esmaspäev, 30. november 2009

Viimane

Päris sürr on mõelda, et täna ongi viimane tööpäev. Mitte, et viimane vanas kohas (nagu tavaliselt töökohta vahetades, et uus on kindlalt x päeva pärast) vaid viimane ilma kindla teadmiseta, millal järgmine tuleb. Umbes-täpselt kaks aastat ei tule ilmselt... Väga sürr tunne on.

pühapäev, 29. november 2009

Eile veel... ja natuke ka täna ja lähitulevikus.

Eilne Pärnu-trett oli väga lahe :) Sain jälle toredate inimestega juttu ajada, ühtlasi vaatasime üle sellise söögikoha nagu Si-Si. Magustoiduks valitud profiterol mascarpone ja nutella kreemiga viis keele alla, kahjuks ei saa sama öelda valitud pastaroa kohta. Nime ma ei mäleta (ja kodulehel on neil menüü väga erinev sellest, mis kohapeal pakutakse), aga see oli mingi kahesõnaline pasta sealiha, ubade ja seentega. Nii maitsetud sööki pole ma vist kunagi saanud, liha ja shampinjoni vahet tegi ainult välimuse ja tekstuuri järgi, maitset polnud kummalgi. Aga ega ma sinna söögi pärast läinud, seega pikemalt ei virise. Seltskond oli väga vahva ja kolm tundi lendas lausa tuhinal mööda :)

Ämma ja meheõe käest saime ka esimese katsiku kingituse kätte :D Natuke vara, aga nagu nad ise ütlesid, et siis on meil aega see paika sättida. :) Järgmine nädalavahetus saan õe käest riidekuhilad kätte, siis pean veel väikse poe- ja apteegituuri tegema ja kui jõulude ajal õe käest lapsevoodi ka kätte saame, siis olemegi lapse tulekuks nii valmis kui oskame olla. Mitte et see tähendaks, et mõni tibin võib nii vara tulema hakata, aga no nii igaks juhuks oleme ikka valmis. Parem ikka kui peale lapse sündi paanitsedes mööda poode kammida :P

Nüüd aga lähen retseptiraamatuid lappama ja homseks "viimse päeva" pidulauaks ideid otsima. Tänane päev möödub küpsetamise tähe all...

neljapäev, 26. november 2009

Vaikusest

See nädal on siin blogis tavapärasest vaiksem, kuna tõmban tööl tasapisi otsi kokku ja mõtted on kõik sellega hõivatud. Ei tule erilist loometuhinat peale lihtsalt. Ning kuna laupäeval rallime Pärnusse, pühapäeval möllan köögis ja käin leivakoolitusel ning esmaspäeval teen kõigile siin tööl lehva-lehva, siis enne järgmist teisipäeva ilmselt siia eriti miskit uut ei teki ka.
Teisipäeval aga... ojaa... siis hakkab pikk puhkus :)

kolmapäev, 25. november 2009

Koduvägivald

Rasedusega koos on tulnud väga palju uusi teadmisi juurde. Viimase aja kõige elulisem teadmine on see, et ma tean nüüd täpselt, mida tähendab sõna "maksahaak." Võin kinnitada, et on küll valus. Ausalt on.

Tänase päeva "hea tuju" muusika


Hommikul Raadio3'st kuulsin ja see refrääni osa jäigi kummitama. Muudkui ümisen seda :)

pühapäev, 22. november 2009

Tagasi :)

Käisime Tsikkidega Viljandis teatris :) Ühtlasi ööbisime sellises suurepärases kohas nagu Grand Hotel Viljandi - väga ilus ja mõnus hotell, mille restoranis pakutakse maailma parimat toorjuustukooki. Ja ka õhtusöögiks valitud road olid imemaitsvad ja mis peamine - portsud olid nii suured, et me praktiliselt veeresime teatrisse peale õhtusööki :D Teatris vaatasime etendust "Vanamehed seitsmendalt" ja vähemalt mina jäin väga rahule. Väga muhe ja humoorikas etendus, naerda sai küllaga. Näitlejad olid ka võrratud, eriti meeldisid kalamees Nikolaus ja tema pojapoeg Kalju.
Viljandi ise meeldis ka, nii et jäin nädalavahetusega väga rahule :)
Mõned pildid ka... Näiteks selline oli üks meie tubadest:


