neljapäev, 31. detsember 2009


Soovin kõigile lõbusat vana aasta lõppu ja ohtralt teravaid elamusi uuel aastal!!!

Head uudised.

Lähemal vaatlusel tuvastas UH arst, et roosa on jätkuvalt roosa ehk siis miskit üleliigset pole vahepeal külge kasvanud. Seega läheb varutud roosamanna ikka asja ette :)

esmaspäev, 28. detsember 2009

Üks tõsiselt udune pilt

Aga kuna kass näeb nii naljakas välja, siis ei lase end äärmiselt kehvast kvaliteedist häirida. Väike udune Dracula haigutus:


Tegelikult tahtsin pildistada seda, kui väsinud üks kass oli peale Tln-Trt-Prn-Tln tuuri. Kass oli ikka nii läbi, et isegi pai peale ei reageerinud. Magas praktiliselt terve laupäevase päeva spordikotis, vahepeal ainult keeras külge.  Ega pole kerge kahe ööpäeva jooksul vaid loetud tunnid magada ja ülejäänud aeg Tartus Joosepiga ja Pärnus Kittyga ringi maurata...

Pagan.

Pesumasin andis otsad. See tähendab, et pean käsitsi ära pesema pool masinatäit pesu, mida pestes masin otsad andis. Ühtlasi pole mul kuni masina remontimiseni või uue masina ostmiseni praktiliselt midagi selga panna, sest enam-vähem kogu mu praegune garderoob ootab pesukorvis oma järge. Nii vahva.

pühapäev, 27. detsember 2009

Tihased


Tahtsin saada pilti, kus kõik kolm erinevat tihast koos - rasva-, sini- ja see tundmatu pruunikas tihane - aga ei läinud õnneks. Rasvatihane ei andnud haisule. Ta paistab üldse neist kolmest kõige aram olevat, teisi ei häiri üldse, kui ma aknavahel virvendan, aga rasvatihane tõmbab kohe leebet.
Igatahes, kui keegi suudab tuvastada, mis tihane see pruun on, siis oleks väga vahva :)

Kodune linnuvaatlus :)

Aga meie nägime täna akna taga leevikest!!! Ma ausalt ei mäletagi enam, millal viimati seda linnuliiki kohanud olen... Ja üks kahest - kas sootihane või põhjatihane - on ka meie seatud toidulaua avastanud :) (Nad on nii sarnased, et ma ei suuda piltide põhjal tuvastada, kumb meie akna taga maiustamas käib.)
Aga leevike oli ilus :)

laupäev, 26. detsember 2009

Muljed jõulukingitustest :)

Rasedusarmid on nii hüva raamat, et ma kolmanda lehe peal juba naersin end praktiliselt ribadeks :D No kohe valus oli naerda lausa, hoidsin kahe käega kõhtu kinni :P Kui kunagi selle raamatu läbi saan, siis oma järge ootab Mähkmelööve. Üks on kindel - igav ei hakka :)

neljapäev, 24. detsember 2009

Rõõmsaid jõule!


Rõõmsaid ja lõbusaid jõule kõigile!

teisipäev, 22. detsember 2009

Jõulutus

Jõulutundega on tõsine ikaldus - see puudub täielikult. Pole üldse tunnetki, et miski püha oleks tulemas... Mõtted tegelevad titendusega ja jõuludele ei jäägi ruumi. Üldse läheb tänavu kuidagi palju asju teistmoodi kui tavaliselt... Muutuste aeg? Ei taha veel! Aga peas kumiseb viisijupp Time is tickin' away...
See hirmutab natuke, tahaks, et kõik oleks veel korrakski nii nagu on alati olnud. Aga näib, et minu soovile pole ette nähtud täitumist. Samas võib-olla on asjad teistmoodi ainult minu peas? Võib-olla annan mina asjadele rohkem tähendust kui neil tegelikult on? Võib-olla ma ootan rohkem, kui peaksin? Võib-olla... aga võib-olla aeg tõesti libiseb sõrmede vahelt minema ja kõik ongi juba täiesti teistmoodi...

Ausalt, see kodus istumine ei tule mulle vist eriti kasuks. Liiga palju aega mõelda.

pühapäev, 20. detsember 2009

Sitt päev.

Ma võin ausalt öelda, et ma vihkan õmblemist. Olen alati vihanud ja peale kahte päeva poolkatkise õmblusmasina seltsis vihkan kohe eriti kirglikult.
Üldiselt on täna nii erikuradi sitt päev, et absoluutselt mitte miski ei lähe nii nagu peab. Maitsvate juustuvahvlite tegemise asemel sain pool tundi kraapida vahvlimasina küljest kõrbenud juustu lahti. Kartuli-seenevorm tuli ülimage ja õhtuks planeeritud saiavormi ei hakka parem üritamagi. Saavutus omaette on ka see, et päeva esimese suutäie võtsin kell pool kuus õhtul. Näljane inimene = väga tige inimene. Eriti kui see inimene peab õmblusmasinaga kaklema.

neljapäev, 17. detsember 2009

Linnas.

~14000 sammu on ilmselgelt liiga palju 9 tunni jooksul astuda. Eriti kui astuja on tsiba sedapsi. Aga mis sa hing hädaga teed, kui linnas on vaja käia ja linnast on vaja ka koju saada, aga mees on autoga tööl. Tuleb üle elada.

teisipäev, 15. detsember 2009

Ostukuulutus

Kiire! Soovin osta suure koti viitsimist. Hind kokkuleppel.



*No mul pole mitte natukenegi viitsimist! Tahaks välja jalutama minna ja päikest nautida, aga ei viitsi. Peaks natuke koristama, aga ei viitsi. Isegi arvutis ei viitsi tegelikult istuda, aga midagi muud ka ei viitsi. Neli uut raamatut ootab lugemist, aga kuna esimesena alustatud "Minu Eesti" on nii paganama igav, siis ei viitsi seda edasi lugeda ja teisi ka ei taha enne alustada, kui esimene läbi. Ja no kohe mitte midagi ei viitsi.

Ahjaa... uus Orkut on kole. Kohe tõsiselt kole. Ja ebamugav kasutada. Ja nii paganama ühetooniline, et erinevad osad sulanduvad kokku ja mitte midagi ei leia üles. Ja mind häirib, et ma ei saa kommuunide nimekirja ette võtta postituste värskuse järgi. Või ma ei leia seda kohta lihtsalt üles? Igatahes jah, avaleht on liiga laialivalguv. Aga tore, et kunagi mingist suvalisest kommuunist leitud indialasest orkuti-sõber mulle täitsa lambist kutse saatis, sain ka selle uue Orkuti üle vaadata. Kasutama jään esialgu siiski vanemat versiooni, ma olen juba selline vanamoeline :)

Aga nüüd võtan endal natist kinni, topin oma tagumiku paksudesse suusapükstesse (spetsiaalselt kõhu-aja jaoks tehtud) ja lähen õue päikest vaatama. Muidu ei saagi enne neljapäevast tehnokontrolli toast välja.

esmaspäev, 14. detsember 2009

Error

"Osade piltide remuutmine ebaõnnestus. Palun proovi uuesti."

Orkut ikka oskab - "remuutmine"??? Kes iganes see orkuti eestikeelseks tõlkis, peaks siinkohal sügavalt häbenema, ausalt. Või kasutati hoopis google translatorit?

Lõhnamaagia :)

Welcome to Estonia
Mmm... terve kodu on magusat jõululõhna täis - võtsin just jõululeiva ahjust välja :) Katsetan täna, kuidas see välja tuleb ja kui tulemus söödav on, siis küpsetan jõuludeks ka ämmadele-äiadele pätsi jõululõhna. Ilus kingitus ju :)


/Edit kell 16:26 --> Leib tuli väga maitsev :) Ja üsnagi pilgupüüdev ka. Järgmine kord panen siiski piparkoogimaitseainet tsiba vähem, ma pole just kõige suurem piparkoogi-sõber...

Raskekujuline "eiviitsi" sündroom

Kodus istumisega on tabanud mind nii raskekujuline "eiviitsi" sündroom, et isegi blogi ei viitsi kirjutada. Võtan end siis kokku ja skriban kasvõi iseenda jaoks üles, millega eelmine nädal tegelesin. Eelmine nädal sai usinalt linnas käidud, perekooli loengutes tarkust kogutud, teiste pallikestega kokku saadud ja ohtralt poodides ringi tuulatud. Teisipäeval näiteks "mõnulesin" 1,5 tundi hambaarsti toolil. Mul puuduvad sõnad, et kirjeldada KUI ebamugav mul oli. Poole "seansi" pealt tõstis arst tooli praktiliselt istuvasse asendisse, sest ma ei suutnud enam selili lamada. Lõualuud oli kanged veel tükk aega hiljemgi, pole ikka naljaasi poolteist tundi suu ammuli istuda. Siiski suutsin ma vaatamata ülisuurele ebamugavusele Mädzut järgi teha ehk siis tukastasin korraks keset suurt puurimist :D
Teisipäeval ostsin lisaks ära ka apteegikraami ning lühendasin veel ostmata asjade nimekirja päris korralikult. Neljapäeval ja reedel ostsin ära umbes pooled ämmade-äiade-õdede-jne kingitustest, teine pool tuleb ilmselt see neljapäev valmis varuda. Muidugi sain täna oma suureks rõõmuks teada, et isale ostetud asjaga on sellised lood, et tal on see juba olemas. Nii et kui kellelgi on vaja kingitust sellisele sõbrale/sugulasele, kes armastab ristsõnasid lahendada, siis mul on müüa üks uhiuus Ristsõnastik 2010.
Nädalavahetusel aga võtsime aja maha ja lebotasime Laulasmaa spa's :) Nägime lõpuks ära selle paljukiidetud Ürgmehe ja pean nentima, et kuigi mulle Uuspõld eriti ei meeldi, siis see etendus oli puhas kuld! Vahepeal oli tunne nagu peeglisse vaataks, no nii õiget juttu ajas :P Soovitan soojalt see etendus ära vaadata, väga hea kraam on.
Ning pühapäeval käisin sõbrannaga veel ka Tallink spa veekeskuses mõnulemas. Täiesti fantastiline oli ujuda välibasseinis, kui taevast sadas alla suuri lumehelbeid! Võrratu :)

Ning see nädal... pole õnneks praktiliselt mingeid plaane ette tehtud ja saan mõnuga kodus laiselda. Ei luba, et siia eriti palju kirjutan, samas ei ütle ka, et ei kirjuta. Oleneb täiesti viitsimisest. Kui "eiviitsi" sündroom natuke leeveneb, siis vast muutun ka asjalikumaks. Hetkel ei viitsi mitte midagi teha, eriti koristada. Samas kassikarvad moodustavad varsti juba pehme villakihi põrandale, seega pean end kokku võtma ja need vähemalt harjaga kokku tõmbama. Hetkel veel vannituppa ei saa, kuna panin hommikul leivad sinna kerkima ja ei taha ust lahti kiskuda. Tunnikese pärast saan need ahju pista ja siis muutun natuke usinamaks ja kraamin pisut elamist. See on praegu rohkem segamini kui tööl käimise ajal :D

Õnneks sirab väljas üle väga pika aja mõnus päike, see teeb tuju kohe paremaks :) Ning sellega lõpetan oma pikaleveninud igava ülevaate eelmisest nädalast. Tänan tähelepanu eest :)

laupäev, 12. detsember 2009

Linnuvaatlused

Kuna ilmad läksid külmaks, siis panime jälle lindudele akna taha rasvapalli rippuma. Täna puistasin neljaviljahelbeid ka aknalauale, kuna noh, ütleme ausalt, et kui osta neljaviljahelbeid sellisest toidupoest, mis tegutseb samades ruumides autotarvikute poega, siis tagantjärgi võib targalt nentida, et autokummimaitse pole teps mitte see, mida ma ühelt pudrult ootaks. Seega saavad linnukesed terve karbi neljaviljahelbeid talvega pintsli pista.
Kass on ka väga rahul, kuna linnud tulevad nüüd veelgi lähemale kui muidu. Magamistoast kostub tihti vaikset kobinat ja kolinat, kui kass aknalaual edasi-tagasi sööstab ja linde "püüab." Kusjuures ta oli praktiliselt 4 tundi jutti akna peal, enne kaheksat märkasime teda seal valvamas ja alles praegu ronis ta esimest korda ka meie tegemisi vaatama.
Vot see on olukord "hundid söönud ja lambad terved" :)

neljapäev, 10. detsember 2009

Vot nii.

Kolme päevaga viis loengut ja nüüd ma ajan tarkust lausa kõrvust välja. Pikalt kirjutama ei hakka, aga ühe otsustasin ära - mina jätan selle sünnituse osa vahele, tänan väga.

kolmapäev, 9. detsember 2009

:)

esmaspäev, 7. detsember 2009

Nämma!

Tegin täna kaneelisaiakesi ja pean nentima, et nii häid saiakesi pole ma kunagi teinud ega söönud. Kahtlustan, et plaan homme dekreedilehte viima minnes ka tööle poikadele saiakesi viia on määratud läbikukkumisele. Neid saiakesi ma küll ei raatsi jagada :D

Nüüd tuleb vannitoa koristamine kiirelt lõpule viia ja siis saan koos saiakestega end teleka taha kerra kerida :)

Unetu


Ütleme nii, et 120cm laiune voodi on ilmselgelt liiga väike, et sinna neljakesi magama mahtuda. Need neli olime siis mina, mu kõht, meheraas ja vanemate kass. Kusjuures kass laiutas ikka mõnuga ja mina olen ju selline kassiarmastaja, et mitte ei raatsinud teda voodist välja lüüa. Väga ebamugav oli magada.
Lisaks on mind tabanud kohatine unetus - mitu ööd järjest vahin vähemalt kella üheni lage, siis saan vahepeal öö-kaks normaalselt magatud ja siis vahin jälle lage. Ja mind ei lohuta üldse, et see pidavatki lõpupoole normaalne olema...

neljapäev, 3. detsember 2009

Optimism?

Maitea, ma olen vist eriti sinisilmne ja optimistlik, kui arvan, et inimene, kes oskab internetis kuhugi foorumisse registreeruda ja seal postitada, võiks osata kasutada ka lihtlabast otsingut. Vahet pole kas siis google või mõni muu, aga lihtlabaseid asukohti/aadresse võiks ju osata otsida...?

Oeh, ma vist eeldan liiga palju...

Tubli :)

Täna olen ma eriti tubli olnud! Koristanud küll pole, aga see-eest panin hommikul esimese asjana leiva kerkima, siis käisin linnas n-ö tehnokontrollis, varusin poest hunniku toidukraami, kärutasin tagasi koju, pistsin leivad ahju ja valmistasin trühvleid. Nüüd haudub liha potis ja kartul ootab oma aega, et pannile ronida.
Ma ausalt ei plaani kuni lapse sünnini koguaeg nii tubli olla, aga hetkel on mul lihtsalt nii palju asju planeeritud ja ei oska ka nagu niisama käed rüpes kodus passida. Eks ma õpin :P Detsembri teises pooles on kalender suht tühi, seega saan siis natuke rahulikumalt võtta :)

kolmapäev, 2. detsember 2009

Kiri "jõuluvanadele"

Natuke ennatlik palve see ehk on, aga igaks juhuks siiski... Palun, palun, palun ärge kinkige meile pehmeid ja karvaseid loomi! Need võivad olla nunnud ja lahedad, aga palun, ärge neid mulle/mu tulevasele lapsele kinkige. Tööl raamatupidajatelt sain juba mingi roosa trolli, kapist vaatavad vastu kass, part ja jänes, diivanil lösutab suur koer ja lapse söögitoolis istub suur kass. Seega palun ärge rohkem kinkige mingeid karvaseid mänguasju meile.
Kui kinkida tahate, siis on ju olemas igasugu närimisrõngaid, kõrinaid, arendavaid mänguasju, armsaid riideid. Kingitus võib vabalt olla suurem/keerulisem, kui vastsündinul vaja läheb. Nende asjadega on vähemalt miskit teha. Aga mõelge ise ka - mida teeb imik karvase mänguasjaga?
Kõige kindlam - küsige enne kingituse ostmist minult üle, mida võiks kinkida. Nii ei pea mina halva kingituse puhul head nägu tegema ja kinkijal on kindlus, et kingitud asi ka tõesti kasutust leiab, mitte ei jää kappinurka tolmu koguma.

Ning lähenevate jõuludega seoses teine palve veel - ärge jumala eest mulle mingeid kruuse, klaase, tasse, pokaale või misiganes joogianumaid kinkige. Tõsiselt. Ükskõik kui ilusad ja lahedad need on - meil on kapid klaase ja kruuse täis. Ärge palun juurde kinkige. Las me ostame ise, kui vajadust tunneme.

teisipäev, 1. detsember 2009

Küsimus.

Muideks, kuidas heledast pööratud nahast saapaid puhtaks saaks? Läksin täna jala rongile ja kuna teekond kulges mööda metsavaheteed, maantee serva ja päris metsarada, siis heledad saapad nii väga heledad enam pole... Võib niisama vee ja seebiga pesta või rikub see naha ära?

Kodu korda! vol1.

Köögikappide koristamise käigus võib teha huvitavaid avastusi. Mina näiteks sain teada, et mul on:
* 6 sorti teed (tegelikult 8 - ühel marjateel oli "parim enne" ligi 3 aastat tagasi, selle viskasin minema, ja kaks teed on erineva tootja piparmünditeed, loen need üheks sordiks)
* 2 praktiliselt täis pakki Demerara suhkrut (mis imepõhjusel ma seda üldse ostnud olen...?)
* 3 vaniljesuhkru topsikut, igas erinev hulk sisu ka sees
* 2 kinnist pakki joogikõrsi
* praktiliselt terve 2kg pakk Veski Mati graham täistera nisujahu, mille "parim enne" oli 19.09.08
* 11.12.08 "parim enne" kuupäevaga tatrajahust makaronid

Homme on plaan kreemi- ja kosmeetikakapp ette võtta... Ootan põnevusega :D

Ning jah, kodus mõnusalt puhkamise asemel naudin mina hoopis põhjalikku korrastamist ja koristamist. Mõnus :)

esmaspäev, 30. november 2009

Viimane

Päris sürr on mõelda, et täna ongi viimane tööpäev. Mitte, et viimane vanas kohas (nagu tavaliselt töökohta vahetades, et uus on kindlalt x päeva pärast) vaid viimane ilma kindla teadmiseta, millal järgmine tuleb. Umbes-täpselt kaks aastat ei tule ilmselt... Väga sürr tunne on.

pühapäev, 29. november 2009

Eile veel... ja natuke ka täna ja lähitulevikus.

Eilne Pärnu-trett oli väga lahe :) Sain jälle toredate inimestega juttu ajada, ühtlasi vaatasime üle sellise söögikoha nagu Si-Si. Magustoiduks valitud profiterol mascarpone ja nutella kreemiga viis keele alla, kahjuks ei saa sama öelda valitud pastaroa kohta. Nime ma ei mäleta (ja kodulehel on neil menüü väga erinev sellest, mis kohapeal pakutakse), aga see oli mingi kahesõnaline pasta sealiha, ubade ja seentega. Nii maitsetud sööki pole ma vist kunagi saanud, liha ja shampinjoni vahet tegi ainult välimuse ja tekstuuri järgi, maitset polnud kummalgi. Aga ega ma sinna söögi pärast läinud, seega pikemalt ei virise. Seltskond oli väga vahva ja kolm tundi lendas lausa tuhinal mööda :)

Ämma ja meheõe käest saime ka esimese katsiku kingituse kätte :D Natuke vara, aga nagu nad ise ütlesid, et siis on meil aega see paika sättida. :) Järgmine nädalavahetus saan õe käest riidekuhilad kätte, siis pean veel väikse poe- ja apteegituuri tegema ja kui jõulude ajal õe käest lapsevoodi ka kätte saame, siis olemegi lapse tulekuks nii valmis kui oskame olla. Mitte et see tähendaks, et mõni tibin võib nii vara tulema hakata, aga no nii igaks juhuks oleme ikka valmis. Parem ikka kui peale lapse sündi paanitsedes mööda poode kammida :P

Nüüd aga lähen retseptiraamatuid lappama ja homseks "viimse päeva" pidulauaks ideid otsima. Tänane päev möödub küpsetamise tähe all...

neljapäev, 26. november 2009

Vaikusest

See nädal on siin blogis tavapärasest vaiksem, kuna tõmban tööl tasapisi otsi kokku ja mõtted on kõik sellega hõivatud. Ei tule erilist loometuhinat peale lihtsalt. Ning kuna laupäeval rallime Pärnusse, pühapäeval möllan köögis ja käin leivakoolitusel ning esmaspäeval teen kõigile siin tööl lehva-lehva, siis enne järgmist teisipäeva ilmselt siia eriti miskit uut ei teki ka.
Teisipäeval aga... ojaa... siis hakkab pikk puhkus :)

kolmapäev, 25. november 2009

Koduvägivald

Rasedusega koos on tulnud väga palju uusi teadmisi juurde. Viimase aja kõige elulisem teadmine on see, et ma tean nüüd täpselt, mida tähendab sõna "maksahaak." Võin kinnitada, et on küll valus. Ausalt on.

Tänase päeva "hea tuju" muusika


Hommikul Raadio3'st kuulsin ja see refrääni osa jäigi kummitama. Muudkui ümisen seda :)

pühapäev, 22. november 2009

Tagasi :)

Käisime Tsikkidega Viljandis teatris :) Ühtlasi ööbisime sellises suurepärases kohas nagu Grand Hotel Viljandi - väga ilus ja mõnus hotell, mille restoranis pakutakse maailma parimat toorjuustukooki. Ja ka õhtusöögiks valitud road olid imemaitsvad ja mis peamine - portsud olid nii suured, et me praktiliselt veeresime teatrisse peale õhtusööki :D Teatris vaatasime etendust "Vanamehed seitsmendalt" ja vähemalt mina jäin väga rahule. Väga muhe ja humoorikas etendus, naerda sai küllaga. Näitlejad olid ka võrratud, eriti meeldisid kalamees Nikolaus ja tema pojapoeg Kalju.
Viljandi ise meeldis ka, nii et jäin nädalavahetusega väga rahule :)
Mõned pildid ka... Näiteks selline oli üks meie tubadest:


Ja selline oli vannituba (ja lisaks mina peegelpildis nagu ikka uute hotellide/spade puhul):


Viljandi lossivaremed:


Vaade hotelli trepikoja aknast:


Natuke ametialast huvi ka:


Ja sellised maasikad on Viljandi linnapildis levinud:


Kokkuvõtlikult: Ilus linn, ilusad inimesed ja ilus nädalavahetus :)

laupäev, 21. november 2009

Bussis.

Minu taga üks kutt köhis. Kui köhimine lõpenud oli, vaatas minu kõrval istuv vanamutike mulle pikalt otsa ja tõmbus minust lausa silmnähtavalt eemale.
Kusjuures palju mugavam on nüūd istuda. Nii et aitäh noormehele, kes istub 10:45 Tln - Viljandi bussis parempoolses küljes teises reas akna all :)

No ei ole normaalne!

Kõndisin mina hommikul tahatuppa meheraasu juurde, astusin uksest sisse ja täiesti tühja koha peal karjatasin "Moskvitš!" Kujutage ette, millise pilguga mind vaadati...
No aga mulle tuli meelde, mis auto see oli, mida ma eile unes nägin ja mille kohta ma töökaaslasele muudkui seletasin, et no selline kitsam auto, mitte päris Lada, aga peaaegu. Töökaaslane ka ei suutnud välja mõelda, et "kitsam Lada" on ju Moskvitš. Naiste värk :P

reede, 20. november 2009

Saame targaks.

Et kalender ikka võimalikult täis oleks ja jumala eest ühtegi vaba hetke ei leiduks regasin end äsja 29.novembriks leivakoolitusele. Kõik ümberringi küpsetavad usinalt leiba ja ma mõtlesin, et kui ikka nii kodu lähedal sellist õpituba pakutakse (Väänas), siis tuleb võimalust kasutada. Koduseks jäädes on vast rohkem aega ka, et leiva tegemisega eksperimenteerida. Senine ainuke katsetus päädis ca 3 aastat tagasi kivikõva kakuga, mis visuaalselt kõlbas soolaleivaks kinkida, aga see oli ka ainuke väärtus sellele leivakesel. Võiks ju üritada miskit söödavat ka valmis küpsetada :)

Mõista-mõista, kes see on.

Hommikuse shokolaadi kõrval läheb jutt muu hulgas ka televisioonile ja Hando hakkab rääkima mingist intervjuust, mida ta hiljuti nägi...
Hando: "No see ajakirjanik, kes ei ole Anu Välba..."
Urmo: Reikop?
Hando: Just.

Vägev!



Sellise komplekti ostaks isegi, kui vaid saaks selgust, mis need nimekirjast puuduvad 200 osa on :D
Pärit on pilt Quelle netikataloogist.

neljapäev, 19. november 2009

Shokolaadiga hambapasta :)


Langesime täna Mädzuga koos reklaami ohvriks ja meil mõlemal on nüüd kotis uus ja edev hambapasta R.O.C.S. Chocolate and Mint maitseline. Selveris oli 1=2 pakkumine ja nii me siis õnge läksimegi. Kohe peale maksmist korkisime uue pasta lahti ja tegime ka maitsega tutvust - lausa üllatavalt hea maitse on sellel hambapastal!
Nii et vahelduseks ei pese Lavera'ga vaid hoopis shokolaadiga :D Nii nummi :)

Pilt on pärit siit lehelt.

Plaanist

Kõrbes moodustati kolm gruppi ja anti ülesandeks jõuda sihtkohta.
Ühele grupile anti kätte plaan õigete juhistega.
Teisele grupile anti kätte plaan valede juhistega.
Kolmandale ei antud plaani.

Tulemus: kaks esimest jõudsid sihtkohta, kolmas grupp eksis ära.
Ilmselt ei osanud teine grupp kas kaarti lugeda, või (mis tõenäolisem) tegid nad oma retkel jooksvalt ise korrektuure.
Kolmas grupp millegipärast ei suutnud oma retke ilma plaanita läbi viia.

Järeldus - pole tähtis kas plaan on õige või vale, tähtis on see, et ta olemas on.


Pärit on see tarkusetera PK foorumist. (Ning ei, PK ei tähenda perekooli.)

kolmapäev, 18. november 2009

Find duplicates?

Kuna mul on koju jäädes plaanis oma pildibaas lõpuks ometi ära korrastada, siis otsin nüüd programmi, millega skännida arvuti üle ja otsida üles mitmekordselt salvestatud failid. Ma tean, et mul on osasid pilte kuni viies erinevas kohas, avastasin selle hiljuti, kui ühte konkreetset pilti otsisin. Aga ükshaaval kaustasid läbi kammides läheksin ma ilmselt väga ruttu hulluks, kuna pilte on arvutis alates... 2004ndast aastast äkki... (Ma ei mäleta enam, millal esimese digika ostsin.)

