teisipäev, 31. märts 2009

Uus nägu

Uuendan. Natuke läheb aega, kuni kõik jälle korras on. Kannatust.

/Update 1.04 --> Kuniks ma pole leidnud endast sobivat pilti, seni profiili alajaotust blogis pole.
Tikrile - hall värv jääb, mulle meeldib ja mul on heledast taustast mõneks ajaks villand. Ei viitsi proovima hakata, mis värvi taust veel rohelise juurde sobiks.
Aga kommentaarid on jätkuvalt teretulnud :) Iseasi, kas ma nendega arvestan :P

/Update --> Mnjah, kuupäeva krt kah pole postituste juures. Sellega maadlen ka veel. Ilmselt õhtupoolikul, kuna tööd on palju.

/Update kell 16:16 --> Mulle tuli meelde, miks ma nii kaua sama vana kujundusega olin - kujunduse vahetamine on #¤&*$£%!!! (Ehk siis serbo-horvaadikeelne räme sõim.) Kui just midagi väga suurt ja tähtsat ei juhtu, siis ma ei kavatse niipea blogi kujundust vahetama hakata...
Sain kuupäeva paika - koodijupi copy-paste teisest blogist. Käsitsi koodis sobrades ja seda dešifreerides tõstsin natuke erinevaid elemente ümber, väga tüütu töö. Nüüd on vaja natuke värve muuta ja siis asun kommentaariumit ümber kujundama. Väga-väga kõrini on juba.

Kui mingeid apsakaid märkate, siis palun andke teada. Ma ise ei suuda varsti enam rohelist värvi roosast eristada :P

Ahjaa... Older-newer posts lingid kah ei tööta, st. koodis on olemas, aga blogis ei kuva. Saan veel natuke koodi uurida ja üritada pihta saada, mis mida teeb ja mis keeldub töötamast. Jei...

Varsti.

Kirjutamissoolikas on jätkuvalt umbes. Õhtul ehk.

Hetkel on mind tabanud kevadine koristustuhin ja see puudutab ka blogi kujundust. Tahaks midagi uut! Aga see, mis meeldib, see on juba teises kohas kasutuses ja topelt poleks huvitav. Seega otsin uut nägu. Ei ole kerge ülesanne.

esmaspäev, 30. märts 2009

**

Ma varsti kirjutan. Ausalt. Materjali jagub, aega aga pole üldse.

reede, 27. märts 2009

Kaks kassi

Meile tuleb nädalavahetuseks külla meheraasu õe kass Kitty. Seega on oodata pikemat reportaazi teemal "kaks kassi ja nende sigadused", lisaks ka fotomaterjali :) Arvestades asjaolu, et eelmise lühikese kohtumise veetis Kitty usinalt urisedes, kõhistades ja karvu turritades, siis tõotab tulla põnev reede õhtu :D

Loomariigi teemadel veel nii palju, et hommikul tööle sõites nägime kodumetsade vahel kolme kitsekest :) Nii julgelt seisid keset teed ja lasid endale päris lähedale sõita. Ilusad olid :)

neljapäev, 26. märts 2009

Väärt ost

Ah, kuidas sai mul see meelest ära minna, et meil on nüüd kodus olemas Orgazmo originaal-dvd! :) Eile Laagri Maksimarketist ostsime, 24.90 maksis. Meie kodune dvd-kogu on hetkel muljetavaldav - Easy (25.-), Orgazmo (24.90) ja Jason and the Argonauts (49.-). Arenguruumi on... :P

Killuke päikest :)

11.04.09 lähevad Tsikid Pärnu spa'sse oma kangeid konte sirutama! Jei :)
Mul on ikka nii hea meel, et mul sellised fantastilised sõbrad on! :) Hall päev sai kohe kuhjaga helgust juurde. Ja nüüd on, mida oodata :) Ning peale aprilli tuleb juuni koos Kadri sünnipäevaga :) Plaanimajandus juba käib ja ideid on mitmeid ;) Elu on ilus!

Tujutu

On täiesti ilmselge, et töötamine mõjub mu kirjutamisvõimele äärmiselt pärssivalt. Nii kui puhkus läbi sai, kohe sai ka jutt otsa. Täiesti surm on istuda siin laua taga, kui välja särab kuldne päike, isegi kui väljas on miinuskraadid. Päike ju!!! Mul on selline kevadeigatsus, et täiesti kole on olla. Hommikul ärkan enne äratust selle peale, et linnud laulavad akna taga rasvapallile kiidulaulu :) Hing lausa kisendab kevade järele! Miks see lumi ometigi ära ei sula??

