbi teha, nii võrdluse eesmärgil, eksole ;) Ja Otepääle lähen raudselt uuesti, kasvõi ainult selle kuuenda raja pärast.
Ja järgmiseks aastaks on mul juba mõned mõtted olemas, nii et, Kadri, vaata ette - ei pääse sa ka järgmine sünnipäev niisama lihtsalt ;)

laupäev, 28. juuni 2008

Lugejate soovilugu

Eile õhtul hakkasin mõtlema, et ma ei saa varsti enam millestki siia kirjutada. Ma ei saa kirjutada oma tegemistest vanemate kodus, kuna ema töökaaslane loeb mind. Ma ei saa kirjutada oma tegemistest koos mitme kalli sõbraga, sest nende töökaaslased/sugulased/sõbrad loevad mind. Ma ei saa kirjutada eriti oma tegemistest meheraasuga, kuna mitmed tema klubikaaslased käivad mind lugemas. Ja ma ei saa eriti kirjutada ka oma tööasjadest, kuna võib-olla mõni töökaaslane käib mind lugemas. Nii näiteks ei ole ma eriti üldse kirjutanud enda ja Küljeluu ühistest puhkustest ja niisama tegemistest... Nii ei kirjuta ma praktiliselt üldse lõbusaid ja huvitavaid episoode meheraasuga koosveedetud ajast. Ma ei saa ju teise inimese elu liiga palju avalikkuse ette tuua... Aga nii muutub ka blogi ajapikku igavaks ja kuivaks :( Ikaldus, kas pole? Ma siiski luban, et ma üritan ikka vahel midagi lõbusat või huvitavat kirja panna siia.

Seni aga teen väikse katse... Kuna ma tean, et mu lugejate hulgas on inimesi, keda mina eriti ei tunne ja kes mindki praktiliselt ei tunne, siis siin on teie võimalus mind paremini tundma õppida. Kui on miskit, mis huvitab, mida tahaks teada, siis jäta oma küsimus antud postituse kommentaaridesse. Küsida võib kõike ja luban, et vastan võimalikult ausalt ja avameelselt.
(Ma tean jah, et ega sellest algatusest miskit ei saa, aga vähemalt ma olen andnud võimaluse suu puhtaks rääkida ja uudishimu rahuldada.)

Magus nagu maasik'mari

Tänase päeva märksõnaks on maasikad. Suuuuuuur ämbritäis maasikaid. Tundub, et meil on tugev pool aiamaast maasikate all, lausa mitu tundi korjasin neid. Ja siis muidugi sipelgad... Raiped hammustasid kah veel pealekauba. Kuidas saab lahti maasikapeenrasse kolinud sipelgatest, teab keegi?
Ja ilm oli imeline, päike ja mitte kübetki tuult. Täitsa nagu päris suvi :) Nüüd paar tundi veel ja siis kärutan linna, tuleb üks (või rohkem) õhtust kokteili ;)

Väsinud

Tegelikult on nii, et mulle ei meeldi väljapressimine ja haletsuse tekitamine. See tekitab täieliku vastumeelsuse asja suhtes, mis muidu loomulikus olekus meeldiks. Mis mõnu on mul siin Tartus olla, kui hing samal ajal oma kodu järele igatseb? Tallinn on Tartust täpselt sama kaugel kui Tartu Tallinnast on... Asi on mugavuses ja tahtmises kinni. Isegi perekonna puhul. Septembris saab kolm aastat seda edasi-tagasi loksumist, ei jõua enam nii tihti sõita. Oma elu tahab ka elamist...

***
Reedene sammuskoor: 7373.

reede, 27. juuni 2008

Mitu sammu astud sina?

Sain eile oma ilusa ja värvilise pedomeetri kätte :) Hakkan nüüd samme lugema ja sügisel osaleme famiiliaga ka Käi Jala võistlusel. Selle raames me endale need edevad sammulugejad ju saimegi. Eile tuli paari tunni jooksul tulemuseks 2488 sammu, käisime piljardit mängimas ja ma siis usinalt tatsusin ümber laua ringi :D Täna olen suutnud tööl juba ligi tuhat sammu astuda. Hasart ja huvi on suur :) Eks ajapikku muutub see rutiinsemaks ja ei ole enam oluline mitu korda päevas vaadata, kui palju juba astutud on. Aga huvitav on näha, palju ma siis tavalisel tööpäeval maha kõnnin. Terves kehas terve vaim, eksole ;) Kui nüüd köhast ka lahti saaks, siis see isegi kehtiks mu pihta :P

neljapäev, 26. juuni 2008

Päeva lause.

