kolmapäev, 30. september 2009

Palve.

Kui keegi näeb kuskil müügil riidekappi, mis on kahe või kolme uksega ja millel POLE riidepuu toru vaid on ainult riiulid ja ideaalis ka mõni sahtel, siis palun-palun-palun öelge mulle, kus te seda müügil nägite. Ma olen lootuse kaotanud, et leian kuskilt riidekapi ilma riidepuu toruta! Ja ma ausalt ei tahaks osta riidepuu toruga kappi ja seda siis ümber ehitama hakata, see oleks juba natuke totter.

Transameestest

Minu tänud ja kiidusõnad Euronicsi transameestele, kes eile meie uue külmkapi kohale tõid. Kusjuures nad helistasid õhtul poole kuue ajal ette, et küsida, kas võib täna külmkappi tuua ja kas me oleme 45 minuti pärast kodus. Lisaks tõid nad uue kapi ilusasti teisele korrusele ära ja olid see juures väga lahked ja viisakad. Täiesti klass omaette seniste kogemuste kõrval.

Täna tellisin netist paar asja, mis tuuakse ELS'iga kohale ja juures oli tekst, et eelnevalt helistatakse ja lepitakse kokku, mis kell pakk kohale tuua. Ma nüüd ootan põnevusega, kas juhtub ime ja ELS tõesti helistab ette või tuleb keset tööpäeva kõne ukse taga istuvalt transamehelt nagu tavaliselt...

teisipäev, 29. september 2009

Teravust igasse nädalasse

Eile õhtul panin masinatäie pesu pesema ja läksin rahulikult suurde tuppa raamatut lugema. Kui 15-20 minutit hiljem vannituppa läksin, siis pidin peaaegu infarkti saama - pesumasin oli täiesti vait ja punane tuluke oli ka kustu. Alles käis ju pliit remondis ja reedel tellisime uue külmkapi... mul tuli lausa nutt peale, et kas tõesti läks nüüd pesumasin ka veel katki?!? Õnneks tuvastas meheraas, et keegi (ilmselt tema ise) oli läinud vastu masinat ja selle lihtsalt välja lülitanud. Mina sain selle peale kergendunult hingata - ei peagi masinatäit pesu käsitsi pulbrist puhtaks loputama ja kuivaks väänama, ja ma pean mainima, et meil on tõsiselt suur pesumasin, nii et see oleks olnud väga aeganõudev tegevus. Lisaks selgus lähemal vaatlusel tõsiasi, et see masin ei mahu mingi valemiga meil vannitoast välja. (Huvitav, kuidas see eelmisel omanikul kunagi sisse sai toodud? Eelmine uks oli veelgi kitsam kui see uus, mille me ette panime...) Eks kui kunagi peaks lõpuks pesumasina maine teekond lõppema, siis saab meheraas seda rõõmsalt juppideks lammutada. Uus masin aga peab tulema tükk maad väiksem... Uut ju juppideks ei lammuta :P

Külmkapp õnneks mahub nibin-nabin köögist välja, ei peagi vist lükandust eest monteerima. Nüüd tuleb vaid oodata, millal transamehed helistavad ja meie uue kapi kohale toimetavad. Ma pakun, et on 75% tõenäosus, et nad helistavad keset tööpäeva ja teatavad, et nad on nüüd kohal ja kuhu see kapp on vaja tõsta. Senine praktika näitab, et igasugu transameestel puudub võime taibata, et tööpäeval on enamus inimesi tööl ja enne kohale sõitmist tasuks telefonitsi kokku leppida, mis kell üldse tasub end kohale vedada.
Näiteks diivanit ostes sai lausa spetsiaalselt öeldud, et helistage pool tundi ette, siis jõuame töölt koju tulla. Sellest hoolimata tuli keset tööpäeva kõne, et me oleme siin Keila Statoilis, kuhu poole keerama peab? Ja korra tellisin sellisest netipoest ühe vidina, mis kasutab transpordiks firmat, kes toob asjad otse koju. Keset tööpäeva helistaski mingi onkel, et tema on nüüd ukse taga, aga keegi ei tee ust lahti. Kui ma siis teatasin, et ei saagi teha, ma olen tööl ja koju jõuan kõige varem poole kuueks, siis arvas onkel, et äkki saaks ta paki mõne naabri kätte jätta. Kui ma avaldasin arvamust, et esiteks on enamus naabreid ilmselt ka tööl ja teiseks ei tunne oma oma naabreid nii hästi, et usaldaksin oma paki neile hoiule anda, siis onkel teatas, et ta viib siis postkontorisse ja mingu ma sinna järgi. Milleks üldse tellimuse juures telefoninumbrit küsida, kui mitte ette teatamiseks ja sobiva aja leidmiseks? Kas tõesti on odavam kohale sõita ja alles ukse tagant helistada? Kus see loogika on?

esmaspäev, 28. september 2009

Tegijal ikka juhtub...

