pühapäev, 31. august 2008

Langusele järgneb tõus


Vanemate juures on tore olla, aga see hakkab vaikselt kaalule mõjuma... Külmkapp on head ja paremat täis, iseloom on kah nagu ta mul on, nii need sentimeetrid tulevad. Aga kui ikka õhtusöögiks pakutakse pisikesi ahjukartuleid ja forelli, siis minu südametunnistus jääb vait :P Kuigi reisil tekkinud püksivärvli tühjad sentimeetrid on sujuvalt ära täidetud... Hea on, et ma olen oma kilode ja sentimeetritega rahul ja õnnelik, muidu võiks veel must masendus ka kallale tulla. Mind õnneks väga ei morjenda see paarikilone kõikumine, olen ilus nagunii :) Ja kellele ma ei meeldi praegu, sellele ei meeldi ma ka ei väiksemas ega suuremas suurusnumbris. Lihtne :)

Mamma Mia!

Reedel nägin ka mina lõpuks selle paljukiidetud Mamma Mia! ära ja liitun ühel häälel kõigi kiitjatega - SUPER film! Eriti meeldisid mulle Pierce Brosnani laulud - mõnus hääl! Mitte et ta eriti tugev laulmises oleks, aga mulle tema hääl meeldis :) Kusjuures soundtrackil pole ta hääl üldse nii tugev kui filmis, pisike pettumus minu jaoks. Aga film oli küll fantastiline ja läheb nende filmide nimekirja, mida ma oleksin nõus hea meelega uuesti vaatama. Mulle lihtsalt meeldivad sellised natuke chick-flick filmid. Kasuks tuli ka asjaolu, et tegevus toimus Kreekas pisikese saare peal... Päris mitmeid Korfu reisilt tuttavaid hetki/asju tuli ette :) Ja lahe oli ka see, et kui tavaliselt on kinos enamus vaatajaid sellised nooremapoolsed, siis seda filmi oli vaatamas päris palju vanemaid inimesi.

Lisan siia ka klipi minu kõige lemmikuma lauluga "SOS":
(kõigepealt on natuke juttu ja 1:50 peal algab ka laul pihta)

laupäev, 30. august 2008

Tähtsad asjad

Kui võrrelda, kuidas ühtedel käib "suts ja valmis" ja teistel on "suur sõjaplaan", siis mina vist eelistaks esimest varianti. Vähem peavalu. Kuigi sõbrana meeldib mulle teine rohkem.

Ja üldse - palju õnne ;)

Eilsed lehed, aastast 1976.

Mine seenele!

Vot sellised seenenupsud ootasid meid metsas :) Puravikud küll kahjuks olid päris ära ussitanud ja jäid meist metsa maha. Aga pilvikuid saime kohe hulgim. Mõned kukeseened isegi leidsime ja paar põdramokka kah. Mõnus värskendav laupäevane jalutuskäik :)




reede, 29. august 2008

Okkaline


Niimoodi on hea pidu pidada, kui praktiliselt kedagi kohale ei tule :D Lühikese etteteatamise paratamatu tagajärg. Lõbus saab olema...

Teisel teemal - kust saaks Tartus osta "mägikaktust"? Vanem õepoeg läheb esmaspäeval esimesse klassi ja tellis tädilt ja vanaemalt lilleõie asemel mägikaktuse, mida ta kuskil müügil nägi. Esiteks ei tea ma isegi, milline see välja näeb, ja teiseks pole mul õrna aimugi, kust seda osta saaks. Oskab keegi nõu anda?

*Pildil olen ma just pätsamas ühte kaktusevilja kuskil Dassia külatänaval. Maitsev ja mahlane oli, ainult kõiki pisikesi okkaudemeid pole ma vist praegusekski päriselt naha seest kätte saanud :P

Halb idee

Ütleme nii, et vein ja shampus samal õhtul pole hea idee. Eriti inimese jaoks, kel võib pisike pohmelus tulla juba peale teist kokteili. Ja loomulikult hakati just täna hommikul trepikojas puurima ja lõhkuma. Tüüpiline ju.

