reede, 31. juuli 2009

Lubadus

Nägin hommikul ühte Nissanit, millel oli taha luugile kirjutatud järgmine tekst:
"Kui ma suureks kasvan, siis saab minust Porsche."

Eesmärke tuleb seada, muidu ei jõuagi kuhugi ju ;)

neljapäev, 30. juuli 2009

Käisime mustikal - nämm :) Homme õhtul teen mustikamuffineid! :) Nädalavahetusel loodan veel metsa saada, siis korjaks ka moosi jaoks. Paar pisikest purki mustikamoosi oleks väga teretulnud täiendus mu keldrisse.

kolmapäev, 29. juuli 2009

NV ülevaade ja üks väike lubadus kah :)


Aeg lendab. Päriselt ka. Alles oli esmaspäev ja praegu vaatan, et kolmapäev juba läbi ja kohe on jälle nädalavahetus. Ja ma pole veel eelmisestki nädalavahetusest kirjutanud! Aga see nädalavahetus oli nii fantastiline! Kõigepealt kärutasime laupäeva hommikul Taageperra, kus mu õemees oma sünnipäeva pidas. Pidu oli lahe ja mitte üldse väike osa polnud sellest see, et süüa pakuti ainult head ja veel paremat. Näiteks värskelt suitsutatud lõhet ja linaskit, mis kadusid kandikutelt rutem, kui ma jõudsin neist pilti teha.

Ja maa sees augus küpsetatud lammast pakuti ka, õde ise maitsestas ja smooris lamba tükid ära ja nii need küpsesid seal maa sees kolm-neli tunnikest. Igatahes väga hästi küpsesis ja maitse oli taevalik. Isegi mina, kes ma lammast eriti ei hinda, sõin ja kiitsin :)
lammas all vasakus nurgas :P
lamba kandikule laadimine
laud on kaetud :)
Peale söömise oli veel ka puureketi tenniseturniir, mille otseloomulikult võitis sünnipäevalaps :D Viisakad külalised... kuigi ega tegelt mu õemees ikka natukese oskab mängida ka, päriselt kah. Ja õhtu muusikalise vahepala eest kandis hoolt üks hästi kõbus vanaonu, kes mängis akordionit ja laulis vanaaegseid laule. Ma nüüd enam ei mäletagi, kas ta oli Ala küla aukodanik või miskit sellist, igatahes oli ta üle 80ne aasta vana ja täiesti kõbus vanaonkel. Autoks oli korralik vana kooli šiguli :)


Südaööl oli Taagepera lossi juures imeilus ilutulestik, sobis väga hästi meie peoga ka :) Peale ilutulestikku andsin ma Une-Matile järgi ja kolisin voodisse magama. Pidu kestis ilma meieta veel tükk aega edasi.

Pühapäeval ajasid toredad kärbsed une varakult ära ja peale mõningast tiksumist ja hästi maitsvat hommikusööki otsustasime koduteele asuda. Õde, õemees ja õemehe õde oma mehega otsustasid metsa seenele minna ja kuna mu mees seeni ei söö ja mina neid kupatada ei mõista, siis ei hakanud end kaasa trügima. Võtsime hoopis ette pisikese kultuuriretke ja külastasime koduteele jäävaid mõisaid. Kõige meeldejäävam ja ilusam oli Heimtali mõisa juustuhoone:
Welcome to Estonia - Heimtali mõisa juustuhoone
No on ju nunnu maja? Mõis ise oli üsnagi tavaline ja kuna seda parajasti renoveeriti, siis head pilti ei saanudki, kuna tellingud olid igal pool ees.
Siis me vaatasime veel üle Olustvere, Särevere ja Lelle mõisahooned. Olustvere oli neist kõige suurem ja ilusam, mõisakompleks on seal hästi suur ja praktiliselt tervenisti renoveeritud. Oli mida vaadata :)
Welcome to Estonia - Olustvere mõisa peahoone

Welcome to Estonia - Olustvere mõisa viinaköök

Peale mõisatuuri nautisime mõnusat kodust õhtut ja puhkasime aktiivsest nädalavahetusest välja :)

Ning kui hästi läheb, siis võib juhtuda, et järgmine aasta tähistan oma koledat kolmekümnendat sünnipäeva õeraasu maakodus. Maa sees küpsetatud liha ja suitsutatud kala on juba broneeritud :) Nii et kes kahtlustab, et teda võib tabada kutse sellele üritusele, see ärgu endale mingit muud üritust 21.08.10 kuupäeva peale planeerigu ;) Tänavune sünnipäev vajab veel planeerimist, aga eks ma annan ka sellest varsti teada. Aega ju veel on.

teisipäev, 28. juuli 2009

Küsimus.