Ja selline oli vannituba (ja lisaks mina peegelpildis nagu ikka uute hotellide/spade puhul):


Viljandi lossivaremed:


Vaade hotelli trepikoja aknast:


Natuke ametialast huvi ka:


Ja sellised maasikad on Viljandi linnapildis levinud:


Kokkuvõtlikult: Ilus linn, ilusad inimesed ja ilus nädalavahetus :)

laupäev, 21. november 2009

Bussis.

Minu taga üks kutt köhis. Kui köhimine lõpenud oli, vaatas minu kõrval istuv vanamutike mulle pikalt otsa ja tõmbus minust lausa silmnähtavalt eemale.
Kusjuures palju mugavam on nüūd istuda. Nii et aitäh noormehele, kes istub 10:45 Tln - Viljandi bussis parempoolses küljes teises reas akna all :)

No ei ole normaalne!

Kõndisin mina hommikul tahatuppa meheraasu juurde, astusin uksest sisse ja täiesti tühja koha peal karjatasin "Moskvitš!" Kujutage ette, millise pilguga mind vaadati...
No aga mulle tuli meelde, mis auto see oli, mida ma eile unes nägin ja mille kohta ma töökaaslasele muudkui seletasin, et no selline kitsam auto, mitte päris Lada, aga peaaegu. Töökaaslane ka ei suutnud välja mõelda, et "kitsam Lada" on ju Moskvitš. Naiste värk :P

reede, 20. november 2009

Saame targaks.

Et kalender ikka võimalikult täis oleks ja jumala eest ühtegi vaba hetke ei leiduks regasin end äsja 29.novembriks leivakoolitusele. Kõik ümberringi küpsetavad usinalt leiba ja ma mõtlesin, et kui ikka nii kodu lähedal sellist õpituba pakutakse (Väänas), siis tuleb võimalust kasutada. Koduseks jäädes on vast rohkem aega ka, et leiva tegemisega eksperimenteerida. Senine ainuke katsetus päädis ca 3 aastat tagasi kivikõva kakuga, mis visuaalselt kõlbas soolaleivaks kinkida, aga see oli ka ainuke väärtus sellele leivakesel. Võiks ju üritada miskit söödavat ka valmis küpsetada :)

Mõista-mõista, kes see on.

Hommikuse shokolaadi kõrval läheb jutt muu hulgas ka televisioonile ja Hando hakkab rääkima mingist intervjuust, mida ta hiljuti nägi...
Hando: "No see ajakirjanik, kes ei ole Anu Välba..."
Urmo: Reikop?
Hando: Just.

Vägev!



Sellise komplekti ostaks isegi, kui vaid saaks selgust, mis need nimekirjast puuduvad 200 osa on :D
Pärit on pilt Quelle netikataloogist.

neljapäev, 19. november 2009

Shokolaadiga hambapasta :)


Langesime täna Mädzuga koos reklaami ohvriks ja meil mõlemal on nüüd kotis uus ja edev hambapasta R.O.C.S. Chocolate and Mint maitseline. Selveris oli 1=2 pakkumine ja nii me siis õnge läksimegi. Kohe peale maksmist korkisime uue pasta lahti ja tegime ka maitsega tutvust - lausa üllatavalt hea maitse on sellel hambapastal!
Nii et vahelduseks ei pese Lavera'ga vaid hoopis shokolaadiga :D Nii nummi :)

Pilt on pärit siit lehelt.

Plaanist

Kõrbes moodustati kolm gruppi ja anti ülesandeks jõuda sihtkohta.
Ühele grupile anti kätte plaan õigete juhistega.
Teisele grupile anti kätte plaan valede juhistega.
Kolmandale ei antud plaani.

Tulemus: kaks esimest jõudsid sihtkohta, kolmas grupp eksis ära.
Ilmselt ei osanud teine grupp kas kaarti lugeda, või (mis tõenäolisem) tegid nad oma retkel jooksvalt ise korrektuure.
Kolmas grupp millegipärast ei suutnud oma retke ilma plaanita läbi viia.

Järeldus - pole tähtis kas plaan on õige või vale, tähtis on see, et ta olemas on.


Pärit on see tarkusetera PK foorumist. (Ning ei, PK ei tähenda perekooli.)

kolmapäev, 18. november 2009

Find duplicates?

Kuna mul on koju jäädes plaanis oma pildibaas lõpuks ometi ära korrastada, siis otsin nüüd programmi, millega skännida arvuti üle ja otsida üles mitmekordselt salvestatud failid. Ma tean, et mul on osasid pilte kuni viies erinevas kohas, avastasin selle hiljuti, kui ühte konkreetset pilti otsisin. Aga ükshaaval kaustasid läbi kammides läheksin ma ilmselt väga ruttu hulluks, kuna pilte on arvutis alates... 2004ndast aastast äkki... (Ma ei mäleta enam, millal esimese digika ostsin.)

Ma tean jah, et üks hea soovitus on "kasuta google't", aga kuna vastuseid tuleb seal terve peetäis, siis äkki on kellelgi kogemus ja oskab soovitusi jagada. Programm võiks olla selline, mis suudab võrrelda peale failinime ka failisuurust. Lisaks olen kuskil kunagi näinud programmi, mis suutis piltide puhul ka erineva nime puhul ära tunda, et tegemist on tegelikult sama pildiga. (Või siis on mul lihtsalt nii valesti meeles...?) Ma tean, et mul on mingi posu pilte just niimoodi mitmekordselt, et ühes kohas on nimeks "img_*", teises kohas aga on nimeks miskit sisuga seotut, näiteks kass1 või remont32. Need leiaks jah thumbnaile võrreldes üles, aga kuna neid on palju ja mitmes erinevas kohas, siis oleks hästi tore, kui mingi programm mu elu kergemaks teeb.

Seega... teab keegi mõnda programmi, mis mu soovidele vastaks?

Trühvlid

Pildike ka trühvlikoolituselt:

Trühvleid pole veel kodus tegema kukkunud, aga detsembris, kui koduseks jään, võtan ilmselt ka selle tegevuse ette. Plaanimajandus on mul kõva, kui jõuaks poolgi plaanitust tehtud, küll oleks hea :D

Koolitööd.

Mõtlesin, et jagan oma mitte eriti hea hinnangu saanud lõputöö pilte ka teistega. CLEPSi pilti ei hinnatud eriti clepsilikuks ja kolmandiku pildi puhul sain viltuse torni eest miinuseid, samas pilti ennast kiideti, lihtsalt tehniliselt polevat kõige parem. Teravussügavuse piltidel kiideti valitud motiivi, et tulevat vahe hästi välja, aga laita sain selle eest, et olin unustanud valge balanssi reguleerida ja pildid tulid nõnna kollased. Portreed ja pisikest looma ma ei esitanud, kuigi teiste pilte vaadates sain enda peale pahaseks, et oleksin võinud pisikese looma pildiks ju mõne varasema pildi esitada, nagu paljudel teistel oli. Aga mis seal ikka, vähemalt miskitki sai tehtud, iseasi kui hästi-halvasti. Pildid siis kah:

Kolmandikureegel:
Welcome to Estonia - Tallinn Town Hall

Minu CLEPS:

Eks nende clepsi piltidega ongi see, et hinnang on väga subjektiivne. Lektoris see pilt erilisi emotsioone ei tekitanud, minu jaoks jällegi vägagi kõnekas pilt. Igale oma :)