Kontoriruumide hall värv on ära tüüdanud, tahaks rõõmsaid värvitoone enda ümber. Ma polegi varem märganud kui hall siin kõik on - laeks on hall/hõbedane metall, seinad on helehallid ja mööbel sulandub seintega ühte oma helehalli värvusega. Isegi monitori äär on hõbedane! Hallile saatjaks on musta-hallikirju tehnika ja tumesinise kattega toolid. Tuhm, värvitu, rõõmutu...

Miks ometi on mõnel inimesel nii vali hääl, et kaks tuba edasi toimuv koosolek kostab minuni paremini kui mu enda mõtted? Avatud kontori rõõmud...

Üldiselt olen hetkel natuke mornis meeleolus. Puhkusest toibumise loomulik etapp ilmselt... Tahaks päikse käes oma patareisid laadida!

Elu on imeilus teekond :)

teisipäev, 24. märts 2009

**

Kujutlusvõimega on sellised lood, et see on mul ikka masendavalt tugev ja aktiivne.

Kevadega on aga lood niisugused, et jälle on käes aeg, mil päike peegeldab olenevalt kellaajast ühest või teisest katuseaknast ja selle plekkäärtest mulle kas lagipähe, üle pea otse ekraanile või kõrvale vaadates täpselt silma. Ärge saage valesti aru, ega ma ei kurda. Ongi hea soe jälle vahelduseks :) Ja laualampi pole enam üldse vaja põlema panna, hoiab elektrit kokku ;)

Aga jah, kujutlusvõime võiks küll pausi teha ja mind rahule jätta :P

Another one bites the dust.

Seekord veel läks hoop meist mööda.

laupäev, 21. märts 2009

Puhkus

Ma võin rahuloluga nentida, et praegune puhkus on 100% õnnestunud. Mul oli sujuvalt terve nädal koguaeg laupäeva tunne ja puudus igasugune teadmine, mis päev tegelikult on. Remondi kõrvalt sai veel niisama päriselt ka puhatud.
Neljapäeval käisime neljakesi (mina, Küljeluu, meheraas ja meheraasu õde) Nõmme seiklusrajal seiklemas. Väääga lahe oli! Ja väga raske ka. Ma suutsin ühel platvormil maandudes end mingi kastikese otsa sättida ja minu vasakut kintsu kaunistab tumelilla sinikas :) Ühte teist takistust ületades suutsin kuidagi niimoodi trossi otsas võimelda, et mul on kaenlaalused siniseid laike täis. Väiksematest sinikates kätel ja jalgadel ei hakka üldse rääkimagi. Ma ei tea, kuidas need endale organiseerisin :D Aga lahe oli ja kindlasti soovitan ka teistele! Füüsiliselt oli see minu jaoks raskem kui Otepää rada, oli rohkem võimlemist.
"Tarzaniköie" juures sain jälle istuda ja oma hirmudega tegeleda, õnneks läks siiski vähem aega kui Otepääl :P Nõmme "tarzaniköie" juures on üks positiivne ja üks negatiivne erinevus Otepää omast. Positiivne on see, et köie otsas on jalgade jaoks väike tugi pandud ja lennates ei libisenud ma köie otsast lahti. (Otepääl ei suutnud ma end kinni hoida ja lendasin võrku niimoodi, et rippusin karabiinidega köie küljes ja kätega kaitsesin nägu.) Negatiivne on aga see, et köis on nii pingul, et ei ole võimalik kätega mugavalt ja kõvasti köiest kinni võtta ja karabiinid peab köie külge panema kükakil olles, sest kui maha istuda, siis enam ei ülatu ülevalt trossi küljest lahti võtma ja köie külge panema. Küljeluu näiteks lendas praktiliselt hetk peale istumist platvormilt koos köiega minema - köis tõmbas lihtsalt endaga kaasa.

