reede, 26. veebruar 2010

Tõdemus

Üldiselt olen ma täiesti veendunud, et minu laps ongi see kõige armsam terves maailmas ja vahel on jube kiusatus hordide kaupa praktiliselt ühesuguseid pilte igale poole üles laadida. Seega ma saan natuke isegi aru neist inimestest, kes orkutisse või blogisse kümnete ja kümnete ja kümnete kaupa lapse pilte panevad. Samas ma olen sugulaste jaoks tehtud albumisse pannud praeguseks ainult 71 pilti ja enamus neist on ikka päris erinevad, nii et päris hukka pole ma veel läinud... vist...

Aga jah, tips on ikka lausa uskumatult armas ja isegi, kui ta vahel oma silmaluugid hommikul kell kaheksa lahti lööb ja enam magama ei taha jääda, siis tema naeratus ajab isegi minusuguse hommikuse magaja paha tuju minema :)

Lisaks mõjub laps väga arendavalt - mu vasak käsi muutub aina osavamaks ja enam polegi väga keeruline vasaku käega süüa või arvutihiirt kasutada. Ning ma pole vist terve senise elu jooksul kokku nii palju laulnud kui viimase kuu ajaga :D Sõnad on muidugi täielik omalooming, aga ega laps sellest veel hooli. Muideks, üks väga tänuväärne laul on "sepapoisid, sepapoisid..." Tööd teevad ju veel paljud-paljud muud elusolendid - õpetajad, autojuhid, baarimehed, väiksed kassid jne. Kuigi peale paarikümmet minutit hakkavad ideed otsa saama... :P

Nii et jah, tänase päeva tõdemus on see, et laps on paganama armas ja mina arenen nii mis mühin. Laps muidugi areneb ka :)

Tahaks...

Oh, kuidas ma igatsen vanni järele! Tahaks vajuda lõuani kuuma vahusesse vette, võtta pokaal veini ja hea raamat ning lihtsalt olla. Rahus ja vaikuses. Keerata pähe mingi udupeen kodune juuksemask, kallata vannivette erinevaid soolasid ja vahtusid ning nautida iseolemise aega. Kuum vahune vann...


Aga vanni meil pole :(

Mida teha katkise külmkapiga?

Viia jäätmejaama? Eh, see on nõrkadele! Tõelised mehed ikka viivad oma külmkapi küla taha tee äärde, viskavad üle kõrge lumevalli (tõsiselt, see vall on vähemalt meeter kõrge) ja jätavad ilmarahvale vaatamiseks. Loogiline ju!


Ja meie lollid viisime oma katkise külmkapi jäätmejaama... Kuigi aru ma ei taipa, mis sunnib vähemalt kahte (üksinda seda kappi ikka üle valli ei viska, vallis jalajälgi aga pole) täisjõus meesterahvast oma katkist kappi metsavahele viima, kui vähemalt Harku jäätmejaam võtab katkised kodumasinad täitsa tasuta vastu. Või ongi puuduv lüli ahvi ja inimese vahel leitud?

Tulge poodi...

neljapäev, 25. veebruar 2010

Mõttearendus

Üldiselt peaksin ma lõpetama muretsemise, et kaalunumber seisab juba pikemat aega ühe koha peal ega näita alanemise märke. Selle asemel peaksin hoopis usinalt kaalu kasvatama hakkama, sest praegu jääb minust natuke väheks - olen liiga väike selleks, et korraga mahuksid sülle nii magav laps kui ka paitamist nur(r)uv kass. Chris ründab mind iga külje pealt, aga no laps on täpselt risti ees ja kass on õnneks nii tark, et lapsele peale ei astu.
Siit järeldus, et ma pean hoopis juurde võtma, et süli suuremaks kasvaks ja kõik soovijad ära mahuksid :D

Vahelduks

Pole ammu kassist ühtegi pilti üles pannud, parandan selle vea kohe ära :)

teisipäev, 23. veebruar 2010

Kirkad hetked

Ma lihtsalt pean õhkama, kui mõnus oli täna oma raseduse eelsed teksad jalga panna! Rihm läheb küll ühe augu võrra laiemalt, aga ikkagi läheb. Ja oi kui hea oli peeglisse vaadata! Ma olin vahelduseks jälle sale! Võrratu!