Kuulge, kas keegi teab tallinna/Keila lähiümbruses (või elektrirongi marsruudi lähedal) mustika- või kukeseenekohti? Ja kas keegi raatsiks ka minuga seda informatsiooni jagada?

esmaspäev, 27. juuli 2009

Kassist ka vahelduseks

Kuna ma vaatasin, et viimati sai siia kassipilte pandud juuni lõpus, siis tuleb see viga kiirelt ja hulgim parandada. Seega siin on väike valik meie kassi viimase aja tegemistest läbi laisa piltniku fotosilma :)

Kõigepealt oli mul illusioon, et üritan kassi pildile tabada, kui ta suure hooga oma mänguhiirele järgi jookseb ja pidurdamise asemel vastu seina prantsatab... Ütleme nii, et ma vist ikka ei oska liikuvatest objektidest pilti teha:


Siis tuli kassil peale mängutuju ja ta tegeles ühe oma lemmiktegevusega - puges piljardilaua kaitseks pandud lina alla nurruma:

Näiteks hommikuti ronib ta peale seda, kui mina vannituppa nägu pesema rooman, minu teki alla ja jääbki meist sinna pikutama, kui me tööle ära lähme. Öösel ronib vahel teki alla nurruma ja vahel tuleb õhtul meie juurde diivanile ja kraabib nõudlikult kokkuvolditud pleedi. Öösiti aitab muuseas kassi äärmiselt tüütute hellushoogude vastu see, kui ta teki alla pista. Nurrub seal edasi ja jääb rahulikult ühte kohta. Mulle muidugi ei tule see enamasti unise peaga meelde ja nii ma muudkui lennutan kassi üle voodiserva põrandale tagasi või annan alla ja etendan kassile patja. (Talle meeldib mulle kuklasse või vastu kõrva magama tulla.)

Sellise näoga vaatab ta sulle vastu, kui sa teki serva kergitad ja tema tegemiste vastu huvi tunned. Selline tõsine ja keskendunud nägu. Paraku fotokas ei võimalda helisid edasi anda...


Me jõudsime peale põgusat arutelu järeldusele, et pole mõtet raha kassi ronimispuu peale raisata. Tema "ronimispuu" on sektsioonkapp, kuhu otsa saab väga eduliselt teleka pealt hüpata. Ja seal kapi otsas ta siis lebotab ja jälgib meie tegemisi - ikkagi ju kõige kõrgemal :) Pildil on pooleli pisike pediküür/näopesu:


Ja vahel ta niisama teeb nägusid ja akrobaatikat ning näeb armas välja. Minu puhul ei pea muidugi ükski kass eriti pingutama, et armas välja näha, mu arust on kassid by default armsad loomad.


Ja lõpetuseks üks järjekordne magava kassi pilt. Ma olen kusjuures suht kindel, et sarnaseid pilte on mul siin blogis kümnete kaupa juba, aga no mis ma teha saan, kui magav kass lihtsalt näeb nii nummi välja? Minu blogi ju ikkagist ja kui ma kassipilte siia panna ei saa, siis milleks üldse blogida? :D


Nüüd on minu südametunnistus jälle mõneks ajaks puhas ja kassipiltide kvoot täidetud :)

Ootan tuult...

Welcome to Estonia
Ostsime endale sellise edeva (ja odava) asja. Peale esimest lennutust (odava asja paratamatu kõrvalnähe?) saime kohe mõnes jubinast lahti ja kodus läksid pastakad loosi. Nüüd lendab nagu lohe ennemuiste, ole ainult mees ja leia piisavalt tuuline paik.

Homme saab.

Eile õhtul piltideni ei jõudnud, seega täna neid siin veel ei näe. Mainin lihtsalt, et kes iganes pidas see laupäev Taagepera mõisas pulmi - minu õnnesoovid teile ja suured tänud fantastilise ilutulestiku eest. See on tõeliselt imekaunis. Sobis mu õemehe sünnipäevaga hästi kokku :)

Ma hiljem kirjutan pikemalt.

reede, 24. juuli 2009

Toidukraamist

Käisime lõuna ajal Nõmme turul värsket toidukraami hankimas :) Nüüd on kotis ja ootab valmistamist värske kartul, kapsas, porgand ja sibul. Ja pool kilo kirsstomateid ostsin ka :) Õhtusöögiks on siis täna värske kartul keedetult ja kõrvale praeliha. Nämm... Ja pühapäeval pistan ülejäänud juurikad potti, et ühepajatoitu teha. Veel rohkem nämm :) Mõnus kui on mitmeks päevaks menüü valmis mõeldud, jääb ära poes sihitult riiulite vahel vahtimine.

Natuke veel huumorit

18 - aastane tüdruk tuleb koju ja teatab vanematele shokeeriva uudise - ta tegi rasedustesti ja selgus, et ootab nüüd last!

Emal hakkasid silmist pisarad lendama nagu purskkaevust, aina nutab. Isalgi kulm kortsus ja mõru nägu peas, küsib, et kes too siga siis oli ka, kes tüdrukule noores eas sellise häda kaela tõi. Tüdruk võtab telefoni ja helistab.
Natukese aja pärast peatrub maja ees tuttuus Ferrari, millest astub välja soliidne keskealine härrasmees.
Koputab uksele, pühib jalad puhtaks, astub elutuppa ja teatab: 'Teie tütar rääkis mulle oma probleemist. Asi on selles, et ma ei saa temaga abielluda, kuna mul endal on pere. Aga ma olen aumees ja asja niimoodi ma ka kohe kindlasti ei jäta. Ühesõnaga, plaan on selline, et kui sünnib tütar, pärandan ma talle kakskümmend miljonit, kaks poodi, villa rannal ja ühe maja linnaservas. Kui aga peaks tulema poiss, siis saab ta nelikümmend miljonit ja paar vabrikut. Kui kaksikud, siis saavad mõlemad ühe vabriku ja kakskümmend miljonit näkku. Aga kui on nurisünnitus - vaat, siis ma küll ei tea, mis teha.'
Isa käsi langeb mehe õlale ja sõbralikult otsa vaadates ütleb ta:' Siis paned sa teda uuesti.'