Meheraasu õde jäi neljanda raja lõpus trossi otsa rippuma, sest ei suutnud "maandumisraja" lõpus võrgust kinni haarata. Mul õnneks oli telefonis seikluspargi number alles ja sain abi kutsuda :D Nagu selgus, siis see olevatki üks koht, kuhu tihtipeale rippuma jäädakse, isegi päästeköis oli seal võrgu juures juba olemas :)
Viies rada oli minu jaoks tõsiselt raske, sest ma olin juba täiesti läbi omadega. Seal oli kolm võimalikku teekonda raja läbimiseks - lühike ja kerge, keskmine ja raske. Ma muidugi mängisin kangelast ja pidin selle keskmise valima, see võttis nii läbi, et jalad ja käed värisesid viimasele platvormile jõudes. Jõudu polnud enam üldse ja see viimane laskumine tõi kergendusest peaaegu pisarad silma. Ammu pole juba nii väsinud olnud... ja läbikülmunud samuti. Aga ma ei kahetse midagi, väga lahe rada oli ja suvel proovib äkki isegi Valgeranna raja ka järgi. Seikluspargi töötaja soovitas ka seda :)

Peale rasket füüsilist tööd võtsime Küljeluuga kahekesi suuna Tallink spa'sse, et valutavaid ja külmetavaid lihaseid kuumas saunas ravida. 2,5 tundi hiljem olime kõik saunad mitu korda läbi lebotanud, mullivannis jäätisekokteili nautinud ja siis veel paaris saunas istunud :) Väga mõnus koht on see, soovitan soojalt :)

Reedel võtsime ette teksa- ja rahakotijahi. Peale tundide pikkust ostlemist oli minu ostukotti oma tee leidnud üks kampsun, kaks komplekti pesu ja must rahakott. Teksapükstega on sama teema, mis alati, ehk siis teema lihtsalt puudub. Ja kui tavaliselt on valik suur, aga ükski püks ei sobi, siis seekord puudus isegi valik! Lausa kummaliselt vähe mudeleid oli Kristiine keskuse poodides müügil. Enamus olid alt kitsenevate säärtega ja väiksed numbrid. Aga mida peab tegema inimene, kes on tsiba ümaram, kellel on natuke ka puusa ja kes eelistab alt natuke laienevaid pükse? Need vähesed alt laienevad mudelid, mida sobivat suurust leidus, olid jällegi nii madala värvliga, et pee-pragu paistis isegi seistes, istumist ei hakanud ma isegi proovima. Masendav. Ma hakkan vist ainult seelikuid kandma, neid on natuke kergem leida. (Ptüi-ptüi-ptüi...)

See nädal on näidanud, et kui vara ärgata, siis jõuab päeva jooksul palju asju tehtud. Ma olen täiesti iseseisvalt ärganud igal hommikul kell üheksa. Sõltumata sellest, mis kell magama sai mindud. Väga kummaline, aga väga tervitatav, sest nii oleme jõudnud esiku remontimisega praktiliselt lõpule ja lisaks on veel hunnikute viisi igasugu asju ära tehtud, mis muidu venima on jäänud. Ma olen küll kange nagu puuhobune ja igasugune liigutamine toob kaasa hunniku valu ja ebamugavust, aga ma ei kahetse midagi :) Väga produktiivne puhkus on olnud :)

Ja ma täiesti siiralt vabandan, kui trükivigu on väga palju. Ma ei viitsi üle lugeda. Ja kuna ma olen see nädal arvutit ikka hämmastavalt vähe kasutanud, siis pole käed trükkimisega enam harjunud ja vead kipuvad sisse tulema. Mõnus :)

Dialoog

K-rauta värviosakonnas:
Mina: Mis värvi sa esikut tahad?
Meheraas: Mul ükskõik, vali midagi. Peaasi et roosa või roheline ei ole.

Arvake ära, mis värvi meie esik sai :D Valitud kollakas-beez muundus seinal sujuvalt beezikas-roosaks :) Mina olen muidugi ülirahul, hästi armas ja soe toon on. Meheraas arvas kah, et käib küll, õnneks pole päris roosa roosa. Pildile väga hästi õiget tooni ei saanud, aga natuke aimu ikka saab:


Nüüd on veel jäänud laminaat ja liistud ja siis ongi remont läbi :)

kolmapäev, 18. märts 2009

Kolmapäev

Puhkus või asi... Tänane päev möödus tõsise töö saatel - kõigepealt väike lihvimine ja siis panime seineksi seina. Koristustööde käigus leidis tõestust fakt, et igasugune tehnika töötab suitsu peal - tolmuimeja lasi sinise suitsu välja ja enam tööle ei hakanud :) Kuna me suure toa vaip oli pehmelt öeldes tolmune, siis kärutasime Rocca'sse uut tolmuimejat ostma. Ühtlasi käisime ka K-Rautast läbi ja ostsime laminaadi ja seinavärvi ära. Ja siis koristasin ja tegin õhtusööki ja koristasin ja koristasin... kuni kella kümneni õhtul. vannituba, esik, köök ja suur tuba said korda, magamistuba ja tagumine tuba jäävad homme hommikuks.
Õnneks toob homne päev endaga kaasa väikse sportliku seiklemise ja seejärel Tallink Spa, muidu ma hakkaks streikima :P Laupäeval paraku tuleb ilmselt värvimisega tegeleda... Selline puhkus väsitab kohe tõsiselt ära.

