esmaspäev, 14. detsember 2009

Raskekujuline "eiviitsi" sündroom

Kodus istumisega on tabanud mind nii raskekujuline "eiviitsi" sündroom, et isegi blogi ei viitsi kirjutada. Võtan end siis kokku ja skriban kasvõi iseenda jaoks üles, millega eelmine nädal tegelesin. Eelmine nädal sai usinalt linnas käidud, perekooli loengutes tarkust kogutud, teiste pallikestega kokku saadud ja ohtralt poodides ringi tuulatud. Teisipäeval näiteks "mõnulesin" 1,5 tundi hambaarsti toolil. Mul puuduvad sõnad, et kirjeldada KUI ebamugav mul oli. Poole "seansi" pealt tõstis arst tooli praktiliselt istuvasse asendisse, sest ma ei suutnud enam selili lamada. Lõualuud oli kanged veel tükk aega hiljemgi, pole ikka naljaasi poolteist tundi suu ammuli istuda. Siiski suutsin ma vaatamata ülisuurele ebamugavusele Mädzut järgi teha ehk siis tukastasin korraks keset suurt puurimist :D
Teisipäeval ostsin lisaks ära ka apteegikraami ning lühendasin veel ostmata asjade nimekirja päris korralikult. Neljapäeval ja reedel ostsin ära umbes pooled ämmade-äiade-õdede-jne kingitustest, teine pool tuleb ilmselt see neljapäev valmis varuda. Muidugi sain täna oma suureks rõõmuks teada, et isale ostetud asjaga on sellised lood, et tal on see juba olemas. Nii et kui kellelgi on vaja kingitust sellisele sõbrale/sugulasele, kes armastab ristsõnasid lahendada, siis mul on müüa üks uhiuus Ristsõnastik 2010.
Nädalavahetusel aga võtsime aja maha ja lebotasime Laulasmaa spa's :) Nägime lõpuks ära selle paljukiidetud Ürgmehe ja pean nentima, et kuigi mulle Uuspõld eriti ei meeldi, siis see etendus oli puhas kuld! Vahepeal oli tunne nagu peeglisse vaataks, no nii õiget juttu ajas :P Soovitan soojalt see etendus ära vaadata, väga hea kraam on.
Ning pühapäeval käisin sõbrannaga veel ka Tallink spa veekeskuses mõnulemas. Täiesti fantastiline oli ujuda välibasseinis, kui taevast sadas alla suuri lumehelbeid! Võrratu :)

Ning see nädal... pole õnneks praktiliselt mingeid plaane ette tehtud ja saan mõnuga kodus laiselda. Ei luba, et siia eriti palju kirjutan, samas ei ütle ka, et ei kirjuta. Oleneb täiesti viitsimisest. Kui "eiviitsi" sündroom natuke leeveneb, siis vast muutun ka asjalikumaks. Hetkel ei viitsi mitte midagi teha, eriti koristada. Samas kassikarvad moodustavad varsti juba pehme villakihi põrandale, seega pean end kokku võtma ja need vähemalt harjaga kokku tõmbama. Hetkel veel vannituppa ei saa, kuna panin hommikul leivad sinna kerkima ja ei taha ust lahti kiskuda. Tunnikese pärast saan need ahju pista ja siis muutun natuke usinamaks ja kraamin pisut elamist. See on praegu rohkem segamini kui tööl käimise ajal :D

Õnneks sirab väljas üle väga pika aja mõnus päike, see teeb tuju kohe paremaks :) Ning sellega lõpetan oma pikaleveninud igava ülevaate eelmisest nädalast. Tänan tähelepanu eest :)

Kommentaare ei ole: