reede, 30. oktoober 2009

Ma ei saa aru...

Kuidas on võimalik peale pediküüri niimoodi koju jõuda, et lakk ei saaks kahjustada? Ma olen kaks korda elu jooksul pediküüris käinud, mõlemal korral jupp aega istunud ja lakil kuivada/taheneda lasknud ja ikkagi kodus sokimustrit/voldikesi välja silunud. Ma ei saa ju tundideks salongi istuma jääda! Variant ise kodus küüsi lakkida ei ole minu jaoks variant, kuna ma lihtsalt ei oska seda teha. Värvitu lakiga veel julgen küünte kallale minna, selle puhul pole eriti näha kui hullusti üle servade lakitud on. Aga värvilist ei tihka proovidagi.

Mõtlesin siin, et võiks ju endale enne aasta lõppu ühe mõnusa pediküüri lubada... Aga mis mõtet sellel on, kui pärast kodus pean laki maha võtma, sest see on kahjustada saanud?

neljapäev, 29. oktoober 2009

Autode välimääraja :)

Poikad olid lõuna ajal nii hoolitsevad, et genereerisid mulle seina peale autode välimääraja värvide järgi. Ehk siis mis värv, millise automargiga seostub. Nad on mul ikka nii andekad :P

kolmapäev, 28. oktoober 2009

Edusammud

Olen jõudnud oma udupeene käsitööprojektiga nii kaugele, et kui laiskuse endast eemal suudan hoida, siis peaksin nädalaga valmis saama. Siis saan ilmarahvale uudistamiseks välja panna :) Seni võib aga vabalt juhtuda, et siin blogis on tsiba vaiksevõitu, sest kogu vaba aeg kulub kodustele toimetustele, väiksele näputööle ja niisama lebotamisele :)

esmaspäev, 26. oktoober 2009

Rahul :)

Sain eile oma kauaoodatud jope kätte ja rohkem rahul ei saakski enam olla! Jope on võrratu!!! Imeilusate värvidega, istub suurepäraselt, on soe ja pealekauba ei lase vett ka läbi. Ma saan lõpuks ometi normaalselt väljas ringi liikuda! Seni oli mul ju ainult õhuke mantel, millega viimase aja ilmasid arvestades eriti väljas ei tahtnud olla. Nüüd ei pea enam külmetama :)

Üldse sai nädalavahetusel natuke ostlemisega tegeletud ja mõningad vajalikud vidinad ära ostetud. Ma olen ju see napakas, kes suudab pidevalt Tartus koti kaupa täis osta ja siis peab neid käeotsas Tallinnasse vedama. Mitte et Tartus suurem valik oleks, seal on lihtsalt inimesed, kellega koos shoppamas käia. Tallinnas käin poodides peamiselt meheraasuga ja no mis shoppamisest sellisel juhul rääkida saab :P Nii käingi Tartus shoppamas ja pärast siunan end maapõhja, kui kilekottidega rongile pean ronima :D

reede, 23. oktoober 2009

Ütlemata osav parkimine

Parkimise stiilinäide eile õhtul Ülemiste keskuse parklas:



Umbes 30 sekundit peale teise pildi tegemist sõitis sinna auto kõrvale teine auto, kõrvalistuja kohalt väljus vanem meesterahvas ja sõitis selle valesti pargitud autoga ära. Väga hästi ajastatult sain need pildid tehtud :)

100 :)

Pisike isiklik tähtpäev :) Või õigemini mis tähtpäev ikka... pigem põhjus kooki küpsetada :P

kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kopaga lapsehoidja

Mul pole juba ammu nii suur kopp ees olnud kui täna. Viimased nädal aega olen pidanud seletama eestikeelset süsteemi inimesele, kelle eestikeelne sõnavara on väga piiratud. Ja ma pean seda seletama nii, et ta oskaks selle leedu keelde ümber tõlkida! Mul on juhe täiesti sõlmes ingliskeelse mõtestatud teksti genereerimisest!!! Ma krt ei saa isegi kogu süsteemist aru ja pean poolte asjade puhul jooksma oma ülemuselt täpsemalt üle küsima. Ja siis pean ma selle tarkuse kõik leedukale edasi tõlkima ja ta krt ei saa osast jutust ikkagi aru! Mul on nii kõrini sellisest lapsehoidja mängimisest. Inimene võetakse tööle tutvuste pärast, imetakse talle pastakast mingi töökoht välja ja siis tema oma osakond (kes teda ei taha üldse) saadab selle tüübi minu kraesse!
Ja mind üldse ei koti, et temal on veel raskem, sest ta peab lühikese ajaga täiesti võõra süsteemi selgeks saama. See on juba tema ja ta ülemuse probleem. Ma ei jõua kõigile kaasa tunda, natuke energiat pean enda tarbeks ka jätma.