teisipäev, 17. märts 2009

Puhkus :)


Üks tarkusetera tänase päeva puhul - kui sa oled oma kaela spordikreemiga sisse marineerinud, siis ei ole mõtet (a) sügada kaela ja seejärel sügada silmi ning (b) sügada kaela ning seejärel toetada lõuga nii et käsi puutub ka vastu huuli.

Puhkusega on see point, et puhkamisega veel tegelenud eriti pole. Täna näiteks lihvisin mitu tundi esikuseinu, seejärel fileerisin pooliku lõhe, marineerisin sellest kolmandiku, likvideerisin tolmukihi esikupõrandalt ja pistsin lõhe ahju, et seda hiljem riisi kõrvale pakkuda. Kusjuures ma polnud kunagi varem lõhet fileerinud ega ka küpsetanud. Mõlemad tulid hästi välja, fileerimise juures suutsin ainult ühe korra sõrme lõigata. Ülejäänud lõhe panin sügavkülma ja pistan kunagi tulevikus koos koorekastmega ahju. Tänane oliiviõliga variant oli ka hea, aga mulle tekitab see senimaani väikseid kõõkse. Homme on plaanis teha seda hapukoorekooki, mille retsept viimases Oma Maitses on. (Mitte see, mis nende kodulehel üleval, vaid see, mis kirssidega on.) Meheraas vaatas täna poes suurte silmadega, kui ma kolm poolekilost hapukoort korvi ladusin :D Igapäevaseks söömiseks on seda tõesti tsiba palju :)

Pühapäevane pediküür oli ülimõnus :) Tallad on pehmed ja küüned nunnult roosad. See on ikka mõnus, kui keegi mudib ja maasetab jalgade kallal 70 minutit. Õnn muidugi, et ma talla alt kõdi ei karda :P Kõdikartlikule inimesele see mudimine ilmselt nii mõnus poleks...

Lisan siinkohal tarkuseterale punkti (c) - pole hea idee sügada kaela ja toppida seejärel sõrmi suhu.

Lähipäevil on plaanis üllatuskingitus Küljeluule, Tallink Spa veekeskus, seineksi seina liimimine ja väike ostutuur pealinna poodides. Mingi hetk peaks ilmselt ka puhkamisega tegelema :D Praegu istun veel natuke arvutis ja suundun siis oma norskava elukaaslase kõrvale teda küünarnukiga ribidesse togima :) Elu on ilus :)

esmaspäev, 16. märts 2009

Tehtud.

Otsus on tehtud. Sisetunne võitis. Eks tulevik näitab, kas otsus oli õige või mitte.

pühapäev, 15. märts 2009

Minevik

Lugesin just enda 2005ndal aastal kirjutatud mõtteid. Leidsin arvutist parooliga dokumendi ja suutsin isegi parooli meenutada. Lugesin... ja mõtlesin kurvalt kui palju aega ma oma elus tegelikult raisanud olen. Jah, iga asi on millekski kasulik ja ilma minevikuta poleks ma see, kes ma praegu olen, aga... valus on lugeda, kui loll ma kunagi olnud olen. Kui mõjutatav.

**
Nägin täna Apollos müügis seda raamatut, millest algas minu totaalne muutumine ehk raamatut, mis avas mu silmad ja aitas mul hirmust lahti saada. Mõtlesin selle osta ja ühele kallile sõbrannale kinkida, aga ma kardan, et ta teeks mu'st hakkliha sellise kingituse peale. Sest noh, olgem ausad, kes tahaks saada kingituseks raamatut pealkirjaga "Leia oma õige"? Samas mulle tõi ema selle raamatukogust ja pistis pihku kui kasuliku lugemisvara :) Ja kasu sellest oli - peale selle lugemist ja läbi töötamist võtsin südame saapasäärest välja ja hakkasin elama. Nüüdseks juba ligi 2,5 aastat elan ja õilmitsen :) Leidsin oma õige :)

**
Peaks filmi 5x2 uuesti vaatama. Eelmine kord olin üksi ja õnnetu. Oleks huvitav näha, mismoodi see praegu mõjuks.

Orkuti õnnelause

"Silm silma vastu põhimõte muudab lõpuks kogu maailma pimedaks."