neljapäev, 28. august 2008

Piiritu


Minu osavusel pole piire. Suutsin täna kartuleid niimoodi keeta, et köögis olid kapiuksed isegi seestpoolt auruga kaetud ja mööda seina jooksid veenired. Kusjuures aken oli lahti! Ema ainult vangutas pead ja nentis, et mina lihtsalt oskan.
Ja vana tapeet tuli seinalt maha koos krohviga. Tapeedikihte oli kohati lausa 8 tükki! Kusjuures kõige all oli Rahvahääl kuupäevaga 10.juuli 1976. Ehk siis esimene remont peale seda, kui mu vanemad siia korterisse kolisid. Lahe :) Krohvi lahkumine seinast tähendab muidugi seda, et tapetseerimisele peab eelnema hoolikas krohvimine ja pahteldamine... ning lihvimine. Mul on lootust sellest pääseda, kuna ajaliselt lihtsalt ei jõua kõike enne esmaspäeva teha :P

Ja osavuse või milleiganes arvele võib vist kirjutada ka selle, et eile potsatas minu postkasti kutse elaki naistekale. Kui meheraasule seda rääkisin, siis ta nentis ainult, et see on väga kahtlane :P Ning kuna ma ei osanud CV'le ühtegi mõistlikku vabandust välja mõelda, siis on 50/50 võimalus, et ma veangi oma pekid sinna üritusele kohale. Kõik oleneb kuupäevast.

Ja pildil on vaade Uuest Kindlusest Albaaniale.

Kordus


Kartmata end korrata pean ma nentima, et mu meheraas on jätkuvalt täiesti tase omaette :) Temaga ei hakka küll kunagi igav. Täiesti lambist võib ta äkitselt teha või öelda midagi sellist, mille peale mul süda sulab ja silm heldimusest vaat et niiskeks läheb. Ja see ei toimu üldse nii, et ta sihilikult niimoodi armsalt käitub; see tuleb tal täiesti iseenesest ja planeerimatult. Ta lihtsalt ongi selline :)

Muudel teemadel... Isegi Tartus ei pääse ma kokkamisest ja remontimisest. Täna õhtuks tuleb suur poti täis kardulasalatit valmis keerata ja nädalavahetusel ootab ees tapetseerimine. Asi seegi, et vihma sajab, muidu peaksin veel aiamaale kaevama ka minema. Kaevamine on aga asi, mis mulle isegi mitte natukene ei meeldi. Jaah, kodus on tore olla, eksole :P

kolmapäev, 27. august 2008

Uitmõtted

Puhkus on mõnus :) Kuigi Tartus on kodu- ja kaisuigatsus kordades suuremad kui Korful olid. Aga samas maailma parimaid kokteile saab just Tartust, täpsemalt Kapriisist. Uued lemmikud on banaani daiquiri ja Voodoo :) Mojito on end vist natukeseks ajaks ammendanud...

Kassikari on vahepeal hoolikalt kaalu kasvatanud, isegi minu pisike silguniisk on nädalaga pool kilo juurde võtnud, Joosepist ei hakka parem rääkimagi. Eks öösel näeb, kuidas me kolmekesi ühte kitsasse voodisse magama mahume :P

Ja üldiselt on nii, et kes tahab mulle sünnipäeva puhul (või niisama) õnne soovida, see saab seda teha reede õhtul Kapriisis. Olen olemas.

teisipäev, 26. august 2008

Ühekordne koduperenaine

Üks asi on küll kindel - koduperenaist minust ilmselt ei saa. See eeldab, et ma veedaksin suure osa oma ajast kodus koristades ja küpsetades. Küpsetada ma võin, aga vot koristamise suhtes ma nii positiivselt meelestatud pole. Ma nimelt vihkan põrandate pesemist. See on koristamise juures kõige vastikum tegevus. Ja ega iga päev kindlaks kellaajaks õhtusöögi tegemine (mees tuleb töölt koju ja tahab süüa saada, eksole) ei ole ka teab mis tore ülesanne. Ma nimelt ei oska ette hinnata, kui palju aega ühe või teise asja valmistamine võtab. Nagu nüüdki - kartul on valmis, liha vajab veel minutikese pruunistumist, aga mehe saabumiseni on tubli 15+ minutit aega. Ole siis niimoodi hea ja korralik naine, onju.