Teravussügavusega mängimine:

ja



PS! Ma täiesti jälestan seda uut pildi lisamise tehnikat siin bloggeris, mulle ei meeldi see, et ma ei saa automaatselt valida, et pilti EI joondata millegi järgi. Ma jätan pildid reeglina joondamata ehk siis vasakusse serva ja tekst jookseb edasi pildi alt. Nüüd pean käsitsi html'i muutma minema, et seda teha saaksin, sest automaatselt valida on ainult center, left (ehk pilt vasakul, tekst paremal kõrval) või right (pilt paremal, tekst vasakul kõrval). NÕME! Ja see, et ta topib div-jaotuse peale (ehk siis paneb pildid ja tekstid eraldi blokkidesse) ei meeldi mulle ka üldse mitte. Vanas versioonis sai sellest niimoodi mööda hiilida, et lisasin pildid Edit html aknast, siis ei tulnud seda lollakat div'i. Nüüd seda varianti enam pole. Ma pole kohe üldse rahul.

esmaspäev, 16. november 2009

Õhkan natuke.

Aga teate, täiesti teemavälise märkusena pean õhkama, et elu on ikka nii paganama ilus ja nii paganama vahva on õnnelik olla. Kuna kõik halb on halb sõltumata sellest, mida mina ette võtan, siis keskendungi jätkuvalt ilusale ja olen õnnelik omaenda pisikeses maailmas. Hea on olla :)

Regatud!

Niih, ITK perekooli loengutesse ära regatud, detsembri graafik näeb välja selline, et tahaks nutta täitsa, vaba aega ei paista üldse olevat. Algaja ogarus ilmselt, aga eks ma panin end kirja ka praktiliselt igale loengule, mis vähegi asjalik tundus. Nii et detsembris hakkan siis hästi targaks :)

(Muide, kes tahab detsembriks end ITK loengutesse kirja panna, sel ei soovita väga pikalt muneda, ajad saavat seal väga ruttu täis...)

pühapäev, 15. november 2009

Risk.

Mängisime Riski. Sain haledalt pähe. Samas ei saanud me vaatamata väga hoolikale reeglite lugemisele pihta, kuidas neid Riski kaarte jagama peab ja mis nendega täpselt teha tuleb. Ja need reeglid on üldse väga ebamäärased ja lühikesed, pooltele asjadele me vist pihta ei saanudki. Üldiselt võiksid mängude tootjad reeglid ikka pädevalt kirja panna, et inimesed ka aru saaksid, mida tegema peab. Internet on küll olemas, aga ei saa ju eeldada, et kõik mängu ostjad endale internetist põhjalikud juhendid välja otsivad. Mänguga kaasas olevad juhised võiksid siiski piisavalt selged olla, et ka täielik võhik pihta saaks, mida tegema peab.
Otsustasime lõpuks, et tõmbame endale Riski arvutimängu ja mängime seda paar korda läbi, siis saame vast reeglitele paremini pihta. Hetkel pole mul küll mingit isu seda lauamängu uuesti laiali laotada...

laupäev, 14. november 2009

Nagu loodusfilm

Koos lume saabumisega hakkasime jälle linnukeste jaoks akna taha rasvapalle riputama. Linnukesi toidame nüüd juba kaks nädalat jutti, aga täna on esimene päev, mil ma valgel ajal kodus olen ja saan ka jälgida, mis akna taga toimub. On lahe vaadata, kuidas ühe pisikese tennisepalli suuruse rasvapalli küljes korraga viis rasvatihast ripub ja usinalt kõhtu täidab. Viimane lõbus "vaatlustulemus" oli näha, kuidas üks nääpsuke sinitihane konkreetselt peksis minema endast kaks korda suuremaid rasvatihaseid ja maiustas üksinda rasvapalli kallal. Vaesed varblased aga ei pääse üldse löögile ja peavad leppima pudiga, mis maha pudeneb. Kass aga on täiesti pöördes ja veedab enamuse valgest ajast aknalaual sabaga vehkides ja linde jälgides :)
Täitsa nagu isiklik loodusfilm :)