Kaks ilmet


"Listen very carefully, I shall say this only once!"


"Malbe naeratusega näitsik."

laupäev, 14. märts 2009

Jätkuvalt.

Igasugu otsustega on see teema, et mida tähtsam see otsus on, seda rohkem kõhklusi ja hirmusid kallale tuleb. Kes ütles, et elu peab kerge olema, eksole? Hirm teha vale otsus... Kes üldse ütleb, mis on vale ja mis õige? Kui asi tundub minu jaoks õige, siis see ju ongi õige otsus? Jama on siis, kui mõistus ja tunded räägivad erinevat keelt. Ühest küljest... aga teisest küljest... aga samas ikkagi... Ja niimoodi lõpmatuseni. Ma tean, mida ma tahan. Aga ma ei tea, mis oleks tark ja arukas. Kas sisetunne ja sügav sisemine soov on tähtsamad kui kained arutluskäigud? Või mõistus ennekõige ja sisetunne võib end põlema panna?

Aga krt, ma ju niiiii tahan! Miks ei võiks mõistus vahel vait olla?

reede, 13. märts 2009

Meil on üks tore tädi...

Mida teeb üks tädi olukorras, kus tema õepoeg on palunud tal ühe mängu tõmmata, aga mäng raibe tiksub nii aeglaselt, et ei jõua mingi valemiga homme hommikuks kohale?
Elementaarne - see tädi läheb ja ostab poest selle mängu. Sest lubatud ju sai ja kuidas ma nüüd ütlen, et oi näed, ei saanudki. Ehk siis mul on nüüd kotis GTA San Andreas. Ma juba kujutan ette, millise õhinaga Eku mind homme ootab :)

neljapäev, 12. märts 2009

Sendid jooksus :)

Avastasin just, et mu rahakoti senditasku vooder on katki ja mündid on mööda rahakoti voodrit laiali. Ehk siis veel üks asi järgmise nädala ostunimekirja. Õnneks on uut rahakotti kergem valida kui teksapükse. Kuigi ega ma tegelikult ei tea kah, mu praegune rahakott on juba 4-5 aastat vist vastu pidanud ja eelmine oli veelgi staazikam. Praeguse ostsin hetke ajel, kuna tema roosa värv võlus mind ja eelmise kinkis kunagi ammu õeraas. Seega puudub tõsisema valimise kogemus. Samas loogika ütleb, et kuna rahakoti puhul ei mängi rolli see, kui suureks või väikseks see mu tagumiku muudab, siis peaks seda kergem valida olema :D Järgmine nädal siis tuleb topeltjaht :)

kolmapäev, 11. märts 2009

Seitse

Hambaarsti juurest tagasi. Sain teada, et mul on seitse hambaauku. SEITSE!!! Lisaks natuke hambakivi ja siis kõige lõpus tuleb esihammast lihvida ja valgendada. Ma saan varsti VIP-kliendi staatuse seal :D Õnneks arst on hästi sõbralik ja ei puigelnud vastu, kui ma tuimestust nõudsin. Hetkel on pool nägu tuim ja tunne on selline nagu mokk oleks paistes. Süüa on väga naljakas, kui huuli ei tunne :) Aga üks auk sai korda. 27ndal märtsil jälle...

teisipäev, 10. märts 2009

**


Ilusate silmadega kass :)

(Vanatädi tütre kassiga tegemist, ma pole endale veel kolmandat kassi juurde võtnud. Piisab ühest Tartust ja ühest siin kodus :))

Väga lühidalt:

1. No kurat, kaua võib!?! Kui antakse lubadus, et mingit asja tehakse mingiks ajaks, siis seda ka tehakse või antakse teada, et ei jõuta ja öeldakse uus tähtaeg. Kolm korda jutti lubatud tähtajast mitte kinni pidada - ebanormaalne ja ebaviisakas.
2. Pühapäeval lähen elus esimest korda pediküüri, õeraas kinkis jõuludeks kinkekaardi ja see tuleb nüüd enne aegumist ära kasutada. Ootan põnevusega.
3. Järgmine nädal on puhkus.

Rikkalt elame...