Õnneks homme põrutan Tartusse suvitama ja selline "mina olen naine, sina oled mees" kodu mängimine jääb ühekordseks ürituseks :P

esmaspäev, 25. august 2008

***

Ausalt, mina lähen Korfule tagasi. No niimoodi ei saa elada, et silmad jooksevad vett, nina tilgub halastamatult, kurk on valus ja pea on totaalselt vatti täis. Mis kasu oli soojal maal käimisest, kui ma olen tagasi tulles tõbisem kui enne?? Mina niimoodi ei mängi!

pühapäev, 24. august 2008

Osavusest kah


Ma olen osav. Suutsin terve nädala vältida külmetust, mis kuumas kliimas konditsioneeriga ruumides ja sõiduvahendites istumise tagajärjel tekkida võib. Tulin toime ja astusin lennukisse täitsa selge ninaga ning suutsin siis lennukis niimoodi ära külmetada, et nüüd hoian kahe käega nina ja valutan kurku. No mis elu see on?!?

Lisaks kõigele olen ma ka pakkimises osav. Kogusin hoolikalt igast külastatud rannast kivasid (Glyfada rannast mitte, kuna see oli imeline liivarand) ja suutsin need siis seljakotti unustada. Mis te arvate, mida turvakontrollis tehti? Ütleme nii, et kui tallinnast lahkudes patsutati mind läbi, siis Korfus (jah, -s vorm, kuna Korfu saare pealinna nimi on ka Korfu) paluti mul viisakalt kõrvale astuda ja keerati seljakott segi. Ja seal kõige põhjas, teiste asjade all, oligi kotike minu kogutud kividega. Muidu polekski väga hull, et need ära võeti, aga ma võtsin Rovinia rannast ühe imeilusa valge ja ümmarguse pallitaolise kivi mälestuseks kaasa... Sellest on küll kahju :( Nii et kui keegi plaanib Korfule minna ja Paleokastritsast paadiga Rovinia randa sõidab, siis palun-palun-palun tooge mulle üks valge ümmargune golfipallist tsiba väiksem kivi! (Paleokastritsasse saab Korfu linnast rohelise bussiga, ei pea üldse autot rentima. Glyfadasse muideks ka ja sinna soovitan kindlasti minna, võrratu rand!)

Aga ma nüüd kobin magama ära, olen nimelt täiesti magamata tänu äärmiselt lärmakatele itaallastele kõrvalhotellides. Ja kuna tagasilennul sattus lennuk päris mitu korda turbulentsi (vms, täpseid termineid ei tea) ja raputamist jagus tükiks ajaks, siis ei saanud/julgenud ka lennukis magada. Head ööd :)

Elu parim sünnipäev!


See aasta oli minu senise elu vaieldamatult parim sünnipäev! Päeval olime Paleokastritsas päikest võtmas (pildil paadisõit Rovinia randa) ja õhtul nautisime Ipsoses traditsioonilisi Korfu roogasid. Maasika daiquirid, mis baarimees meile ilma tellimata lauda tõi, sobisid sünnipäeva õhtusse imehästi. Kõige parem kogu sünnipäeva juures oli see, et mul polnud üldse tunnet, et mul sünnipäev oli! Fantastiline päev :)

Ühtlasti aitäh kõigile, kes meeles pidasid ja õnnitlesid. Armas oli kaugel maal sõnumeid saada :) Ja tagantjärgi on ka armas orkuti õnnitlusi lugeda :) Aitäh!

Lihtsalt hästi ilus pilt.


Esimene tutvumine Korfu pealinnaga, vaade Uuest Kindlusest. (Külje pealt olen isegi mina ilus :P)

Ma ei tea, kas ja millal olen võimeline muljeid kirja panema. Ilmselt läheb nagu iga reisiga, et muljeid kuuleb vaid vahetult rääkides ja siia jõuavad vaid mõned erksamad killud. Sõnadest jääb lihtsalt väheks, et seda elamust kirjeldada.

Tagast paradiisist


Seitse päeva paradiisis... Parim. Lihtsalt parim.

pühapäev, 17. august 2008

Uuesti levis 24.08.08.

Takeoff!!! See ya later, suckers :P

Plaanijärgne väljumisaeg: 06:30 17/08/08
Lendude Numbrid: TE 1827
Lennufirmad: Lithuanian Airlines
Sihtkoht: Kerkyra-Corfu
Lennukitüüp: BOEING 737


* Scheduled post.

laupäev, 16. august 2008

Puhkus on ametlikult avatud!