Ja päev läks veelgi paremaks, kui peale lapsega tehnokontrollis käimist mees mind Rocca Prismasse viis. Ma sain poodi! Ma sain riiulite vahel kõndida ja valida, mida süüa võiks! Ma tegin seda kiirkõnnil, aga ikkagi ma sain ise vaadata ja valida. Ja tips magas viisakalt terve selle aja :)

Vot kui väikesed asjad võivad elu niiii ilusaks teha :)

esmaspäev, 22. veebruar 2010

Kööginurk: kräsupeatort

Tee tort kindlasti valmis eelmisel päeval, et see jõuaks maitsestuda!

Põhi
3 muna
2 dl suhkrut
2 dl suhkruga kondenspiima
200 gr hapukoort
1 tl söögisoodat
3 dl jahu
2 sl kakaopulbrit

Kreem
800 gr paksu hapukoort (ideaalne oleks 30%, aga ka 20% sobib hästi)
1,5 dl suhkrut

Glasuur
50 gr tumedat shokolaadi
1 sl võid
1 dl vahukoort
2 sl kakaopulbrit

Põhjade vahele
2 dl hapukat paksemat moosi (mina kasutasin hoopis endatehtud ploomimehu)

Vahusta munad suhkruga. Lisa kondenspiim, hapukoor ja soodaga segatud jahu, sega ühtlaseks. Vala pool tainast küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse 26cm läbimõõduga koogivormi ning tasanda. Küpseta 200 kraadi juures 20 minutit, kontrolli tikuga küpsust. Lisa teisele tainapoolele 2 sl kakaod ja küpseta samamoodi. Lase põhjadel jahtuda.
Poole küpsemise pealt panin mina vormile fooliumi peale, sest kook kippus liiga pruuniks minema. Võib-olla ahju eripära, eks ise proovides saab täpselt teada. Hele põhi tuli mul kogemata tükk maad õhem kui tume ja üldiselt edaspidi teengi nii, et 1/3 tainast heledale põhjale ja 2/3 tumedale.

Kreemiks seda hapukoor suhkruga. Lõika jahtunud pruun koogipõhi kaheks kihiks. Pane alumine pool serveerimisalusele ja määri peale moosi. Kata teise tumeda põhjakihiga. Lõika hele põhi kuubikuteks ja sega kreemiga, laota tordile.
Mina panin ühe tumeda põhjakihi kõige alla, määrisin paksu ploomimehu peale ja teise tumeda põhjakihi lõikasin koos heledaga kuubikuteks. Natuke panin hapukoort juurde lisaks sellele 800 grammile, mis retseptis kirjas on. Mulle tundub, et niimoodi on see kook huvitavam, kui kuubikute kiht on paksem. Kuna see kuubikute kiht sai mul üsna paks, siis tegin koogi sinnasamma koogivormi - seinad hoidsid ilusasti kooki koos ja glasuur ei jooksnud ka kuhugi minema. Lisaks sain külmkapis koogi vormi mugavalt pealt kinni katta. Mulle ei meeldi toitu lahtiselt kappi panna, lõhnad jäävad külge... (Minu isiklik kiiks.)
Jätsin küpsetuspaberi kõige alla, siis sain sellega koos koogi järgmine päev serveerimisalusele ümber tõsta. Aga võib muidugi kohe serveerimisalusele teha...

Glasuuriks sulata kuumaveevannil shokolaad koos võiga. Lisa vahukoor ja kakaopulber ning kuumuta keemiseni. Nirista tort glasuuriga üle. Soovi korral kaunista maasikate või muude marjadega.
Mina ei hakanud kuumaveevanniga öösel kell pool kaks jamama ja panin shokolaadi koos võiga väikse plekk-kruusi sisse ja sellega otse pliidile. Tuleb lihtsalt hästi hoolikalt segada ja jälgida, et põhja ei hakkaks.