Kõik probleemid saavad alguse halvast suhtlemisest.

kolmapäev, 25. juuni 2008

Mental note to self.

Väga hea programm on WinDirStat. Eriti kasulik, kui on vaja kindlaks teha, mis on endale ahnitsenud viimased kõvaketta gigabaidid.

Jaan väga lühidalt.

Jaanipäev oli lahe :) Sai liha söödud, sai lõket vaadatud, saunas sai ka käidud. Pisike ülekuulamine "kaua käite? kus kohtusite? millal hüppama tuled?" sai saunas üle elatud :) Koroonas sai ka pähe saadud ja turniiril esimeses ringis välja langetud. Veel liha sai söödud ja palju head seltskonda sai ka. Lõbus oli. Ainuke mental note to self järgmiseks aastaks on see, et padi tuleb kaasa võtta. Kuna fotoka unustasin koju, siis ühtegi pilti kahjuks ei ole näitamiseks. Väike lootus on, et kuna pildistajad oli mitmeid, siis võib-olla levib mõni link/pilt ka meheraasuni... Siis äkki saab näha mind koroonas mõnda eriti koba lööki tegemas :)

Ja hääle sain ka peaaegu tagasi jaaniks, ainult köha piinas koledal kombel. Piinab senimaani... Hääl on ka selline päris mitte minu oma, aga pole hullu, vähemalt olen võimeline rääkima. Alles seitsmendaks juuliks on vaja hääl vormi saada, seni võin kähiseda :)

teisipäev, 24. juuni 2008

Parim ja lihtsaim rabarberi/õuna/.. kook üldse!

Iseendale salvestamiseks ja teistele huvilistele proovimiseks järgmine lihtne ja imemaitsev koogiretsept, millele võib vastavalt soovile ja võimalusele peale panna rabarberit, õuna, tikreid, maasikaid jne. Originaalis on tegemist õunakoogiga, mina asendasin õunad rabarberiga.

****************************
Õunakook

100 gr küpsetusmargariini
100 gr suhkrut
2 muna
150 gr jahu
1 tl küpsetuspulbrit
(originaalis oli veel ka 1/4 tl peenestatud loorberit, aga kuna mul seda pole ja eriti ei sümpatiseeri mõte loorberist koogi sees, siis seda ma ei pannud taigna sisse.)

Sulata margariin, jahuta, sega sisse suhkur ja munad. Lisa küpsetuspubriga segatud jahu (ja peenestatud loorber). Võta (24cm läbimõõduga) koogivorm, määri rasvainega ja vala tainas vormi. Pane peale viilutatud õunad (rabarber/tikrid/jne) ja raputa üle kaneeliga. Küpseta keskmise kuumusega ahjus kuldkollaseks. Jahtunud koogile võib puistatta tuhksuhkrut.

Allikas: Väärt Eesti toidud, Rahva Kokaraamat, 2006. Konkreetse retsepti autor/allikas on Lea Lepasaar Rakverest. (Raamatus on kokku kogutud lugejate saadetud retseptid ja igal retseptil on selle saatja juurde märgitud.)
*************

Kuidas mina tegin:
Kuna mul margariini oli paar üksikut killukest, siis ma tegin omaloomingut ja panin juurde toiduõli. Ja kuna mul pole kaalu, et mõõta välja 100 gr seda segu, siis tegin lisaks veel natuke omaloomingut ja võrdustasin sada grammi saja milliliitriga. Jahule lisasin ka vaniljesuhkrut natuke. Rabarberi segasin kaneeli-suhkru seguga eelnevalt segamini ja tõstsin lihtsalt lusikaga koogile. Ahju keerasin umbes 200 kraadi peale ja vahepeal panin ka ainult altpool kütte, kuna kook küpses päris pikalt ja kippus pealt liiga pruuniks minema. Küpsust proovisin kahvliga, kuna tikke lihtsalt ei leidu meie majapidamises. Väga palju ei kerkinud, aga see võib vabalt olla minu omaloomingu tulemus. Kasutasin keskelt auguga vormi, kuna taigent tundus nii vähe olevat ja kartsin, et kui suure plaadi peale panen, siis tuleb pannkook rabarberiga.