First Lounge sakkis sajaga, mojito oli suurte jääkuubikutega mitte purustatud jääga, teenindaja ei saanud suurt eesti keelest aru ja lihavalik sisaldas viit viilu salaamit, kuut viilu pekist sinki, nelja viilu mingit kahtlast singilaadset liha ja kuut oliivi. Ja kahele inimesele toodi korvike ühe kukliga. Ning teenindaja tuli mõni minut peale toidu lauda toomist ja palus arve ära maksta, kuna tema vahetus saab kohe läbi.

See-eest Clazz oli täiesti kõrgem pilotaaz. Mojitod olid täpselt nii head nagu nad olema peavad (kuigi Kapriisis on siiski tsiba paremad...), teenindus oli kohe päriselt tõeliselt hea, toit samamoodi. Ja need tugitoolid! Ja kujundus ning muusika... Clazz on nüüd minu lemmik istumiskoht tallinnas. Ning kas ma mainisin, et teenindus oli lausa suurepärane? :)

Jaah... elu on tõeliselt ilus :)

reede, 15. august 2008

Veel viimased hetked...

2 tundi veel. Veel viimased tööd imiteerivad liigutused ja siis võib puhkus alata! Elu läheb aina ilusamaks :) Töö- ja kirjutamisvõime aga aina madalamaks :P Mõelda vaid, et kohe varsti saan ma suure lennukiga lennata ja siis juba soojas merevees hulpida! Loodan, et suures lennukis ei lähe süda nii pahaks nagu tandemhüppe üleslennul läks... 3,5 tundi iiveldust taluda - mitte just lemmikuim ajaveetmise viis :P Aga ega erilist vahet pole, mul on umbes kümme pakki erinevaid mynthoneid ja muid piparmündiga dropse ostetud, peaksin toime tulema :D
Oh jah... elu on ilus :)

neljapäev, 14. august 2008

Kaks päeva veel


Tegelikult tahaks puhata ja mängida. Nüüd kohe, mitte kahe päeva pärast. Ei viitsi, absoluutselt ei viitsi.

Täna pakkima, homme töökaaslasele külla, ülehomme linna mojitosid nautima ja üleülehomme juba... jaah, siis on juba päike, liiv ja merevesi :) Nädala pärast aga saan aasta võrra ilusamaks, targemaks ja paremaks! Esialgsete plaanide kohaselt olen siis terve päeva Albaanias ekskursioonil. Ning telefon viibib suurema osa järgmisest nädalast väljalülitatult hotelli seifis. Puhkus ju ;)

Musikivi

Hommik

On täiesti normaalne saata e-posti teel pilti, mille failinimi on 168 sümbolit pikk, eksole. Või wordi dokumenti, kus on keset failinime kakskümmend tühikut järjest sees. Täiesti normaalne. Miks panna failidele lihtsaid ja lühikesi nimesid, kui saab terve pildi / dokumendi sisu lahti seletada, onju? "Pakkumine selle asja kohta millest me rääkisime, selliste ja selliste lisadega ning sellise tähtajaga, selle firma poolt ja sellele inimesele sellel kuupäeval.doc" Täiesti normaalne ju? Tühikud on pooltel juhtudel muidugi asendatud alakriipsuga "_" ning firma ja inimese nimi on aga kahekümne tühikuga mõtteliselt ülejäänud tekstist eraldatud. Et ikka selgem oleks, onju.
Ausalt, ajugeeniuseid leidub ikka lugematul hulgal, eriti meie spämmifiltris. Ning jah, mul ei ole täna üleliia roosiline tuju.

kolmapäev, 13. august 2008

Sisekliima

28,1. Vähemalt õhuniiskus on langenud... nüüd on see "kõigest" 43%!
Arvake ära, kas mõttetegevus on lakanud või mitte.

Edusammud piljardis


Piljardi teemadel rääkides, siis olen hakanud põrgatama. Ja mitte ainult valget kuuli. Eile näiteks sain lilla kuuli kõrge kaare ja ilusa põrkega üle kahe teise kuuli auku. Ärge küsige, kuidas ma seda suutsin, ise kah ei saa täpselt aru. Aga vihale ajab küll, sest see põrgatamine on päris mitu imelihtsat lööki täiesti ära rikkunud. Ma saan aru jah, et ma löön valgele kuulile liiga allaserva, aga ma ei suuda seda vältida. Ma sihin keskele, aga ikkagi käib kii nätaki sellise nurga alt vastu kuuli, et see hüppab nagu peru hobune. Aga muidu läheb mäng juba palju paremini, enam ei saagi haledalt kotti, nüüd saan lihtsalt järjepidevalt pähe, aga vähemalt ei ole enam laud minu kuulidega kaetud, kui meheraas musta sisse lööb. Areng :D Kuigi tuju rikub ikkagi, kui viis mängu järjest kaotada...

