esmaspäev, 29. juuni 2009

Päeva tsitaat - kohalik "itimees" särab

"Midagi uriseb serverikapis, andsin rusikaga - ei aidanud. Mis teeme?"

reede, 26. juuni 2009

Kohvi...

Mina, inimene, kes pole alates kaheksandast klassist kordagi kohvi joonud, ostsin täna esimest korda elus kohvi. Kuna energiajooki ma juua ei saa, aga väsimus oli selline, et silm ei seisnud enam lahti, siis tuli pöörduda äärmuslike meetmete poole. Maitses sama jälgilt nagu ma mäletasin, aga mõjus - suur uni läks minema ja nüüd suudan isegi tööd teha. Loodan, et see jääb viimaseks korraks, kui ma seda vastikut jooki jooma pean. Kuigi madala vererõhuga on see probleem, et kuidagi tuleb see ju vahel sügavustest tagasi normaalsele tasemele meelitada...

(Ja palun kohvi-joojatel siinkohal oma kiidulaulud enda teada hoida, ühele maitseb üks, teisele teine ja maitse üle teadagi ei vaielda. Minu jaoks on kohvi maitse vastik. Kui sulle on see võrdne jumalate nektariga, siis on ju tore, aga minu maitsemeelt see ei puuduta. Tänan tähelepanu eest.)

neljapäev, 25. juuni 2009

Saladustest


Saladustega on see asi, et alguses tahaks kõigile rääkida ja mingi aja pärast tahaks ainult enda teada hoida. Naljakas.

Samas tänane päev näitas, et kui ühele räägid, siis varsti teavad seda kõik. Välja arvatud need kõige tähtsamad, kes tegelikult peaksid seda esimesena teadma. Ma sain täna ühest kihlusest teada... tüdruk rääkis sõbrannale, sõbranna rääkis teisele sõbrannale, teine sõbranna rääkis oma emale ja teise sõbranna ema rääkis minule. Vanemad aga veel ei teagi.

Ja lõbus on, kuidas leidub uudiseid, mille peale mehed kõigepealt "terviseks" joovad ja siis "lohutuseks." Asi seegi, et esimesed tiirud läksid õnnitlemise peale.

Saladustega on see asi ka, et mingi hetk kaotab iga saladus sinu jaoks oma uudsuse ja see muutub sinu jaoks tavaliseks teadmiseks. Tavalised teadmised aga kipuvad palju kergemini kaudsete märkuste kaudu välja lipsama. Ja alles peale välja ütlemist tuleb sulle meelde, et see oli tegelikult saladus. Vahel õnnestub oma märkus välja vabandada ja saladus jääb kaitstuks, vahel see paraku ei õnnestu. Harjutamise küsimus?

Võõraid saladusi teades on päris huvitav ümbitsevat maailma jälgida. Kes kuidas reageerib? Kust ja millal need ringiga uuesti minu juurde jõuavad? Ja kui sa tead saladust, mida inimene ei tea, et sa juba tead, siis on huvitav jälgida, millal ja mismoodi lõpuks ka sinule seda päriselt räägitakse. Kui üldse räägitakse... Sest mõned saladused jäävadki vaid saladusteks.

Pildid

Kes kohalviibinutest jaaniku pilte tahab näha (just võistluse osa), siis andke märku. Ma paraku olen kõik elaki naisteka kirjad ära kustutanud ja nii polegi ühtegi meiliaadressi, kuhu linki saata. Pildid just midagi erilist pole, ma veel nii koba piltnik, et liikumise pildid väga teravad ja selged ei tule. Aga miskit ikka on näha, nii et kel huvi, see võtku ühendust, saadan lingi :) Mind leiab kas kommentaariumist, elaki naisteka listis olnud aadressilt või siis ka mutt.mutiste@gmail.com. Ja noh... alati võib ka oma pilte jagada... ma seni pole ühegi jaaniku pilte näinud :D

kolmapäev, 24. juuni 2009

Jaanik lühidalt pildis ja sõnas

Kõigepealt oli imeilus ilm :)
Welcome to Estonia - Midsummer Day

Siis pandi grill küdema ja liha küpsema:
Welcome to Estonia - Midsummer Day

Siis lasti püromaanid õuele lahti ja pandi jaanituli hakkama:
Welcome to Estonia - Midsummer Day