Eile käitusime priiskavalt ja tegime ühe katse - palju suudab meie kass krevette süüa. Kuna ta alati ahistab meheraasut, kui see krevette sööb, siis meil tekkis lõpuks huvi, et palju see kass neid üldse süüa jõuaks. Ostsime siis 500gr koti sügavkülmutatud koorimata krevette ja proovisime järgi. Esiteks selgus väga kummaline tõsiasi, et kui krevetid üles sulatada, siis on neid kotis täpselt 300 grammi. Me paraku külmutatud kujul ei kaalunud neid üle, aga igal juhul kummaline tulemus. Teiseks selgus, et ega see 500/300 grammi krevette ongi meie kassi piir. Paar viimast pisikest krevetipoega jäid algul lausa kaussi alles, kass keeras pea ära, kui talle neid pakkusin. Lõpuks ikka pistis need ka nahka, aga ega ta eile rohkem toidukausi poole ei vaadanud :D Magas paar tundi nagu nott ja haises krevettide järgi :P
Ja muideks sellest kolmesajast grammist koorimata krevettidest jäi alles 200 grammi kestasid. Ma pean kunagi kaalumised üle kordama, sest see tundub kuidagi väga kummaline, et kõigepealt saab sulatamise teel viiesajast grammist kolmsada grammi ja lõpuks on sellest reaalselt krevetiliha ainult sada grammi.

Aga jah... majanduslangus või asi, eksole :P

esmaspäev, 9. märts 2009

??

Mnjah, mul on vist salajane austaja tekkinud. Hommikul avastasin siit laualt suure kommikarbi ja minu poikad ei võta selle kinkimist omaks. Tööandja poolt see ka pole. Kellelt siis? Ühtegi silti juures polnud ja keegi pole kirjutanud/helistanud, et endast märku anda. Müstika. Aga vahelduseks ka meeldiv müstika :)

Täna

Ma oled seda varem korduvalt öelnud ja ütlen veel kord - Taroti horoskoop on vahel vastikult täpne ja teemasse. Viimasel ajal pole ma seda eriti palju jälginud, täna jäi pealkiri silma ja viskasin pilgu peale.
**********
You might breathe a soft sigh of relief as the Moon leaves your sign today, entering your 2nd House of Self Worth. Although you won't likely feel as vulnerable now as you have for the past couple of days, it's still hard to take what you've started and move it into the next phase. For example, giving structure to a new idea is more useful than coming up with a completely different approach. You've already taken your first step. Now take as many as you need to until you find your own rhythm.
**********

Aga mida teha siis, kui kõigest on kõrini ja sammumise asemel tahaks selili maha visata ja surnut mängida?

pühapäev, 8. märts 2009

Nii hea


Kaua ma ikka käin CV blogis istumas ja seda lugu kuulamas, panen ta siis juba enda blogisse ka üles, et saaksin soovi korral siit otse kuulata :) Ideaalne lugu pühapäeva hommikusse ja tegelikult ükskõik mis päeva millisesse ossa :) Aitäh, CV :)

laupäev, 7. märts 2009

Ilus lugu


Käisin õeraasu pool ja see lugu jäi mind kummitama: Jaan Tätte - Ta tuleb.
Ma tean ta tuleb ja juba on teel. Ta jaoks on olemas päev minu sees...

Võtke, kuidas tahate. Lugege siit välja midaiganes. Mul ükskõik. Ma ei jõua koguaeg vabandada ja põhjendada. Need laulusõnad lihtsalt on ilusad ja said tänu õeraasu jutule minu jaoks oma tähenduse. Midagi ilusat...

This too will pass?


Kaks klõmakat konjakit ja peavalu koos meeletu külmatundega oligi kadunud :) Pean ikka endale koju ka konjaki ostma, niisama see eriti juua ei kõlba, aga sooja saab nahavahele. Õhtul tuli uni ka kiirelt ja põõnutasin ühe jutiga hommikuni välja. Isegi jaburad unenäod ei seganud, nendega olen juba harjunud. Kuskilt otsast peab see ju tunda andma, et juba kolmas kuu jutti on päevad täidetud pideva pinge ja ootusärevusega - kas, kes, millal... Selguse ja kindluse puudumine tapab, tõsiselt kohe. Eile tegi veel meie sekretär mulle "mõnusat" närvikõdi ja mul sai mõõt nii täis, et lausa pisarad tulid silma. Tunne oli täpselt selline, et kõik, mulle aitab, mina enam ei taha. Ei jõua lihtsalt. Praegu on natuke kergem, aga jätkuvalt - ma ei taha enam. Tahan selgust ja kindlust. Hetkel pole kumbagi ja mul on sellest nii kõrini. Ma olen väsinud. Ja ma ei tea enam, kust uut energiat leida.
Aga mis seal ikka, elame üle. Mis ei tapa, see teeb tugevaks. Loodetavasti.