Troopika

Päris "muhe" on tööle tulla, kui uksel lööb vastu läppunud õhk ja laua juurde jõudes näed termomeetril numbrit 26,3. Hetkel on see juba 27,1. Ja õhuniiskus on 44%!!! Teretulemast troopikasse :)
Muideks eile oli tööpäeva lõpuks siin 29,6 kraadi sooja. Eks näeb, kas täna saab kõrgema numbri ette. Eelmise suve rekord oli 32,0 kraadi. See suvi pole veel nii hulluks olemine läinud.

teisipäev, 12. august 2008

Valmis.

Vaatamata juba tekkinud loobumismeeleoludele õnnestus mul täna leida kõik puuduvad asjad. Järve keskus ja Laagri maksimarket on mind ennegi hädast välja aidanud. Nüüd olen reisiks valmis :) 3 päeva puhkuse alguseni!
Ja kartulist medal läheb meheraasule erilise kannatlikkuse eest :D

Ma praegu muideks suutsin nii haledalt mängu kaotada - must pall oli otse augu serval, tuli ainult õrnalt riivata. Ja mina lõin valge nii kauge kaarega mööda, et häbi tahab enda alla matta. Ma lihtsalt ei oska riivamisi lüüa!

Opinions are like assholes - everyone has one.

Ma tahaks öelda nii mõndagi Gruusia teemadel ja kogu selle eelarve jama pihta, aga ma ei tee seda. Mul puuduvad vajalikud teadmised, et neil teemadel adekvaatselt kaasa rääkida, ja niisama emotsionaalset vahtu on niigi kõik kohad täis. Äkitselt on kõik maailmatuma targad ja teavad kõike nii majandusest kui ka sõjandusest. Jah, ka mind ajab see sõda vihale ja endast välja. Jah, ka mul tõuseb vererõhk taevastesse kõrgustesse, kui loen, kust ja kelle arvelt eelarvet tasakaalu aetakse. Aga ma ei hakka neid emotsioone siia kirjutama. Mis kasu sellest oleks? Ja olgem ausad - keda see huvitakski?

Ehk siis pikk jutt lühidalt kokku võetult - siit blogist leiab jätkuvalt ohtralt igasugu isiklikku möla ja sekka ka natuke kriitikat niisama ühiskondlike ja sotsiaalsete teemade pihta. Poliitikat, majandust ja muid sügavamaid teadmisi vajavaid päevakajalisi teemasid siit ei leia. Selleks on ajalehed.

Töine pai


Ma olen üldiselt üsnagi mõistev ja tolerantne inimene. Üldiselt. Aga mõni inimene mõjub mulle nagu vastukarvapai. Kohe esimesest hetkest peale ja jäägitult. Üsnagi häiriv on sellise inimesega koos töötada.

esmaspäev, 11. august 2008

Mehega shoppamas

Müts maha nende naiste ees, kes on leidnud endale mehe, kes on nõus nendega koos shoppama. Või siis suudavad oma mehi selleks sundida. Mina ei ole üks sellistest naistest. Ja minu mees pole kohe kindlasti üks sellistest meestest, kes suudaksid üle viie minuti riidepoes viibida. Tänane üritus tekitas ainult ohtralt peavalu, palju porinat ja ühe väga tigeda meesterahva. Järgmine kord võtan parem Milko kaasa. Vähem jama ja rohkem kasu.

Ja nagu arvata, siis vaatamata ohtratele allahindlustele tulin ma poest tühjade kätega tagasi. Täiesti asjatult raisatud õhtupoolik ja närvirakud.