********************************************

Naine teeb oma mehele hommikusöögiks praemune. Mingil hetkel tormab kööki mees.

"Ettevaatust," ehmatab ta, "ETTEVAATUST! Pane võid juurde! Oh jumal! Sul on korraga liiga palju pannil. LIIGA PALJU! Pööra neid! PÖÖRA NEID RUTTU! Meil on vaja rohkem võid. Oh issand! KUST me saame VÕID JUURDE? Nad jäävad KINNI! Ettevaatust. ETTEVAATUST! Ma ütlesin VAATA ETTE! Sa ei kuula mind KUNAGI, kui sa küpsetad! Mitte kunagi! Pööra neid! Ruttu! Kas sa oled SEGANE? Kas sa oled HULL? Ära unusta soola panna. Sa unustad alati soola panna. Kasuta soola! KASUTA SOOLA! SOOLA!

Naine vahib meest ehmunult. "Mis sinul nüüd lahti on?? Arvad, et ma ei oska paari muna praadida?"

Mees rahulikult vastu, "Sama tunne on minul, kui ma autot juhin"

Ilus :)

Teate, elu on ilus :) Päike paistab, ilm on soe, jalad on parmudest paiste söödud, teksad ei mahu jalga ja puhkust see aasta enam pole :D Lill ju :P
Homme lähme Taagepera lähistele mu õemehe sünnipäeva pidama, on lootust veel rohkem parmudele süüa pakkuda :) Samas on lootust ka sauna saada ja ohtralt väga head süüa lubati ka, nii et elame need parmudki üle. Aga siin blogis valitseb nüüd kaks päeva õnnis rahu ja vaikus, sest õe juures maal pole internetti, mobiilidestki levib seal vaid EMT. Tele2 levib ainult redeliga saunakatusele ronides :D Järgmine nädal on see-eest lootust, et ma lõpuks ometi ühendan fotoka arvutiga ja mu postitused muutuvad mõneks ajaks natuke värvilisemaks :)

Ahjaa... põtipõllunduse rindel on halbu uudiseid, eile murdus üks tomatitaim enda raskuse käes pooleks :( Ja ikka see taim, kus on kümme pisikest tomatit küljes, mitte see, mis on hädised kuus tomatikest genereerida suutnud. Tüüpiline ju. Nüüd sidusin kõik taimed ilusasti tugede külge ja loodan, et rohkem kadusid ei tule.

kolmapäev, 22. juuli 2009

Huumorit

Uus toode -- kokkupandav jõulukuusk. Komplekti kuuluvad:
1. Ristiga pulk - 1 tk.
2. Oksad - 20 tk.
3. Okkad - 39645874 tk.
4. Liim - 14 l.

Laiskvorsti ülestunnistus

Ma olen viimasel ajal ikka nii laisk olnud - peale juuli alguse puhangut on ülejäänud juuli postituste peale jagunud vaid üks pilt ja seegi on pärit jaanipäevast. Vahepeal tehtud pildid on ilusasti fotokas ja ootavad arvutisse tõmbamist. Ja tunnistan ausalt üles, et ega ma pole eriti pilte teinud ka. Viimasel ajal oleme kuidagi eriti koduseks muutunud ja mis seal kodus ikka klõpsida, eksole. Kassist ka lõpmatuseni pilti ei jõua teha, isegi mitte mina :P
Elu on ka üsnagi kenakesti veerema hakanud, kui töö peale mitte mõelda, siis on täitsa lill olla ja rahulolevana ei kipu eriti ka kirjutama siia. Tööd ei viitsi ka siunata, eks igal pool on majanduslangus ja tegeletakse kohati ikka täielike idiootsustega.

Ja siis on asju, millest tahaks kirjutada, aga samas ei taha ka. Seega ei kirjutagi. Tegin kohe eraldi kinnise ja kutsetega blogi, kuhu kirjutan neist asjadest, mida siia kirjutada ei taha. Olen vist rohkem privaatsust hindama hakanud kui blogimise algusaegadel. Siit blogist on ju ka mitu korda läbi käinud teema, et tahaks privaatsust, samas lukku ei taha seda blogi panna. Nüüd leidsingi enda jaoks kuldse kesktee.

Kokkuvõtteks tunnistan muidugi, et ma olen lihtsalt laisaks muutunud viimasel ajal ja kodus satun arvuti taha vaid mõnel üksikul õhtul, lihtsalt ei viitsi. Tööl aga ei tule seda vaimu alati peale... Ja siis on muidugi need mõtted, et millest ma ikka kirjutan, ega teisi ju huvita see või too või kolmas asi.. ja noh... nii ta lähebki.