Kook sai imeline ja kadus taldrikult mõne minutiga! Kel soovi lihtsalt ja odavalt kooki teha, siis soovitan soojalt seda retsepti. Väga maitsev kook tuleb!

pühapäev, 22. juuni 2008

Osturõõmud

Ostsin hommikul paljureklaamitud Jänksi jogurtijooki, mustikamaitselist. Hää oli, päriselt ka maitses mustika järgi :) Ainult et jänksi-tantsu ei lubatud mul teha :(

Muideks, kas keegi on üldse oma silmaga poes näinud neid Nõo Lihavürsti Chicken Snack'e? Mul tekib vaikselt tunne, et need on lihtsalt reklaamitrikk, mille abil teisi sama sarja snäkke müüakse. Ükskõik, millises poes ma neid otsin, alati on ainult silt ja tühi riiul. Kordagi pole õnnestunud neid isegi kaugelt silmata. Täielik ikaldus!

Ja hommikusöögiks (või noh lõunaks...) on täiesti normaalne üks suur pitsa meisterdada, onju ;)

laupäev, 21. juuni 2008

Hääletu


Selline väike infokilluke veel, et häälega on mul üsnagi kehvad lood - seda eriti pole. Vahelduva eduga kõlan vaiksest sosinast kriipiva kragisemiseni, vastavalt sellele, kuidas peale köhahoogu häälepaelad jäänud on. Kahtlen siiralt, kas jaanipäevaks hääle tagasi saan... Pean vist vaikides nurgas istuma ja kõigega nõustuma, kuna lihtsalt pole häält, et vastu vaielda või oma arvamust avaldada. Ja see paganama köha! Ma ei jõua enam köhida!! Vot sulle suve algust.

Koristamise eredad hetked

Oi seda heledat kisa, mis ma kuuldavale tõin, kui vannitoas üks ämmelgas otsustas põrandalapi eest põgeneda. Meheraas oli ülehelikiirusel kohal :P Mul veel tükk aega hiljem süda peksis sees ja vannituppa minnes kiikan praegugi pesumasina poole, et kindel olla, ega ämblik pole jalutama tulnud. Võeh, kuidas selline elajas küll siia majapidamisse sattunud on?!?

reede, 20. juuni 2008

Haige.

Eile õhtul töölt koju jõudes näitas kraadiklaas 37,5. Arvake ära, kas mul oli külm, paha ja haige olla. Kell kuus keerasin magama, südaöö paiku käisin korra üleval ja andsin kassile süüa, seejärel keerasin uuesti magama. Praegu on selline parajalt haige olemine, aga kuna mul on palju asju tööl teha, siis mängin kangelast ja tulin siiski tööle. Pole nagu mõtet enne nelja vaba päeva haiguslehte võtta ju. Õnneks pole täna (veel) kondid ja lihased valusad, nii et kannatab täitsa tööd teha. Homme ei tule teki alt väljagi, jaaniks on vaja terveks saada. Kuigi eile lubati, et vahet pole, kui haige olen - tõstetakse mind auto peale ja jaanikul pannakse lõkke äärde sooja. Vot niuke mees on mul :P

neljapäev, 19. juuni 2008

Suverõõmud?

Teisipäevane vihma kätte jäämine tõi endaga kaasa ka korraliku külmetuse väga valusa kurgu, kinnise nina, külmavärinate ja hellade lihaste näol. Ravitsen end usinalt kuuma tee ja kruusitäie kanapuljongiga, äkki aitab ja ma ei jää päris haigeks. Värv lakke ja seineks seina ju ise ei lähe, keegi peab oma pisikeste valgete kätega natuke kaasa aitama. Kui ma nädalavahetusel sama oige olen, siis ei tule mingit remonti ju :(

kolmapäev, 18. juuni 2008

**

Ma pole juba ammu midagi asjalikku ja isiklikku kirjutanud, aega ja juhet ei jätku. Ei kirjuta ka praegu, kilkan ainult, et mul on jätkuvalt kõige parem mees :) Ma olen õnnelik, päriselt ka. Armastus on imeline tunne :)

Kinnas viie sõrmega

Elsa viskas mulle küsimusekinda ja mina korraliku testimise-alti blogijana haarasin kohe kahe käega sellest kinni :) (Muideks, kas testimise ja alti vahel peab sidekriips olema või mitte?)