teisipäev, 20. oktoober 2009

Areng

Alles see oli, kui hakkasin siin vaikselt omaks tarbeks uut ja huvitavat teemat uurima, täieliku võhikuna. Nüüd olen juba nii palju tarkust kogunud, et laian teistelegi jagada :D Samas on jätkuvalt asju, millest mul pole õrna aimugi. Vähemalt on huvitav :)

esmaspäev, 19. oktoober 2009

Tulemused

Tallinna tulemustest ma ei kirjuta, ei taha sitta torkida... Rõõmustan hoopis selle üle, et minu kodukohas sai mu endine klassijuhataja vallavolikokku :) Ja 17nest kohast sai kerakonn ainult ühe. Ja ka Harku vallas saadeti kerakonn pikalt ning nad said 21st kohast vaid kaks. Vähemalt kuskil elavad mõistlikud inimesed :)

pühapäev, 18. oktoober 2009

***

Küsimus/abipalve targematele: mul tõmbas neljapäeva öösel sääremarja krampi ja see pole veel tänasekski päris välja läinud. Sääremari on iga liigutuse ja puudutuse puhul ikka veel valus! Oskab keegi soovitada, mida peaksin tegema, et see kramp lõpuks ometi välja läheks? Kolmas päev jutti longata pole üldse mõnus...

laupäev, 17. oktoober 2009

nv

Täna on plaanis koristamine, laisklemine, kartuli-seenevorm, kohupiimakook Juubeli tordipulbriga ja Ettepanek. Seega üks mõnus laupäev :)
Ma ju võiksin teha üleskutse, et tulge meile külla, aga kuna keegi nagunii ei viitsi siia sõita, siis pole ilmselt väga mõtet. Eks me saame ka kahekesi vormist ja koogist jagu :) Aga kui on soovi, siis meie uks on avatud...

reede, 16. oktoober 2009

Nii armas :)

Olin just Männiku Titeturul õetütrele talvekombet valimas ja suhtlesin telefonitsi õega mõõtude osas, kui õde äkitselt kilkas, et õetütar tõusis just esimest korda iseseisvalt istuma! Vot kui hea ajastus - tädi on küll kaugel Harjumaal, aga ometi sai nii ilusast hetkest otse osa :)
Ja armsa roosa talvekombe väga soodsa hinnaga sain ka. Lisaks mitu pikkade käistega body. (Poodides üldiselt eriti ei leia pikkade käistega body'sid suuremaid kui nr.68.) Rohkem ei saanud kaupa uurida, kuna meheraas jõudis mulle järgi tulla ja hakkas juba närviliseks muutuma. Kokku olin ligi tund aega seal titeturul. No ei ole telefonitsi riiete ostmine kõige kiirem tegevus :P

neljapäev, 15. oktoober 2009

**

Minul on nüüd issias sabakondis. Vot sulle külmetamist... Üldse kohe pole hea olla, ausalt kah. Kõndimine on suhtkoht valus, kui saba haiget teeb. :(

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Anne&Stiil veel kord (ja ilmselt viimast korda)