Positiivse noodina pistan aga juurde, et täna lähme ja vaatame Aleksei ja Marjaana pisipoja üle :) Nii nummi :)

"Head" uudised

Einoh tore: Ekspert ei soovita Harku järve ujuma minna. Arvake ära, kes käis pühapäeval Harku järve ääres päevitamas ja ka korra ujumas...

esmaspäev, 20. juuli 2009

Nii hea

Nii hea, et igasugu teemade kohta on olemas foorumid, kus saab oma muljeid ja mõtteid teiste samasuguste huvidega inimestega jagada. Nii ei pea oma sõpru lõpmatuseni ära piinama ja saab kohati ka kindlustunnet, et ma polegi ainuke napakas :P Elagu internet!

Väike raamatu-eri

Tellisin mõni aega tagasi endale veel kaks Minu.. sarja raamatut - Minu Tai ja Minu Pariis. Ütlen ausalt, et minu jaoks oli Pariisi raamat seni loetutest kõige igavam ja kuivem. See oli lõiguke siit ja lõiguke sealt, ilma omavahelise seoseta ja liiga lühidalt, liiga kuivalt. Minu.. raamatute juures mulle just see meeldibki, et autor kirjutabki sellest, milline on see riik/linn tema jaoks. Läbi isikliku prisma. Pariisi raamatus aga olid isegi kõige huvitavamad asjad nii lühikeselt kirjas, et paratamatult tekkis tunne justkui tsensuur oleks oma suure musta vildikaga mahlasemad asjad maha tõmmanud. Mingit pilti (autori) Pariisist ma nüüd küll ei saanud, pigem jäi mulje, et sõpradega on maha istutud ja kokku pandud nimekiri asjadest, mida peaks raamatus mainima. Nagu lühikonspekti oleks lugenud. Lugudel ei ole algust ega lõppu, pole õieti neid lugusidki. Justkui lühike kokkuvõte mõnest pikemast raamatust ja mahlakamatest lugudest. Ja milleks see poodide ja restoranide aadresside loetelu? Kui ma tahan infovoldikut reisile minekuks, siis ma lähen ja ostan selle kuskilt kohalikust infopunktist. Mingit huvi Pariisi reisida see raamat minus küll ei tekitanud... pigem peletas olemasoleva vähesegi huvi minema.

Aga see-eest Minu Tai meeldis mulle väga. Just sellepärast, et autor kirjutas just nimelt sellest, milline on Tai tema jaoks, tema elus. Ja ta suutis oma eluseiklustesse sujuvalt põimida ka fakte ja kirjeldusi Tai poliitika, eluolu ja kultuuri kohta. Lugesin kunagi varem veel enne raamatu tellimist Delfi naisteka kommentaare ja mõtlesin hirmuga, et krt seda teab, milline saast see raamat nüüd on. Aga kuna mul on varasemad Minu.. sarja raamatud olemas, siis ostsin ka selle endale. No ja peale lugemist ei saa üldse aru, mida need kommenteerijad seal vinguvad. Kadedus? Kitsarinnalisus? Mulle just meeldis see, et autor kirjutas ausalt ja lõbusalt oma elust. Tai raamatus on olemas see, mida Pariisi omas pole - autor suutis anda soovitusi ilma kuivalt aadresse ja fakte üles lugemata. Mul tekkis kohe isu Tai sööki proovida :) Ning see on nii armas, kuidas raamatust kumab läbi austus kohaliku elu ja kommete vastu. Näiteks Argentiina raamatu puhul häiris mind jubedamal kombel see, kuidas autor kuidagi üleolevalt kohalikku elu ja kultuuri kirjeldas ja kohati maha tegi. Mai Loog aga ei kritiseeri ega arvusta ja mulle see meeldib. Selline mõnusalt mahlane ja voolav jutt, igal lool oli algus ja lõpp olemas, ei jäänud muljet, et loen lühikokkuvõtet mingist teisest raamatust. Mul on nüüd suur himu Taisse reisile minna... Paraku jääb see soov veel paariks aastaks vaid unistuse tasandile. Aga ükskord kindlasti, ma luban!

*Pildid on pärit Petrone Print kodulehelt, täiesti luba küsimata, aga ma usun, et Epp ei pane pahaks, kui neid niimoodi tema kirjastatud raamatute kirjeldamise juures kasutada...

Kokkuhoid...

Vaid loetud nädalad saimegi nautida seda elu, et kontoris on õhk suhteliselt värske ja temperatuur üle 27ne ei pürgi. Täna hommikul võttis meid vastu läppunud õhk ja 28,4 kraadi sooja. Kokkuhoiu eesmärgil hakati jälle meie ventilatsioonisüsteemi tööpäeva õhtul välja ja tööpäeva hommikul sisse lülitama. Kuigi mul on natuke raske uskuda, et mistahes kliimaseade võtab ühtlast temperatuuri hoides rohkem voolu kui päev otsa ennastunustavalt kuuma õhku jahutades. Kuigi olgem ausad, ega see jahutamine tal teab mis hästi ei õnnestu... Nii et ehk tõesti on kokkuhoid olemas. Kahjuks küll töötajate enesetunde ja tervise arvelt.

laupäev, 18. juuli 2009

Mnjah...

