teisipäev, 5. jaanuar 2010

Grrrrh!

Mehed! Ausalt, vahel võivad nad mind nii vihale ajada, et ise ka ei usuks. Igatahes üle tüki aja lõid mul hormoonid üle pea kokku ja vihastasin end lausa triibuliseks. Ta võib ju kõige parem ja kallim ja armsam meheraas olla, aga vahel tahaks talle panniga virutada.
Ja see kuradi "mina ei ole ju süüdi, miks ma vabandama peaksin" suhtumine ajab veel omakorda vihale. No mis see loeb, kes süüdi on?!? Vabandamine ei tähenda enda süüdi tunnistamist vaid seda, et sul on kahju, et teine inimene endast välja läks/haiget sai/jne. Olgu siis "süüdlaseks" kes iganes.
Ausalt, mehed on vahel ikka täitsa napakad.

2 kommentaari:

Tuuker ütles ...

Tõe huvides peab ütlema, et see vabandamise tõlgendus küll üldtuntud ei ole... ära oma meheraasu väga kõvasti peksa selle pärast :)

Zarvik ütles ...

Siinkohas oleks vist tark soovitada näitemängu Ürgmees. Aitab mõttemaailma paremini mõista :P
Ka naiste oma