Lugesin eile õhtul lõpuks oktoobri Anne&Stiili läbi. Või oleks õigem öelda, et sirvisin läbi, kuna lugemist ma sealt eriti ei leidnud, nii paganama sigrimigri on see ajakiri, et lühemad jutud sulavad reklaamidega ühte. Aga asi, mis mind jälle vihale ajas, on toidukoha arvustus. Milleks on vaja kirjutada kirjatükke, mis mõnitavad ja solvavad teenindajat, toitu ja toidukohta ennast? Küll kleepus ettekandja neile külge (ettekandja ei tohigi enam inimesi lauda juhatada ja istuma sättida?!?), küll olid töötajatel nõmedad riided ja soengud... Ettekandja näis solvuvat kui tal kästi viirukiga vähemalt viie meetri kaugusele minna. (Sellise tooni peale pole solvumine eriti imekspandav...) Sisekujundus olevat ka odav olnud, väideti lausa, et ilmselt Indiast kohalike käest odavalt ostetud ja konteineriga kohale toodud. Mainiti ka, et indialased ju ei oskagi hinnata antiigi väärtust.
Kas niimoodi suhtutaksegi teiste riikide kultuuripärandisse?!? Mõnitades nende omanäolisust ja eripära? India restoran ei tohigi olla indiapärase sisekujundusega? India restorani indialasest töötaja ei tohi kanda indiapärast riietust? Kujutan ette, et kui ettekandja oleks olnud siniste teksade ja t-särgiga ning restoran ilma indiapärase kujunduseta, siis oleks kirjatüki autor vingunud selle üle, et India restoran pole üldse indiapärane. Ausalt, kui inimene ei suuda mõista teiste kultuuride eripära, siis ei tuleks tal ka selliseid söögikohti külastada ega arvustada. Halb oli lugeda, kuidas mingi mimmu (see jutt ei ole minu arvates väga vana inimese kirjutatud) mõnitas ühes kirjatükis nii teenindajaid, restorani kui ka kogu India kultuuri. (Eelmises numbris tehti maha Tartut ja natuke ka itaallastest restoraniomanikke.)

Mitte, et see kedagi morjendaks, aga mina ei kavatse seda ajakirja tulevikus rohkem lugeda. Ka mitmed teised artiklid jätsid kuidagi üleoleva mulje, pealiskaudsusest ja sisutühjusest ei hakka parem rääkimagi. Kui kunagi ajad paremaks lähevad ja Anne iseseisvana tagasi tuleb, siis võib isegi kaaluda uuesti tellimist ja lugemist. Hetkel on minu taluvuspiir täis. Mis teha, kui ma nii mage inimene olen, et mulle niivõrd stiilne ajakiri peale ei lähe... (Huvitav oleks teada saada, kui paljud kunagised Anne tellijad on 2009.a lõpu seisuga oma otsekorralduse/tellimuse lõpetanud...)

Üllatus läpakakotist

Tõi üks neiu oma uue läpaka mulle installimiseks. Hakkasin eile lähemalt uurima, et mis läpakas ka on. Pistsin käe kotti ja võtsin hiire välja - väga hea, ongi mugavam toimetada. Teisena jäi näppu toiteplokk - veel parem, olen ka ilma toiteplokita läpaka saanud. Seejärel jäi näppu miskine riidetükk. Kotist välja tõmmates selgus, et tegemist oli mustade stringidega. Mnjah... Ikka juhtub, eksole... Oleks võinud muidugi enne kotti pistmist ära pesta, aga saame aru, kiired ajad, kõige eest ei jõua ka hoolt kanda. Vähemalt meile oli õhtul üks väike naerupahvak kindlustatud :)

teisipäev, 13. oktoober 2009

Teadmiseks:

Siit ei ole midagi võtta.

Tore vaheldus "Kuri koer" ja "Siin valvan mina" siltidele :)

Sügis

Areng.

Ja nii ta lähebki... parematele jahimaadele... Ja kordki on mul sellest minekust hea meel. Omakasupüüdlik nagu ma olen :)

Keeruline

Kui on vaja osta mingi asi, mida on saadaval väga erinevaid mudeleid ja erinevate funktsioonide ja lisadega, siis piisab ühe veebipoe sirvimisest, et mul aju kinni kiiluks. Tore on ju valida, kui mul pole õrna aimugi, mis on hea ja mis mitte...


Aga teisel teemal natuke: Oskab keegi soovitada, kust võiks leida lambanahkse seljasoojendaja (ehk siis n-ö laia vöö)? Sügisega koos on saabunud külmad ilmad (mul pole ju veel talvejopet kah) ja selg on hakanud vaikselt häda tegema. Lambanahk pidavat sellise häda vastu väga hästi aitama, kuna hoiab selga soojas ja ei lase külmal liiga teha. Netist leian aga ainult neid suuri nahkasid, mingeid sobival viisil töödeldud tooteid ei suutnud esmapilgul tuvastada. On keegi äkki targem?

esmaspäev, 12. oktoober 2009

Lõbus seik tln-trt rongist

Reedel läksin mina siis rongiga Tartusse. Kuna peale tööd oli rongini pikalt aega, siis oli mul otse loomulikult vaja mööda linna jõlkuda ja üks jäätisekokteil sisse juua. Aga see on juba teada tõde, et "what goes up, must come down" ehk siis mis juuakse sisse, tuleb varsti ka välja lasta. Nii pidingi ma looduse kutsele alla vanduma ja orienteerusin rongis vetsu juurde. Vets oli paraku kinni. Väikese ootamise järel avanes uks ja sealt tuli välja kõigepealt üks noormees ja siis kohe ka teine. Rongi vets on muideks kõvasti väiksem kui iga teine suvalise kaubanduskeskuse vetsukabiin... Võite arvata kui imestunud näoga ma neile noormeestele otsa vaatasin... Ja kui teistsuguse pilguga ma seda pisikest vetsukabiini seirasin...

Ma siiski olen heausklik inimene ja usun, et noormehed käisid vetsus lihtsalt suitsetamas. Kraanikausis oli muu läga sees ka natuke tuhka ja õrn suitsuhais justkui oleks ka õhus olnud.

Nii tore...

Täna oli vahva hommik. Ärkasin tavapärasest varem, et jõuaksin enne tööpäeva algust vereproovi andmas käia ja kui seal kabinetis maha istusin, siis tuli välja, et arst oli küll andnud saatelehe, aga oli unustanud ühe pisikese detaili - ta polnud nimelt lehele märkinud, MILLEKS seda verd vaja võtta on! Ilma selleta aga pole ju laboril mitte midagi verega teha!! Ma olen õnnelik, et mul oli kahe erineva asja jaoks saatelehed, seega päris tühja see käik ei läinud. Ühe vere sain ikka ära antud. Aga krt, kas ma pean hakkama nüüd saatelehti kontrollima, et kas arst ikka on korrektselt vajalikud lahtrid täitnud?!?

laupäev, 10. oktoober 2009

Täna.

See nädalavahetus olen Tartus. Täna on plaanis linna, tagasi, linna, tagasi. Ehk siis linna jopet ostma, siis tagasi koju, siis linna kokkusaamisele ja siis tagasi koju. Vahepeal tahaks ka üritada fotokooli tarbeks pilti teha, äkki saan isegi ühe koduse töö varakult tehtud. Aga kes kokku tahab saada, helistagu. Kuni kella kuueni olen täiesti vaba.
Homme lähen kella kahese rongiga ära, kuna ämm tahab õhtul külla tulla ja oleks ju viisakas kodus olla :)

reede, 9. oktoober 2009

Freaky friday.

See on häbematus reede õhtuks nii roppu moodi tööd anda, et juhe tossab kahest otsast. Täielik lühis on hetkel. Ja ma pean veel peale tööd mööda linna kooserdama ja rongini aega parajaks tegema... Tüütu.

neljapäev, 8. oktoober 2009

Andetu.

Natuke raske südamega sai siis see asi nüüd tehtud - lõpetasin Anne otsekorralduse ära. Oktoobri Anne&Stiil oli tsiba parem kui septembri oma (nt. artiklite lõppu olid ilusasti tähised tekkinud), aga sigrimigri, igav ja reklaamist kirju oli see ikkagi. Raske on süda sellepärast, et minu jaoks see igakuine väike summa ei olnud tappev, aga ajakirjadele on (või vähemalt minu loogika kohaselt peaks olema) tellijate arv eluliselt oluline - mida vähem tellijaid, seda vähem raha. Aga ma ei ole ka nõus iga kuu mingi minu jaoks ebahuvitava asja eest raha maksma.
Alles jäävad siis Eesti Naine ja Käsitöö, lisaks isale sünnipäevaks kingitud kahe ristsõnavihiku otsekorraldused. Seekord siis nii.

Kassi rõõmud


Kui majja tekib uus pappkarp, siis on kohe kass platsis. Eilne karp oli veel nii udupeen, et keset kaant oli väike auk. Christopher igatahes okupeeris karbi kohe, kui see tühjaks sai :) Ja kui me veel kaane ka peale panime, siis oli tal tükiks ajaks lõbu laialt. Küll piilus välja, küll udjas pimesi käpaga :) Kassist oli tükiks ajaks rahu majas :D

Karbi sisust räägin aga siis, kui üks väike aga aeganõudev asi valmis saab. Nii umbes kuu aja pärast ilmselt... kui ma end kokku suudan võtta ja laiskusele jalaga annan :)

kolmapäev, 7. oktoober 2009

Uno Spin.