Retsept on pärit Pereköögi kokaraamatust, minu täiendused on hallis kaldkirjas juures. Vaatamata ohtrale suhkrule ja kondenspiimale ei tule see kook üldse liiga magus, täpselt ideaalne tuleb.

Ütlen ausalt, et see kook on sõltuvust tekitav ja teise ja kolmanda ja.. tüki võtmist ei takistanud ka teadmine, et iga suutäis läheb otse pee peale pekiks. See on lihtsalt niiiii hea! Teen sellel nädalavahetusel uuesti, ämm ja äi tulevad külla :)

pühapäev, 21. veebruar 2010

Kordamine on tarkuse ema.

Pesin eile kõikides tubades põrandad ära, kohe mitu korda ja põhjalikult. Täna tuli mehel vaim peale ja ta tegeles natuke pahteldamise-lihvimisega. 90% vabast põrandapinnast oli seejärel kaetud valgete jalajälgedega - oli ju vaja erinevaid tööriistu otsimas käia. Köögis, magamistoas, suures toas, tagumises toas... esikust ei hakka rääkimagi. Sain jälle põrandaid pesta. Väga-väga mitu korda.

Vaim võiks järgmine kord päev-paar ette teatada, kui tulla kavatseb...

laupäev, 20. veebruar 2010

Pilti ka

Esimene sünnipäevatort ja esimene küünal :)


Muideks, see on parim kräsupeakook, mida ma kunagi söönud olen! See retsept läheb lemmikute nimekirja.

Ühekuune :)

Kook on? - check
Tordiküünal on? - check
Sünnipäevalaps on? - nope

Sünnipäevalaps põõnutab õndsat und ja ei tee hoolimagi sellest, et emmel ja issil on kõht tühi ja tahaks koogi kallale asuda. Tüüpiline.

neljapäev, 18. veebruar 2010

Huvitav.

Helistati mulle eelmine nädal ja tehti laenukindluslepingu pakkumine. Kuna ma sel hetkel just söötsin tibinat, siis ei viitsinud pikalt jahuda ja nõustusin, et saatku mulle pakkumine meilile ja ma vaatan hiljem seda asja. Täna siis hakkasin seda värki lugema ja süvenesin ka kindlustustingimustesse. Huvitav lugemisvara... eriti Välistuste osa on huvitav:

2.1 Kindlustussumma ei kuulu kindlustusandja poolt kindlustusjuhtumi saabudes väljamaksmisele, kui:
/--/
12.1.3 kindlustatu suri tuumakatastroofi või teadliku radioaktiivsete ainete kasutamise tagajärjel;
/--/
12.1.7 kindlustatu suri sõjategevuse, välisvaenlase akti, kodusõja, mässu, revolutsiooni või rahvarahutustes teadliku osalemise tagajärjel;

Üleüldse, kes otsustab, kas ma olin teadlik või mitte?

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Märtsis avame uksed!

Broneeri sobiv aeg juba täna!
Ehk siis pikemalt välja öelduna - märtsist alates võtame külalisi vastu :) 06., 23. ja 30.03 on kinni, muud päevad on kõik täiesti vabad. Vali sobiv päev, võta ühendust ja tule külla :)


PS! Igaks juhuks märgin juurde, et nohused ninad jätan ukse taha, köhivatest kurkudest rääkimata.

esmaspäev, 15. veebruar 2010

Küsimus.

Kuulge, oskab keegi kindlalt öelda, kus Tallinnas oleks müügil PVC aknalaudasid (neid sisemisi ja tervenisti plastist)? Ehituse ABC's, K-rautas ei ole üldse ning Ehitusmarketis on vale laiusega (seal on 40cm, aga meil oleks vaja 30cm). Korteri eelmine omanik on köögis ja kahes toas aknaid tellides soovinud kokku hoida ja on aknalauad ise mingist suvalisest suuremast puuplaadist ja kitsamast puuliistust kokku keevitanud. Kvaliteet on olematu, külm õhk uhab vahelt tuppa ja tänu suurele niiskusele on see aknapoolsest servast vaikselt hallitama hakanud. Oleks vaja välja vahetada, aga eilse poetiiru jooksul ei leidnud kuskilt sobivaid aknalaudasid. Ainult plastiga kaetud puidust variante on pakkuda, aga seda me ei taha.
Äkki on keegi viimasel ajal kuskil meie otsitavaid aknalaudasid kohanud...?

laupäev, 13. veebruar 2010

Minu pere :)

Selline ta ongi... see minu pisike perekond :)

reede, 12. veebruar 2010

Mental note to self

Väga asjalik veebileht lapsega võimlemise kohta asub siin.