Ma tean jah, et üks hea soovitus on "kasuta google't", aga kuna vastuseid tuleb seal terve peetäis, siis äkki on kellelgi kogemus ja oskab soovitusi jagada. Programm võiks olla selline, mis suudab võrrelda peale failinime ka failisuurust. Lisaks olen kuskil kunagi näinud programmi, mis suutis piltide puhul ka erineva nime puhul ära tunda, et tegemist on tegelikult sama pildiga. (Või siis on mul lihtsalt nii valesti meeles...?) Ma tean, et mul on mingi posu pilte just niimoodi mitmekordselt, et ühes kohas on nimeks "img_*", teises kohas aga on nimeks miskit sisuga seotut, näiteks kass1 või remont32. Need leiaks jah thumbnaile võrreldes üles, aga kuna neid on palju ja mitmes erinevas kohas, siis oleks hästi tore, kui mingi programm mu elu kergemaks teeb.

Seega... teab keegi mõnda programmi, mis mu soovidele vastaks?

Trühvlid

Pildike ka trühvlikoolituselt:

Trühvleid pole veel kodus tegema kukkunud, aga detsembris, kui koduseks jään, võtan ilmselt ka selle tegevuse ette. Plaanimajandus on mul kõva, kui jõuaks poolgi plaanitust tehtud, küll oleks hea :D

Koolitööd.

Mõtlesin, et jagan oma mitte eriti hea hinnangu saanud lõputöö pilte ka teistega. CLEPSi pilti ei hinnatud eriti clepsilikuks ja kolmandiku pildi puhul sain viltuse torni eest miinuseid, samas pilti ennast kiideti, lihtsalt tehniliselt polevat kõige parem. Teravussügavuse piltidel kiideti valitud motiivi, et tulevat vahe hästi välja, aga laita sain selle eest, et olin unustanud valge balanssi reguleerida ja pildid tulid nõnna kollased. Portreed ja pisikest looma ma ei esitanud, kuigi teiste pilte vaadates sain enda peale pahaseks, et oleksin võinud pisikese looma pildiks ju mõne varasema pildi esitada, nagu paljudel teistel oli. Aga mis seal ikka, vähemalt miskitki sai tehtud, iseasi kui hästi-halvasti. Pildid siis kah:

Kolmandikureegel:
Welcome to Estonia - Tallinn Town Hall

Minu CLEPS:

Eks nende clepsi piltidega ongi see, et hinnang on väga subjektiivne. Lektoris see pilt erilisi emotsioone ei tekitanud, minu jaoks jällegi vägagi kõnekas pilt. Igale oma :)

Teravussügavusega mängimine:

ja



PS! Ma täiesti jälestan seda uut pildi lisamise tehnikat siin bloggeris, mulle ei meeldi see, et ma ei saa automaatselt valida, et pilti EI joondata millegi järgi. Ma jätan pildid reeglina joondamata ehk siis vasakusse serva ja tekst jookseb edasi pildi alt. Nüüd pean käsitsi html'i muutma minema, et seda teha saaksin, sest automaatselt valida on ainult center, left (ehk pilt vasakul, tekst paremal kõrval) või right (pilt paremal, tekst vasakul kõrval). NÕME! Ja see, et ta topib div-jaotuse peale (ehk siis paneb pildid ja tekstid eraldi blokkidesse) ei meeldi mulle ka üldse mitte. Vanas versioonis sai sellest niimoodi mööda hiilida, et lisasin pildid Edit html aknast, siis ei tulnud seda lollakat div'i. Nüüd seda varianti enam pole. Ma pole kohe üldse rahul.

esmaspäev, 16. november 2009

Õhkan natuke.

Aga teate, täiesti teemavälise märkusena pean õhkama, et elu on ikka nii paganama ilus ja nii paganama vahva on õnnelik olla. Kuna kõik halb on halb sõltumata sellest, mida mina ette võtan, siis keskendungi jätkuvalt ilusale ja olen õnnelik omaenda pisikeses maailmas. Hea on olla :)

Regatud!

Niih, ITK perekooli loengutesse ära regatud, detsembri graafik näeb välja selline, et tahaks nutta täitsa, vaba aega ei paista üldse olevat. Algaja ogarus ilmselt, aga eks ma panin end kirja ka praktiliselt igale loengule, mis vähegi asjalik tundus. Nii et detsembris hakkan siis hästi targaks :)

(Muide, kes tahab detsembriks end ITK loengutesse kirja panna, sel ei soovita väga pikalt muneda, ajad saavat seal väga ruttu täis...)

pühapäev, 15. november 2009

Risk.

Mängisime Riski. Sain haledalt pähe. Samas ei saanud me vaatamata väga hoolikale reeglite lugemisele pihta, kuidas neid Riski kaarte jagama peab ja mis nendega täpselt teha tuleb. Ja need reeglid on üldse väga ebamäärased ja lühikesed, pooltele asjadele me vist pihta ei saanudki. Üldiselt võiksid mängude tootjad reeglid ikka pädevalt kirja panna, et inimesed ka aru saaksid, mida tegema peab. Internet on küll olemas, aga ei saa ju eeldada, et kõik mängu ostjad endale internetist põhjalikud juhendid välja otsivad. Mänguga kaasas olevad juhised võiksid siiski piisavalt selged olla, et ka täielik võhik pihta saaks, mida tegema peab.
Otsustasime lõpuks, et tõmbame endale Riski arvutimängu ja mängime seda paar korda läbi, siis saame vast reeglitele paremini pihta. Hetkel pole mul küll mingit isu seda lauamängu uuesti laiali laotada...

laupäev, 14. november 2009

Nagu loodusfilm

Koos lume saabumisega hakkasime jälle linnukeste jaoks akna taha rasvapalle riputama. Linnukesi toidame nüüd juba kaks nädalat jutti, aga täna on esimene päev, mil ma valgel ajal kodus olen ja saan ka jälgida, mis akna taga toimub. On lahe vaadata, kuidas ühe pisikese tennisepalli suuruse rasvapalli küljes korraga viis rasvatihast ripub ja usinalt kõhtu täidab. Viimane lõbus "vaatlustulemus" oli näha, kuidas üks nääpsuke sinitihane konkreetselt peksis minema endast kaks korda suuremaid rasvatihaseid ja maiustas üksinda rasvapalli kallal. Vaesed varblased aga ei pääse üldse löögile ja peavad leppima pudiga, mis maha pudeneb. Kass aga on täiesti pöördes ja veedab enamuse valgest ajast aknalaual sabaga vehkides ja linde jälgides :)
Täitsa nagu isiklik loodusfilm :)

neljapäev, 12. november 2009

Edusammud

Nädala alguse meeleheide ja must triip on sujuvalt ära hajunud ja täna vaatasin siis kriitilise pilguga otsa piltidele, mida ma olen viimase kahe kuu jooksul teinud. Suutsin viiest kodutööst kolme jaoks pildid välja valida. (Teravussügavuse piltide jaoks tuli esmaspäeva õhtul idee ja niivõrd-kuivõrd hästi sai see ka teostatud.) Puudu on väikese looma pilt ja koduste vahenditega tehtud portreefoto. Väikest looma ei ole mul kuskilt välja võluda, esmaspäeval tagumise toa laes ringi jalutanud imepisike kärbes ei teinud koostööd ja nii jäi ta mul kaadrisse püüdmata. (Ma ei ulatunud tooli peal seistes piisavalt lähedale, et selget pilti teha, ja kärbes polnud nõus ka seina peale ümber kolima.) Portreed ma isegi mitte ei üritanud pildistada. Nii et täna kopeerisin valitud viis pilti mälupulgale ja eks siis õhtul näeb, mis saama hakkab. (Kolme ülesande peale tuli viis pilti, kuna kahes ülesandes pidi kaks eraldi pilti tegema.)

Teine venima jäänud asi peaks ka homse päeva jooksul valmis saama, kui homme sama lebo tööpäev on nagu täna. Ma vähemalt püüan tubli olla, asi seegi :)

Unenägude maailm

See on ikka kohati väga sürr, mis unenägusid ma viimasel ajal näen. Päevased jutuajamised, lugemised ja nägemised mõjutavad päris kõvasti, pooltel kordadel võin kindel olla, et unenäod lähevad eelmise päeva asjadega kokku. Eile näiteks oli Pallikeste kokukas ja sealsed sünnitusjutud tingisid selle, et ma nägin terve öö vastavateemalisi unenägusid. No ja ega siis ometi mina sünnitanud, kus sa sellega! Ikka teised ja peamiselt sellised inimesed, kes hetkel rasedad pole. Näiteks Tuuker oli ühispalatis mu kõrvalvoodis... ja üks mu parimaid sõbrannasid sai poja, kusjuures tema rasedus oli nii suur saladus, et ta isegi sai seda suht napilt enne sünnitust teada. No ei ole normaalsed unenäod, üldse kohe ei ole. Ja hämmastavalt tihti figureerivad unenägudes reaalsed inimesed; tihti sellised, kellega ma igapäevaselt praktiliselt üldse ei suhtle. Varemalt oli see väga haruldane, kui nägin unes mõnda reaalset inimest, tavaliselt nägin ikka täiesti võõraid tegelasi. Nüüd aga on see totaalselt muutunud.
Ma siiralt loodan, et see unenägude asi läheb peale lapse sündi normi. See segab juba magamist...


/Edit natuke hiljem --> Sain kinnitust, et peale lapse sündi kaob ära probleem unenägudega. Kuna magada ei saa, siis ei näe ka unenägusid :D Tänud Mannile olulise informatsiooni eest :P

teisipäev, 10. november 2009

Dr. Lahe.

Doktor Lahe on tõesti lahe! Tänud Mädzule soovitamise eest, väga tore hambaarst on! Seletas ilusasti, mida mu suus toimetab, milliseid probleeme ja probleemialgeid näeb, mida mina teha saaksin, et neid vältida ja lõpus õpetas veel õigesti hambaniiti ka kasutama. Üliväga meeldiv arst! Väga põhjalik ka, kraapis mul kõik hambavahed ja igemealused kivist puhtaks ja lihvis-poleeris eelmise arsti poolt lohakalt paigaldatud plommi üle. Ja ei maksa üldse palju raha, rahakott jäi täitsa ellu :) Mina olen ülimalt rahul :)

esmaspäev, 9. november 2009

Äpardus.

Pagan, täna on mardipäev. Meil käisid just kolm väikest mardisanti ukse taga, aga kuna me ei teadnud, et täna selline päev on, siis oli neile anda ainult kolm kommi ja üks poolik shokolaad. Isegi sularaha pole. Loodan, et meil külas rohkem mardisante ringi ei jookse, muidu järgmised saavad kaks granaatõuna ja paki paisutatud nisu meega :D

Must triip

Täna on jälle selline päev, et tahaks jalgadega vastu maad trampida ja jonnida "ma ei taha, ma ei oska, ma ei jõua, ma ei viitsi!" Mul on kõigest nii kopp ees. Asjad kuhjuvad ja ma lihtsalt ei leia endas seda energiat, et end käsile võtta ja kõik vajalik valmis teha. Näiteks on neljapäeval fotokooli viimane loeng, mille jaoks on jooksvalt antud miskine 5-6 kodust ülesannet käsitletud teemade kohta. Neljapäevaks peaksid need siis esitatud olema. Arvake ära, kas ma olen kasvõi üheainsa ülesandeks antud pildi teinud? EI OLE! Pigem on seis selline, et peale fotokooli algust pole ma praktiliselt üldse pilti teinud, sest kuhugi on kadunud isu ja tahtmine pilti teha. Eriti vahva. Ja nüüd pean ma kahe õhtuga (päeval olen ju tööl ja pilti teha ei saa ja kolmapäeva õhtu on ära planeeritud) valmis treima posu esitamiskõlbulikke pilte. Õhtud teatavasti on meil pimedad. Kodus on valgus selline hubane aga mitte hele ja mina sellises valguses pilti teha ei oska. Lisaks - kust ma leian talvel pisikese looma, kellest pilti teha? Kass ei lähe arvesse, see keelati ära. Ämblikke ma jahtima ei lähe, neid ma kardan. Rasvatihaseid õhtul akna taga pole. Ideid on umbes-täpselt null ja isu pilti teha kisub vaikselt miinusesse. Kui varemalt sain ma öelda "ma tean, et ma mitte midagi ei tea" ja süüdimatult ilma erilise mõtlemise ja planeerimiseta pilti klõpsida, siis nüüd ma tean, mida kõike ma ei tea ja see on ära võtnud soovi pilti teha, sest hästi ei oska ja halvasti enam ei julge.
Ja noh lisame siia veel mõned venima jäänud kohustused, füüsilise ebamugavuse (tööl laua taga istumine tapab selja täiesti ära!) , lihtlabase laiskuse ja veel hunniku asju, millest ma kirjutada ei saa, ning saamegi kätte järelduse, et minul on käes sebra must triip ja see tundub nii paganama lai, et valget värvi ei paista kuskilt silmapiirilt.

Ja üldiselt ei tee olemist paremaks ka nädalavahetusel saadud negatiivsed emotsioonid. Inimesed, kes peaksid mulle just kõige rohkem kaasa elama ja mind toetama, reageerisid kohati selliselt, et mul oli tahtmine oma helebeezi seemisnahast saapaga kellegi varbaluid purustama kukkuda. Tase omaette on muidugi kommentaarid "oi sa oled nii pontsakaks läinud" ning "nooh, paksuke..." Miks arvatakse, et rasedale võib selliseid asju öelda? Ja tore on ka see, kui ma räägin midagi, mis minu jaoks on eriline ja oluline, ning sellele tuleb vastuseks miskit stiilis "oi, vaata milline koer väljas jalutab" või "huvitav, mida õhtul süüa võiks." Ja see on tore, et inimestel on oma nägemus erinevate asjade kohta, aga miks ma pean enda sügavalt isiklikke otsuseid ja valikuid kellegi rünnaku eest kaitsma?

Ah, mis ma ikka kurdan, ega päev sellest paremaks muutu ja inimesed end muutma hakka. Ootan parem tööpäeva lõpu ära, mil meheraas mulle järgi tuleb ja siis saan kodust kaisuteraapiat rakendada, see aitab alati. Lisaks tuleb eile ostetud Risk üle vaadata ja järgi proovida, seega õhtul pole aega halbade asjade peale mõelda. Homme vast tuleb parem päev.

reede, 6. november 2009

Masendav.