Vahepeal oli ohtralt tantsu, tralli ja tagaajamist ehk siis palju lõbusat ajaviitmist.
Ja siis tuli hommik:


Lühidalt: oli väga lõbus jaan :) Süüa-juua sai rohkem, kui kehakaalule kasulik oleks :P Nalja sai, päikest sai ja hästi palju sääski sai ka. Haruldane jaan - mitte tilkagi vihma. Isegi mitte pilve, kust oleks võinud vihma tulla. Fantastiline :)
Nüüd aga olen nii surmväsinud, et ainult tahtejõu najal ootan, millal saiamasin oma töö lõpetab, et mees saaks õhtust süüa. Minul pole veel hommikusöögist kõht tühjaks läinud :D Varsti lähen magama ära, nii et tänane jääbki ühe söögikorraga päevaks. Kui mitte neid maitsvaid mureleid arvestada, mis ma tund tagasi pintslisse pistsin... :) Aga kes neid mureleid ikka arvestab, eksole?

teisipäev, 23. juuni 2009

Ilusa elu terviseks :)


Ilusate ilmade ja muude asjaolude tõttu on juhtunudki see, et blogisse jõuab aina vähem juttu. Häbi ju on, aga parandada ka väga ei viitsi. Tööl pole aega, kodus arvutis tavaliselt ei istu ja nii ei kirjutagi. Laupäeval oli leviauk seetõttu, et käisime Anne ja Kristo pulmas. Pulm ise toimus Vihula mõisas ja oli fantastiliselt ilus! Nii mõis kui ka pulm :) Me muidugi suutsime sujuvalt hilineda ja jõudsime kohale alles tseremoonia lõpus ja saime ilusasti otse lillede üleandmisele minna :D Mulle tundub, et järgmisse pulma, kuhu meid kutsutakse, ei jõua me vist üldse kohale :D Senine praktika on näidanud, et igasse järgmisse pulma hilineme me aina rohkem. Täiesti kohutav! Aga pruutpaar andis andeks ja lubas armulikult pulma edasi jääda :) Ei ole vist kellelegi uudiseks, et pruut oli imeilus ja säras terve õhtu nagu kõige kallim kalliskivi. Pruudid lihtsalt on alati ilusad. Ja nii ilus oli vaadata õnnelike ja armunud inimesi, ausalt :) Väga meeldiv viis, kuidas üks laupäev ära sisustada :) Loodetavasti saab millalgi ka pilte näha ja näidata :)

Hilinemisest rääkides, siis eile suutsime tööle 30 minutit hiljaks jääda. Meheraasu telefon nimelt läks omadega segi ja hakkas meid äratama kell 7:55, olgugi, et äratuse kellaaeg oli 7:00. Saime teha elu kiiremaid liigutusi ja kell 8:03 istusime juba autos ja sõitsime tööle :D See on vähemalt minul isiklik rekord, nii kiiresti pole ma veel kunagi hommikul valmis saanud...
Tööpäev ise oli mõnus, tööd küll oli, aga koguaeg oli selline leebelt lõbus meeleolu, sest 14:00 tundus nii lähedal koguaeg :) Osa tööpäevast läks muidugi ka selle alla, et panime paika ja broneerisime järjekordse Tsikkide ürituse toimumiskoha :) 27-28 olen jälle levist väljas, kuna siis lähme me neljakesi Setomaaga tutvuma ja suve nautima. Sõprust tuleb ju toita, ega see niisama lihtsalt tugevana püsi...

Ja et postitus ikka hästi sigrimigri oleks, siis kilkan siinkohal suurest rõõmust, et eile saime selle suve esimesed maasikad - metsmaasikad! Käisime siin kohaliku võsa vahel jalutamas ja äkitselt märkasin mättal midagi kahtlaselt punast. Lähemal vaatlusel selgus, et ongi tumepunased ja küpsed metsmaasikad. Niiiiii maitsvad olid :) Ja reedel on lootust päris aiamaasikaid saada, ema rääkis, et tal juba vaikselt valmivad need magusad marjad!


Ning mul hakkas "aiamaal" esimene tomat õitsema! Ei jõua ära oodata, millal tomatid külge tulevad ja valmis saavad. Mõelge kui mõnus oleks omaenda rõdult laupäeva hommikul saia peale tomateid noppida :)
Ning herned hakkasid teist korda õitsema, ühe saagi juba sain ja nüüd tõotab tulla uus laar maitsvaid herneid! Maasikad on ka juba päris suureks kasvanud, mine tea, äkki isegi jõuavad mõne marja ka see suvi meile anda...

Aiamaa näeb päris edev välja, kaspole :)

Nüüd aga lähen arvuti juurest eemale ja naudin ilusat päikselist ilma natuke. Millalgi pakime oma kodinad kokku ja võtame suuna Tiduvere peale, et jaanipäeva pidama minna. Nautige ka siis teie ilusat ilma ja veetke lõbusad jaanid :)

reede, 19. juuni 2009

Reklaamipaus: "roheline" hambapasta

Kusjuures väikese reklaamipausina võin ma soojalt soovitada tundlike hammaste pesemiseks Lavera hambapastat Basis. Ma olen varem pikalt pesnud Sensodyne'iga ja korra proovisin ka Paradontax'it, aga kasu ei miskit, hambad olid ikka liiga külma ja kuuma suhtes tundlikud. Aga kui viimane kord Selveris uut hambapastat ostmas olin, siis oli seal soodushinnaga ja rohelise märgiga müügil see Lavera hambapasta. Ja kuna see oli soodsam, kui Sensodyne ja lisaks polnud ma kunagi n-ö rohelist hambapastat proovinud, siis lendaski see tuub korvi. Ja ausalt, üldse ei kahetse. Esiteks pole sellel seda vastikut maitset, mis Sensodyne'l, teiseks pole see üleüldse sellise tugeva "suud värskendava" ja keelt kipitama paneva piparmündi vms maitsega ja kolmandaks - see tõesti mõjub! Mu hambad ei ole enam tundlikud :)
Ja kuna head asja on patt ainult enda teada hoida, siis mõtlesingi, et reklaamin teistele ka. Et äkki on veel kellelgi sellest kasu... Proovida ju võib, vähemalt Järve Selveris oli see hinnalt odavam kui teised tundlike hammaste pastad. Lisaks sai Lavera Looduspere.ee andmetel 2008. aastal Euroopa parima rohelise kosmeetikabrändi tiitli. Päris hea avastus :)

Ümber nurga

Vahel on liiga paljude asjade teadmine nuhtluseks. Ikka leidub momente, kus tuleb suu kinni hoida, kuigi tahaks karjuda stiilis "I know what you did last summer!" Kõige raskem ongi just see hea näo tegemine, kuigi sa tead, mis tegelikult toimub, mis on asjade taga ja miks miski läheb nii nagu ta läheb. Tihti ju inimene ise ei tea, et ma tean, või siis ei tea ta isegi seda, et on miskit teada. Aga oi kuidas tahaks vahel tähtedest ja kuust rääkimise asemel otse öelda, mis ma asjast arvan. Sõltumata sellest, kes solvub või vihaseks saab.
Aga ei saaaaaaa. Ei saa, ei saa, ei saa. Ja see on nii raske, nii kuradi raske. Ainus, mis ma teha saan, on siin niimoodi ümber nurga hämada, et pinge endast välja saada ilma liiga palju rääkimata. Sest need, kes teavad, et ma tean, saavad nagunii aru ka sellisest hämast. Aga need, kes ei tea, need kehitavad õlgu ja nendivad, et Mutt ajab järjekordselt lolli pläma suust välja. Lambad terved ja hundid söönud. Mitte et ma siinkohal kedagi lambaga võrdleks, eksole. Lambad on tegelikult üsnagi targad loomad.

neljapäev, 18. juuni 2009

Tagantjärgi

Eile oli ülimalt lahe õhtu - sõbrannal on laupäeval pulmad ja me siis korraldasime talle eile tüdrukuteõhtu. Sain ühe ajal magama ja nüüd tiksun krõllis silmadega arvuti taga. Eile sai meisterdada ja joosta ja pildistada ja laulda ja süüa ja 24ndalt korruselt õhupalle lendu lasta ja... üldse palju lõbusaid asju sai :) Üritus oli igati õnnestunud, eriti see osa, et pruut isegi mitte ei aimanud, et me talle miskit korraldame. Tema üllatust oli nii hea vaadata :)
Nii et kui keegi eile nägi linna peal roosa printsessiseelikuga Miss Parim Pruuti koos kamba Pruudi Sõbrannadega ringi silkamas, siis need olime meie :) Ilusasti missilintidega märgistatud. Väga lahe õhtu oli :) Pilti on ka lootust millalgi saada, fotokaid oli mitu ja tegime isegi spetsiaalse fotosessiooni roheluses.

Üleeile olin aga levist väljas selle pärast, et meheraasu õde lõpetas ülikooli ja me võtsime vaba päeva, et aktusele minna ja pärast teha pisike pidulik istumine Paadis. Väga 5+ koht, soovitan soojalt. Sisekujundus on ilus, vaade on imeline, teenindus on hea ja sõbralik ning söögid on väga maitsvad. Pärast tuli meheraasu perekond meile ka natukeseks külla, meheraas tegi isale ja õe peikale piljardis pähe ja mina samal ajal näitasin meie elamist tema emale ja õele. Jäid rahule :P

Täna ja homme ei tee ma peale tööd mitte midagi, üritan vara magama minna ja ilusasti äratuseni välja magada. Laupäeval tuleb ju pulmas värske välja näha ja aktiivselt kaasa teha, pruut andis karmi käsu kätte :P Nii et tuleb end laupäevaks hoida :)

kolmapäev, 17. juuni 2009

Selline kass siis...

Meil on muideks väga ebaviisakas kass. Eile käisid meheraasu vanemad ja õde koos oma kutiga meil külas ja kass keeras end täiesti ükskõikselt keset suurt tuba pikali maha ja tegi endale pediküüri. Aeglaselt ja hoolikalt, käpp käpa järel, küüshaaval muudkui venitas ja nagistas seal keset põrandat. Külalistest ei teinud üldse välja. Äiapapa üritas kassi tähelepanu võita ja togis teda varbaga, aga kass ei katkestanud sekundikski oma tegevust. Kas sellist kassi me tahtsimegi? :D

Päeva avastus

Õnneks on ikka väga vähe vaja - isegi mitte nelja sentimeetrit, piisab 3,8'stki :D

Eks igaüks mõtleb ikka oma rikutuse tasemel...

esmaspäev, 15. juuni 2009

Mnjah.

Peale puhkust esimene päev tööl. Pikka juttu täna ei tule. Külm on, uni on ja külm on. Tahaks kodus puhata ja mängida hoopis... Ja see oli minu selle aasta viimane puhkus! :( Kurb...

pühapäev, 14. juuni 2009

Tuus

Kass on terve päeva erinevates kohtades mõnuga põõnanud, viimati leidsime ta aga hoopis suure toa diivanilt õhtust näopesu tegemast :) Jajaa, eriti tuusad kassid pesevad end niimoodi:

Pühapäev

Kaotasin kihlveo ja pean nüüd mehele õhtuks lihapirukaid küpsetama. No kust pidin mina teadma, et see kolmas Terminaator nii paganama värske on! Ma pakkusin, et see on vähemalt 10 aastat vana. Selgus, et ei ole. Nüüd pean pirukaid tegema hakkama, ikaldus :P

Kui veel natuke vinguda, siis selle üle, et vererõhk on mind maha jätnud ja sooja suve otsima läinud. Pilt ähvardab iga kord eest kaduda, kui natuke tormakamalt püsti tõusen. Ei ole üldiselt mõnus.

Aga omas kodus on väga mõnus olla, nii igatsesin selle järele. Christopher ainult pole nii õnnelik, käis eile õhtu otsa ringi ja otsis Joosepit taga. Tänaseks on õnneks omas vanas elemendis tagasi ehk siis äratas mind hommikul pugemisega üles ja nüüd magab päeva maha, et õhtul jälle meid ahistama hakata. Hea on, kui kass on jälle kodus :)

Ema rääkis ühe lõbusa loo Christopheri kohta. Vanematel on vanni asemel selline kõrgemate servadega duššinurga alus koos kardinaga. Üks õhtu ema otsis kassi taga ja avastas ta lõpuks sealt duššinurgast magamast, mõnusalt keras. Paar päeva hiljem pani ema pesumasina tööle ja läks kööki süüa tegema. Ühel hetkel hakkas vannitoas hull kraapimine ja mürgel pihta, nagu keegi lammutaks vanni laiali. Esikusse jõudes vaatas emal vastu märg ja tsiba vahune Christopher, kes oli märkamatult jälle duššinurka magama läinud ja kuna pesumasina väljavooluvoolik läheb meil otse sinna vannikesse, siis sai Christopher masina esimese loputusvee endale kaela :D Ma ei pea vist mainima, et ta ei olnud väga õnnelik, kui ema ta uuesti vanni surus ja puhta veega üle loputas... Aga ega ta sellest õppinud, ka mina avastasin ta sealt mõnusalt magamast. Ema aga kontrollis järgmisel korral masinat tööle pannes duššinurga üle ja pani vannitoa ukse kinni :D Mine sa lolli kassi tea :P

reede, 12. juuni 2009

Reedene jauramine

Ma ei tea, mis siin Tartus mulle mõjub, aga viimasel kahel ööl on unenäod küll täiesti uue jaburuse taseme avastanud. Ja need unenäod jäävad mind kummitama, sest neil on oma iva sees. Jabur, aga täiesti olemas. Need emotsioonid, need mõtted... need on nii reaalsed, et ma mitte ei näinud unes nende tundmist vaid ma ka reaalselt tundsin neid. Igatsus ja kurbus ei ole toredad asjad, mida ärgates tunda... Ja süümepiinad... Mulle üldiselt ei meeldi reaalseid inimesi unes näha, see häirib mind. Eriti kui unes nähtud asjad on osaliselt päriselt olemas ja osaliselt käib tegevus hoopis teises maailmas. Loodan, et täna öösel parem uni on, selliste kummaliste unenägude nägemine ei lase rahulikult magada.

Aga nüüd panen ma end kibekiirelt riidesse ja kiman bussile, et Tsikkidega BigBen'i lõunale jõuda.

Ahjaa, muideks, ma siin ükskord kurtsin, et krt, liigutan rohkem ja söön vähem, aga kaal ikka ei lange ja krt nüüd on kõht ka ette tulnud. Eile avastasin, et mhm, mitte kõht pole ette tulnud vaid puusadelt on rasvapolster õhemaks läinud ja kõht pole veel järgi jõudnud :D Püksisääred lohisevad mööda maad järgi ja püksirihm läheb julgelt poolteist auku edasi. Päris lahe avastus :) Mitte nii lahe on see, et püksid on täiega kottis jalas... mine veel kaalunumbri tipus olles uusi pükse ostma :P

Aga jah, nüüd kaon. Muidu pean taksoga linna kimama, et õigeks ajaks jõuda.

neljapäev, 11. juuni 2009

Blogilistist

Vahel ikka juhtub, et leian mõne blogi, mis on hästi huvitav ja leiab oma koha mu blogilistis. Tihti seda ei juhtu, aga no vahel ikka. Mind lihtsalt ei huvita mulle võõraste inimeste elu nii väga, et lugeda postitusi teemal Eile-käisin-poes-ja-ostsin-vorsti. Ega ma otsi kah spetsiaalselt, et uusi blogisid enda jaoks avastada, seega ei saagi neid mulle tihti silma jääda. Ja kui miskit juhtub harva, siis on selle võrra rohkem kahju, kui kunagi leitud blogi äkitselt kirjutamise lõpetab või hoopis sisu muudab. Ega ma blogijale märkust tegema ei lähe, inimene ise teab, kas ja mida oma blogisse kirjutab. Ma saaks küll tigedaks, kui keegi tuleks ja teataks, et kle, mis sa, loll, sellest kirjutad, kirjuta hoopis nondest asjadest. Aga eks kurb on sellegipoolest... Ma loodan, et mina selliselt ei muutu, ausalt. Sest ma tean, kui masendav on kunagi nii huvitava blogi puhul uued postitused lihtsalt kiirelt läbi kerida, ilma lugemata, ja näha, et eih, ei miskit uut ja huvitavat. Aga noh, mul on nende teiste asjade jaoks teised kohad, kuhu neid kirjutada. Igale oma.

kolmapäev, 10. juuni 2009

Are you the exception...or the rule?