reede, 6. märts 2009

**


Ma kirjutasin just musta ja väsinud postituse siia ja hetk enne publish nupu vajutamist maandus mu tööpostkastis järgmine kiri:

*********
Ilusat naistepäeva!

Saare meespere nimel,
xxx

*********

Ja olemine muutus kohe palju helgemaks :) Töö pakub siiski ka ilusaid hetki ja las see jääbki siia seda nädalat lõpetama. Mustadel teemadel ei saa nagunii keegi aidata.

Uuesti olen levis esmaspäeval. Vahepeal üritan end arvutist eemal hoida ja mõtlemisega mitte tegeleda.

Plaanimajandus

Lähiaja plaanid on sellised, et täna õhtul rongiga Tartusse, homme vanatädi sünnipäevale, pühapäeval metsa närve rahustama ja esmaspäeval tagasi tööle väheseid taastunud närvirakke uue hooga hävitama.

Kui keegi tahab, siis ma võin talle oma elu maha ärida ja vaikselt kuskil nurgas edasi vegeteerida. Pinget hakkab juba tsiba paljuks minema.

Väikse ääremärkusena nendin seda, et natuke jama on, kui sõbrapäeval on ema sünnipäeva ja naistepäeval on vanatädi sünnipäev. Sest kui need mõlemad päevad satuvad nädalavahetusele (nagu see aasta), siis naistepäevaks ja sõbrapäevaks ei saa ma koos oma mehega midagi organiseerida - ma olen Tartus sünnipäevitamas. Aga ega ma ei kurda, jaanipäev ja jõulud oleks palju hullem variant :P

Mnjah...

Orkuti tänane eilne õnnelause: Kutt, kes sinu tulevikku ennustab, abiellub täna. Soovi talle õnne!

Tahab keegi midagi üles tunnistada? Aga noh, igal juhul palju õnne, kes iganes sa ka poleks. Keegi ikka abiellub täna ju...

/Edit kell 9:08 --> See oli siiski eilne õnnelause, orkut näitab ilmselt päeva esimesel logimisel eilse lauset ja sünnipäevalisi. Käisin just uuesti orkutis ja nüüd on uus ja huvitav lause:
"Muutume selleks, mida mõtleme (palun ära mõtle, et oled superkangelane ja ära proovi lennata)"

neljapäev, 5. märts 2009

Õige vs vale?

Kes ütleb, mis on õige otsus? Kes näitab näpuga, et vot tee nii, just nii on õige ja kõige parem? Hirm vale otsuse tegemise ees on meeletu. Süda versus mõistus. Kumb jääb peale? Ma ei tea. Ma lihtsalt ei tea. Õnneks on mul mõtlemiseks aega. Iseasi, kas mu närvid sellele pingele vastu peavad.
Kui palju kordi olen ma seda oma peas läbi mänginud ja kasu ei miskit. Ikka halvab hirm mõtlemise ja kõhus oleks nagu suur kivi sisikonna asemel. Ma ei tea, mis tuleb. Paraku ei saa keegi teine minu eest otsuseid teha. Oma tuba, oma luba... ehk siis minu elu, minu otsused. Paraku. Oh, kuidas ma tahaks, et keegi ütleks praegu, mis on õige otsus! Keegi tulevikku oskab ennustada?

Päeva õppetund

Be careful what you wish for, it might come true. And then you're fucked.

kolmapäev, 4. märts 2009

Huvitav, miks ei mürista?

Hetkel võib mind leida laua tagant istumas näost lapilisena, kõrvust ja ninast auru välja tulemas. Ma olen nii vihane, et lausa värisen. Kuidas saab üks täiskasvanud inimene käituda nii kuradi lapsikult?!?! Ma lihtsalt ei saa sellisest käitumisest aru. Ma saan kirja teel küsimuse, vastan sellele viisakalt ja põhjalikult ning tund aega hiljem tuleb kolmandalt inimeselt kiri, millest on näha, et minu vastust pole üldse loetud. Saadan oma vastuse uuesti ja selle peale maandub minu postkastis kiri, mille esimene lause on selline: "Palun lõpetame lasteaia mängimise." Sellele järgneb hunnik täiesti jaburaid väiteid ja küsimusi, millele vastamine esiteks ei ole minu pädevuses ja teiseks näitavad selgelt, et inimene ei ole teemasse üldse süvenenud ja ainult lahmib. Ega ma ka alla ei jäänud, vastasin viisakalt, et palun lõpetada minu ründamine. Eks näeb, kui suure pauguga nüüd see asi lõhki lendab. Ma ei lase ennast lõpmatuseni niimoodi rünnata.

Tahes-tahtmata kerkib huulile küsimus - Jumal, sa näed ja ei mürista?

Ma nüüd kuulan natuke aega repeati peal rahustavat lugu, mille autori ja pealkirja olen suutnud unustada, aga mille sisu on selline, et päikesepaisteline päev on siin, et jääda... (Kui keegi autorit ja pealkirja teab, siis andku lahkelt teada.)

teisipäev, 3. märts 2009

Kes keeras kella?

Ma tegin hommik otsa usinalt tööd, lõpetasin mitu vana asja ära ja olin üldse maru produktiivne. Hetk tagasi ringutasin ja mõtlesin, et peaks lõunale vist ka minema ja vaatasin kella - kell näitas 9:58. Ma kontrollisin mobiili ja lauatelefoni kella ka, et äkki on poikad arvutikella paigast keeranud. Ikka oli kell 9:58. Mul on nüüd tõsiselt selline tunne nagu oleksin mingisse ajanihkesse sattunud - ma olen kaks tundi tööl olnud, aga justkui 4-5 tundi kõvasti tööd teinud. Nüüd on nii naljakas olla, tunnetuslik ja tegelik kell ei klapi omavahel, ajataju on täiesti katki. Justkui keegi oleks kella keeranud ja unustanud mulle seda öelda.

esmaspäev, 2. märts 2009

Krdi ahvid!

Installisin mina just suure hurraaga mängu The Longest Journey 2 ja asusin õhinal mängima. Esimene osa oli nii hea, et lausa kibelesin teist ka proovima. Viis minutit hiljem tuli meheraas teisest toast vaatama, mida ma ropendan. Kuradi ahvid on selle mängu esiteks vastikult 3D'ks keeranud ja teiseks on liikumine viidud hiirelt üle klaviatuurile!! Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et ma üritasin tubli 10 minutit seal ühte tuba üle vaadata, kusjuures hiir käitus täiesti arusaamatult ja ma ei saanud ise soovitud asjale hiirega osutada vaid pidin mingi sinise riba selle eseme peale suunama. Kusjuures see sinine riba töötas ka ainult mingi teatud nurga alt ehk siis ma üritasin korraga fookust ühele esemele viia ja kaameranurka muuta. Ja options'ite alt ei lasknud mul liikumisklahvideks nooleklahve seadistada!!! Kümne minuti möödudes oli mul süda täiesti kohutavalt paha ja roppuste nädalakvoot oli kahekordselt ületatud. Uninstall.

Esimene osa oli ka 3D või kuidas iganes seda seal täpselt nimetati, aga see 3D ei tähendanud seda, et pilt kõigub ja liigub liikumisega kaasa. Seal oli taust staatiline ja tegelane liikus servast servani ja siis tuli uus pilt ette. Normaalne ja inimlik. Aga see uus muudab ju merehaigeks oma kõikumisega. Ma vihkan selliseid mänge! Kohe tõsiselt. See kõikumine ajab mul südame nii pahaks, et lausa uskumatu. Ma olen praegu nii pettunud. Tänu "merehaigusele" eelistan ma mängida n-ö point-and-click mänge, need ei aja südant läikima. Ja nüüd võeti üks tore mäng ja keerati sinnasamusesse. Tõprad.

pühapäev, 1. märts 2009

Vot selline peab üks talv olema!


Maarjamõisa polikliiniku park


Majaomanike rõõmud :) Lahe oli vaadata, kuidas väiksematel tänavatel oli üks omanik kõnnitee puhtaks rookinud ja kuidas see kõnnitee algas ja lõppes suures lumekuhjas, sest kumbki naaber polnud terve talve jooksul lumelabidat puutunud. See 35-minutiline lumesopas kõndimine Maarjamõisa haigla juurest õeraasu poole oli tõeline trenn, pärast oli ikka keel vesti peal :D


Mõista-mõista, mis buss siit peatusest läbi võiks sõita :)


Sademete hulga mõõtmise post?