Reeglid:

Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Absoluutselt mitte midagi erilist. Lõpetasin 11ndat klassi ja nautisin suve. Ühtegi erksamat hetke pole meelde jäänud sellest ajast. Ma olin äärmiselt korralik laps kuni ülikoolini :P

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
Nii kerge oleks üles lugeda hunnik remonditöid, mis kõik tegemist ootavad, aga see ei tundu mulle õige teguviisina.
Tegelikult...
.. seisab viitsimise ja aja taga näiteks arglik katse sugupuud uurida;
.. julguse taga ootab üks tõsisem jutuajamine;
.. enesekontrolli ja motivatsiooni taga seisab projekt "suveks saledaks";
.. aja ja natuke ka viitsimise taga on seni tiksunud digipiltide paberile laskmine, täna võtsin end kokku ja saatsin esimese portsu teele;
.. tahan minna kuhugi midagi õppima, mitte kooli vaid lühikestele kursustele - kokandus, fotograafia, vaibakudumine - midaiganes! Lihtsalt tunnen, et juba võiks midagi uut osata või vana veelgi paremini teha. Aga mida...?

Aga jah, remonti on ka vaja teha.

3. Lemmiksnäkid?
Polegi sellist asja vist. Maitsed muutuvad pidevalt ja ühte püsivat lemmikut polegi. Reeglina ei näksi väljaspool söögikordasid midagi. Külmkapp on mul ka suht tühi koguaeg, polegi midagi snäkiks võtta :)

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Kõiki neid asju, mis praegu jäävad raha taha kinni - reisiksin, lõõgastuksin erinevates (Eestimaa) spa'des... ee.. ma vist olen oma ülejäänud eluga nii rahul, et rohkem nagu ei tulegi pähe... Hetkel tunnen puudust võimalusest aeg maha võtta ja lihtsalt olla. Kõik muu on olemas ka ilma suure rahata - oma kodu, armastus, fantastilised sõbrad, hea töökoht.

5. Kohad, kus oled elanud?
Esimesed 25 eluaastat Tartumaal ja sealt edasi Tallinnas - kõigepealt 1,5 aastat Õismäel ja nüüd juba varsti 1,5 aastat Männikul.

Viit-kuut blogijat ma küll valida ei oska, kellele see kinnas edasi kinkida. Magic äkki tahab puhkuse vahepeale mõttetööga tegeleda? Tirtsikas, Laiskloom ja V. võib-olla ka tahaksid oma elu viie punkti järgi ritta seada? Viies ja kuues võivad soovi korral ise end nimekirja lisada ja kommentaari jätta :)

teisipäev, 17. juuni 2008

Rohesilmne koletis

No see ei ole üldse normaalne, et ma niimoodi reageerin. Mulle ei meeldi niimoodi tunda :( See on jabur, et üks nimi selliselt mõjub. Ja ma ei saa ju midagi öelda, sest see on lihtsalt minu luulu. See on vastik - ilma erilise põhjuseta end häirituna tunda. Milleks seda vaja on?

Kuigi kui aus olla, siis elu on näidanud, et igasugu luulud ja kõhutunded on mul paganama tihti tõeks osutunud...

esmaspäev, 16. juuni 2008

Tsikid


Need kõige paremad ja kallimad :)

Ei ole vaja.

Ilma pikema seletamiseta pean ma ausalt ütlema, et ma ei saa enam mitte millestki aru. Selliseid asju ei ole vaja. Ei ole! Ja loogiline seletus ei saa olla seletus, kuna seda ei tohi olla. Ei saa lihtsalt olla. Nii et ma olen pigem blond ja usun ebaloogilist seletust, sest loogiline ei ole võimalik. Ei tohi olla! Sellist asja ei ole vaja. Ei Ole Vaja. Selge?

pühapäev, 15. juuni 2008

Otepää seikluspark - läbitud!