Vaatasime Brüno filmi ära... Ja ma arvasin varemalt, et Boratist enam juramat filmi ei ole võimalik teha. Kurb, et eksisin...

reede, 17. juuli 2009

Kringline nädal

Jumal tänatud, et see nädal lõpuks läbi saab! Iga päev oleme siin hunnikute kaupa erinevaid kringleid ja muid küpsetisi näost sisse ajanud. Niimoodi hakkab varsti veerema! Tänane päev möödus kah juustusaiakeste ja arbuusi saatel. Õhtul tuleb veel üks pisike vürtsine katsetus ehk tex-mex õhtusöök meheraasu sünnipäeva puhul. Väsimus on aga nii suur, et keriks end kõige parema meelega kohe diivanile kerra ja ei liigutaks end sealt enne magamaminekut kuhugi. Keegi ei taha minu asemel täna õhtusööki teha? :P

Nädalavahetusel on plaanis ohtralt magada, puhata ja siis veel natuke puhata. Kuhugi ei sõida, midagi tegema ei pea... õndsus!
11 minutit veel ja siis koju.

neljapäev, 16. juuli 2009

Õhtune.


Väikesed asjad võivad mõnikord elu nii ilusaks teha, et ise ka enam hästi ei usu :) Ja kõik ongi nii nagu olema peab, viimse pisikese detailini. Mis sa hing veel oskad tahta?

Töine grrr

Vahel ajavad dumb userid mind vihale. No ei ole võimalik, et ma räägin inimesele kümnel erineval juhul, et sellise probleemiga tuleb pöörduda otse inimese X poole, ja IGA kord pöördub ta ikkagi minu poole ja vaatab mulle suurte süüditamtute silmadega otsa, et mis X? Mõni loodab, et kui mulle rääkida, siis äkki ma ikka lähen ja räägin X'le edasi, ja on pärast ärritunud, kui ma seda teinud ei ole. Ja ei ole kasu, kui ma ütlen, et asi ei kuulu minu pädevusse ja probleemi edastamine peab tulema OTSE inimese enda käest. Iga kord käib sama jama ja mina olen siis lõpuks see kuripaha, kes kedagi ei aita. Grrr... dumb userid seebiks, ausalt.


Ja tunnistan ausalt, et ma olen nii sooda praegu, et kirjutasin originaalis thumb user ja ei saanud ka korduval ülelugemisel aru, et mis see täpselt valesti on. Uskumatu.

Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi.

Täna on tööl "hea" päev. Kohe tööpäeva esimese viie minuti jooksul suutsin ühe serveri maha lasta. Seejärel sain teada, et veel varem hommikul oli üks teine server üldse väljas olnud, kooles öösel mingi errori otsa. Paar tundi hiljem sai üks kolmas server errori ja tegi restardi. Täiesti must päev serveriruumis.
Kusjuures see on täielik müstika, mis selle esimese serveri koolemisi põhjustab. Restart toimub siis, kui Terminal Service Manageris mõni kasutaja välja logida. Aga miks? Vot seda me ei tea. Ükski MS'i turvaparandus asja korda ei tee ja nii hoiamegi hinge kinni, kui on vaja mõne kasutaja hapuks läinud sessioon LogOff'ida. Kord läheb õnneks, kord jällegi mitte. Minul on see vist viies või kuues kord see server maha lasta niimoodi... Vaikselt hakkab juba naljakas.

kolmapäev, 15. juuli 2009

Inimene õpib kogu elu... oma vigadest.

Usaldusega on selline tore asi, et alati eksisteerib võimalus liigse usaldamise pärast hiljem julmalt vastu vahtimist saada. Vahel on tegemist tühiasjadega, vahel aga asjadega, mis on olulised ja suured. Viimasel juhul on üsnagi valus teada saada, et sinu usaldust on vaatamata korduvatele lubadustele julmalt petetud. Sõprades on valus pettuda...

Üldiselt teeme onju nii, et täna ei hakka keegi mind enam rohkem ärritama. Mul on niigi närvid püsti ja ma tõesti ei taha ühe inimese tekitatud viha süütu kõrvalseisja peale välja valada.

teisipäev, 14. juuli 2009

**

Teate, õnnelik on hea olla. Päriselt ka. Soovitan soojalt :)

Magus nädal :)

See nädal tuleb tööl hea - iga päev toob keegi "struudlit." Järgmine nädal läheb neli inimest puhkusele ja lisaks on mu meheraasul reedel sünnipäev. Seega nälga kannatama ei pea :) Ainuke ikaldus on see, et reedel on Hando veel puhkusel ja nii olengi mina see õnnelik, kes reedel järgi peab minema. Mis omakorda tähendab seda, et ma mitte ei lähe järgi vaid kokkan neljapäeval miskit küpsetada. Laiskus, laiskus, lase lahti! :P

pühapäev, 12. juuli 2009

And the good news just keep on coming...

Näib, et viimasel ajal on igasugu heade uudistega head lood. Neid ikka tuleb igast nurgast. Aga reedel sain maailma parima uudise teada - minu täditütar saab jõulude ajal emaks!!! See on niiiiiiii kaua oodatud pisike ilmaime, et mul tuli lausa pisar silma, kui teada sain. Masu ja täpe jms võib ju olla, aga isiklikus plaanis paistab see aasta väga paljudele inimestele väga ilus olevat.

reede, 10. juuli 2009

Tähtsad lühendid

Siinkohal tuleb ära märkida uus pop lühend TÄPE. Ehk siis eestikeeli täitsa perses. Midagi MASU'le lisaks.
Autorit ei tea, aga minuni jõudis see Mädzu kaudu :)

Tahad ma näitan sulle oma uue auto pilti?