Kriisimajandus enne puhkust

Logistiline kriis "appi, appi, kass läks kappi!" sai lahendatud veel enne tõelise kriisi tekkimist abivalmite inimeste abiga. Ehk siis Christopher transporditakse reedel-laupäeval Aleksei ja Marjaana abiga Tartusse mu vanemate juurde. Kuna mina olen nädal aega reisil ja meheraas on samal ajal viis päeva Rootsimaal taevast alla kukkumas, siis üks kass jäi lihtsalt üle.
Logistiline probleem "Mutt lennukilt tagasi koju" lahendub ilmselt ühistranspordi ja takso abiga. Meheraas nimelt on sel hetkel veel jätkuvalt Rootsimaal, kui mina soojalt maalt saabun. Tuleb meeles pidada, et kohvrit väga täis ei tuubiks, muidu ei jõua seda koju lohistada.

Täna olen esimest päeva läätsedega. Ninajuurt olen ikka päris mitu korda "süganud" - prillide kergitamise liigutus on nii sisse harjunud, et isegi ilma prillideta käib käsi nina juurde. Läätsed sain hommikul silma kiireminigi kui vanasti :P Ainuke rumal asi on see, et ma ei võtnud läätsevedelikku tööle kaasa ja nüüd pilgutan usinalt silmi, sest pole harjunud, et miskit silmas on. Silmad muutuvad kuidagi kuivaks.

Aga üldiselt on point see, et praktiliselt 4 päeva ongi puhkuseni jäänud!

**

Aga tegelikult on point selles, et viis päeva veel ja siis on PUHKUS!!! Ja siis tuleb juba Korfu :)

Olümpiast

Plaanisin ise olümpiamängude avamise kohta kriitikat kirjutada, aga täna leidsin, et keegi on seda teinud palju paremini kui mina oleksin teinud. Nimelt on Mait Jüriado oma blogis välja toonud Astrid Kanneli "säravamad" kommentaarid avamistseremoonialt.
Tõesti oli piinlik kuulata Kanneli varjamatut antipaatiat ja vaenulikkust Hiina ja Pekingi suhtes. Olümpiamängude hea tava ütleb, et olümpial jäetakse kõrvale poliitika ja lahkarvamused, loeb ainult sport. Kahjuks pole keegi seda Kannelile selgitanud. Üldiselt ei huvitanud ilmselt kedagi, et trummide osa hirmutas Kannelit või et tal oli raske valida oma lemmikkostüümi kõikide nähtud kostüümide hulgast. Või oli asi lihtsalt minus...?

laupäev, 9. august 2008

Tüüpiline.

Saate aru onju, et nagu naistel ikka, kui mingi tähtsam üritus tulemas, siis kerkib öösel nina või lõua otsa uus elu. Novot minul on enne tänast peaaegu nagu sünnipäevapidu pool otsaesist konkreetselt paistes. Ja kui ma ütlen paistes, siis ma ei pea silmas pisikest punast punni. Oh ei, minul ikka on päriselt kohe vasak pool otsaesisest üks suur muhk! Valus kah pealekauba. Ja kõik algas ühest pisikesest punasest punnist. Elagu igavene puberteet! Juhhei!

reede, 8. august 2008

Elu on ilus :)


Ausalt, mul on ikka maailma parimad töökaaslased :) Nendega ei hakka küll kunagi igav. Kuigi... luurele vist siiski ei läheks - naer reedaks meid juba kaugelt :P

Pildil on aga minu õeraasu maakodu kirsisalu koos suitsuahju ja võrkkiigega :) Nädalavahetusel sai usinalt pilti tehtud ja veelgi usinamalt puhatud :) Ära nägime Teringi raba ja matkaraja, Alatsi rabajärve (ujuma siiski ei julgenud minna), Ohvrikivi, Viirapuu rändrahnu, Holdre mõisa, Ala kiriku, Taagepera lossi (seda olen korduvalt näinud) ja hilisõhtuse ilutulestiku, Musikivi, Hugo von Stryk'i perekonnakalmistu ja möödasõidul ka Läti piiri lähedal ronivad pandakarud. Kopra tammi ei leidnud vaatamata peaaegu põlvini mutta vajumisele, ju siis koprad olid ära kolinud. Maa-alust muinaskalmet "nägime" samuti, oli üks väike infotahvel, suur võsa ja paar suuremat puud. Saunas sai käidud ja batuudil hüpatud, söögiks suitsetasime kala ja grillisime liha. Mehed lasid ammust (amb - ammu - jne) märki ka. Rabas sõime ohtralt sinikaid, natuke pohli ja mustikaid; mina korjasin esimest korda elus murakaid ning mõne metsvaarika ja ühe jõhvika sõin kah. Kukeseeni ja armsaid pilvikuid leidsime ja kukeseened tõime koju kaasagi. Lisaks veel ohtralt imeilusat Lõuna-Eesti loodust ja värsket õhku. Ilus nädalavahetus oli :) Kui mitte enne, siis aasta pärast kindlasti jälle.