Fantastiline kogemus! Soovitan soojalt kõigile, kel kätes vähegi jõudu on :) (Ilma jõuta võib viiendal rajal tsiba raskeks minna...) Aga praeguseks kõik, järgmine nädal tuleb pikem jutt ja rohkem pilte.

laupäev, 14. juuni 2008

Minust saaks suurepärane ema või õpetaja. Karm, aga õiglane. Jama, et ma ikka peale ülikooli õpetajakutsesse ei saanud :P

reede, 13. juuni 2008

Imeväike Eestimaa

Täna veendusin ma jälle, et kui mitte maailm siis vähemalt Eesti on küll imepisike. Üks kilkab teisele "tead...!" ja selle peale teatab see teine, absoluutselt asjasse mittepuutuv inimene, et teab jah ning teab veel palju rohkemgi kui esimene. Ja siis nad vahetavad infot ning kogu see jutt jõuab siis ümber nurga minuni. Ja mina käin nüüd ringi, endal kriips kõrvuni ja silmad imestusest suured. Punktist A saab punkti B minna ikka nii suure ringiga, et ainult kuula ja imesta.
Selgituseks nii palju, et nagu selgus, siis meheraasu õde ja Pille-Riina (mu töö-sõbranna) tütar on täiesti juhuslikult endised klassikaaslased ja head sõbrad ning said eile kokku. Ja Pille-Riina siis hommikul muljetas mulle selle kohtumise teemasid, mis puudutasid mind ja mu meheraasu. Ütleme nii, et huvitav oli. Eesti on ikka nii pisike.

neljapäev, 12. juuni 2008

Tähtsamad asjad esimesena?

Kõige esimesest ja peamisest pole räägitud, aga edasine on kohati lausa nädala täpsusega paika pandud. Eriti huvitav plaanimajandus. Aga näed, elu saab elatud ja kõik kulgeb vahel lausa ideaalilähedaselt. Mõnus :)

***
Enne järgmist nädalat eriti pikki postitusi siia ei teki - homme on töö-töö-töö, laupäeval kaks sünnipäeva ja pühapäeval olen laibastunud. Lugemiseni!

kolmapäev, 11. juuni 2008

***

Enda elu keeruliseks elamises olen ma vahetevahel täitsa osav. Miks ma teen asju, mis mind teiste juures häiriksid?

Lisaks kõigele olen ma elus esimest korda natuke armukade. Või oleks õigem termin "natuke häiritud"? Nõme. Ja praktiliselt põhjendamatu. Eriti nõme!

Jah, osav.

Ma olen osav. Suutsin just "küsida" endale juurde ühe tüütu ja ajamahuka tööülesande. Pean õppima vähem arvamust avaldama.

teisipäev, 10. juuni 2008

Mõtetu klõps


Sellistel hetkedel tahaks kuskil lageda platsi peal elada, saaks päikeseloojangu ikka ilusasti pildile. Need paneelmajadest raamistatud loojangud ei suuda üldse kogu ilu edasi anda :(

Muljeid.


Viimased paar päeva on siin olnud suhteliselt vaikne, kuna ma olen tegelenud usinalt säramise ja õitsemisega :) Muljed on vahetatud, igatsus on vaibunud ja hing on rahul. Kuni järgmise korrani :) Aga ära pean ma mainima selle, et ma vist sain veel ühe plusspunkti kirja herr Ringi silmis... Nimelt eelmine aasta kiitis ta, et minust tuleb hea naine, ja oli suures vaimustuses faktist, et ma oma meheraasule süüa tegin. See aasta imestas ta, et ma olen ise oma meheraasule ühe langevarjunduse teemalise T-särgi joonistanud. Küll ma olen tubli, kas pole? :) Aga ausalt, ma ei leia, et kogu selle vaimustuse juures on kuigi viisakas üritada mind juba enne pulmi leseks teha ja õhus meheraasu kadavei patja lahti kangutada :D Not nice at all.

esmaspäev, 9. juuni 2008

Love is in the air.

Ütleme nii, et tänast õhtusööki maitstes pidin nentima, et ma olen vist ikka paganama armunud, sest isegi mu meheraas, kes tavaliselt sööb suht soolast sööki, mainis mokaotsast, et tsiba soolane oli. Ja ausalt, meheraas peab ka armunud olema, sest tsiba on ikka väga leebe hinnang. Mina jätsin pool alles, sest see lihtsalt ei olnud söödav. Nii soolaseid kartuleid pole ma kunagi teinud. Lausa piinlik on...