Kui uus auto, siis uus auto, eksole Magic? :) Aga sellest mina aru ei saa, kuidas enamus meie kohtumisi jõuab lõpuks otsaga poodi. Seekord oli meil vähemalt üllas eesmärk - lähme raamatupoodi. Puhas õnn, et ma pidin rongile minema ja jõudsime vaid ühe poe läbi kammida. Muidu oleks me ilmselt Viru keskuse tühjaks ostnud. Raamatupoodi me muidugi ei jõudnud... Aga vähemalt püksid on armsad :)

neljapäev, 9. juuli 2009

Veel häid uudiseid :)

Oi, häid uudiseid on niiiiii hea saada! Kui vaid saaks hõisata, aga ei tohi, keelati ära :D Nii et kallid-paid sellele, kes teab, et need talle on ;)

Aga see on nii armas, kuidas viimasel ajal tuleb igatliiki häid uudiseid mitmelt rindelt. Kohe hea on niimoodi elada :)

Beebibuum :)

Ebaõnn, 120000 külastust sai eile hilisõhtul täis ja ma ei näinudki seda hetke :( Oleks ikka tahtnud pilti sellest endale.

Piltidest rääkides, siis on hästi lahe vaadata orkutis, kuidas mul sõbrannade-tuttavate hulgas on beebibuum lahti läinud :) Viimase paari kuuga on neid uusi ilmakodanikke ikka ligi kümme juurde tulnud. Armas :)

*****
Neile, kes pikemat aega on mind lugenud ja mäletavad, kuidas ma kunagi kurtsin, et orkuti uuenduste leht upub kümnetesse ja kümnetesse titepiltidesse, siis teadmiseks, et ma jätkuvalt ei saa aru, miks panna orkutisse üles kümnete kaupa lapsepilte, mis reeglina on kõik suht samasugused ka veel. Õnneks saab nüüd valida, kelle uuendusi näidatakse ja ma olen külma kõhuga kinni keeranud teatud inimeste uuenduste näitamise. Pildid on üks asi, aga mul on tutvusringkonnas teatud hulk "kanasid", kes iga titepildi alla (ja ma tõesti pean silmas, et IGA pildi alla) kukuvad kiitma ja ohkima, kui armas printsessike ja kui nunnu pildike ja oi kui armas ikka on jne. Ja nii kõigi nende 17ne ühe päeva jooksul lisatud pildi alla. Ja samamoodi kõigi nende 13ne järgmisel päeval lisatud pildiga. Jne. Ja ma ei liialda muuseas... kahjuks. Ma ei saa aru, miks on vaja üles panna kolm-neli-... pilti, kus laps on täpselt samas poosis, lihtsalt pea on natuke teise nurga all. Mul on tõsimeeli sõbralistis inimesi, kelle laps on alla aasta vana ja pilte on selle ajaga ligi 100 tükki üles pandud. Ja inimesest endast on maksimum 10 pilti, reeglina vähemgi.
Aga teeme nii, et keegi ei kuku siin solvuma ja mind sõimama, et kui külm ja kalk inimene ma ikka olen. See on lihtsalt minu arvamus ja ma ausalt ei kirjuta kellelegi ette, kui palju pilte ja millest võib orkutisse panna. Tegelikult mind pigem häirivadki need kommenteerijad, sest pildid on esilehel ühes reas, aga need kommentaarid ilmuvad pilthaaval sinna ette ja see ummistab esilehe ikka korralikult ära.
Ja noh... orkut on iga inimese jaoks oma tähendusega. Minu jaoks on see lihtsalt üks suhtlusvahend ja võimalus vanade klassi- jne kaaslaste eludega kursis olla. Minu jaoks ei ole see pildialbum. Piltide jagamiseks kasutan ma picasaweb'i ja enamasti panen albumid peidetuks ning jagan neid vaid nendega, keda need konkreetsed pildid puudutavad. Osadele see-eest on orkut ka pildialbumi eest ja see on nende valik. Igale oma. Lihtsalt... liiga palju ükskõik mida on lihtsalt liiga palju. (Mul on näiteks listis ka inimene, kes on poole aastaga oma kassist ligi 150 pilti üles pannud, ka see on minu jaoks ekstreemsus...)
******

Ja lõpetuseks pean nentima, et vererõhk on jälle soojale maale pagenud ja ma pidin järjekordselt kohvi ostma, et pilti taskust välja sikutada. Kohvi maitseb ja lõhnab jätkuvalt jälgilt. Eriti, kui sa ei tea, et udupeen masin ei panegi vaikimisi piimakohvi sisse suhkrut ja sa saad täiesti mõruda kohvi. Väkk. Aga vähemalt hakkab maailm tiirlemist lõpetama ja enesetunne muutub vaikselt inimlikumaks. Madal vererõhk on ikka tõsine ikaldus.

kolmapäev, 8. juuli 2009

Kui midagi teha, siis ikka korralikult.

Kui arvutisse viirus organiseerida, siis tuleb selleks valida ikka kõige hullem tripper, mida leida õnnestub. Kindlasti selline, mida ükski antiviirus veel tervenisti eemaldada ei oska. Ja et asi põnevam oleks, siis tuleb see viirus ikka mitte enda vaid oma elukaaslase arvutisse organiseerida. Jagatud rõõm pidavat olema kahekordne rõõm...

Ma olen ikka nii osav, et vahel on lausa endal piinlik.

teisipäev, 7. juuli 2009

***

Normaalne, järgmine laine hakkas. Närime siis jälle küüsi ja juukseotsi.

Pausi eelhoiatus

Seoses sellega, et Olev läks eilsest puhkusele ja on ära kaks nädalat, on mul nüüd kaks nädalat suhtkoht kindlalt palju rohkem tööd ja palju vähem vaba aega. Ja peale Olevit läheb Peeter puhkusele ja mul on jällegi rohkem tööd ja vähem aega. Ning kuna ma õhtuti reeglina arvutis ei käi, siis kuni juuli lõpuni võib siin vabalt üsnagi vaikne periood valitseda. Ärge siis pahandage :)

esmaspäev, 6. juuli 2009

Ilus päev

Laupäev oli kummaline päev. No kõigepealt sai kinnitust vana teadmine, et meie suudame kõike ära sõnuda (stiilinäide "nagunii keeravad kõik autod sinna teise tee peale") ja päikest nägime vaid paar tundi. Ikka juhtub ju... Vähemalt sain uue kärtsroosa jaki uhkeks omanikuks, nii et päev väga raisku ei läinud. Ja õhtul lõi välja mingi eriline õnnehormoon ja ma särasin nagu väike päike ja olin üleni paduõnnelik. Lihtsalt selline rahulolu ja õnnetunne tuli peale, et lausa lill oli olla. Istusin diivanil, vaatasin maailma armsaimat naeratust ja tundsin, et see kõik on nii õige, just selline mu elu olema peabki. See on hea tunne :)
Laupäev oli ilus päev.

pühapäev, 5. juuli 2009

Veel häid uudiseid.

Kui häid uudiseid tuleb, siis ikka hulgim :) Siinkohal õnnitlused Annele ja Indrekule, kes said eile hilisöösel oma oodatud pisipoja kätte :) Kuigi arvestades seda, et poiss kaalus ~4,7 kilo, siis pigem tuleb kasutada Anne sõnu - pisihiiglane. Aga nunnu igatahes :) Veel üks uus ilmakodanik juures :)

reede, 3. juuli 2009

Halva müügitöö stiilinäide

Üleeile ma muideks vihastasin end heleroheliseks. Või noh, kui poleks nii kiire olnud, siis oleksin vihastanud. Nimelt helises 5 minutit enne tööpäeva lõppu telefon. Telefonist kostus viisakas naishääl, kes tundis huvi, kas räägib ikka minuga. Jaatava vastuse peale teatas tädi, et ta helistab SEBi eluasemelaenu osakonnast ja tundis huvi, kas mul oleks hetk aega temaga rääkida. Kuna mul oli tõsiselt ülikiire, oli vaja viie minutiga valmis teha asi, mis võtab tavaliselt miinimum 15 minutit, siis vastasin viisakalt, et hetkel tõesti pole, kas ta saaks kümne minuti pärast uuesti helistada. Selle peale küsis tädi märksa kurjema häälega, kas mul tõesti pole ühte minutit aega, et temaga rääkida. Mul selle tooni peale lõi südame alt külmaks, peast jõudis läbi joosta mõte, et kurat, laenumaksetega ju probleeme pole olnud, palk on küll väiksem kui varem, aga poole aasta jooksul pole pank sellest probleemi teinud, et mis siis nüüd lahti on...? Vastasin siis väriseva häälega, et olgu, kuulan ta ära. Ja selle peale tuli jälle viisakas hääl, mis küsis, kas ma oleksin huvitatud eluasemelaenu kindlustusest või elukindlustusest. Kui ma poleks tööl olnud (ülemus istub selja taga), siis oleksin küll selle tädi kurjalt paari pehmesse kohta saatnud.
Kas sellist müügitaktikat õpetataksegi pangatöötajatele tänapäeval? Mida kuradit sa üldse küsid, kas inimesel on aega sinuga rääkida, kui sa sellest vastusest ei hooli?!? Kas tõesti on vaja kell 16:55 helistada ja inimest põhimõtteliselt hirmutada, et ta sinuga räägiks?? Võib-olla ma isegi oleksin kaalunud mingi kindlustuse tegemist (no alati on ju võimalus, eksole...) aga sellise taktika peale pole lootustki positiivset vastust saada. Kui inimene tööpäeva lõpus ütleb, et tal pole aega, siis see tavaliselt tähendabki, et inimesel pole aega! Kes iganes SEBi inimesi müügitöö teemal koolitanud on, võib siinkohal häbelikult nurka seisma minna. Väga edukas see koolitus polnud.

Kingiidee :)

Sul on sõber, kellel on kõik olemas ja kes ei oska ühtegi soovi sünnipäeva (jõulu, jne) kingituseks öelda? Enam ei pea muretsema! Spämmfilter teab ideaalset kingitust sellisele inimesele:


Imelihtne, kas pole? :P

Head uudised!

Kuna Aleksei andis eile ametliku loa nende suurt uudist kuulutada, siis võingi nüüd süüdimatult kilgata, et Aleksei ja Marjaana said eile oma kauaoodatud pisipoja kätte :) Palju-palju-palju õnne neile mõlemale veel kord!!! Ja suured kallistused ning kolm pikka paid pisikesele poisipõnnile :) Hea on vahelduseks häid uudiseid saada :)

neljapäev, 2. juuli 2009

Ebaõiglane...