Tegin just valusa avastuse - ma ei oska papusid heegeldada!!! Isegi õpetusest pole kasu, välja kukub ikkagi selline käkk, et isegi imik keelduks neid jalga panemast. Mul on lõngakotis kaks erinevat katsetust ja need on nii võrdselt koledad, et kui keegi korraldaks koleda käsitöö konkursi, saaksid need papud kaksikvõidu. Päriselt ka. Masendav.

Väike reklaam :)

Kuna külm talv on praktiliselt kohal, siis teen reklaami oma talvejope õmblejale - mina sain oma jope sellisest kohast nagu http://www.2in1.ee/. Kohapeal on ka mingi valik jopesid olemas, aga saab tellida täpselt vastavalt oma värvi ja tegumoe eelistustele. Hind ei ole ka üleliia krõbe (kodulehel on vana hind, tegelikult on tsiba odavam), kui arvestada, et jopet saab ka peale kõhu-aega kanda. Hind kõigub natuke vastavalt sellele, millise jope täpselt tellid, mingit detailid jne lisavad hinda juurde. Pakse talvepükse saab sealt ka, sääred tehakse vajadusel kohapeal parajaks.
Ja seal poes on veel häääästi palju erinevaid rasedariideid, kodulehel pole enamust üleval. Lisaks saab kohapeal ka riideid ümber/parajaks lasta teha, saab tellida müügilolevaid riideid teises suuruses/värvis jne.
Mina igatahes olen oma jopest vasikavaimustuses ja plaanin laupäeval sealt poest miskist pidulikuma olekuga pluusi otsima minna, järgmiseks laupäevaks oleks midagi viisakamat selga vaja. (Ma saan aru jah, et Elaki hooaja lõpupeol on dressikoodiks "vaba", aga no ma päris t-särgiga ka sinna ei lähe ju...)

neljapäev, 5. november 2009

Hea juuksur Keilas?

Teab keegi soovitada Keilas juuksurit, kes oskaks ilusat soengut teha? Pole Keilas kunagi juuksuris käinud... Kuna varsti jään koduseks, siis otsiks endale juuksuri natuke rohkem kodu lähedale. Päris suvalise juurde ka ei tahaks minna, kuna kogemus ütleb, et iga juuksur ei oska normaalset soengut või lõikust teha. (Viimane kogemus - tahtsin natuke lõigata ja kohevuse saamiseks väikest kihilist järku sisse lasta. Seletan juuksurile ära, et tahaks kihiliselt järku, eest võiks natuke lühem olla, aga kindlasti ei taha tukka. Peale pesu teatab juuksur rõõmsalt, et lõikame siis natuke siit ja natuke sealt ja kas tuka teeme otse või viltu? Lõpuks oligi ainuke järk see, et eest olid juuksed tsiiiiba lühemad ja oligi kõik. Ei mingit kihilist lõikamist. No ei kutsu sellise juuksuri juurde tagasi ju...)

Nii et soovitage julgesti :)

kolmapäev, 4. november 2009

Kingitus kõige kallimale ;)


Üle anname järgmise aasta jaanuaris :)

teisipäev, 3. november 2009

saavutus


Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Ehk siis meie pisike armas kassike tegi eriti vinge hüppeka ja jättis sellised küünejäljed kapiuksele. Vahva, kas pole? :)

Uinuv kaunitar...

Kui õhtul diivanile magama jääda ja poolteist tundi hiljem üles ärgata, siis tulemuseks on see, et absoluutselt kõik kondid ja lihased on järgmine päev kanged. See on see, kui saadad mehe magama ära ja otsustad ise veel natukese üleval olla. Meheraas norskas teises toas mõnuga magada, kui mina diivanil kägaras uinuvat kaunitari üritasin etendada. Õnneks tuli kassil südaöö paiku hellusehoog peale ja ta hakkas pai nuruma. Ma ei taha mõeldagi, kaua ma ilma selleta seal diivanil maganud oleksin. Praegu igatahes haigutan lõualuid paigast ära ja olen üleüldiselt zombistunud. Ma kohe oskan enda elu ebamugavamaks teha :P

esmaspäev, 2. november 2009

Seda ka, et...

Täna sai täis 4 aastat töötamist praeguses töökohas.

Ja algas count-down puhkuseni - 28 päeva veel.

"Õige mees pooltäis paaki kütust ei tangi."

Need on surematud sõnad töökaaslaselt, kes täna sai päris jupi maad starterile ja kondiaurule toetudes oma autot tanklani transportida. Mina istusin kõrvalistmel ja irvitasin terve selle aja, nii lõbus pole mul juba ammu olnud.
Selle lõbususe mõistmisel tuleks muidugi kasuks kõnealuse töökaaslase ja tema autoga seotud filosoofia tundmine, ilma selleta jääb minust ilmselt eriti õel ja kuri mulje... Tegelikult ma pole üldse nii kuri. Aga kuna ma ei saanud lükkamisel abiks olla, siis oligi minu roll kõrvalt motiveerida :)

Natuke kurvemal toonil pean nentima, et suutsin oma kassikujulise helkuri kõnealuse auto ukse vahele tükkideks lüüa :( See on see, kui enda autoga ära harjuda ja võõrasse autosse istudes sinisilmselt eeldada, et helkur ei jää kuhugi valesse kohta ripakile.

Almost there...

Novembris vaatab kalendrist selline pilt vastu:

Millalgi teen teoks kah. Mõtlesin välja, et kui võtta ette üks mõnus spa-nädalavahetus ja seal pediküür teha, siis ei ole vaja mingeid imenippe välja mõtlema hakata. Tuterdan vaid oma värskelt lakitud küüntega tuppa lebotama ja ei mingeid probleeme :) Nüüd tuleb vaid see aeg ja sobiv spa leida... Detsembri nädalavahetused ongi veel täitsa planeerimata :D

Ja pildi kvaliteedi kallal pole mõtet iriseda, mobiiliga tehtud pildi kohta isegi hea.

Tüüpiline

Tulen hommikul tööle, tuju on hea, entusiasm pritsib silmist välja - tõotab tulla ilus päev. Kella kümneks on entusiasm välja pritsitud ja alles pole enam midagi, tunne on selline, justkui tööpäev oleks kestnud juba 4 tundi ja tahaks vaid koju magama minna.

Tüüpiline esmaspäev.

pühapäev, 1. november 2009

So far...

Täna olen ainult natukese asju korda saatnud... Ärkasin varakult, käisin rongiga linnas poes ja sõitsin 40 minutit hiljem rongiga tagasi. Kõmpisin peatusest jala koju. Seejärel tegin 2 tundi pannkooke ja paralleelselt tegelesin oma käsitööprojektiga. Siis panin saiakeste taigna kerkima ja tegin retseptiraamatust näpuga järge ajades minestrone suppi. Supi valmistamise vahepeal vormisin saiakesed valmis ja panin uuesti kerkima. Siis panin saiakesed ahju. Ja kohe kui saiakesed valmis saavad, hakkan uuesti käsitööprojektiga tegelema.

Ahjaa, pesu pesin ka hommikul... aga õnneks viis meheraas ise linad välja kuivama, kui ma linnas olin, seega üks asi vähem, millega end täna väsitada.

Eile käisime linna peal kolamas ja vaatasime ka uue Solarise keskuse üle. Lisaks nautisime ilusat ilma ja jalutasime pikalt vanalinnas ringi. Mulle nii meeldib vanalinnas kondamas käia, majad on nii ilusad, et jäägi vaatama :) Lisaks oli üle tüki aja üks kuiv ja päikseline päev, lausa lust oli jalutada.

Puhkamisega see nädalavahetus paraku tegelenud polegi... Järgmine nädalavahetus olen Tartus natuke asjalik ja natuke lebotan niisama. 21-22.11 oleme Tsikkidega Viljandis ja 28.11 käime meheraasuga Pärnus. Ainuke vaba ja planeerimata novembri nädalavahetus on 14-15.11. Eks ma siis neil päevadel puhkan tagantjärgi ja ette kah :P

reede, 30. oktoober 2009

Ma ei saa aru...

Kuidas on võimalik peale pediküüri niimoodi koju jõuda, et lakk ei saaks kahjustada? Ma olen kaks korda elu jooksul pediküüris käinud, mõlemal korral jupp aega istunud ja lakil kuivada/taheneda lasknud ja ikkagi kodus sokimustrit/voldikesi välja silunud. Ma ei saa ju tundideks salongi istuma jääda! Variant ise kodus küüsi lakkida ei ole minu jaoks variant, kuna ma lihtsalt ei oska seda teha. Värvitu lakiga veel julgen küünte kallale minna, selle puhul pole eriti näha kui hullusti üle servade lakitud on. Aga värvilist ei tihka proovidagi.

Mõtlesin siin, et võiks ju endale enne aasta lõppu ühe mõnusa pediküüri lubada... Aga mis mõtet sellel on, kui pärast kodus pean laki maha võtma, sest see on kahjustada saanud?

neljapäev, 29. oktoober 2009

Autode välimääraja :)

Poikad olid lõuna ajal nii hoolitsevad, et genereerisid mulle seina peale autode välimääraja värvide järgi. Ehk siis mis värv, millise automargiga seostub. Nad on mul ikka nii andekad :P

kolmapäev, 28. oktoober 2009

Edusammud

Olen jõudnud oma udupeene käsitööprojektiga nii kaugele, et kui laiskuse endast eemal suudan hoida, siis peaksin nädalaga valmis saama. Siis saan ilmarahvale uudistamiseks välja panna :) Seni võib aga vabalt juhtuda, et siin blogis on tsiba vaiksevõitu, sest kogu vaba aeg kulub kodustele toimetustele, väiksele näputööle ja niisama lebotamisele :)

esmaspäev, 26. oktoober 2009

Rahul :)

Sain eile oma kauaoodatud jope kätte ja rohkem rahul ei saakski enam olla! Jope on võrratu!!! Imeilusate värvidega, istub suurepäraselt, on soe ja pealekauba ei lase vett ka läbi. Ma saan lõpuks ometi normaalselt väljas ringi liikuda! Seni oli mul ju ainult õhuke mantel, millega viimase aja ilmasid arvestades eriti väljas ei tahtnud olla. Nüüd ei pea enam külmetama :)

Üldse sai nädalavahetusel natuke ostlemisega tegeletud ja mõningad vajalikud vidinad ära ostetud. Ma olen ju see napakas, kes suudab pidevalt Tartus koti kaupa täis osta ja siis peab neid käeotsas Tallinnasse vedama. Mitte et Tartus suurem valik oleks, seal on lihtsalt inimesed, kellega koos shoppamas käia. Tallinnas käin poodides peamiselt meheraasuga ja no mis shoppamisest sellisel juhul rääkida saab :P Nii käingi Tartus shoppamas ja pärast siunan end maapõhja, kui kilekottidega rongile pean ronima :D

reede, 23. oktoober 2009

Ütlemata osav parkimine

Parkimise stiilinäide eile õhtul Ülemiste keskuse parklas:



Umbes 30 sekundit peale teise pildi tegemist sõitis sinna auto kõrvale teine auto, kõrvalistuja kohalt väljus vanem meesterahvas ja sõitis selle valesti pargitud autoga ära. Väga hästi ajastatult sain need pildid tehtud :)

100 :)

Pisike isiklik tähtpäev :) Või õigemini mis tähtpäev ikka... pigem põhjus kooki küpsetada :P

kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kopaga lapsehoidja

Mul pole juba ammu nii suur kopp ees olnud kui täna. Viimased nädal aega olen pidanud seletama eestikeelset süsteemi inimesele, kelle eestikeelne sõnavara on väga piiratud. Ja ma pean seda seletama nii, et ta oskaks selle leedu keelde ümber tõlkida! Mul on juhe täiesti sõlmes ingliskeelse mõtestatud teksti genereerimisest!!! Ma krt ei saa isegi kogu süsteemist aru ja pean poolte asjade puhul jooksma oma ülemuselt täpsemalt üle küsima. Ja siis pean ma selle tarkuse kõik leedukale edasi tõlkima ja ta krt ei saa osast jutust ikkagi aru! Mul on nii kõrini sellisest lapsehoidja mängimisest. Inimene võetakse tööle tutvuste pärast, imetakse talle pastakast mingi töökoht välja ja siis tema oma osakond (kes teda ei taha üldse) saadab selle tüübi minu kraesse!
Ja mind üldse ei koti, et temal on veel raskem, sest ta peab lühikese ajaga täiesti võõra süsteemi selgeks saama. See on juba tema ja ta ülemuse probleem. Ma ei jõua kõigile kaasa tunda, natuke energiat pean enda tarbeks ka jätma.

teisipäev, 20. oktoober 2009

Areng

Alles see oli, kui hakkasin siin vaikselt omaks tarbeks uut ja huvitavat teemat uurima, täieliku võhikuna. Nüüd olen juba nii palju tarkust kogunud, et laian teistelegi jagada :D Samas on jätkuvalt asju, millest mul pole õrna aimugi. Vähemalt on huvitav :)

esmaspäev, 19. oktoober 2009

Tulemused

Tallinna tulemustest ma ei kirjuta, ei taha sitta torkida... Rõõmustan hoopis selle üle, et minu kodukohas sai mu endine klassijuhataja vallavolikokku :) Ja 17nest kohast sai kerakonn ainult ühe. Ja ka Harku vallas saadeti kerakonn pikalt ning nad said 21st kohast vaid kaks. Vähemalt kuskil elavad mõistlikud inimesed :)

pühapäev, 18. oktoober 2009

***

Küsimus/abipalve targematele: mul tõmbas neljapäeva öösel sääremarja krampi ja see pole veel tänasekski päris välja läinud. Sääremari on iga liigutuse ja puudutuse puhul ikka veel valus! Oskab keegi soovitada, mida peaksin tegema, et see kramp lõpuks ometi välja läheks? Kolmas päev jutti longata pole üldse mõnus...