Mineviku varjud

Maailm on imeväike ja saatuse teed on kummalised. Kõigepealt sattusin hommikul orkutis ühe sõbranna albumis ühe kunagise kalli inimese pildi peale. Ja just äsja küsis meie PR osakonna uus töötaja mu käest, et kust ma seda kõnealust isikut tunnen; ta orkutis vaatas, et meil see üks ühine tuttav. Kummaline oli seletada, kust tunnen... Peale hommikust ehmatust tundsin vajadust selgitada ja õigustada... Pole ma ju vist mitu aastat temaga kokku sattunud ja pildilt vaatas vastu inimene, keda oli raske äragi tunda, nii käest ära on ta end lasknud. Kuidagi piinlik oli. Ei peaks ju tegelikult... Aga öeldakse ju, et ütle mulle, kes on sinu sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sina. Ju ma siis ei tahtnud, et olnu mõjutaks minu praegust mainet.

Aga ausalt... kurb on vaadata, kuidas inimene laseb end käest ära ja ei paista märkavatki, mis ta oma tervisele teeb. Kuskilt peaks ju mõistuse piir ette tulema?

laupäev, 7. juuni 2008

Kohe ongi läbi!

Vähem kui 12 tundi ongi jäänud! Kohe-kohe saab pikk piin läbi :) Ma olen kohe nii heldinud, et lubasin reedel meheraasule, et teen talle pühabal pannkooke hommikusöögiks. Toormoosiga ja puha. Kõigepealt muidugi kallistan ta pooleks :P Ja siis kallistan veel natuke. Ja peale seda teen pannkooke :) Ma ei jõua homikut ära oodata! (Peamiselt kallistamise osa...)

Tänase õhtu uus avastus MCMtop kanalilt: Un rayon de soleil - William Baldé. Mõnusa meeleoluga lugu ja video on kah lahe. Mulle ikka päriselt ka meeldib see prantsuse muusika, mida see kanal mängib.

Aga nüüd lähen ma magama - siis tuleb hommik rutem ;) Head ööd ja kohtume uuesti esmaspäeval, homne päev kuulub mu mehele.

Noored loomapiinajad

Mida teha olukorras, kus näed, kuidas kamp väikseid lapsi kiusab varesepoega? Pahandamine aitab vaid ajutiselt. Nii kui rõdult kaon, hakkab jälle varesekisa pihta ja rõdule minnes näen, kuidas poisikesed loobivad väikest lindu kividega. Ma tunnen end õela vanainimesena, kes laste rõõmu rikkuda tahab. Aga no krt, mina ei lase küll ühelgi nagamannil loomi piinata!

***

Tunnistage ausalt üles, kes küsis mu käest, kas mul Allo-Allo'd on. Ma mäletan, et keegi küsis, aga kes...? Selle koha peal on mälus must auk.

neljapäev, 5. juuni 2008

Joogisoovitus

Avastasin täna enda jaoks uue lemmikjoogi - A. Le Coq Rośe. Mõnus kergelt õllene märjuke, meeldiv vaheldus siidrile. Mulle meeldib ja julgen ka teistele soovitada :) Ja mis eriti lahe - see on keeratava korgiga! Oleks ülikooli ajal niukest asja olnud... Me pidime Avega Piros teisi seltskondi tüütamas käima, et oma õlled lahti tehtud saaks. Alati polnud ju meeles avajat kaasa võtta. Pika pusimise peale saime ükskord ka võtmega korgi lahti, aga siis olid Avel ka kõik sõrmenukid nahast puhtad :P Jaa... need olid mõnusad ajad... Võtame selle peale :)

kolmapäev, 4. juuni 2008

Toredad lapsed meil siin Männikul.


Stseenike Männikul.
Poiss jalgrattaga: Kuule, sul suitsu on?
Mina: Sa oled liiga noor, et suitsetada.
Poiss: Ei ole! Ma olen 14-aastane juba.
Mina: Alla 18 on keelatud.
Poiss: Aga on siis?
Mina: Ei.

Kõnnin edasi, poisike jääb rattaga tahapoole kohmitsema. Natukese aja pärast on kuulda rattasõitu ja seljatagant kostab küsimus: Palju seitsme krooni eest saab?
Mina: ??
Poiss, sõites rattaga minust kiiresti mööda: Nojah, vahet pole. Ma ei ole selline hoor nagu sina.

Jah, noorus on ilus aeg...

Blogimäng: pildimosaiik

Geal oli oma blogis väga lahe mäng.