Mulle tundub, et mingi kõrgem jõud vihkab mind. Mille muuga saab seletada seda, et praktiliselt terve minu puhkuse aja kallas vihma, peale tööle tulemist paistab aga nädala sees iga päev päike ja nädalavahetustel ladistab jälle mõnuga vihma sadada. Ja selle nädalavahetuse ilmateade lubab Pärnusse vihma, lund ja pussnuge. Niimoodi ei saa ju suvitada!!!

Positiivne noot on see, et eile käisime metsas maasikal :) Mmm... metsmaasikad on parimad! Kusjuures see tuletab mulle meelde veel ühte ebaõiglust. Kui me eelmine laupäev oma peatuskohta orienteerusime läbi tiheda võpsiku, siis teeservad punetasid maasikatest, aga kuna väljas kallas vihma, siis me ei hakanud peatust tegema ega hiljem neid korjama minema. Pühapäeval enam ei sadanud, aga tagasi läksime teist teed mööda ja kõik need imeilusad marjad jäidki meil korjamata :( Meenikunno rabas aga ei kasvanud ühtegi maasikat. Täielik ikaldus.

Kusjuures kui nädalavahetusest veel rääkida, siis pilte vaadates on hea meenutada, kuidas neli tsikki liha grillisid. Kõigepealt muidugi grilli põlema panemine, mis vahepeal nägi välja juba nagu jaanituli :D Ja siis need üsnagi söestunud lihatükid, mis suures lauakatmise tuhinas grillile unustati :P Aga me lohutasime end sellega, et süsi on seedimisele hea... Vähemalt tulid fooliumis ja sütel küpsetatud kartulipoolikud väga maitsvad välja... Tsibake sinihallitusjuustu ja natuke soola andsid väga hea maitse. Soovitan proovida :) Kartuleid koorima ei pea, siis ongi hea koore seest pehme kartul ära süüa ja ülejäänu minema visata.

Pildil on aga kõnealune majake õhtuses vaates. Armas, onju? :)

Käibemaks tõusis ka meil.

Meie sööklas kajastub ka käibemaksu tõus. Kui enne maksis saiake 5 ja pirukas 7 krooni, siis nüüd on hinnad vastavalt 6 ja 8 krooni. Protsent on korralik :)

kolmapäev, 1. juuli 2009

Elu on täitsa ilus...

Welcome to Estonia - Värska
Viimase aja märksõnaks on väsimus. Suur-suur väsimus. Ja ükskõik, kuidas ma ka ei üritaks, ma ei jõua õhtul enne ühteteist voodisse. Nojah, kes see suvel ikka magab, onju? Talvel aega küllaga...

Kui vingumine kõrvale jätta, siis on elu viimasel ajal üsnagi lill. Nädalavahetusel käisime Tsikkidega Värska lahe ääres äikest võtmas :D Ilm oli kohe tõsiselt jube, terve päeva ja õhtu kallas paduvihma ja välk sähvis nii nagu kari fotograafe piiraks meid. Aga koht ise oli võrratu! Kel soov väiksema seltskonnaga üks mõnus lõõgastav lühipuhkus pidada, siis soovitan soojalt sellist kohta: Järve puhketalu. Asub otse Värska lahe kaldal, olemas on saun, köök koos pliidi ja külmkapiga, kamin, telekas, magamiskohad ja paadisild koos paadiga. Ainuke asi, mida seal polnud, on puhas joogivesi - kraanist tuleb küll vett, aga see on üsnagi roostene, seega joogivesi tasub endal kaasa võtta. Pesta sellega siiski sai, seda probleemi polnud. Igatahes meie jäime üliväga rahule ja julgeme seda ka teistele soovitada :) Üritusest endast ma kirjutama ei hakka, see oli mõeldud Tsikkidele ja seal räägitu jääb teistel kuulmata. Seda siiski mainin, et käisime pühapäeval ka Meenikunno rabas jalutamas, väga ilus oli :) Pildil nokin käbisid :)


Kui headest asjadest veel rääkida, siis üleeile tegin pasteeti! Imehää tuli! Kahtlustan, et üks põhjus heale maitsele on maksale ja läbikasvanud lihale lisatud Ungari pekk ehk soolapekk hästi vürtsise servaga (no Ave käskis pekki panna ja kes olen mina, et Avele vastu vaielda? Poes polnud pekist liha ja see oli ainuke pekk, mida saada oli.). Pasteet on selline kergelt vürtsise maitsega, täpselt selline nagu mulle maitseb. Võrreldes eelmise korraga ei lõhkunud ma küll midagi ära, aga potte-kausse määrisin ka see kord terve hunniku. Ma kohe ei oska ilma :D Aga see kõik ei loe, sest pasteet sai imeline :) Nüüd on tükiks ajaks hing rahul :)

Ja kui tagasi negatiivsele lainele minna, siis täna on esimene juuli... Ootame põnevusega, mis toimuma hakkab...

See kõige väiksem ja armsam :)


Uhke tädi maailma armsaima õetütrega :) Kohe näha, et me sobime omavahel :)