Vaatasin just filmi He's just not that into you. Väga hea film. Tuletas meelde kogu seda sõnnikut, mis me Mädzuga oleme lauta visanud. If we only knew... Eks ta enamasti ongi täpselt nii lihtne - kui kutt sind tahab, siis ta teeb kõik, et sind saada. Kui ei taha, siis... nojah, siis ta ei taha ja pole mõtet igasugu "märke" ette kujutada. Kui mitu korda me selle orki oleme kukkunud?

Soovitan soojalt, aga ärge pärast mind süüdistage, kui see teile ei meeldi.

teisipäev, 9. juuni 2009

Puhkus pildis

Pikka juttu ei hakka kirjutama, uputan teid parem piltidega üle :)
Kokku sõitsime ligi 1000 kilomeetrit. Oleks ilmselt palju suurem number tulnud, kui vaid ilm poleks nii peeti keeranud. Tegime praktiliselt tervele mandri-Eestile ringi peale - Tutermaa, Käsmu, Lääne-Virumaa väiksemad kohad, Rakvere, Narva, Jõhvi, Tartu, Taagepera, Pärnu, Tutermaa.

Esimesed kaadrid maja ees:


Võtsime suuna Käsmule, aga teele jäi veel ka Kolga mõis koos paljude kõrvalhoonetega. Enamus neist on siiski praktiliselt lagunenud ja mõis ise ei näe ka kuigi värske välja:


Kohalikud teavad - tänavu kala pole:


Oja voolas küll kümme meetrit eemal, aga koprad langetasid puid sellegipoolest väga usinalt:


Käsmus leidsime ka meremuuseumi üles:


Igasugu huvitavaid asju oli seal, oleks hea meelega täpsemalt uurinud, aga polnud kedagi, kellelt küsida:


Ohtralt rändrahne nägime ka. Käsmu pidavat olema Euroopa rändrahnude rikkaim koht (pindala ja kivade suhtearvult siis):


Edasi viis tee Altja kalurikülla, kus panin oma soovi ka Õnnekivi kuhilasse, loodame, et läheb täide :)


Edasi jäi meie teele Sagadi mõis, mis oli kõigist nähtud mõisatest minu arvates kõige ilusam:
Welcome to Estonia - Sagadi manor

Mõisa ümbruses oli palju väga kummalisi kujukesi ja monumente, näiteks selline mehike vahtis taevasse:
Welcome to Estonia - statue near Sagadi manor

Reisi esimest kassi nägin ka Sagadil, pesi teine end väga rahulikult seina ääres, meist ei teinud väljagi:


Selline kujuke oli ka mõisa juures:


Vaieldamatult kummalisim kuju, sellel oli peale rindade ja kõhu veel ka tagumik, siin pildil see paraku ei paista:


Kas teie teate, kuidas teha vahet kuusel ja nulul? Meie nüüd teame:


Järgmiseks jõudsime Palmse mõisasse, selle ümber käisid kõvad ehitustööd, tehti maastiku ilusamaks ja remonditi ka mõisahoonet natuke:
Welcome to Estonia - Palmse manor

Ka Palmse mõisa ümber on ohtralt kõrvalhooneid, enamus neist on ka täiesti terved ja kasutuses. Näiteks selline hoone, ilmselt kasvuhoone või n-ö palmimaja:
Welcome to Estonia - Greenhouse in Palmse manor

Kohustulik klõps Lääne-Virumaal:


Vahepeal leidsime juhuslikult ka Lasila mõisa üles, praegu tegutseb seal hoopis kohalik kool:
Welcome to Estonia - Lasila manor

Käisime ka Vao tornlinnust kiikamas:
Welcome to Estonia - Vao castle

See on nii hästi säilinud, et isegi kunagine WC on täiesti terve :)


Vao linnusega samas kandis on ka Kiltsi mõis, mis oli tervenisti tellingutega kaetud ja seal käis usin remonditöö:
Welcome to Estonia - Kiltsi manor