neljapäev, 12. november 2009

Edusammud

Nädala alguse meeleheide ja must triip on sujuvalt ära hajunud ja täna vaatasin siis kriitilise pilguga otsa piltidele, mida ma olen viimase kahe kuu jooksul teinud. Suutsin viiest kodutööst kolme jaoks pildid välja valida. (Teravussügavuse piltide jaoks tuli esmaspäeva õhtul idee ja niivõrd-kuivõrd hästi sai see ka teostatud.) Puudu on väikese looma pilt ja koduste vahenditega tehtud portreefoto. Väikest looma ei ole mul kuskilt välja võluda, esmaspäeval tagumise toa laes ringi jalutanud imepisike kärbes ei teinud koostööd ja nii jäi ta mul kaadrisse püüdmata. (Ma ei ulatunud tooli peal seistes piisavalt lähedale, et selget pilti teha, ja kärbes polnud nõus ka seina peale ümber kolima.) Portreed ma isegi mitte ei üritanud pildistada. Nii et täna kopeerisin valitud viis pilti mälupulgale ja eks siis õhtul näeb, mis saama hakkab. (Kolme ülesande peale tuli viis pilti, kuna kahes ülesandes pidi kaks eraldi pilti tegema.)

Teine venima jäänud asi peaks ka homse päeva jooksul valmis saama, kui homme sama lebo tööpäev on nagu täna. Ma vähemalt püüan tubli olla, asi seegi :)

Unenägude maailm

See on ikka kohati väga sürr, mis unenägusid ma viimasel ajal näen. Päevased jutuajamised, lugemised ja nägemised mõjutavad päris kõvasti, pooltel kordadel võin kindel olla, et unenäod lähevad eelmise päeva asjadega kokku. Eile näiteks oli Pallikeste kokukas ja sealsed sünnitusjutud tingisid selle, et ma nägin terve öö vastavateemalisi unenägusid. No ja ega siis ometi mina sünnitanud, kus sa sellega! Ikka teised ja peamiselt sellised inimesed, kes hetkel rasedad pole. Näiteks Tuuker oli ühispalatis mu kõrvalvoodis... ja üks mu parimaid sõbrannasid sai poja, kusjuures tema rasedus oli nii suur saladus, et ta isegi sai seda suht napilt enne sünnitust teada. No ei ole normaalsed unenäod, üldse kohe ei ole. Ja hämmastavalt tihti figureerivad unenägudes reaalsed inimesed; tihti sellised, kellega ma igapäevaselt praktiliselt üldse ei suhtle. Varemalt oli see väga haruldane, kui nägin unes mõnda reaalset inimest, tavaliselt nägin ikka täiesti võõraid tegelasi. Nüüd aga on see totaalselt muutunud.
Ma siiralt loodan, et see unenägude asi läheb peale lapse sündi normi. See segab juba magamist...


/Edit natuke hiljem --> Sain kinnitust, et peale lapse sündi kaob ära probleem unenägudega. Kuna magada ei saa, siis ei näe ka unenägusid :D Tänud Mannile olulise informatsiooni eest :P

teisipäev, 10. november 2009

Dr. Lahe.

Doktor Lahe on tõesti lahe! Tänud Mädzule soovitamise eest, väga tore hambaarst on! Seletas ilusasti, mida mu suus toimetab, milliseid probleeme ja probleemialgeid näeb, mida mina teha saaksin, et neid vältida ja lõpus õpetas veel õigesti hambaniiti ka kasutama. Üliväga meeldiv arst! Väga põhjalik ka, kraapis mul kõik hambavahed ja igemealused kivist puhtaks ja lihvis-poleeris eelmise arsti poolt lohakalt paigaldatud plommi üle. Ja ei maksa üldse palju raha, rahakott jäi täitsa ellu :) Mina olen ülimalt rahul :)

esmaspäev, 9. november 2009

Äpardus.