Nädalavahetuse kirkaim hetk oli kahtlemata see, kui ma suutsin imeilusa tiigripildiga vahukooretordi tagurpidi maha keerata. Õnneks oli tort veel karbi sees ja asja sai päästa. Natuke tasandamist, natuke vahukoort ja õepoja sünnipäevalaual oli roosa tordi asemel hoopis valge tort, millel oli peal vaarikad ja riivitud shokolaad. :) Maitses imehästi ja õde sai ämmalt ka veel kiita, et on nii hea tordi küpsetanud :D

reede, 25. september 2009

Sugupuu hakkas edasi hargnema :)

Tänu ühele abivalmis kasutajale Perekonnaajaloo foorumis sain ma teada, et Saagas on üleval ka vallaelanike nimekirjad. Sealt aga leidsin ma üles oma ema vanaema perekonna, mille kohta mul seni mitte mingit infot peale ema vanaema nime polnud! (Vanaema suri noorena, vanaisa võttis uue naise ja kuna nende ainues tütar (ehk minu ema ema) on ka ammu surnud, siis polnudki kedagi, kes oleks midagi täpsemat öelda osanud.) Lisaks sain ma teada, kuhu kadus isapoolsest suguvõsast üks vaarisa vend. Ja võimalik, et sain ka jälile isa vanaema perekonnale... Seni olin suutnud kirikuraamatutest välja lugeda, et vallaslaps sai vallaslapse (mis põhimõtteliselt tähendab, et sinna selle liini uurimine surigi), aga nüüd tundub, et äkki see esimene vallaslaps polegi nii väga vallaslaps. Kuna tegemist on küllaltki vähelevinud perekonnanimega, siis on lootust, et kui muud selgust ei saa, siis vähemalt leidsin mõne sugulase juurde neile vallaslastele. Või... nojah, eks see selgub peale seda, kui olen oma olematu venekeeleoskuse meelde tuletanud ja end raamatutest läbi närinud.

Näib, et peale ligi kaheaastast pausi olen jälle oma sugupuu uurimisega otsa peale saanud. Toona surigi see asi sinna kohta maha, et tekkist nii palju kadund otsi, et jõud rauges ja mõistus sai otsa. Paraku on emapoolse vanaisa liin jätkuvalt must auk - samas piirkonnas on kaks sama nimega inimest ja mitte kuidagi ei tee kindlaks, kumb neist nüüd minu vanaisa isa on. Lapsi oli ema teada seal perekonnas terve trobikond, paraku teab ta neist vaid paari nime, kes aga kõik on sündinud sellisel ajal, et selle piirkonna kirikuraamatut kas pole säilinud või siis seda enam ei peetud. Ikaldus.

Huvitav, kas kohalikust perekonnaseisuametist saaks sellist infot kätte? Saaks ma oma vanaisa isa sünniaja teada, hargneks juhe natukenegi edasi. Hetkel aga istun ja vahin kahele Jaanile otsa ja nuputan, kumb küll võiks minu esiisa olla. Selline surnud punkt tapab ära minu innukuse sugupuud edasi uurida.

Aga jah... see uurimine on põnev aga jube väsitav.

Loeng

Eilne loeng oli väga huvitav ja lõbus. Lektor on muhe onkel, kes toob näiteid elust enesest ja ei aja kuiva teooriat suust välja. Mulle väga meeldis :) Ja tarkust sain juba esimesest loengust kuhjaga. Nüüd pean kodus materjali läbi töötama, et kuuldu ka meelde jääks. Ja siis ka fotoka peal järgi proovima, sest kõige paremini õpib ju tegevuse kaudu.
Suur aitäh kõigile sõpradele, kes oma kingitusega andsid mulle võimaluse sellele kursusele minna!

Katki.

Kui külmkapist veel rääkida, siis meie külmkapi ülemine osa lõpetas eile töölepingu. Jumal tänatud, et sügavkülm tööle jäi, muidu oleks meil olnud kas suur hunnik sulanud ja käärinud maasikaid/vaarikaid/ploome/jne või siis oleksin eile öösel usinalt moosi keetnud. Arvestades seda, et sain koju alles poole kaheteist ajal, siis mis te arvate kui rõõmus ma oleks selle üle olnud...

Püha müristus!

Ausalt, tahtmata kedagi solvata, aga kas inimesed tõesti ei oska lugeda?!? Ma kirjutasin 28.01.2007 siin blogis, et mul on külmkapp ära anda. Umbes aasta peale seda kirjutas esimene huviline, vastasin viisakalt, et külmkappi enam pole ja lisasin igaks juhuks postitusele juurde, et külmkapp leidis uued omanikud. Ja nüüd, aastal 2009 on mulle kuu aja jooksul kaks inimest kirjutanud, et oleksid külmkapist huvitatud!!! 2,5 aastat hiljem!