laupäev, 17. oktoober 2009

nv

Täna on plaanis koristamine, laisklemine, kartuli-seenevorm, kohupiimakook Juubeli tordipulbriga ja Ettepanek. Seega üks mõnus laupäev :)
Ma ju võiksin teha üleskutse, et tulge meile külla, aga kuna keegi nagunii ei viitsi siia sõita, siis pole ilmselt väga mõtet. Eks me saame ka kahekesi vormist ja koogist jagu :) Aga kui on soovi, siis meie uks on avatud...

reede, 16. oktoober 2009

Nii armas :)

Olin just Männiku Titeturul õetütrele talvekombet valimas ja suhtlesin telefonitsi õega mõõtude osas, kui õde äkitselt kilkas, et õetütar tõusis just esimest korda iseseisvalt istuma! Vot kui hea ajastus - tädi on küll kaugel Harjumaal, aga ometi sai nii ilusast hetkest otse osa :)
Ja armsa roosa talvekombe väga soodsa hinnaga sain ka. Lisaks mitu pikkade käistega body. (Poodides üldiselt eriti ei leia pikkade käistega body'sid suuremaid kui nr.68.) Rohkem ei saanud kaupa uurida, kuna meheraas jõudis mulle järgi tulla ja hakkas juba närviliseks muutuma. Kokku olin ligi tund aega seal titeturul. No ei ole telefonitsi riiete ostmine kõige kiirem tegevus :P

neljapäev, 15. oktoober 2009

**

Minul on nüüd issias sabakondis. Vot sulle külmetamist... Üldse kohe pole hea olla, ausalt kah. Kõndimine on suhtkoht valus, kui saba haiget teeb. :(

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Anne&Stiil veel kord (ja ilmselt viimast korda)

Lugesin eile õhtul lõpuks oktoobri Anne&Stiili läbi. Või oleks õigem öelda, et sirvisin läbi, kuna lugemist ma sealt eriti ei leidnud, nii paganama sigrimigri on see ajakiri, et lühemad jutud sulavad reklaamidega ühte. Aga asi, mis mind jälle vihale ajas, on toidukoha arvustus. Milleks on vaja kirjutada kirjatükke, mis mõnitavad ja solvavad teenindajat, toitu ja toidukohta ennast? Küll kleepus ettekandja neile külge (ettekandja ei tohigi enam inimesi lauda juhatada ja istuma sättida?!?), küll olid töötajatel nõmedad riided ja soengud... Ettekandja näis solvuvat kui tal kästi viirukiga vähemalt viie meetri kaugusele minna. (Sellise tooni peale pole solvumine eriti imekspandav...) Sisekujundus olevat ka odav olnud, väideti lausa, et ilmselt Indiast kohalike käest odavalt ostetud ja konteineriga kohale toodud. Mainiti ka, et indialased ju ei oskagi hinnata antiigi väärtust.
Kas niimoodi suhtutaksegi teiste riikide kultuuripärandisse?!? Mõnitades nende omanäolisust ja eripära? India restoran ei tohigi olla indiapärase sisekujundusega? India restorani indialasest töötaja ei tohi kanda indiapärast riietust? Kujutan ette, et kui ettekandja oleks olnud siniste teksade ja t-särgiga ning restoran ilma indiapärase kujunduseta, siis oleks kirjatüki autor vingunud selle üle, et India restoran pole üldse indiapärane. Ausalt, kui inimene ei suuda mõista teiste kultuuride eripära, siis ei tuleks tal ka selliseid söögikohti külastada ega arvustada. Halb oli lugeda, kuidas mingi mimmu (see jutt ei ole minu arvates väga vana inimese kirjutatud) mõnitas ühes kirjatükis nii teenindajaid, restorani kui ka kogu India kultuuri. (Eelmises numbris tehti maha Tartut ja natuke ka itaallastest restoraniomanikke.)

Mitte, et see kedagi morjendaks, aga mina ei kavatse seda ajakirja tulevikus rohkem lugeda. Ka mitmed teised artiklid jätsid kuidagi üleoleva mulje, pealiskaudsusest ja sisutühjusest ei hakka parem rääkimagi. Kui kunagi ajad paremaks lähevad ja Anne iseseisvana tagasi tuleb, siis võib isegi kaaluda uuesti tellimist ja lugemist. Hetkel on minu taluvuspiir täis. Mis teha, kui ma nii mage inimene olen, et mulle niivõrd stiilne ajakiri peale ei lähe... (Huvitav oleks teada saada, kui paljud kunagised Anne tellijad on 2009.a lõpu seisuga oma otsekorralduse/tellimuse lõpetanud...)

Üllatus läpakakotist

Tõi üks neiu oma uue läpaka mulle installimiseks. Hakkasin eile lähemalt uurima, et mis läpakas ka on. Pistsin käe kotti ja võtsin hiire välja - väga hea, ongi mugavam toimetada. Teisena jäi näppu toiteplokk - veel parem, olen ka ilma toiteplokita läpaka saanud. Seejärel jäi näppu miskine riidetükk. Kotist välja tõmmates selgus, et tegemist oli mustade stringidega. Mnjah... Ikka juhtub, eksole... Oleks võinud muidugi enne kotti pistmist ära pesta, aga saame aru, kiired ajad, kõige eest ei jõua ka hoolt kanda. Vähemalt meile oli õhtul üks väike naerupahvak kindlustatud :)

teisipäev, 13. oktoober 2009

Teadmiseks:

Siit ei ole midagi võtta.

Tore vaheldus "Kuri koer" ja "Siin valvan mina" siltidele :)

Sügis

Areng.

Ja nii ta lähebki... parematele jahimaadele... Ja kordki on mul sellest minekust hea meel. Omakasupüüdlik nagu ma olen :)

Keeruline

Kui on vaja osta mingi asi, mida on saadaval väga erinevaid mudeleid ja erinevate funktsioonide ja lisadega, siis piisab ühe veebipoe sirvimisest, et mul aju kinni kiiluks. Tore on ju valida, kui mul pole õrna aimugi, mis on hea ja mis mitte...


Aga teisel teemal natuke: Oskab keegi soovitada, kust võiks leida lambanahkse seljasoojendaja (ehk siis n-ö laia vöö)? Sügisega koos on saabunud külmad ilmad (mul pole ju veel talvejopet kah) ja selg on hakanud vaikselt häda tegema. Lambanahk pidavat sellise häda vastu väga hästi aitama, kuna hoiab selga soojas ja ei lase külmal liiga teha. Netist leian aga ainult neid suuri nahkasid, mingeid sobival viisil töödeldud tooteid ei suutnud esmapilgul tuvastada. On keegi äkki targem?

esmaspäev, 12. oktoober 2009

Lõbus seik tln-trt rongist

Reedel läksin mina siis rongiga Tartusse. Kuna peale tööd oli rongini pikalt aega, siis oli mul otse loomulikult vaja mööda linna jõlkuda ja üks jäätisekokteil sisse juua. Aga see on juba teada tõde, et "what goes up, must come down" ehk siis mis juuakse sisse, tuleb varsti ka välja lasta. Nii pidingi ma looduse kutsele alla vanduma ja orienteerusin rongis vetsu juurde. Vets oli paraku kinni. Väikese ootamise järel avanes uks ja sealt tuli välja kõigepealt üks noormees ja siis kohe ka teine. Rongi vets on muideks kõvasti väiksem kui iga teine suvalise kaubanduskeskuse vetsukabiin... Võite arvata kui imestunud näoga ma neile noormeestele otsa vaatasin... Ja kui teistsuguse pilguga ma seda pisikest vetsukabiini seirasin...

Ma siiski olen heausklik inimene ja usun, et noormehed käisid vetsus lihtsalt suitsetamas. Kraanikausis oli muu läga sees ka natuke tuhka ja õrn suitsuhais justkui oleks ka õhus olnud.

Nii tore...

Täna oli vahva hommik. Ärkasin tavapärasest varem, et jõuaksin enne tööpäeva algust vereproovi andmas käia ja kui seal kabinetis maha istusin, siis tuli välja, et arst oli küll andnud saatelehe, aga oli unustanud ühe pisikese detaili - ta polnud nimelt lehele märkinud, MILLEKS seda verd vaja võtta on! Ilma selleta aga pole ju laboril mitte midagi verega teha!! Ma olen õnnelik, et mul oli kahe erineva asja jaoks saatelehed, seega päris tühja see käik ei läinud. Ühe vere sain ikka ära antud. Aga krt, kas ma pean hakkama nüüd saatelehti kontrollima, et kas arst ikka on korrektselt vajalikud lahtrid täitnud?!?

laupäev, 10. oktoober 2009

Täna.

See nädalavahetus olen Tartus. Täna on plaanis linna, tagasi, linna, tagasi. Ehk siis linna jopet ostma, siis tagasi koju, siis linna kokkusaamisele ja siis tagasi koju. Vahepeal tahaks ka üritada fotokooli tarbeks pilti teha, äkki saan isegi ühe koduse töö varakult tehtud. Aga kes kokku tahab saada, helistagu. Kuni kella kuueni olen täiesti vaba.
Homme lähen kella kahese rongiga ära, kuna ämm tahab õhtul külla tulla ja oleks ju viisakas kodus olla :)

reede, 9. oktoober 2009

Freaky friday.

See on häbematus reede õhtuks nii roppu moodi tööd anda, et juhe tossab kahest otsast. Täielik lühis on hetkel. Ja ma pean veel peale tööd mööda linna kooserdama ja rongini aega parajaks tegema... Tüütu.

neljapäev, 8. oktoober 2009

Andetu.

Natuke raske südamega sai siis see asi nüüd tehtud - lõpetasin Anne otsekorralduse ära. Oktoobri Anne&Stiil oli tsiba parem kui septembri oma (nt. artiklite lõppu olid ilusasti tähised tekkinud), aga sigrimigri, igav ja reklaamist kirju oli see ikkagi. Raske on süda sellepärast, et minu jaoks see igakuine väike summa ei olnud tappev, aga ajakirjadele on (või vähemalt minu loogika kohaselt peaks olema) tellijate arv eluliselt oluline - mida vähem tellijaid, seda vähem raha. Aga ma ei ole ka nõus iga kuu mingi minu jaoks ebahuvitava asja eest raha maksma.
Alles jäävad siis Eesti Naine ja Käsitöö, lisaks isale sünnipäevaks kingitud kahe ristsõnavihiku otsekorraldused. Seekord siis nii.

Kassi rõõmud


Kui majja tekib uus pappkarp, siis on kohe kass platsis. Eilne karp oli veel nii udupeen, et keset kaant oli väike auk. Christopher igatahes okupeeris karbi kohe, kui see tühjaks sai :) Ja kui me veel kaane ka peale panime, siis oli tal tükiks ajaks lõbu laialt. Küll piilus välja, küll udjas pimesi käpaga :) Kassist oli tükiks ajaks rahu majas :D

Karbi sisust räägin aga siis, kui üks väike aga aeganõudev asi valmis saab. Nii umbes kuu aja pärast ilmselt... kui ma end kokku suudan võtta ja laiskusele jalaga annan :)

kolmapäev, 7. oktoober 2009

Uno Spin.

Minul on kodus nüüd selline udupeen Uno kaartide täiendus olemas:


Virge sünnipäeval oli selline asi Mardil ja Tiinal kaasas ja ma läksin kohe järgmine päev ebay'sse uurima, et kas saaks ka. Imekombel leidsingi ühe hästi odava oksjoni (võrreldes teistega üle kahe korra odavam...) ja pingelise lõpuspurdi kiuste võitsin just mina selle lauamängu endale. Teine vidin oli Mardil ja Tiinal ka - Uno Extreme (USA's kannab nime Uno Attack), aga seda pole veel odava hinnaga ebay'st leidnud. Aga küll ma leian, ega mul kuhugi kiiret pole :)

teisipäev, 6. oktoober 2009

Dr. Spämm :)

Saatja: Brown Dr.Kevin

Kirja algus: Kuidas teile täna ja teie perekond? Loodan, et hea, ma olen Dr.kevin pruuniks.

Allkiri: Tervitused, Dr. Kevin pruun

**************

Google translatorit kasutavad spämmijad on ikka nummid :D

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Tore on.

Einoh tüüpiline. Mitte kellelgi terves majas pole paracetamoli! Ibumetini ja solpadeini saaksin lademetes, aga vot paracetamoli pole mitte kellelgi. Ja otse loomulikult olen ma hetkel toas üksinda, seega ei saa apteegis ka käia. Ja peavalu peksab jätkuvalt klaviatuuriga kuklasse...

Lühidalt.

Nädalavahetus möödus koristamise ja lebotamise saatel. Laupäeval võtsin ette suurkoristuse ja pühkisin kassikarvad elamisest kokku. Karvade hulka vaadates tekkis küll küsimus, et miks me kass juba kiilakas pole... põrandal, vaipadel ja igal pool mujalgi on neid karvu nii palju, et saaks kaks kassi ühtlaselt karvaga katta. Sünnipäeval käisime ka laupäeval, väga lõbus oli :) Laupäeval ja pühapäeval sõitsin natuke ka autoga, täitsa päris liikluses ja puha. Ei olnud üldse lõbus. Mulle tundub, et autojuhtimine on miski, mida ma just kuigi hea meelega teha ei taha... Külavahel veel võib, aga maanteel ja teiste autode vahel - jätan vahele. Pühapäevase sõitmisega suutsin endale sellise peavalu organiseerida, et praegugi veel valutab. Aga üldiselt oli ilus nädalavahetus.