neljapäev, 7. august 2008

10 päeva

Ettevalmistused soojale maale sõitmiseks on täies hoos. Täna käisin silmaarsti juures ja lasin endale läätsed teha. Ühtlasi sain teada, et kolme aasta jooksul pole mu silmad ei halvemaks ega paremaks läinud, jätkuvalt -3.0 parem ja -1.75 vasak (+ pisike silinder.)
Pille-Riina käest sain testimiseks Nivea päikesekaitsekreemi. Mul nimelt lõi välja julm allergia Pärnus kasutatud Solari kreemi peale, ei julge enam niisama ehku peale reisiks kreemi ostma minna. Ilma kreemita Kreekas eriti seigelda ei soovitata.
Nädalavahetusel lohistan meheraasu kohvri enda poole ja kukun suveriideid pesema ja pakkima. Nimekiri on juba tehtud ja sinna siis lisan jooksvalt vajalikke asju ja kustutan mittevajalikuks osutunud asjad ära. Raudselt toon pooled asjad kordagi kasutamata tagasi :P

10 päeva veel :) Ja siis elus teist korda lennukiga lendama ja esimest korda lennukiga maanduma :D Soojale maale lähen kah esimest korda. Korfule :)

Tolmukiht

Ma olin suutnud ära unustada kui vastik pahteldatud seinte lihvimine on. Eile sain meelde tuletada. Nüüd on mul peanahk ja juuksejuured pahtlitolmu kihiga kaetud (põhjalikult pesta ei viitsinud ja loputamisest polnud vist piisavalt kasu); ninasõõrmed olen vist enamvähem puhtaks saanud, aga kurgus on vist jätkuvalt paar sentimeetrit pahtlit kinni. Ma tean jah, et lihvimisel peaks kandma maski ja prille ja juuste katmiseks rätikut/mütsi, aga kes see viitsib neid ostma minna, kui äkitselt tuleb mõte lihvima hakata :P

Muidugi on võimalus, et ma ei köhigi kurgus kriipiva pahtlitolmu pärast... Äkki on hoopis vahepeal kadunud köha jälle tuure juurde saanud tänu eilsele jalgsi tööletulemisele? Aga pole hullu, küll kuuma Kreeka päikese käes köha minema pageb ;)

kolmapäev, 6. august 2008

Õelad kommenteerijad


Ma ei oska jälle siia midagi kirjutada. Õelad ja väiklased inimesed häirivad mind. Eriti need, kes otsivad iga sõna tagant põhjust, miks sappi pritsima hakata. Heita ette teisele inimesele tema õnne... see on nii madal, et ma ei oska sellele reageeridagi. See võtab ära isu kirjutada neist headest asjadest. Mõnitada seda, kuidas ma oma meest kiidan ja oma tunnetest räägin... see on nii õel ja vastik. Kui ma tahan kirjutada millestki lõbusast või ilusast, mida me koos teinud oleme, tuleb mulle silme ette pilt sellest, kuidas kuskil mingid anonüümused istuvad ja nende sõnade pihta oma väiklaseid nalju teevad. Ega ei taha küll oma elu selliste silme ette laotada.
Ma ei tea, mis sunnib inimest niimoodi käituma. Kas neil endil hakkab kergem, kui saavad teise inimese õnne ja head tuju oma kommentaaridega rikkuda? Blogimaailmas on varemgi käinud läbi teema õelate kommenteerijate kohta. Kuskil keegi ütles väga ilusasti nende inimeste pihta - Sa ei lähe ju teise inimese koju ega hakka teda sõimama ja solvama? Miks sa siis teed seda selle inimese blogis? See on ka ju tegelikult tema kodu.