Mulle küll ei meeldi oma blogist eriti postitusi kustutada (ajalugu ikkagi ju..), aga selle postituse võtan ma nüüd maha.

neljapäev, 24. september 2009

Kassipiltidest

See on ilmselt kõigile püsilugejatele teada, et ma olen kassi-inimene. Ma ei ürita seda varjatagi. Samas olen ma vähemalt enda meelest suutnud säilitada mingisuguse kriitikameele ja ei pane avalikuks vaatamiseks üles koledaid pilte. Isegi mitte oma blogisse.
Paraku ei saa sama öelda paljude teiste kassiomanike kohta. Kiisu.ee lehel käib parajasti fotokonkurs "Sa vaid vaata neid silmi" ja konkursi eesmärk on välja valida 100 pilti, mis pannakse 2010. aasta kalendrisse. Ja kui ma vaatan neid pilte, mis kasutajate poolt sinna lisatud on, siis tekib mul küsimus, kas inimesed tõesti ei ole läbi lugenud konkursi tutvustust ja lisaks on minetanud ka igasuguse kriitikameele. Miski muu ei seleta seda, et lisatud on väga palju sobimatuid pilte. Näiteks on seal suur hulk pilte, mis on udused - kas kehvasti fokuseeritud või on kaamera/pildistatav pildistamise hetkel liikunud. Lisaks muidugi pildid, kus kassi silmad pole üldse näha. Ja kõige rohkem on pilte, kus küll silmad on olemas, aga kass lesib näiteks segamini voodis või kellegi mustade sokkide peal; kus taustaks on katkine tapeet, mustad nõud, rippuvad juhtmed, segamini laud jne. Selliseid pilte ju ei kõlba kalendrisse panna...

Ning jah, ka minu Christopherist on seal kolm pilti osalemas. Elu esimene fotokonkurs, milles osalen, ja otseloomulikult on see kassipiltide konkurs. Minulik ju :)

Fotodest veel rääkides, siis täna hakkab pihta algajatele mõeldud fotokursus! Järgmised 8 nädalat olen ma neljapäeva õhtuti kinni. Kuigi ajavahemikus 17:30-18:45 võib mulle vabalt kesklinnas seltsi pakkuda. Ja kui keegi stardib neljapäeviti peale kella üheksat kesklinnast Keila suunas, siis võib mulle ka küüti pakkuda. Aga üldiselt panustan ma sellele, et jõuan kas 21:40 väljuva rongi või 22:00 väljuva marsa peale. Kui ei jõua, siis sõidan trolliga Õismäele ja kutsun meheraasu sinna vastu. Linna ripakile ma igal juhul ei jää.
Aga jah, täna on esimene loeng ja ma olen niiiiiiiii põnevil!

Mental note to self.

Kui olemasoleva excelifaili peal klikkides tuleb lahti tühi Excel, aga samas otse Excelist file->open valikuga fail avaneb, siis saab ravi sellest dokumendist. Ehk siis tasub proovida sellist asja:

a) In Microsoft Office Excel 2007:
* click the Microsoft Office Button, and then click Excel Options.
* click Advanced, and then click to clear the Ignore other applications check box in the General area.
* click OK.

b) In Microsoft Office Excel 2003 or earlier versions of Excel:
* click Options, on the Tools menu.
* click the General tab.
* click to clear the Ignore other applications check box, and then click OK.

kolmapäev, 23. september 2009

Homme

1182.ee teab rääkida, et mul on homme korraga nii füüsiline, emotsionaalne kui ka intellektuaalne nullpunkt. Ootan põnevusega. Juba täna on selline tunne, et laseks end kohe maha, kui vaid relv ja kuul käepärast oleks. Mis mind siis homme veel ees ootab?

***

Kirjutaks, aga muud asjad on mõtetes, mida kirjutada ei oska. Muretsen oma muretsemisi ja elan edasi. Väsimus ilmselt võimendab kõiki emotsioone ja pole ju mõtet mingit vingumist või jauramist kirja panna. See ei anna kellelegi midagi. Olen parem vait. Seega täna siia midagi mõistlikku ei tule, ei ole seda kirjutamissoolikat praegu.

teisipäev, 22. september 2009

Vahel lihtsalt veab

Teate, kui hea tunne on see, kui sul on meeletu magusaisu, aga mitte midagi magusat pole käepärast ja siis sa leiad sahtlist CD'd otsides paberite vahelt pooliku shokolaadi? Ma võin öelda, et paganama hea. Hommik sai kohe värvilisema varjundi.

laupäev, 19. september 2009

4 aastat

Üldiselt on eluga sellised lood, et see on vahel ikka paganama ilus. Ja on kuidagi sümboolne, et päeval, mil saab täis neli aastat iseseisvat elu, olen ma kodus vanemate juures. Sõin hommikusööki, mille tegi valmis ema. Ja nüüd istun arvuti taga ning teen aega parajaks, et varsti pean bussile kobida ja linna sõita.
Tartu muideks on minu silmis jätkuvalt ilusam ja armsam kui Tallinn. Kuid kõige kodusem ja kallim koht on ikka meie oma kodu väikses külakeses. Sellele ei saa miski vastu. Vanemate juures olen külas ja Männiku korter on meheraasu õe kodu nüüd. Kusjuures ma hakkasin mõtlema, et kolme aastaga kolisin ma kolm korda - kõigepealt vanemate juures tädi juurde, siis tädi juurest Männikule ja eelmise aasta septembris Männikult meheraasu juurde. Kõige kergem, kiirem ja valutum oli kahtlemata tädi juures Männikule kolimine. Teised kaks olid emotsionaalsemad ja kurvemad... jätsin ju ikkagi mõlemal korral oma kodu maha. Aga lõpplahendus meeldib mulle väga, kooselu on võrratu :) Ja mitte sugugi väikest rolli ei mängi see, et mul on niivõrd fantastiline mees, et temaga on lust ja lillepidu koos olla!
Elu lihtsalt on ilus :)

reede, 18. september 2009

Anne&Stiil hilinenult

Lugesin lõpuks juba tükk aega tagasi mu postkasti potsatanud uue ajakirja Anne&Stiil läbi. Rongis on hea lugeda ju... Mulje on pehmelt öeldes kehv. Esiteks jäi mulje, et reklaami on kaks korda rohkem kui Annes oli. Sisu aga pole praktiliselt üldse. Kui tavaliselt Anne't või Eesti Naist jagus kohati isegi tln-trt-tln marsruudile, siis A&S sai otsa juba 1,5 tunniga. Igav oli lihtsalt ja lugeda polnud ka suurt midagi. Ma pole küll kirjanduskriitik, aga kuna mulje on nii kehv, siis panen siia eredamad hetked kirja:

Reklaamid ja artiklid on segiläbi ja ei eristu eriti üksteisest.
Tanel Padari lugu sai niimoodi otsa, et... justkui oleks leitud, et artikkel sai liiga pikk ja visati lõpust jupp välja lihtsalt.
Jubedalt häirib see, et pole enam artikli lõppu tähistavat märget viimase lõigu lõpus. (Annes oli vist a-täht, enamustes lehtedes ja ajakirjades on kuubik või mõni muu sümbol.)
Häiris ka see toon, millega oli La Dolce Vita restoranist kirjutavas artiklis Tartut kirjeldatud - esimene lõik tervenisti ja siis näiteks lause "Nojah, ega see Tartu pole ju ka kõige pärapõrgum koht ilma peal."
Ämma artiklit reklaamiv lause esikaanel (Tõrksa ämma taltsutus) ja artikli enda sisu ei klapi minu arvates eriti. Paar naist lihtsalt rääkisid oma kogemustest ämmadega ja oligi kõik. Aga kuhu jäi see lubatud taltsutus? Või ei saanud mina lihtsalt asjale pihta?
Ja kuhu jäi artikkel Lissabonist? Sissejuhatav lehekülg nagu oli, aga järgmisel lehel tuli mingi metsapikniku jutt. Väga kummalise mulje jättis see "Septembri siht: Lissabon" lehekülg.
Selline poolik mulje jäi praktiliselt kõigist artiklitest. Toores ja väga nõrk. Anne ja Eesti Naine on mul diivanilaual mitu kuud, sirvin neid vahel ja loen osasid artikleid üle. See üllitis on aga minu jaoks nii pealiskaudne ja sisutühi, et teist korda kätte võtma küll ei kutsu. Kurb...

Ainuke artikkel, mis tõesti meeldis ja silma jäi, on see "Silmaklapid ja ajuseisak." Heas võtmes kirjutatud kolumn, selliseid võin veel lugeda.

Kahtlustan, et ega ma ilmselt kauaks tellijaks jää. Kui oktoobri number sama jura on, siis jäävad minu postkasti tulema vaid Eesti Naine ja Käsitöö. Milleks maksta millegi eest, mida ma ei taha lugeda?

Tln-Trt

Täna kärutan üle tüki aja jälle Tartusse, vahelduseks selle enne viit mineva rongiga. Edela raudtee sõidugraafikut vaadates tabas mind jälle ebameeldiv üllatus - õhtust rongi on VEELGI hilisemaks lükatud ja nüüd väljub see tallinnast alles 20:05 ja jõuab Tartusse 22:34. Seda õhtust rongi on juba pikemat aega sujuvalt aina hilisemaks ja hilisemaks lükatud. Ausalt, varsti hakkan ma reedeti südaööl Tartusse jõudma! Ja otseloomulikult nihutatakse enne viit minevat rongi aina varasemaks ja varasemaks. Täiesti jabur, tõsiselt kohe.
Õnneks mul ülemus on normaalne ja laseb mind tunnike varem töölt minema, et ma ei peaks sügaval öösel Tartusse jõudma. Järgmine nädal paraku seda õnne pole, sest Olev puhkab ja seega ei saa ma varem ära minna. Ja kuna isa ei saa ka mulle jrgm reede rongile vastu tulla, bussid nii hilja ei sõida mu vanemate juurde ja taksosõit on tsiba liiga kallis, siis ilmselt pean hoopis Sebe teenuseid kasutama. Seda siiski laupäeva hommikul, kuna ma lihtsalt ei taha reede õhtul puupüsti bussis sõita. Aga minemata ka ei saa jätta, kuna õepojal on sünnipäev. (Ning ei, lahenduseks ei oleks autoga minek, kuna mul on plaanis laupäevane päev sisustada erinevate sõbrannadega kokkusaamistega ja meheraasul poleks seal suurt miskit teha.)

Aga keskendudes tänasele, siis on lahe jälle üle tüki aja Tartusse saada :)

Isiklik saavutus.

Kell on 8:04 ja ma suutsin juba ühe serveri maha lasta. Ma arvan, et see on vist rekord.

neljapäev, 17. september 2009

Sügis on käes.

Muideks, kas te teate, kuidas saab aru, et sügis on käes? Aga vot selle järgi, et kui Mutil hakkab tatitõbi üle paari nädala kallal käima, siis see on kindel märk, et suvi on läbi ja sügis möllab täies hoos.
Ehk siis mina nuuskan jälle ajusid välja. Üldse ei ole mõnus tunne.