Siinkohal lõpetan muljetamise ja kuulutan avalikult, et soovime lühikeseks ajaks rentida järelkäru koos abivalmi ja tugeva meesterahvaga (või naisterahvaga, ei soovi kedagi diskrimineerida) neljapäeval või reedel ajavahemikus17.30-19.00 või nädalavahetusel 10.00-15.00. Järelkäru saaksime veel ise rentida, aga vot meesterahvaga tekib probleeme, neid Olerex ei paku. Meil aga oleks vaja üks suur ja raske külmkapp köögist minema tassida ja Harku jäätmejaama vedada. Minust tassijat pole ja meheraas üksinda ei jõua mingi valemiga seda kolakat transportida. Ainukest Tallinnas elavat meessoost sugulast ma ka kuidagi kätte ei saa, seega on ikaldus. Nii et kui keegi tunneb tungivat soovi meid natuke aidata ja oma muskleid pingutada, siis oleme väga tänulikud :) (Jah, me oleks saanud vana külmkapi väikse raha eest Euronicsi transameestele kaasa panna, aga kuna meil oli vanal kapil sügavkülm triiki täis ja uut ei tohtinud enne järgmist päeva sisse lülitada, siis see polnud paraku variant.)

Aga ma nüüd lähen maja peale paracetamoli otsima, peavalu ei lase enam olla.

/Edit --> minu suureks üllatuseks selgus, et meie autol polegi kärukonksu... (Ma oma loogikaga kuidagi oletasin, et see on n-ö standardvarustus, aga selgus et ega ikka ei ole küll.) Seega ei piisa tugevast mehest ja järelkärust, nendega peab ka konksu omav auto komplektis olema. Ikaldus. Meest muidu eile juba pakuti.

neljapäev, 1. oktoober 2009

Hetk.

Vahel ma tõsiselt imestan - Jumal, sa näed ja ei mürista? Ja siis mõtlen otsa, et huvitav, mitu kassi ma oma eelmises elus alla ajasin, et nüüd sellist karmavõlga maksma pean? Sest mõned asjad lihtsalt ei ole tavaloogika abil seletatavad. Mõned inimesed ei käitu nii nagu normaalne oleks. Jääb vist ainult küsimus, kumb variant on õige - kas mina olen normaalne ja osad inimesed napakad või hoopis vastupidi...

kolmapäev, 30. september 2009

Palve.

Kui keegi näeb kuskil müügil riidekappi, mis on kahe või kolme uksega ja millel POLE riidepuu toru vaid on ainult riiulid ja ideaalis ka mõni sahtel, siis palun-palun-palun öelge mulle, kus te seda müügil nägite. Ma olen lootuse kaotanud, et leian kuskilt riidekapi ilma riidepuu toruta! Ja ma ausalt ei tahaks osta riidepuu toruga kappi ja seda siis ümber ehitama hakata, see oleks juba natuke totter.

Transameestest

Minu tänud ja kiidusõnad Euronicsi transameestele, kes eile meie uue külmkapi kohale tõid. Kusjuures nad helistasid õhtul poole kuue ajal ette, et küsida, kas võib täna külmkappi tuua ja kas me oleme 45 minuti pärast kodus. Lisaks tõid nad uue kapi ilusasti teisele korrusele ära ja olid see juures väga lahked ja viisakad. Täiesti klass omaette seniste kogemuste kõrval.

Täna tellisin netist paar asja, mis tuuakse ELS'iga kohale ja juures oli tekst, et eelnevalt helistatakse ja lepitakse kokku, mis kell pakk kohale tuua. Ma nüüd ootan põnevusega, kas juhtub ime ja ELS tõesti helistab ette või tuleb keset tööpäeva kõne ukse taga istuvalt transamehelt nagu tavaliselt...

teisipäev, 29. september 2009

Teravust igasse nädalasse

Eile õhtul panin masinatäie pesu pesema ja läksin rahulikult suurde tuppa raamatut lugema. Kui 15-20 minutit hiljem vannituppa läksin, siis pidin peaaegu infarkti saama - pesumasin oli täiesti vait ja punane tuluke oli ka kustu. Alles käis ju pliit remondis ja reedel tellisime uue külmkapi... mul tuli lausa nutt peale, et kas tõesti läks nüüd pesumasin ka veel katki?!? Õnneks tuvastas meheraas, et keegi (ilmselt tema ise) oli läinud vastu masinat ja selle lihtsalt välja lülitanud. Mina sain selle peale kergendunult hingata - ei peagi masinatäit pesu käsitsi pulbrist puhtaks loputama ja kuivaks väänama, ja ma pean mainima, et meil on tõsiselt suur pesumasin, nii et see oleks olnud väga aeganõudev tegevus. Lisaks selgus lähemal vaatlusel tõsiasi, et see masin ei mahu mingi valemiga meil vannitoast välja. (Huvitav, kuidas see eelmisel omanikul kunagi sisse sai toodud? Eelmine uks oli veelgi kitsam kui see uus, mille me ette panime...) Eks kui kunagi peaks lõpuks pesumasina maine teekond lõppema, siis saab meheraas seda rõõmsalt juppideks lammutada. Uus masin aga peab tulema tükk maad väiksem... Uut ju juppideks ei lammuta :P

Külmkapp õnneks mahub nibin-nabin köögist välja, ei peagi vist lükandust eest monteerima. Nüüd tuleb vaid oodata, millal transamehed helistavad ja meie uue kapi kohale toimetavad. Ma pakun, et on 75% tõenäosus, et nad helistavad keset tööpäeva ja teatavad, et nad on nüüd kohal ja kuhu see kapp on vaja tõsta. Senine praktika näitab, et igasugu transameestel puudub võime taibata, et tööpäeval on enamus inimesi tööl ja enne kohale sõitmist tasuks telefonitsi kokku leppida, mis kell üldse tasub end kohale vedada.
Näiteks diivanit ostes sai lausa spetsiaalselt öeldud, et helistage pool tundi ette, siis jõuame töölt koju tulla. Sellest hoolimata tuli keset tööpäeva kõne, et me oleme siin Keila Statoilis, kuhu poole keerama peab? Ja korra tellisin sellisest netipoest ühe vidina, mis kasutab transpordiks firmat, kes toob asjad otse koju. Keset tööpäeva helistaski mingi onkel, et tema on nüüd ukse taga, aga keegi ei tee ust lahti. Kui ma siis teatasin, et ei saagi teha, ma olen tööl ja koju jõuan kõige varem poole kuueks, siis arvas onkel, et äkki saaks ta paki mõne naabri kätte jätta. Kui ma avaldasin arvamust, et esiteks on enamus naabreid ilmselt ka tööl ja teiseks ei tunne oma oma naabreid nii hästi, et usaldaksin oma paki neile hoiule anda, siis onkel teatas, et ta viib siis postkontorisse ja mingu ma sinna järgi. Milleks üldse tellimuse juures telefoninumbrit küsida, kui mitte ette teatamiseks ja sobiva aja leidmiseks? Kas tõesti on odavam kohale sõita ja alles ukse tagant helistada? Kus see loogika on?

esmaspäev, 28. september 2009

Tegijal ikka juhtub...

Nädalavahetuse kirkaim hetk oli kahtlemata see, kui ma suutsin imeilusa tiigripildiga vahukooretordi tagurpidi maha keerata. Õnneks oli tort veel karbi sees ja asja sai päästa. Natuke tasandamist, natuke vahukoort ja õepoja sünnipäevalaual oli roosa tordi asemel hoopis valge tort, millel oli peal vaarikad ja riivitud shokolaad. :) Maitses imehästi ja õde sai ämmalt ka veel kiita, et on nii hea tordi küpsetanud :D

reede, 25. september 2009

Sugupuu hakkas edasi hargnema :)

Tänu ühele abivalmis kasutajale Perekonnaajaloo foorumis sain ma teada, et Saagas on üleval ka vallaelanike nimekirjad. Sealt aga leidsin ma üles oma ema vanaema perekonna, mille kohta mul seni mitte mingit infot peale ema vanaema nime polnud! (Vanaema suri noorena, vanaisa võttis uue naise ja kuna nende ainues tütar (ehk minu ema ema) on ka ammu surnud, siis polnudki kedagi, kes oleks midagi täpsemat öelda osanud.) Lisaks sain ma teada, kuhu kadus isapoolsest suguvõsast üks vaarisa vend. Ja võimalik, et sain ka jälile isa vanaema perekonnale... Seni olin suutnud kirikuraamatutest välja lugeda, et vallaslaps sai vallaslapse (mis põhimõtteliselt tähendab, et sinna selle liini uurimine surigi), aga nüüd tundub, et äkki see esimene vallaslaps polegi nii väga vallaslaps. Kuna tegemist on küllaltki vähelevinud perekonnanimega, siis on lootust, et kui muud selgust ei saa, siis vähemalt leidsin mõne sugulase juurde neile vallaslastele. Või... nojah, eks see selgub peale seda, kui olen oma olematu venekeeleoskuse meelde tuletanud ja end raamatutest läbi närinud.

Näib, et peale ligi kaheaastast pausi olen jälle oma sugupuu uurimisega otsa peale saanud. Toona surigi see asi sinna kohta maha, et tekkist nii palju kadund otsi, et jõud rauges ja mõistus sai otsa. Paraku on emapoolse vanaisa liin jätkuvalt must auk - samas piirkonnas on kaks sama nimega inimest ja mitte kuidagi ei tee kindlaks, kumb neist nüüd minu vanaisa isa on. Lapsi oli ema teada seal perekonnas terve trobikond, paraku teab ta neist vaid paari nime, kes aga kõik on sündinud sellisel ajal, et selle piirkonna kirikuraamatut kas pole säilinud või siis seda enam ei peetud. Ikaldus.

Huvitav, kas kohalikust perekonnaseisuametist saaks sellist infot kätte? Saaks ma oma vanaisa isa sünniaja teada, hargneks juhe natukenegi edasi. Hetkel aga istun ja vahin kahele Jaanile otsa ja nuputan, kumb küll võiks minu esiisa olla. Selline surnud punkt tapab ära minu innukuse sugupuud edasi uurida.

Aga jah... see uurimine on põnev aga jube väsitav.

Loeng

Eilne loeng oli väga huvitav ja lõbus. Lektor on muhe onkel, kes toob näiteid elust enesest ja ei aja kuiva teooriat suust välja. Mulle väga meeldis :) Ja tarkust sain juba esimesest loengust kuhjaga. Nüüd pean kodus materjali läbi töötama, et kuuldu ka meelde jääks. Ja siis ka fotoka peal järgi proovima, sest kõige paremini õpib ju tegevuse kaudu.
Suur aitäh kõigile sõpradele, kes oma kingitusega andsid mulle võimaluse sellele kursusele minna!

Katki.

Kui külmkapist veel rääkida, siis meie külmkapi ülemine osa lõpetas eile töölepingu. Jumal tänatud, et sügavkülm tööle jäi, muidu oleks meil olnud kas suur hunnik sulanud ja käärinud maasikaid/vaarikaid/ploome/jne või siis oleksin eile öösel usinalt moosi keetnud. Arvestades seda, et sain koju alles poole kaheteist ajal, siis mis te arvate kui rõõmus ma oleks selle üle olnud...

Püha müristus!

Ausalt, tahtmata kedagi solvata, aga kas inimesed tõesti ei oska lugeda?!? Ma kirjutasin 28.01.2007 siin blogis, et mul on külmkapp ära anda. Umbes aasta peale seda kirjutas esimene huviline, vastasin viisakalt, et külmkappi enam pole ja lisasin igaks juhuks postitusele juurde, et külmkapp leidis uued omanikud. Ja nüüd, aastal 2009 on mulle kuu aja jooksul kaks inimest kirjutanud, et oleksid külmkapist huvitatud!!! 2,5 aastat hiljem!

Mulle küll ei meeldi oma blogist eriti postitusi kustutada (ajalugu ikkagi ju..), aga selle postituse võtan ma nüüd maha.

neljapäev, 24. september 2009

Kassipiltidest

See on ilmselt kõigile püsilugejatele teada, et ma olen kassi-inimene. Ma ei ürita seda varjatagi. Samas olen ma vähemalt enda meelest suutnud säilitada mingisuguse kriitikameele ja ei pane avalikuks vaatamiseks üles koledaid pilte. Isegi mitte oma blogisse.
Paraku ei saa sama öelda paljude teiste kassiomanike kohta. Kiisu.ee lehel käib parajasti fotokonkurs "Sa vaid vaata neid silmi" ja konkursi eesmärk on välja valida 100 pilti, mis pannakse 2010. aasta kalendrisse. Ja kui ma vaatan neid pilte, mis kasutajate poolt sinna lisatud on, siis tekib mul küsimus, kas inimesed tõesti ei ole läbi lugenud konkursi tutvustust ja lisaks on minetanud ka igasuguse kriitikameele. Miski muu ei seleta seda, et lisatud on väga palju sobimatuid pilte. Näiteks on seal suur hulk pilte, mis on udused - kas kehvasti fokuseeritud või on kaamera/pildistatav pildistamise hetkel liikunud. Lisaks muidugi pildid, kus kassi silmad pole üldse näha. Ja kõige rohkem on pilte, kus küll silmad on olemas, aga kass lesib näiteks segamini voodis või kellegi mustade sokkide peal; kus taustaks on katkine tapeet, mustad nõud, rippuvad juhtmed, segamini laud jne. Selliseid pilte ju ei kõlba kalendrisse panna...