Pagan, täna on mardipäev. Meil käisid just kolm väikest mardisanti ukse taga, aga kuna me ei teadnud, et täna selline päev on, siis oli neile anda ainult kolm kommi ja üks poolik shokolaad. Isegi sularaha pole. Loodan, et meil külas rohkem mardisante ringi ei jookse, muidu järgmised saavad kaks granaatõuna ja paki paisutatud nisu meega :D

Must triip

Täna on jälle selline päev, et tahaks jalgadega vastu maad trampida ja jonnida "ma ei taha, ma ei oska, ma ei jõua, ma ei viitsi!" Mul on kõigest nii kopp ees. Asjad kuhjuvad ja ma lihtsalt ei leia endas seda energiat, et end käsile võtta ja kõik vajalik valmis teha. Näiteks on neljapäeval fotokooli viimane loeng, mille jaoks on jooksvalt antud miskine 5-6 kodust ülesannet käsitletud teemade kohta. Neljapäevaks peaksid need siis esitatud olema. Arvake ära, kas ma olen kasvõi üheainsa ülesandeks antud pildi teinud? EI OLE! Pigem on seis selline, et peale fotokooli algust pole ma praktiliselt üldse pilti teinud, sest kuhugi on kadunud isu ja tahtmine pilti teha. Eriti vahva. Ja nüüd pean ma kahe õhtuga (päeval olen ju tööl ja pilti teha ei saa ja kolmapäeva õhtu on ära planeeritud) valmis treima posu esitamiskõlbulikke pilte. Õhtud teatavasti on meil pimedad. Kodus on valgus selline hubane aga mitte hele ja mina sellises valguses pilti teha ei oska. Lisaks - kust ma leian talvel pisikese looma, kellest pilti teha? Kass ei lähe arvesse, see keelati ära. Ämblikke ma jahtima ei lähe, neid ma kardan. Rasvatihaseid õhtul akna taga pole. Ideid on umbes-täpselt null ja isu pilti teha kisub vaikselt miinusesse. Kui varemalt sain ma öelda "ma tean, et ma mitte midagi ei tea" ja süüdimatult ilma erilise mõtlemise ja planeerimiseta pilti klõpsida, siis nüüd ma tean, mida kõike ma ei tea ja see on ära võtnud soovi pilti teha, sest hästi ei oska ja halvasti enam ei julge.
Ja noh lisame siia veel mõned venima jäänud kohustused, füüsilise ebamugavuse (tööl laua taga istumine tapab selja täiesti ära!) , lihtlabase laiskuse ja veel hunniku asju, millest ma kirjutada ei saa, ning saamegi kätte järelduse, et minul on käes sebra must triip ja see tundub nii paganama lai, et valget värvi ei paista kuskilt silmapiirilt.

Ja üldiselt ei tee olemist paremaks ka nädalavahetusel saadud negatiivsed emotsioonid. Inimesed, kes peaksid mulle just kõige rohkem kaasa elama ja mind toetama, reageerisid kohati selliselt, et mul oli tahtmine oma helebeezi seemisnahast saapaga kellegi varbaluid purustama kukkuda. Tase omaette on muidugi kommentaarid "oi sa oled nii pontsakaks läinud" ning "nooh, paksuke..." Miks arvatakse, et rasedale võib selliseid asju öelda? Ja tore on ka see, kui ma räägin midagi, mis minu jaoks on eriline ja oluline, ning sellele tuleb vastuseks miskit stiilis "oi, vaata milline koer väljas jalutab" või "huvitav, mida õhtul süüa võiks." Ja see on tore, et inimestel on oma nägemus erinevate asjade kohta, aga miks ma pean enda sügavalt isiklikke otsuseid ja valikuid kellegi rünnaku eest kaitsma?

Ah, mis ma ikka kurdan, ega päev sellest paremaks muutu ja inimesed end muutma hakka. Ootan parem tööpäeva lõpu ära, mil meheraas mulle järgi tuleb ja siis saan kodust kaisuteraapiat rakendada, see aitab alati. Lisaks tuleb eile ostetud Risk üle vaadata ja järgi proovida, seega õhtul pole aega halbade asjade peale mõelda. Homme vast tuleb parem päev.

reede, 6. november 2009

Masendav.

Tegin just valusa avastuse - ma ei oska papusid heegeldada!!! Isegi õpetusest pole kasu, välja kukub ikkagi selline käkk, et isegi imik keelduks neid jalga panemast. Mul on lõngakotis kaks erinevat katsetust ja need on nii võrdselt koledad, et kui keegi korraldaks koleda käsitöö konkursi, saaksid need papud kaksikvõidu. Päriselt ka. Masendav.

Väike reklaam :)

Kuna külm talv on praktiliselt kohal, siis teen reklaami oma talvejope õmblejale - mina sain oma jope sellisest kohast nagu http://www.2in1.ee/. Kohapeal on ka mingi valik jopesid olemas, aga saab tellida täpselt vastavalt oma värvi ja tegumoe eelistustele. Hind ei ole ka üleliia krõbe (kodulehel on vana hind, tegelikult on tsiba odavam), kui arvestada, et jopet saab ka peale kõhu-aega kanda. Hind kõigub natuke vastavalt sellele, millise jope täpselt tellid, mingit detailid jne lisavad hinda juurde. Pakse talvepükse saab sealt ka, sääred tehakse vajadusel kohapeal parajaks.
Ja seal poes on veel häääästi palju erinevaid rasedariideid, kodulehel pole enamust üleval. Lisaks saab kohapeal ka riideid ümber/parajaks lasta teha, saab tellida müügilolevaid riideid teises suuruses/värvis jne.
Mina igatahes olen oma jopest vasikavaimustuses ja plaanin laupäeval sealt poest miskist pidulikuma olekuga pluusi otsima minna, järgmiseks laupäevaks oleks midagi viisakamat selga vaja. (Ma saan aru jah, et Elaki hooaja lõpupeol on dressikoodiks "vaba", aga no ma päris t-särgiga ka sinna ei lähe ju...)

neljapäev, 5. november 2009

Hea juuksur Keilas?

Teab keegi soovitada Keilas juuksurit, kes oskaks ilusat soengut teha? Pole Keilas kunagi juuksuris käinud... Kuna varsti jään koduseks, siis otsiks endale juuksuri natuke rohkem kodu lähedale. Päris suvalise juurde ka ei tahaks minna, kuna kogemus ütleb, et iga juuksur ei oska normaalset soengut või lõikust teha. (Viimane kogemus - tahtsin natuke lõigata ja kohevuse saamiseks väikest kihilist järku sisse lasta. Seletan juuksurile ära, et tahaks kihiliselt järku, eest võiks natuke lühem olla, aga kindlasti ei taha tukka. Peale pesu teatab juuksur rõõmsalt, et lõikame siis natuke siit ja natuke sealt ja kas tuka teeme otse või viltu? Lõpuks oligi ainuke järk see, et eest olid juuksed tsiiiiba lühemad ja oligi kõik. Ei mingit kihilist lõikamist. No ei kutsu sellise juuksuri juurde tagasi ju...)

Nii et soovitage julgesti :)

kolmapäev, 4. november 2009

Kingitus kõige kallimale ;)


Üle anname järgmise aasta jaanuaris :)

teisipäev, 3. november 2009

saavutus


Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Ehk siis meie pisike armas kassike tegi eriti vinge hüppeka ja jättis sellised küünejäljed kapiuksele. Vahva, kas pole? :)

Uinuv kaunitar...

Kui õhtul diivanile magama jääda ja poolteist tundi hiljem üles ärgata, siis tulemuseks on see, et absoluutselt kõik kondid ja lihased on järgmine päev kanged. See on see, kui saadad mehe magama ära ja otsustad ise veel natukese üleval olla. Meheraas norskas teises toas mõnuga magada, kui mina diivanil kägaras uinuvat kaunitari üritasin etendada. Õnneks tuli kassil südaöö paiku hellusehoog peale ja ta hakkas pai nuruma. Ma ei taha mõeldagi, kaua ma ilma selleta seal diivanil maganud oleksin. Praegu igatahes haigutan lõualuid paigast ära ja olen üleüldiselt zombistunud. Ma kohe oskan enda elu ebamugavamaks teha :P

esmaspäev, 2. november 2009

Seda ka, et...