Reeglid sellised:
a. kirjuta iga küsimuse vastus Flickri otsingusse
b. vali üks pilt esimeselt lehelt
c. kopeeri pildi URL Fd’s Mosaic Maker’isse

Küsimused:
1. Mis on sinu eesnimi?
2. Mis on sinu lemmiktoit?
3. Millises keskkoolis käisid?
4. Mis on sinu lemmikvärv?
5. Kes on see kuulsus, kellesse armunud oled?
6. Lemmikjook?
7. Unistuste puhkus?
8. Lemmik magustoit?
9. Kelleks tahad suureks kasvades saada?
10. Mida sa armastad siin elus üle kõige?
11. Üks sõna, millega sa ennast kirjeldad?
12. Sinu Flickri kasutajanimi

Kuna Flickri kasutajanime peale mingit tulemust ei tulnud, siis võtsin Flickri enda poolt pakutava asendussõna järgi pildi. Keskkooli puhul kasutasin vaid kohanime, jätsin "gümnaasiumi" välja.

Ja tulemus:

Habras tasakaal


Kui enesetunne ja meeleolu on niigi haprad ja piiri peal, siis ei ole kuigi arukas kuulata lugusid, mis räägivad igatsusest ja armastusest. Pisarad on kerged tulema ja tööl pole kuigi mõnus piserdada. Kaks nädalat on liiga pikk aeg. See on raskem kui ma arvasin. Mina olen nõrgem kui ma arvasin.
Nutt ja hala, eksole.

teisipäev, 3. juuni 2008

Igatsus

Neli päeva veel. Kaks nädalat on ikka kuradima pikk aeg.

esmaspäev, 2. juuni 2008

Õhtused õudsed hetked


Te ei taha teada, millise kiirusega mu süda saapasäärde ja sealt üles kurku sõitis, kui ma lehest selle uudise pealkirja lugesin. Ja millist kergendust ma peale esimese lõigu lugemist tundsin. Ja seejärel uuesti ehmatust, sest hirm õhus teise langevarjuriga kokku põrgata on üks põhjustest, miks ma ise hüpata ei julge. Paha hakkas selle ehmatuse peale. Mul on liiga elav kujutlusvõime... Hüppehooaja alguses ei ole mulle kohe üldse selliseid kujutluspilte vaja.

Pühapäev tundub praegu niiiii kaugel :(

*Pilt on minu enda fotokast, tehtud eelmise aasta jaanipäeval.

Enne otsustavat hüpet.


Täna on tore päev - sain kahest abiellumisest teada. Üks õnnelikest on minu töökaaslane, teine aga pikaajaline kirja/jutusõber Paapua Uus-Guineast. Mõlemad meessoost. Ja järgmisse kevadesse ilmus ka üks pulm. Pop teema viimasel ajal.
Aga ma luban, et kui mina kunagi abielluma hakkan, siis ma vähemalt üritan seda ilma suure kõhuta teha. Hädapulmi ma ei taha. Tänapäeval pole enam häbiasi, kui lapsel isa ja ema pole sama nimega. Pulmad jõuab ka hiljem teha.

pühapäev, 1. juuni 2008

Staarisaate hääletus ei tööta!

No tere, üritan mina siis kah oma hääle staarisaates anda ja mobiil annab mulle kolme erinevat tagasisidet - tuut-tuut-tuut, "käsklust ei edastatud" või "ühenduse viga." Lauatelefonilt õnnestus hääletada, aga mobiil on senini tõrges. Mis värk on?

Ja oi kui vihane ma olen, kui nende "Käsklust ei edastatud" kõnede eest raha tahetakse!

Jälle üks "tuba" valmis!

Üksi polegi nii jube tapeeti panna, natuke rohkem aega võtab, aga muidu täiesti teostatav. Ehk siis kamorkas on tapeet seinas ja õhtul saan kapi sisse kolida. Nüüd oleks vaja trelli ja transporti, et riiulilauad kuskilt poest kohale tarida ja seejärel üles panna. See plaan jääb ilmselt ülejärgmist nädalat ootama. Ja peale seda ongi minu asjad KÕIK lahti pakitud! Ei lähegi kolme aastat :P
Igatahes tunne on hea, et jälle remondilainele saanud olen. Eile kiskusin pool kööki tapeedist puhtaks, teise poole teen järgmine nädal. Enne pean kardina akna ette ostma, kõrvalmaja naabrimehel algas suvehooaeg ehk siis naabrivalve.

Aga nüüd lähen ma selle nädalavahetuse jooksul esimest korda välja sooja suve nautima. Lõpuks ometi :)