Ning jah, ka minu Christopherist on seal kolm pilti osalemas. Elu esimene fotokonkurs, milles osalen, ja otseloomulikult on see kassipiltide konkurs. Minulik ju :)

Fotodest veel rääkides, siis täna hakkab pihta algajatele mõeldud fotokursus! Järgmised 8 nädalat olen ma neljapäeva õhtuti kinni. Kuigi ajavahemikus 17:30-18:45 võib mulle vabalt kesklinnas seltsi pakkuda. Ja kui keegi stardib neljapäeviti peale kella üheksat kesklinnast Keila suunas, siis võib mulle ka küüti pakkuda. Aga üldiselt panustan ma sellele, et jõuan kas 21:40 väljuva rongi või 22:00 väljuva marsa peale. Kui ei jõua, siis sõidan trolliga Õismäele ja kutsun meheraasu sinna vastu. Linna ripakile ma igal juhul ei jää.
Aga jah, täna on esimene loeng ja ma olen niiiiiiiii põnevil!

Mental note to self.

Kui olemasoleva excelifaili peal klikkides tuleb lahti tühi Excel, aga samas otse Excelist file->open valikuga fail avaneb, siis saab ravi sellest dokumendist. Ehk siis tasub proovida sellist asja:

a) In Microsoft Office Excel 2007:
* click the Microsoft Office Button, and then click Excel Options.
* click Advanced, and then click to clear the Ignore other applications check box in the General area.
* click OK.

b) In Microsoft Office Excel 2003 or earlier versions of Excel:
* click Options, on the Tools menu.
* click the General tab.
* click to clear the Ignore other applications check box, and then click OK.

kolmapäev, 23. september 2009

Homme

1182.ee teab rääkida, et mul on homme korraga nii füüsiline, emotsionaalne kui ka intellektuaalne nullpunkt. Ootan põnevusega. Juba täna on selline tunne, et laseks end kohe maha, kui vaid relv ja kuul käepärast oleks. Mis mind siis homme veel ees ootab?

***

Kirjutaks, aga muud asjad on mõtetes, mida kirjutada ei oska. Muretsen oma muretsemisi ja elan edasi. Väsimus ilmselt võimendab kõiki emotsioone ja pole ju mõtet mingit vingumist või jauramist kirja panna. See ei anna kellelegi midagi. Olen parem vait. Seega täna siia midagi mõistlikku ei tule, ei ole seda kirjutamissoolikat praegu.

teisipäev, 22. september 2009

Vahel lihtsalt veab

Teate, kui hea tunne on see, kui sul on meeletu magusaisu, aga mitte midagi magusat pole käepärast ja siis sa leiad sahtlist CD'd otsides paberite vahelt pooliku shokolaadi? Ma võin öelda, et paganama hea. Hommik sai kohe värvilisema varjundi.

laupäev, 19. september 2009

4 aastat

Üldiselt on eluga sellised lood, et see on vahel ikka paganama ilus. Ja on kuidagi sümboolne, et päeval, mil saab täis neli aastat iseseisvat elu, olen ma kodus vanemate juures. Sõin hommikusööki, mille tegi valmis ema. Ja nüüd istun arvuti taga ning teen aega parajaks, et varsti pean bussile kobida ja linna sõita.
Tartu muideks on minu silmis jätkuvalt ilusam ja armsam kui Tallinn. Kuid kõige kodusem ja kallim koht on ikka meie oma kodu väikses külakeses. Sellele ei saa miski vastu. Vanemate juures olen külas ja Männiku korter on meheraasu õe kodu nüüd. Kusjuures ma hakkasin mõtlema, et kolme aastaga kolisin ma kolm korda - kõigepealt vanemate juures tädi juurde, siis tädi juurest Männikule ja eelmise aasta septembris Männikult meheraasu juurde. Kõige kergem, kiirem ja valutum oli kahtlemata tädi juures Männikule kolimine. Teised kaks olid emotsionaalsemad ja kurvemad... jätsin ju ikkagi mõlemal korral oma kodu maha. Aga lõpplahendus meeldib mulle väga, kooselu on võrratu :) Ja mitte sugugi väikest rolli ei mängi see, et mul on niivõrd fantastiline mees, et temaga on lust ja lillepidu koos olla!
Elu lihtsalt on ilus :)

reede, 18. september 2009

Anne&Stiil hilinenult

Lugesin lõpuks juba tükk aega tagasi mu postkasti potsatanud uue ajakirja Anne&Stiil läbi. Rongis on hea lugeda ju... Mulje on pehmelt öeldes kehv. Esiteks jäi mulje, et reklaami on kaks korda rohkem kui Annes oli. Sisu aga pole praktiliselt üldse. Kui tavaliselt Anne't või Eesti Naist jagus kohati isegi tln-trt-tln marsruudile, siis A&S sai otsa juba 1,5 tunniga. Igav oli lihtsalt ja lugeda polnud ka suurt midagi. Ma pole küll kirjanduskriitik, aga kuna mulje on nii kehv, siis panen siia eredamad hetked kirja:

Reklaamid ja artiklid on segiläbi ja ei eristu eriti üksteisest.
Tanel Padari lugu sai niimoodi otsa, et... justkui oleks leitud, et artikkel sai liiga pikk ja visati lõpust jupp välja lihtsalt.
Jubedalt häirib see, et pole enam artikli lõppu tähistavat märget viimase lõigu lõpus. (Annes oli vist a-täht, enamustes lehtedes ja ajakirjades on kuubik või mõni muu sümbol.)
Häiris ka see toon, millega oli La Dolce Vita restoranist kirjutavas artiklis Tartut kirjeldatud - esimene lõik tervenisti ja siis näiteks lause "Nojah, ega see Tartu pole ju ka kõige pärapõrgum koht ilma peal."
Ämma artiklit reklaamiv lause esikaanel (Tõrksa ämma taltsutus) ja artikli enda sisu ei klapi minu arvates eriti. Paar naist lihtsalt rääkisid oma kogemustest ämmadega ja oligi kõik. Aga kuhu jäi see lubatud taltsutus? Või ei saanud mina lihtsalt asjale pihta?
Ja kuhu jäi artikkel Lissabonist? Sissejuhatav lehekülg nagu oli, aga järgmisel lehel tuli mingi metsapikniku jutt. Väga kummalise mulje jättis see "Septembri siht: Lissabon" lehekülg.
Selline poolik mulje jäi praktiliselt kõigist artiklitest. Toores ja väga nõrk. Anne ja Eesti Naine on mul diivanilaual mitu kuud, sirvin neid vahel ja loen osasid artikleid üle. See üllitis on aga minu jaoks nii pealiskaudne ja sisutühi, et teist korda kätte võtma küll ei kutsu. Kurb...

Ainuke artikkel, mis tõesti meeldis ja silma jäi, on see "Silmaklapid ja ajuseisak." Heas võtmes kirjutatud kolumn, selliseid võin veel lugeda.

Kahtlustan, et ega ma ilmselt kauaks tellijaks jää. Kui oktoobri number sama jura on, siis jäävad minu postkasti tulema vaid Eesti Naine ja Käsitöö. Milleks maksta millegi eest, mida ma ei taha lugeda?

Tln-Trt

Täna kärutan üle tüki aja jälle Tartusse, vahelduseks selle enne viit mineva rongiga. Edela raudtee sõidugraafikut vaadates tabas mind jälle ebameeldiv üllatus - õhtust rongi on VEELGI hilisemaks lükatud ja nüüd väljub see tallinnast alles 20:05 ja jõuab Tartusse 22:34. Seda õhtust rongi on juba pikemat aega sujuvalt aina hilisemaks ja hilisemaks lükatud. Ausalt, varsti hakkan ma reedeti südaööl Tartusse jõudma! Ja otseloomulikult nihutatakse enne viit minevat rongi aina varasemaks ja varasemaks. Täiesti jabur, tõsiselt kohe.
Õnneks mul ülemus on normaalne ja laseb mind tunnike varem töölt minema, et ma ei peaks sügaval öösel Tartusse jõudma. Järgmine nädal paraku seda õnne pole, sest Olev puhkab ja seega ei saa ma varem ära minna. Ja kuna isa ei saa ka mulle jrgm reede rongile vastu tulla, bussid nii hilja ei sõida mu vanemate juurde ja taksosõit on tsiba liiga kallis, siis ilmselt pean hoopis Sebe teenuseid kasutama. Seda siiski laupäeva hommikul, kuna ma lihtsalt ei taha reede õhtul puupüsti bussis sõita. Aga minemata ka ei saa jätta, kuna õepojal on sünnipäev. (Ning ei, lahenduseks ei oleks autoga minek, kuna mul on plaanis laupäevane päev sisustada erinevate sõbrannadega kokkusaamistega ja meheraasul poleks seal suurt miskit teha.)

Aga keskendudes tänasele, siis on lahe jälle üle tüki aja Tartusse saada :)

Isiklik saavutus.

Kell on 8:04 ja ma suutsin juba ühe serveri maha lasta. Ma arvan, et see on vist rekord.

neljapäev, 17. september 2009

Sügis on käes.

Muideks, kas te teate, kuidas saab aru, et sügis on käes? Aga vot selle järgi, et kui Mutil hakkab tatitõbi üle paari nädala kallal käima, siis see on kindel märk, et suvi on läbi ja sügis möllab täies hoos.
Ehk siis mina nuuskan jälle ajusid välja. Üldse ei ole mõnus tunne.

2+2=2,56?

Üks osakond lubab meile tagasi saata inimeste koondamise tõttu vabaks jäänud arvutitöökohad. Kui kastid kohale jõudsid, siis oli neis viis monitori (neist vaid kahel oli toitekaabel kaasas), 6 terminali, 4 klaviatuuri, 3 hiirt ja 2 terminalide toiteplokki. Väike matemaatiline tehe annab tulemuseks, et midagi nagu hästi ei klapi...

kolmapäev, 16. september 2009

Autosõit

Meheraas avaldas arvamust, et tema ei viitsi mind trenni ja poodi sõidutada, õppigu ma parem uuesti autoga sõitma. Load mul ju on olemas, lihtsalt sõitnud pole juba 10 aastat. Võtsime siis asja eile käsile ja tiirutasin õhtul natuke küla vahel ringi, harjutasin keeramist ja paigalt võttu ja tuletasin meelde, et on sidur-pidur-gaas. Sain ühtlasi selgeks, et arvutimängud tõesti võivad inimest ja tema käitumist mõjutada - ma nimelt oletasin optimistlikult, et kui hoogu maha tahan võtta, siis piisab kui jalg gaasilt üles tõsta ja kohe auto võtabki hoo maha. Paraku 20-40 km/h juures sellel liigutusel otsene mõju puudub ja kui ma oleksin päris liikluses olnud (mitte vanal laoplatsil), siis oleksin ilmselt lõbusa avarii põhjustanud, kui sain alles meheraasu märkuse peale lõpuks päris pidurdamise abil keset "ristmikku" pidama. Ma siis siiralt seletasin, et aga mängudes jääb auto seisma, kui ma gaasi ei vajuta. Selle peale seletati mulle natuke inertsi kohta ja näidati, kuidas 20 km/h juures auto sõitis ikka edasi, kui ma jala üldse gaasilt ära võtsin.
Tagurdamist korra proovisin, aga kuna selja taga oli üks putka (ok, suht kaugel, aga ikkagi ma nägin seda), siis ma ei julgenud veel tagurdamist koos pööramisega harjutama hakata. Tuletan enne meelde, kuidas see õiges suunas sõitmine käib. (Huvitav, kas kaubanduskeskused ei tahaks sellist teenust pakkuma hakata, et auto pargib küll klient ise, aga parkimiskohast tagurdab selle abivalmis parklapoiss välja? Mina oleksin küll nõus sellise asja eest maksma...)

Peale sõitu tuli minul aga blond hetk. Parkisime auto maja ette ära, ma ronisin välja, võtsin tagaistmelt oma kodinad ja võtsin suuna majauksele. Jäin siis maja ees kõnniteele ootama, kuni meheraas ka järgi tuleb, nagu tavaliselt, onju. Meheraas seisis aga auto juures ja küsis minult, et kas võtmed on minu käes. Ma teatasin rõõmsalt et on jah, näed ei unustanudki autosse. Selle peale märkis meheraas, et äkki paneksin siis auto ka lukku...
No nii blond on ikka lõbus olla, peaks märkima. Ja ma olin veel nii õnnelik, et näed, ei jätnudki võtmeid autos süütesse vaid oli ikka meeles välja võtta. Osav.

Kokkuvõtlikult ütleme nii, et päris liiklusesse mul esialgu veel asja pole.

Ploomimehu

Eile tuli mulle tublidusepuhang peale ja otsustasin ploomimehu talveks sisse teha. Mida ikka teha suure kotitäie küpsete ja poolküpsete ploomidega? Moosi ja kompotti ei taha ja süüa jõuab vaid teatud piirini. Igatahes kui uskuda meheraasu sõnu, siis mehu sai täitsa nagu päris. Kuna ma ise jälle nohu käes vaevlemas, siis minu maitsemeel on poolenisti kadunud ja enda hinnangut ei usalda.

Panen siia tuleviku tarbeks kirja ka, kuidas mehu tehtud sai:
Kõigepealt lõikasin ploomid pooleks ja võtsin kivid välja. Siis kallasin 4-liitrisesse potti poolteist klaasi vett ja panin ploomid tasasele tulele podisema. Suhkrut veel ei lisanud.
Kui ploomid olid enam-vähem pehmeks keenud, siis võtsin poti tulelt ära.
Tõstsin kulbiga portsukaupa plastmassist kaussi ja mikserdasin saumikseriga püreeks. (Metallpoti kriibiks saumikser ilmselt ära) Saadud segu kallasin läbi sõela teise kaussi.
Siis kallasin segu puhtaks pestud potti ja mõõtsin selle käigus koguse ära. (Pott on 4l ja äärest jäi ainult sentimeeter vabaks.) Suhkrut lisasin 1 liitri kohta 200 grammi.
Siis panin tasasele tulele tagasi podisema, vahepeal võtsin vahtu ära. Lõpupoole lisasin veel natuke suhkrut, kuna mul olid suht hapud ploomid.