2+2=2,56?

Üks osakond lubab meile tagasi saata inimeste koondamise tõttu vabaks jäänud arvutitöökohad. Kui kastid kohale jõudsid, siis oli neis viis monitori (neist vaid kahel oli toitekaabel kaasas), 6 terminali, 4 klaviatuuri, 3 hiirt ja 2 terminalide toiteplokki. Väike matemaatiline tehe annab tulemuseks, et midagi nagu hästi ei klapi...

kolmapäev, 16. september 2009

Autosõit

Meheraas avaldas arvamust, et tema ei viitsi mind trenni ja poodi sõidutada, õppigu ma parem uuesti autoga sõitma. Load mul ju on olemas, lihtsalt sõitnud pole juba 10 aastat. Võtsime siis asja eile käsile ja tiirutasin õhtul natuke küla vahel ringi, harjutasin keeramist ja paigalt võttu ja tuletasin meelde, et on sidur-pidur-gaas. Sain ühtlasi selgeks, et arvutimängud tõesti võivad inimest ja tema käitumist mõjutada - ma nimelt oletasin optimistlikult, et kui hoogu maha tahan võtta, siis piisab kui jalg gaasilt üles tõsta ja kohe auto võtabki hoo maha. Paraku 20-40 km/h juures sellel liigutusel otsene mõju puudub ja kui ma oleksin päris liikluses olnud (mitte vanal laoplatsil), siis oleksin ilmselt lõbusa avarii põhjustanud, kui sain alles meheraasu märkuse peale lõpuks päris pidurdamise abil keset "ristmikku" pidama. Ma siis siiralt seletasin, et aga mängudes jääb auto seisma, kui ma gaasi ei vajuta. Selle peale seletati mulle natuke inertsi kohta ja näidati, kuidas 20 km/h juures auto sõitis ikka edasi, kui ma jala üldse gaasilt ära võtsin.
Tagurdamist korra proovisin, aga kuna selja taga oli üks putka (ok, suht kaugel, aga ikkagi ma nägin seda), siis ma ei julgenud veel tagurdamist koos pööramisega harjutama hakata. Tuletan enne meelde, kuidas see õiges suunas sõitmine käib. (Huvitav, kas kaubanduskeskused ei tahaks sellist teenust pakkuma hakata, et auto pargib küll klient ise, aga parkimiskohast tagurdab selle abivalmis parklapoiss välja? Mina oleksin küll nõus sellise asja eest maksma...)

Peale sõitu tuli minul aga blond hetk. Parkisime auto maja ette ära, ma ronisin välja, võtsin tagaistmelt oma kodinad ja võtsin suuna majauksele. Jäin siis maja ees kõnniteele ootama, kuni meheraas ka järgi tuleb, nagu tavaliselt, onju. Meheraas seisis aga auto juures ja küsis minult, et kas võtmed on minu käes. Ma teatasin rõõmsalt et on jah, näed ei unustanudki autosse. Selle peale märkis meheraas, et äkki paneksin siis auto ka lukku...
No nii blond on ikka lõbus olla, peaks märkima. Ja ma olin veel nii õnnelik, et näed, ei jätnudki võtmeid autos süütesse vaid oli ikka meeles välja võtta. Osav.

Kokkuvõtlikult ütleme nii, et päris liiklusesse mul esialgu veel asja pole.

Ploomimehu

Eile tuli mulle tublidusepuhang peale ja otsustasin ploomimehu talveks sisse teha. Mida ikka teha suure kotitäie küpsete ja poolküpsete ploomidega? Moosi ja kompotti ei taha ja süüa jõuab vaid teatud piirini. Igatahes kui uskuda meheraasu sõnu, siis mehu sai täitsa nagu päris. Kuna ma ise jälle nohu käes vaevlemas, siis minu maitsemeel on poolenisti kadunud ja enda hinnangut ei usalda.

Panen siia tuleviku tarbeks kirja ka, kuidas mehu tehtud sai:
Kõigepealt lõikasin ploomid pooleks ja võtsin kivid välja. Siis kallasin 4-liitrisesse potti poolteist klaasi vett ja panin ploomid tasasele tulele podisema. Suhkrut veel ei lisanud.
Kui ploomid olid enam-vähem pehmeks keenud, siis võtsin poti tulelt ära.
Tõstsin kulbiga portsukaupa plastmassist kaussi ja mikserdasin saumikseriga püreeks. (Metallpoti kriibiks saumikser ilmselt ära) Saadud segu kallasin läbi sõela teise kaussi.
Siis kallasin segu puhtaks pestud potti ja mõõtsin selle käigus koguse ära. (Pott on 4l ja äärest jäi ainult sentimeeter vabaks.) Suhkrut lisasin 1 liitri kohta 200 grammi.
Siis panin tasasele tulele tagasi podisema, vahepeal võtsin vahtu ära. Lõpupoole lisasin veel natuke suhkrut, kuna mul olid suht hapud ploomid.

Purgid pesin puhtaks ja panin ahjuplaadile paberile suu alla poole. Ahju keerasin 130 kraadi peale (umbes 100 ja 150 vahel) ja lasin neil seal tubli tükk aega olla. Mehu tegemine võttis lihtsalt kauem aega, kui arvasin, seega mul olid ikka tubli kaks tunnikest need purgid ahjus. Kaaned keetsin läbi.