Täna sai täis 4 aastat töötamist praeguses töökohas.

Ja algas count-down puhkuseni - 28 päeva veel.

"Õige mees pooltäis paaki kütust ei tangi."

Need on surematud sõnad töökaaslaselt, kes täna sai päris jupi maad starterile ja kondiaurule toetudes oma autot tanklani transportida. Mina istusin kõrvalistmel ja irvitasin terve selle aja, nii lõbus pole mul juba ammu olnud.
Selle lõbususe mõistmisel tuleks muidugi kasuks kõnealuse töökaaslase ja tema autoga seotud filosoofia tundmine, ilma selleta jääb minust ilmselt eriti õel ja kuri mulje... Tegelikult ma pole üldse nii kuri. Aga kuna ma ei saanud lükkamisel abiks olla, siis oligi minu roll kõrvalt motiveerida :)

Natuke kurvemal toonil pean nentima, et suutsin oma kassikujulise helkuri kõnealuse auto ukse vahele tükkideks lüüa :( See on see, kui enda autoga ära harjuda ja võõrasse autosse istudes sinisilmselt eeldada, et helkur ei jää kuhugi valesse kohta ripakile.

Almost there...

Novembris vaatab kalendrist selline pilt vastu:

Millalgi teen teoks kah. Mõtlesin välja, et kui võtta ette üks mõnus spa-nädalavahetus ja seal pediküür teha, siis ei ole vaja mingeid imenippe välja mõtlema hakata. Tuterdan vaid oma värskelt lakitud küüntega tuppa lebotama ja ei mingeid probleeme :) Nüüd tuleb vaid see aeg ja sobiv spa leida... Detsembri nädalavahetused ongi veel täitsa planeerimata :D

Ja pildi kvaliteedi kallal pole mõtet iriseda, mobiiliga tehtud pildi kohta isegi hea.

Tüüpiline

Tulen hommikul tööle, tuju on hea, entusiasm pritsib silmist välja - tõotab tulla ilus päev. Kella kümneks on entusiasm välja pritsitud ja alles pole enam midagi, tunne on selline, justkui tööpäev oleks kestnud juba 4 tundi ja tahaks vaid koju magama minna.

Tüüpiline esmaspäev.

pühapäev, 1. november 2009

So far...

Täna olen ainult natukese asju korda saatnud... Ärkasin varakult, käisin rongiga linnas poes ja sõitsin 40 minutit hiljem rongiga tagasi. Kõmpisin peatusest jala koju. Seejärel tegin 2 tundi pannkooke ja paralleelselt tegelesin oma käsitööprojektiga. Siis panin saiakeste taigna kerkima ja tegin retseptiraamatust näpuga järge ajades minestrone suppi. Supi valmistamise vahepeal vormisin saiakesed valmis ja panin uuesti kerkima. Siis panin saiakesed ahju. Ja kohe kui saiakesed valmis saavad, hakkan uuesti käsitööprojektiga tegelema.

Ahjaa, pesu pesin ka hommikul... aga õnneks viis meheraas ise linad välja kuivama, kui ma linnas olin, seega üks asi vähem, millega end täna väsitada.

Eile käisime linna peal kolamas ja vaatasime ka uue Solarise keskuse üle. Lisaks nautisime ilusat ilma ja jalutasime pikalt vanalinnas ringi. Mulle nii meeldib vanalinnas kondamas käia, majad on nii ilusad, et jäägi vaatama :) Lisaks oli üle tüki aja üks kuiv ja päikseline päev, lausa lust oli jalutada.

Puhkamisega see nädalavahetus paraku tegelenud polegi... Järgmine nädalavahetus olen Tartus natuke asjalik ja natuke lebotan niisama. 21-22.11 oleme Tsikkidega Viljandis ja 28.11 käime meheraasuga Pärnus. Ainuke vaba ja planeerimata novembri nädalavahetus on 14-15.11. Eks ma siis neil päevadel puhkan tagantjärgi ja ette kah :P