Purgid pesin puhtaks ja panin ahjuplaadile paberile suu alla poole. Ahju keerasin 130 kraadi peale (umbes 100 ja 150 vahel) ja lasin neil seal tubli tükk aega olla. Mehu tegemine võttis lihtsalt kauem aega, kui arvasin, seega mul olid ikka tubli kaks tunnikest need purgid ahjus. Kaaned keetsin läbi.

Täis purgid panin kaas allapoole mitmekordselt kokkumurtud tekikoti peale nurka seisma.

teisipäev, 15. september 2009

**

Nii vahva on hommikul esimese asjana saada peavalu millegi pärast, mis pole üldse minu süü. Parim lausa...

esmaspäev, 14. september 2009

**

Maailm on nii värviline... :)

pühapäev, 13. september 2009

It's my life.

Täna on üks neist päevadest, mil ma olen iseenda ja terve maailmaga rahul, rõõsa ja rõõmus. Järgmise nädala laupäeval saab juba neli aastat pealinnas pesitsemist... Või noh, peaaegu pealinnas, tegelikult elan ju juba aasta jagu Keila külje all ja pealinnas käin vaid tööl ja shoppamas. Aga ikkagi, neli aastat. Istun praegu arvuti taga, kuulan rahulikku muusikat ja olen õnnelik. Ma olen 29-aastane ja olen ausalt, käsi südamel, jõudnud nende asjadeni, milleni mul oligi plaan hiljemalt 30ndaks eluaastaks jõuda. See on maailma parim tunne tunda, et ma olengi just seal, kus ma olema pean, just selle inimesega, just sellel hetkel. On hea nentida, et olen oma elu elanud selliselt, et olen praeguseks saavutanud just need asjad, mida oma südames lootsin saavutada. Ma ei tunne, et miski oleks tegemata jäänud või midagi oleks puudu. Ma elan elu, mis teeb mind tõeliselt õnnelikuks ja rahulolevaks. Mis võiks veel parem olla?
Ja ma tean, et kõik, mis tulema peab, ka tuleb. Omal ajal, nagu kõik muu on tulnud. Mul ei ole kuhugi kiiret. Ma tunnen, et praegu on minu elus see moment, kus ma sirutan end mõnuga pehmesse tugitooli ja lihtsalt naudin elusolemise hetke. Ja kohe kõrval, teisest pehmest tugitoolist, vaatab mulle vastu maailma armsaim naeratus. Ja ma olen õnnelik, just siin ja praegu. Mis sa hing veel oskad tahta?

reede, 11. september 2009

Potter

Teisipäeval käisime Mädzuga kinos Potterdamas ja ma pean ausalt ütlema, et nii pettunud pole ma veel kunagi kinost väljudes olnud kui peale seda filmi. Ainuke seos raamatuga oli see, et filmis olid samad tegelased. Ja see oli ka praktiliselt kogu ühine joon!!! Huvitavast ja põnevast raamatust oli valmis treitud mingi mõttetu tiinekate romantiline komöödia. Kogu raamatu point oli välja jäetud, kõige huvitavamad ja järgmise raamatu võtmes olulisemad olukorrad olid kas üldse puudu või siis väga pinnapealselt mainitud. Pooli olulisi tegelasi ei mainitud üldse!
Kes raamatut on lugenud, see peaks mäletama seda võitlust, mis lõpupoole koolis maha peeti, et Voldemorti käsilased koolist välja saada. FILMIS SEDA EI OLNUD!!! Pahalased lihtsalt laamendasid natuke ja siis jalutasid rõõmsalt minema. Ahjaa, üks auror sai ka väikse laksu kirja. Ja kõik! Pahalased täiesti vabatahtlikult ja rõõmsalt jalutasid minema.

Oeh, ma võiksin lõpmatuseni välja tuua asju, mida filmis polnud või mis filmis olid, aga raamatus polnud. Milleks teha raamatu järgi film, kui sa raamatus toimunud tegevust praktiliselt ei kajasta? Esimeste Potteri filmide võlu oligi see, et need järgisid raamatut üsnagi täpselt. Viimasest filmist on aga välja jäänud hunnik asju, mis järgmises raamatus olulist rolli mängivad. Kuidas nad kavatsevad neid järgmises filmis kajastada, kui neid eelmises mainitudki pole? Ausalt, hunnik jama keevitati kokku.

Ehhhee...

neljapäev, 10. september 2009

Eile veel.. ja üleeile... ja päev enne seda... ja...

Eile käisin jälle vees võimlemas ning erinevalt eelmisest korrast on mul täna kondid natuke kanged. Nojah, erinevalt eelmisest korrast sain ma see kord isegi harjutustele pihta :P Ning kuna selgus, et treeneril on mikrisüsteem katki läinud, siis pidi ta harjutusi rohkem ette näitama ega saanud liiga palju teravmeelitseda. Palju parem trenn oli kohe :) Järgmine kolmapäev jälle :)

Aga mul on veel rääkimata viimase aja põnevaim kogemus! Sain laupäeval Luige laadal päris elus madu paitada!!! Endale kaela ümber panna ei tahtnud, aga pai sain teha ja olen sellegagi rahul. Nii naljakalt pehme ja siidine oli, ei olnud üldse libe nagu tavaliselt igasugu võrdlustes öeldakse. Väga lahe kogemus, tegi mul kohe terve päeva ilusaks :)
Ja laadal nägime ära, kuidas lammast pügatakse. Väga naljakas oli vaadata, kuidas lammas oli nagu kartulikott, mida vabalt keerutati ja tõsteti, üldse ei hakanud vastu. Ja kiilakana nägi see vaene lambake nii naljakas välja :P
Siis nägime veel igasugu erinevaid loomi ja linde, minu lemmikuks said mingid kana-kuke moodi linnud, kellel oli varbad üleni sulgedega kaetud. Paraku polnud paljudel lindude ja väiksemate loomade puuridel juures silte, kellega tegemist on, seega ei saanudki tõugu teada. Ja niisamuti ei tea ma selle nelja sarvega looma tõugu:

See on küll kivi korraldajate kapsaaeda - oleks võinud ikka nõuda ja ka kontrollida, et iga puuri/aediku juures oleks kirjas, kes see loom on, kes seal sees on.

Aga ega me siis nii egoistlikud polnud, et ainult enda lõbule mõtlesime! Me ikka pidasime kassi ka meeles ja ostsime talle mängimisega ühe ~1,5m pika paabulinnusule (10 eeku). Kass on sellest nii pöördes, et poole ajast valvab ja kräunub selle kapi ees, kuhu otsa me sule mängimise vahepeal kassi eest peitu paneme. Vahepeal Chris kaabib kapiuksi, et ikka eriti ilmekalt märku anda, mida ta saada tahab. Ja üritab toaukse peal turnides kapile ligi pääseda. Paraku on kapp nii kõrge, et kass ei mahu sinna vahele ja nii ta vaeseke piirab seda kappi pidevalt. Aga sulge ei saa talle kätte ka jätta, sest muidu oleks seda lõbu vaid mõneks minutiks ja siis oleks sulest vaid tükid taga.

Kui kassi rõõmudest veel rääkida, siis rasvatihased on meie akna taga tagasi! Hommikul imestasin, et mida see kass nii andunult valvab ja kui vaatama läksin, siis nägingi, kuidas üks julge linnuke keksis meil väljas aknalaual. Kassil jälle lõbu laialt ja pikad üksildased hommikud on ilusasti sisustatud :) Jääbki tal vähem aega lolluste tegemiseks :P

Lisaks ostsime vahepeal kassile punutud korvi, kus ta saab end mõnusalt kerra kerida ja õhtuti meiega koos telekat vaadata. Kingakarp lihtsalt ei näinud kuigi ilus välja keset suure toa põrandat. Kass kasutab väga usinalt seda korvi, enamuse osa õhtust veedabki seal keras. Vahepeal ronib välja, venitab end põrandale pikaks ja kobib natukese aja pärast uuesti korvi. Ju siis jääv kondid kangeks või hakkab lihtsalt palav ja on vaja jahutada.

Rohkem miskit huvitavat meelde ei tulegi... Lisan lõppu niisama ühe pildi, kus on näha stiilinäide sellest, kuidas meie kassike armastab oma "magamistooli" peal pikutada:


Kõik pildid on tehtud telefoniga, sellest ka tavapärasest veelgi kehvem kvaliteet.

kolmapäev, 9. september 2009

**

Kui kopp on ees, siis olen kopamees? Või, khm, kopanaine?

teisipäev, 8. september 2009

Mental note to self

Probleem: Kasutaja saab IE avamisel veateate, mis ütleb järgmist: You are restricted from running the Internet Connection Wizard.


Lahendus: Ava registry editor ja muuda seal järgmisi võtmeid (üks või mõlemad peaksid olemas olema):
[HKEY_CURRENT_USER\Software\Policies\Microsoft\Internet Explorer\ControlPanel]
"Connwiz Admin Lock"=dword:00000001

[HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Policies\Microsoft\Internet Explorer\ControlPanel]
"Connwiz Admin Lock"=dword:00000001

Value Data: 0 = disable restriction, 1 = enable restriction

Et ma ka ei õpi!

Millal ma ometi õpin, et kui ma kohtan mingit uut ja huvitavat probleemi ning selle ära lahendan, siis peaksin selle lahenduse enda jaoks kuhugi ära salvestama/üles märkima?!? Jälle pean jalgratast leiutama, et lahendada probleemi, mille ma olen korra juba suure vaevaga ära lahendanud! Ja see on väga mitmes kord juba, kui ma sarnase reha otsa jooksen!

Ma nüüd lähen ja ropendan natuke omaette.

Life is just a revolving door.


Ja kusjuures täpselt nii ongi. Eriti see läbi klaasi lehvitamise osa...

esmaspäev, 7. september 2009

Hellahingelised

Kui ma hetkel viitsiksin vihastada, siis ma üldiselt saaksin vihaseks ühe anonüümse hellahingelise isiku peale, kes ühes minu hallatavas kommuunis juba teist korda jutti on spämmiks märkinud minu poolt tehtud postituse. (Ju siis inimest häiris, kui ma muu jutu sees soovitasin üksteise liivakasti pissimise lõpetada ja teema lõpetatuks lugeda... No aga kaua võib kembelda selle ümber, kes tuli, kes ei tulnud ja miks tuli/ei tulnud?) Aga kuna tegemist on meie keska lennu kommuuniga, siis ei ole see otseselt minu kommuun ja ma ei saa seal oma diktatuuri ka peale suruda. Lisaks on see teema niivõrd mõttetu, et ma ei viitsi vihastada.

Aga ausalt... tahaks vägisi kirjutada sinna järgmist kuulsat lauset: You want the truth? You can't handle the truth! Aga see on vist see teema, et seaga kakeldes saavad mõlemad poriseks, aga ainult siga on selle üle õnnelik. Nii et las ta siis olla.


/Edit 16:39 --> No kurat võtaks, kaua võib?!? Panin seekord lühikese selgitusega ühe lingi oma postitusse ja jälle keegi ahv raporteeris selle spämmiks. Ma hakkan vaikselt vihaseks muutuma juba.

Varsti.

Laadast ja paabulinnusulest ja maost ja kokkutulekust ja veel mõnest asjast kirjutan õhtul. Hetkel on töö-töö-töö. Aga nädalavahetus oli lahe, seda võin küll kinnitada.

Itimees üldiselt lõunal ei käigi?

Täna pidin jälle nentima, et inimeste arvates itimehed ei söögi lõunat. Pean 25 kasutajat ühest serverist ära kolima ja saatsin kõigile hommikul kirja, et andku teada, millal neil on võimalik 30min paus teha, et saaksin nad ära kolida. Esimesed seitse vastajat teatasid, et nad lähevad täna vahemikus 12-13 või 13-14 lõunale ja sel ajal võin neid vabalt kolida. Huvitav, millal mina siis nende arvates lõunal käin?

reede, 4. september 2009

6-aastane!


Minu imearmas karvakera Joosep saab täna juba 6-aastaseks! Palju hiiri, maitsvaid kassikrõbuskeid ja pikki paisid talle sünnipäeva puhul! :)

neljapäev, 3. september 2009

Sport teeb vigaseks?

Eile soetatud trikoo osutus peale basseini jõudmist väga venimisvõimeliseks ja suure arenguruumiga riideesemeks. Vees kareldes hõljus trikoo hüpetega ilusasti kaasa ja peale trenni veest välja ronides ähvardas tagumikku kattev osa põrandani venida. Aga mida ikka nõuda 39,50 maksnud trikoolt?

Trenn ise oli tsiba raske minu jaoks. Ma olen ju täiesti algaja igasuguses vesiaeroobikas ja kui treener näitab igat harjutuste seeriat üks-kaks korda ette ning teatab siis, et tehke nüüd ise x korda seda läbi, siis jääbki asi poolenisti arusaamatuks. Päris palju siblisin niisama jalgade-kätega vees, kuna ei saanud pihta, mida täpselt tegema peab ja teiste pealt ju ka läbi vee eriti snitti ei saanud võtta. Ma polnud kusjuures ainuke algaja ja nii me siis selle teise neiuga vahetasime hädiseid naeratusi ja ajasime vahepeal oma ooperit. Hea treener üldiselt peaks tähele panema (eriti kui grupis on ainult 6 inimest), et osad ei saa pihta ega jõua järgi ja vastavalt ka oma tegevust täiendama. Tooli peal külitamine ja mikrisse hõikamine, et teeme nüüd sama seeriat veel kolm korda, ei ole eriti pädev treenimisviis minu arvates. Samas... ma pole ka kunagi vesiaeroobikas käinud, äkki nii käibki.
Kõigest hoolimata on mul siiski plaan ka järgmine nädal oma pekki leotama minna. Mõni nädalavahetus võiks ka mehe kaasa tirida ja niisama ujumas käia, õnneks niisama ujuma saab ka ujukatega minna, ei pea oma vees telgiks muunduvat trikood kandma :D