Täis purgid panin kaas allapoole mitmekordselt kokkumurtud tekikoti peale nurka seisma.

teisipäev, 15. september 2009

**

Nii vahva on hommikul esimese asjana saada peavalu millegi pärast, mis pole üldse minu süü. Parim lausa...

esmaspäev, 14. september 2009

**

Maailm on nii värviline... :)

pühapäev, 13. september 2009

It's my life.

Täna on üks neist päevadest, mil ma olen iseenda ja terve maailmaga rahul, rõõsa ja rõõmus. Järgmise nädala laupäeval saab juba neli aastat pealinnas pesitsemist... Või noh, peaaegu pealinnas, tegelikult elan ju juba aasta jagu Keila külje all ja pealinnas käin vaid tööl ja shoppamas. Aga ikkagi, neli aastat. Istun praegu arvuti taga, kuulan rahulikku muusikat ja olen õnnelik. Ma olen 29-aastane ja olen ausalt, käsi südamel, jõudnud nende asjadeni, milleni mul oligi plaan hiljemalt 30ndaks eluaastaks jõuda. See on maailma parim tunne tunda, et ma olengi just seal, kus ma olema pean, just selle inimesega, just sellel hetkel. On hea nentida, et olen oma elu elanud selliselt, et olen praeguseks saavutanud just need asjad, mida oma südames lootsin saavutada. Ma ei tunne, et miski oleks tegemata jäänud või midagi oleks puudu. Ma elan elu, mis teeb mind tõeliselt õnnelikuks ja rahulolevaks. Mis võiks veel parem olla?
Ja ma tean, et kõik, mis tulema peab, ka tuleb. Omal ajal, nagu kõik muu on tulnud. Mul ei ole kuhugi kiiret. Ma tunnen, et praegu on minu elus see moment, kus ma sirutan end mõnuga pehmesse tugitooli ja lihtsalt naudin elusolemise hetke. Ja kohe kõrval, teisest pehmest tugitoolist, vaatab mulle vastu maailma armsaim naeratus. Ja ma olen õnnelik, just siin ja praegu. Mis sa hing veel oskad tahta?

reede, 11. september 2009

Potter

Teisipäeval käisime Mädzuga kinos Potterdamas ja ma pean ausalt ütlema, et nii pettunud pole ma veel kunagi kinost väljudes olnud kui peale seda filmi. Ainuke seos raamatuga oli see, et filmis olid samad tegelased. Ja see oli ka praktiliselt kogu ühine joon!!! Huvitavast ja põnevast raamatust oli valmis treitud mingi mõttetu tiinekate romantiline komöödia. Kogu raamatu point oli välja jäetud, kõige huvitavamad ja järgmise raamatu võtmes olulisemad olukorrad olid kas üldse puudu või siis väga pinnapealselt mainitud. Pooli olulisi tegelasi ei mainitud üldse!
Kes raamatut on lugenud, see peaks mäletama seda võitlust, mis lõpupoole koolis maha peeti, et Voldemorti käsilased koolist välja saada. FILMIS SEDA EI OLNUD!!! Pahalased lihtsalt laamendasid natuke ja siis jalutasid rõõmsalt minema. Ahjaa, üks auror sai ka väikse laksu kirja. Ja kõik! Pahalased täiesti vabatahtlikult ja rõõmsalt jalutasid minema.

Oeh, ma võiksin lõpmatuseni välja tuua asju, mida filmis polnud või mis filmis olid, aga raamatus polnud. Milleks teha raamatu järgi film, kui sa raamatus toimunud tegevust praktiliselt ei kajasta? Esimeste Potteri filmide võlu oligi see, et need järgisid raamatut üsnagi täpselt. Viimasest filmist on aga välja jäänud hunnik asju, mis järgmises raamatus olulist rolli mängivad. Kuidas nad kavatsevad neid järgmises filmis kajastada, kui neid eelmises mainitudki pole? Ausalt, hunnik jama keevitati kokku.

Ehhhee...

neljapäev, 10. september 2009

Eile veel.. ja üleeile... ja päev enne seda... ja...

Eile käisin jälle vees võimlemas ning erinevalt eelmisest korrast on mul täna kondid natuke kanged. Nojah, erinevalt eelmisest korrast sain ma see kord isegi harjutustele pihta :P Ning kuna selgus, et treeneril on mikrisüsteem katki läinud, siis pidi ta harjutusi rohkem ette näitama ega saanud liiga palju teravmeelitseda. Palju parem trenn oli kohe :) Järgmine kolmapäev jälle :)

Aga mul on veel rääkimata viimase aja põnevaim kogemus! Sain laupäeval Luige laadal päris elus madu paitada!!! Endale kaela ümber panna ei tahtnud, aga pai sain teha ja olen sellegagi rahul. Nii naljakalt pehme ja siidine oli, ei olnud üldse libe nagu tavaliselt igasugu võrdlustes öeldakse. Väga lahe kogemus, tegi mul kohe terve päeva ilusaks :)
Ja laadal nägime ära, kuidas lammast pügatakse. Väga naljakas oli vaadata, kuidas lammas oli nagu kartulikott, mida vabalt keerutati ja tõsteti, üldse ei hakanud vastu. Ja kiilakana nägi see vaene lambake nii naljakas välja :P
Siis nägime veel igasugu erinevaid loomi ja linde, minu lemmikuks said mingid kana-kuke moodi linnud, kellel oli varbad üleni sulgedega kaetud. Paraku polnud paljudel lindude ja väiksemate loomade puuridel juures silte, kellega tegemist on, seega ei saanudki tõugu teada. Ja niisamuti ei tea ma selle nelja sarvega looma tõugu:

See on küll kivi korraldajate kapsaaeda - oleks võinud ikka nõuda ja ka kontrollida, et iga puuri/aediku juures oleks kirjas, kes see loom on, kes seal sees on.

Aga ega me siis nii egoistlikud polnud, et ainult enda lõbule mõtlesime! Me ikka pidasime kassi ka meeles ja ostsime talle mängimisega ühe ~1,5m pika paabulinnusule (10 eeku). Kass on sellest nii pöördes, et poole ajast valvab ja kräunub selle kapi ees, kuhu otsa me sule mängimise vahepeal kassi eest peitu paneme. Vahepeal Chris kaabib kapiuksi, et ikka eriti ilmekalt märku anda, mida ta saada tahab. Ja üritab toaukse peal turnides kapile ligi pääseda. Paraku on kapp nii kõrge, et kass ei mahu sinna vahele ja nii ta vaeseke piirab seda kappi pidevalt. Aga sulge ei saa talle kätte ka jätta, sest muidu oleks seda lõbu vaid mõneks minutiks ja siis oleks sulest vaid tükid taga.

Kui kassi rõõmudest veel rääkida, siis rasvatihased on meie akna taga tagasi! Hommikul imestasin, et mida see kass nii andunult valvab ja kui vaatama läksin, siis nägingi, kuidas üks julge linnuke keksis meil väljas aknalaual. Kassil jälle lõbu laialt ja pikad üksildased hommikud on ilusasti sisustatud :) Jääbki tal vähem aega lolluste tegemiseks :P

Lisaks ostsime vahepeal kassile punutud korvi, kus ta saab end mõnusalt kerra kerida ja õhtuti meiega koos telekat vaadata. Kingakarp lihtsalt ei näinud kuigi ilus välja keset suure toa põrandat. Kass kasutab väga usinalt seda korvi, enamuse osa õhtust veedabki seal keras. Vahepeal ronib välja, venitab end põrandale pikaks ja kobib natukese aja pärast uuesti korvi. Ju siis jääv kondid kangeks või hakkab lihtsalt palav ja on vaja jahutada.

Rohkem miskit huvitavat meelde ei tulegi... Lisan lõppu niisama ühe pildi, kus on näha stiilinäide sellest, kuidas meie kassike armastab oma "magamistooli" peal pikutada:


Kõik pildid on tehtud telefoniga, sellest ka tavapärasest veelgi kehvem kvaliteet.

kolmapäev, 9. september 2009

**

Kui kopp on ees, siis olen kopamees? Või, khm, kopanaine?

teisipäev, 8. september 2009

Mental note to self

Probleem: Kasutaja saab IE avamisel veateate, mis ütleb järgmist: You are restricted from running the Internet Connection Wizard.


Lahendus: Ava registry editor ja muuda seal järgmisi võtmeid (üks või mõlemad peaksid olemas olema):
[HKEY_CURRENT_USER\Software\Policies\Microsoft\Internet Explorer\ControlPanel]
"Connwiz Admin Lock"=dword:00000001

[HKEY_LOCAL_MACHINE\Software\Policies\Microsoft\Internet Explorer\ControlPanel]
"Connwiz Admin Lock"=dword:00000001

Value Data: 0 = disable restriction, 1 = enable restriction

Et ma ka ei õpi!

Millal ma ometi õpin, et kui ma kohtan mingit uut ja huvitavat probleemi ning selle ära lahendan, siis peaksin selle lahenduse enda jaoks kuhugi ära salvestama/üles märkima?!? Jälle pean jalgratast leiutama, et lahendada probleemi, mille ma olen korra juba suure vaevaga ära lahendanud! Ja see on väga mitmes kord juba, kui ma sarnase reha otsa jooksen!

Ma nüüd lähen ja ropendan natuke omaette.

Life is just a revolving door.


Ja kusjuures täpselt nii ongi. Eriti see läbi klaasi lehvitamise osa...

esmaspäev, 7. september 2009

Hellahingelised

Kui ma hetkel viitsiksin vihastada, siis ma üldiselt saaksin vihaseks ühe anonüümse hellahingelise isiku peale, kes ühes minu hallatavas kommuunis juba teist korda jutti on spämmiks märkinud minu poolt tehtud postituse. (Ju siis inimest häiris, kui ma muu jutu sees soovitasin üksteise liivakasti pissimise lõpetada ja teema lõpetatuks lugeda... No aga kaua võib kembelda selle ümber, kes tuli, kes ei tulnud ja miks tuli/ei tulnud?) Aga kuna tegemist on meie keska lennu kommuuniga, siis ei ole see otseselt minu kommuun ja ma ei saa seal oma diktatuuri ka peale suruda. Lisaks on see teema niivõrd mõttetu, et ma ei viitsi vihastada.