Kiltsi mõisahoone kõrvaltiib:
Welcome to Estonia - Kiltsi manor

Ja siis läksime ööseks Rakverre, kus käisime õhtul veel Rakvere linnust vaatamas ja pilti tegemas, juhuks kui järgmine päev peaks sadama:


Öösel olime sellises kohas:


Ja järgmine päev läksime siis pikemalt linnusesse uitama. Käisin sikutasin tarvast sabast, õnneks jalaga ei saanud :P


Linnuses piilusin tähtsatesse raamatutesse:


Ahistasin kohalikke loomi, paraku temaga koos pildile ei õnnestunud saada, kits põgenes eest ära :P


Seejärel pani meheraas mind piina... vms pinki ja tegi ise irvitades pilti. Ei olnud üldiselt eriti mugav, kael ei tahtnud hästi ära mahtuda...


Kuna ilm keeras ametlikult peeti, siis tühistasime ülejäänud avastusretke ja läksime otse Kohtla-Nõmmele, et natuke lapsepõlve meenutada ja seejärel käisime kaevandusmuuseumis. Minu vanaisa töötas seal kaevanduses ja lapsepõlves veetsime palju aega sealsamas kõrval metsas kolades ja natuke eemal aiamaal toimetades.
Kaevanduses tehti meile jalutuskäik mööda kaevanduskäikusid, demonstreeriti erinevaid töövahendeid ja räägiti muidu huvitavat juttu:


Sellise rongiga sõitsime ka natuke maad, meeletult koliseb ja väriseb, käsi/päid/jalgu välja ei soovita toppida, neist võib vabalt ilma jääda:


Keegi kunstiandega inimene on käinud kunagi kaevanduses ekskursioonil:


Peale teistkordet rongisõitu jäime natuke grupist maha, et ma saaksin ikka selle edeva sõiduriistaga ühele pildile jääda:


Kaevandusmuuseumi teisel korrusel on ka väike kivimite näitus, kus sai igasugu huvitavaid kive näha:


Kassikuld:




Kaevandushooned:


Kohtla-Nõmmelt viis tee meid edasi Narva, kus oli plaan Hermanni kindlusega tutvuda, aga kuna Narvas oli täielik lauspadukas, siis peale kümmet minutit ringi tatsumist ja läbimärjaks saamist loobusime sellest plaanist ja võtsime suuna Jõhvi poole. Jõhvi käisime W-burgeris söömas ja sõitsimegi otse Tartusse.
Reedel käisime Tartus KGB kongide muuseumis, kus nägime sellist mehikest:


Edasi käisime Zooloogia- ja Geoloogiamuuseumides. Seal eriti pilti ei teinud, ainult kõige tähtsamast topisest tegin ühe klõpsu:


Peale muuseumitiiru ja ühte imemaitsvat suitsulatikat võtsime suuna Taageperale. Teele jäi Barclay de Tolly mausoleum:


Veel kondasime Helme linnuse varemetes:


Kiikasime Helme koobastesse:


Ja jõudsimegi mu õeraasu maakoju, kus sain üle tüki aja jälle oma imearmast õetütart väntsutada:


Ja viimaseks pildiks jääb õe peaaegu valmis väliköök, mis ehitatakse vana maakeldri peale:


Laupäeval käisime ka Pärnus meheraasu vanemate juures, aga kuna väsimus oli suur, ilm oli sitt ja koduigatsus piinas, siis ei teinud ühtegi pilti. Eks Pärnust ole juba isegi palju pilte tehtud.

Ülejäänud puhkuse olen nautinud kodus vedelemist, mängimist ja veel kord vedelemist. Sammuskoor on olematu, kuna tervis on natsa kehvavõitu ja mis sa ikka kõnnid, kui enesetunne eriti hea pole, eks.

Homme kärutan õhtul rongiga Tartusse, et neljapäeval aidata Kadril aasta võrra vanemaks saada. Reedel tähistame Zumi vananemist ja laupäeval loksun koos kassiga tagasi tallinnasse. Ma täitsa igatsen selle karvakera järele...

Üldiselt puhkus on mõnus :)