Minul on kodus nüüd selline udupeen Uno kaartide täiendus olemas:


Virge sünnipäeval oli selline asi Mardil ja Tiinal kaasas ja ma läksin kohe järgmine päev ebay'sse uurima, et kas saaks ka. Imekombel leidsingi ühe hästi odava oksjoni (võrreldes teistega üle kahe korra odavam...) ja pingelise lõpuspurdi kiuste võitsin just mina selle lauamängu endale. Teine vidin oli Mardil ja Tiinal ka - Uno Extreme (USA's kannab nime Uno Attack), aga seda pole veel odava hinnaga ebay'st leidnud. Aga küll ma leian, ega mul kuhugi kiiret pole :)

teisipäev, 6. oktoober 2009

Dr. Spämm :)

Saatja: Brown Dr.Kevin

Kirja algus: Kuidas teile täna ja teie perekond? Loodan, et hea, ma olen Dr.kevin pruuniks.

Allkiri: Tervitused, Dr. Kevin pruun

**************

Google translatorit kasutavad spämmijad on ikka nummid :D

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Tore on.

Einoh tüüpiline. Mitte kellelgi terves majas pole paracetamoli! Ibumetini ja solpadeini saaksin lademetes, aga vot paracetamoli pole mitte kellelgi. Ja otse loomulikult olen ma hetkel toas üksinda, seega ei saa apteegis ka käia. Ja peavalu peksab jätkuvalt klaviatuuriga kuklasse...

Lühidalt.

Nädalavahetus möödus koristamise ja lebotamise saatel. Laupäeval võtsin ette suurkoristuse ja pühkisin kassikarvad elamisest kokku. Karvade hulka vaadates tekkis küll küsimus, et miks me kass juba kiilakas pole... põrandal, vaipadel ja igal pool mujalgi on neid karvu nii palju, et saaks kaks kassi ühtlaselt karvaga katta. Sünnipäeval käisime ka laupäeval, väga lõbus oli :) Laupäeval ja pühapäeval sõitsin natuke ka autoga, täitsa päris liikluses ja puha. Ei olnud üldse lõbus. Mulle tundub, et autojuhtimine on miski, mida ma just kuigi hea meelega teha ei taha... Külavahel veel võib, aga maanteel ja teiste autode vahel - jätan vahele. Pühapäevase sõitmisega suutsin endale sellise peavalu organiseerida, et praegugi veel valutab. Aga üldiselt oli ilus nädalavahetus.

Siinkohal lõpetan muljetamise ja kuulutan avalikult, et soovime lühikeseks ajaks rentida järelkäru koos abivalmi ja tugeva meesterahvaga (või naisterahvaga, ei soovi kedagi diskrimineerida) neljapäeval või reedel ajavahemikus17.30-19.00 või nädalavahetusel 10.00-15.00. Järelkäru saaksime veel ise rentida, aga vot meesterahvaga tekib probleeme, neid Olerex ei paku. Meil aga oleks vaja üks suur ja raske külmkapp köögist minema tassida ja Harku jäätmejaama vedada. Minust tassijat pole ja meheraas üksinda ei jõua mingi valemiga seda kolakat transportida. Ainukest Tallinnas elavat meessoost sugulast ma ka kuidagi kätte ei saa, seega on ikaldus. Nii et kui keegi tunneb tungivat soovi meid natuke aidata ja oma muskleid pingutada, siis oleme väga tänulikud :) (Jah, me oleks saanud vana külmkapi väikse raha eest Euronicsi transameestele kaasa panna, aga kuna meil oli vanal kapil sügavkülm triiki täis ja uut ei tohtinud enne järgmist päeva sisse lülitada, siis see polnud paraku variant.)

Aga ma nüüd lähen maja peale paracetamoli otsima, peavalu ei lase enam olla.

/Edit --> minu suureks üllatuseks selgus, et meie autol polegi kärukonksu... (Ma oma loogikaga kuidagi oletasin, et see on n-ö standardvarustus, aga selgus et ega ikka ei ole küll.) Seega ei piisa tugevast mehest ja järelkärust, nendega peab ka konksu omav auto komplektis olema. Ikaldus. Meest muidu eile juba pakuti.

neljapäev, 1. oktoober 2009

Hetk.

Vahel ma tõsiselt imestan - Jumal, sa näed ja ei mürista? Ja siis mõtlen otsa, et huvitav, mitu kassi ma oma eelmises elus alla ajasin, et nüüd sellist karmavõlga maksma pean? Sest mõned asjad lihtsalt ei ole tavaloogika abil seletatavad. Mõned inimesed ei käitu nii nagu normaalne oleks. Jääb vist ainult küsimus, kumb variant on õige - kas mina olen normaalne ja osad inimesed napakad või hoopis vastupidi...