Aga ausalt... tahaks vägisi kirjutada sinna järgmist kuulsat lauset: You want the truth? You can't handle the truth! Aga see on vist see teema, et seaga kakeldes saavad mõlemad poriseks, aga ainult siga on selle üle õnnelik. Nii et las ta siis olla.


/Edit 16:39 --> No kurat võtaks, kaua võib?!? Panin seekord lühikese selgitusega ühe lingi oma postitusse ja jälle keegi ahv raporteeris selle spämmiks. Ma hakkan vaikselt vihaseks muutuma juba.

Varsti.

Laadast ja paabulinnusulest ja maost ja kokkutulekust ja veel mõnest asjast kirjutan õhtul. Hetkel on töö-töö-töö. Aga nädalavahetus oli lahe, seda võin küll kinnitada.

Itimees üldiselt lõunal ei käigi?

Täna pidin jälle nentima, et inimeste arvates itimehed ei söögi lõunat. Pean 25 kasutajat ühest serverist ära kolima ja saatsin kõigile hommikul kirja, et andku teada, millal neil on võimalik 30min paus teha, et saaksin nad ära kolida. Esimesed seitse vastajat teatasid, et nad lähevad täna vahemikus 12-13 või 13-14 lõunale ja sel ajal võin neid vabalt kolida. Huvitav, millal mina siis nende arvates lõunal käin?

reede, 4. september 2009

6-aastane!


Minu imearmas karvakera Joosep saab täna juba 6-aastaseks! Palju hiiri, maitsvaid kassikrõbuskeid ja pikki paisid talle sünnipäeva puhul! :)

neljapäev, 3. september 2009

Sport teeb vigaseks?

Eile soetatud trikoo osutus peale basseini jõudmist väga venimisvõimeliseks ja suure arenguruumiga riideesemeks. Vees kareldes hõljus trikoo hüpetega ilusasti kaasa ja peale trenni veest välja ronides ähvardas tagumikku kattev osa põrandani venida. Aga mida ikka nõuda 39,50 maksnud trikoolt?

Trenn ise oli tsiba raske minu jaoks. Ma olen ju täiesti algaja igasuguses vesiaeroobikas ja kui treener näitab igat harjutuste seeriat üks-kaks korda ette ning teatab siis, et tehke nüüd ise x korda seda läbi, siis jääbki asi poolenisti arusaamatuks. Päris palju siblisin niisama jalgade-kätega vees, kuna ei saanud pihta, mida täpselt tegema peab ja teiste pealt ju ka läbi vee eriti snitti ei saanud võtta. Ma polnud kusjuures ainuke algaja ja nii me siis selle teise neiuga vahetasime hädiseid naeratusi ja ajasime vahepeal oma ooperit. Hea treener üldiselt peaks tähele panema (eriti kui grupis on ainult 6 inimest), et osad ei saa pihta ega jõua järgi ja vastavalt ka oma tegevust täiendama. Tooli peal külitamine ja mikrisse hõikamine, et teeme nüüd sama seeriat veel kolm korda, ei ole eriti pädev treenimisviis minu arvates. Samas... ma pole ka kunagi vesiaeroobikas käinud, äkki nii käibki.
Kõigest hoolimata on mul siiski plaan ka järgmine nädal oma pekki leotama minna. Mõni nädalavahetus võiks ka mehe kaasa tirida ja niisama ujumas käia, õnneks niisama ujuma saab ka ujukatega minna, ei pea oma vees telgiks muunduvat trikood kandma :D

kolmapäev, 2. september 2009

Viitsimine leitud

Võtsin end kokku ja borneerisin endale koha täna õhtuks vesiaeroobikasse. Elus teist korda siis puutun sellise asjaga kokku. Ootan huviga...
Broneeringuga on see hea asi, et minusugusele kohusetundlikule inimesele mõjub see päris distsiplineerivalt - no kuidas ma jätan minemata, kui ma end kirja olen pannud, eksole. Homme siis muljetan :D

1/2

Niih, trikoo on olemas. Nüüd tuleb leida viitsimist seda ka kasutama hakata ehk siis vesiaeroobikasse end vedada. See on üldiselt ülesande raskem osa, seda ma võin kinnitada.

Ahjaa... olen veel elus. Selgus kurb tõsiasi, et mul ei ole ei püssi ega kuuli. Seega mahalaskmine jäi ära.

teisipäev, 1. september 2009

omg

Lisaks kõigele sain ma praegu teada, et oplaa, kõik alates maist saadik lahkunud töötajad ja nende asendused tuleb mul ka venekeelsel kodulehel ära muuta. Mis te arvate, kes end kohe maha laseb?

Juhe.

Juhtmed on sõlmes, maha põlenud ja ribadeks tõmmatud. Mõtlemisvõime läheneb suure hooga nullile ja samas tempos jätkudes virutab õhtuks miinuse ette. Kuidas saab olla, et nädal aega istun ja viilin igavusest küüsi ning siis lambist ühel päeval tuleb korraga nii palju tööd, et järjekord on mitme tunni pikkune?!? Täielik ajublokk on praegu kallal.