Aga pole hullu... eks ma leian uue kuldse kesktee privaatsuse ja avalikkuse vahel. Olen seni alati leidnud. Võib-olla oleks just parim "kättemaks" see, kui ma olen edasi samal määral avalikult õnnelik ja rahul oma kodu, töö, sõprade ja mehega... Las koerad hauguvad, eksole. Ma ei hakka ju mõne üksiku indiviidi pärast teistele lugejatele ülekohut tegema ning kirjutamist ja kommenteerimist piirama. Kustutan ka edaspidi ründavad ja õelad kommentaarid lihtsalt ära ja osasid postitusi ei lasegi kommenteerida. Blogiomaniku voli :)

Ja lõpetuseks ütlen vaid seda, et äikesetormi ajal pole paremat sellest, kui sind võetakse kõvasti kaissu ja hoitakse seni kuni viimnegi kõuekõmin vaibunud on. Norskamine mind õnneks ei häiri :P

Now suck this up, you anonymous.

Suvi?

Külm on. Võtaks ühed õhukesed kindad nüüd, aitäh. Ja kruusitäie kuuma kakaod.

Üldiselt on mul sünnipäevani jäänud paar päeva rohkem kui kaks nädalat. Kes sünnipäevale tahab tulla, siis 21sel olen ma Korful päevitamas:) Kõik külalised võtan lahkelt vastu :P

teisipäev, 5. august 2008

Läbi.


Üldiselt töö tuli puhkuselt tagasi. Lebo sai läbi.

Mõis keset küla


Plaanid võtavad vaikselt konkreetsemat kuju. Meel muutub samm-sammult kergemaks ja rõõmsamaks. Ja õhtul lähen juuksurisse. Laupäeval ju ikkagist väikest viisi sünnipäeva tähistamine Famiilia õekestega kolme peale :)

Pildil aga on Holdre mõis.

esmaspäev, 4. august 2008

Elu esimesed kurgid purgis!


Vot selline nägi välja minu elu esimene iseseisev hoidiste tegemine. Seitse purki marineeritud kurke. Nädala pärast saab proovida :)

* Kasutasin Santa Maria marinaadisegu, ei riskinud ise veel kõike teha :P
Kallid inimesed, saage aru, et kui ma päevasel ajal msnis teie jutule ei vasta, siis see ei ole seotud teie isikuga. Mul on kas palju tööd, keegi seisab kõrval või pole ma lihtsalt arvuti juures. Kui ma keset vestlust vait jään ja ära kaon, siis järelikult ma ei saa enam rääkida ja pean tegelema millegi muuga. Ei ole vaja solvuda ja isiklikult võtta. Tööajal on tööasjad esikohal. Kui ma tööajal telefoni vastu ei võta, siis järelikult ma ei saa seda teha. Mul on näiteks lauatelefonil kõne pooleli või räägin ma parajasti kellegagi näost näkku. Kui on midagi pakilist või tähtsat, siis saada sõnum või kiri või proovi natukese aja pärast uuesti. Reeglina ma ei helista vastamata kõnedele tagasi kui mul endal just pole vaja sinult midagi küsida. Ei ole mõtet selle peale solvuda, ka mina ei eelda, et minu tehtud vastamata kõnedele tagasi helistatakse. Kui on vaja rääkida, siis tuleb uuesti helistada. Kui uuesti ei helistanud, siis järelikult polnud midagi tapvalt olulist või läks vajadus üle. See võib olla vigane loogika, aga selle järgi ma elan. Solvuda ei ole lihtsalt mõtet.

Kuhu minek?


Seekord siis maailma lõppu. Mustikaid, sinikaid, murakaid, pohli ja jõhvikaid maitsma.

reede, 1. august 2008

Võit!!!

MA VÕITSIN!!!! Saate aru, ma päriselt* kohe võitsin esimest korda elus oma meest piljardis!!! Kohe niimoodi nagu peab, et lõin musta palli viimasena sisse ja puha! Võidutants kestis tubli viis minutit :D Mul on kohe niiiii hea tuju :)


* Niimoodi olen ma varem mitu korda "võitnud", et meheraas lööb musta palli valel ajal auku või siis valge läheb mustale auku järgi ehk siis mitte mina ei võida vaid tema kaotab.

Väike päike*


No niukest lebo mina veel siin tööl ei mäleta nagu täna on. Telefon on helisenud 6 korda ja postkasti on potsatanud neli kirja. Selline tunne on, et kõik peale meie puhkavad. Päikesevarjutuse mõju?

*Pildil on varjutus läbi floppiketta, autoriks on PeeterH.