Natuke napakas

Hämmastav, milliste kummaliste asjade üle tunneb üks väikse lapse ema rõõmu... Laps puuksutas - juhhuu! Purin toob veelgi suurema rõõmu. Aga tuleb aru saada - peale kahte magamata ööd gaasivalude käes piinleva lapsega on iga märk gaaside leevenemisest väärt tähistamist. Kuigi napakas tunne on ikkagi sellise asja üle rõõmustada :P

kolmapäev, 10. veebruar 2010

***

Super! Pliit ütles järjekordselt töölepingu üles! Juba kolmas (või lausa neljas?) kord!!! Nüüd siis ootame ilusasti, kuni meheraas töölt koju jõuab ja pliidi üle vaatab. Kui täna korda ei saa, siis saan esimest korda elus pelmeene mikrouunis valmistada. Hakkasin nimelt pelmeenipitsat tegema ja jõudsin juba pelmeenid vormiga ahju pista. Nüüd on need sellised pooles vinnas pehmed, aga mitte veel söödavad. Pekki küll, kui see ahi samas tempos jantimist jätkab, siis nõuan mehelt uue ja töötava pliidi välja. Niimoodi ei saa ju rallit sõita!

While you were asleep...

Peale tänast ööd tuleb nentida, et ööuni ongi nagunii tugevalt ülehinnatud. Kes see ikka tahab öösel magada, eksole?
Ühtlasi tean nüüd, et mõnda aega ma juurviljakotlette ei söö... On sõna otseses mõttes valutum meile kõigile.

pühapäev, 7. veebruar 2010

Facebook

Niih, jõudsin siis ka otsaga facebooki. Sain nimelt eile teada, et minu Hispaanias elav tädipoeg on facebookis, seega tegin ka endale sinna konto, et tema tegemistega kursis olla. Orkutit ta paraku ei kasuta.

Aru ma veel suurt miskit ei saa, aga eks ma üritan uurida ja puurida ja vast ikka hakkab see "nägude raamat" mulle meeldima. Lootma ju peab. :)

reede, 5. veebruar 2010

Vormitu.

Tänane tunniajane jalutuskäik näitas väga ilmekalt, et vormi pole mul ikka üldse alles. Viimased paarsada meetrit läbisin vaid tahtejõu ja lapsevankri toel. Samas kui iga päev nüüd tunnike ja rohkemgi vankriga lumes rallimas käia, siis peaks see vorm üsnagi kiiresti kadunud asjade maalt tagasi tulema. Soovitavalt koos taljejoonega.
Olen jah optimist.

neljapäev, 4. veebruar 2010

Krt.

Ma toon lapse vankrist teisele korrusele tuppa, võtan tal natuke riideid vähemaks ja lähen alla vankri järele - selle aja jooksul jõudis mingi usin kassinärakas vankrirattad ära märgistada! Oi kui tige ma praegu olen!!!

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Alles see oli...

Kaks nädalat!


Täiesti sürr on mõelda, et praegu kaks nädalat tagasi olin ma veel ühes tükis... Küll juba haiglas valutamas, aga ikkagi veel ühes tükis. See aeg on nii imekiiresti möödunud, et ei suuda uskudagi, et tõesti juba kaks nädalat on. Räägitakse, et esimesed kaks nädalat puhkab laps sünnitusest välja ja siis hakkab iseloomu näitama. Ootan huviga, minu ja meheraasu iseloomudest võib päris huvitava kompoti kokku keeta... :D

Pilt on pärit pühapäevast, kui meheraasu õde meil külas käis. Tibin naudib issi süles olemist :)

teisipäev, 2. veebruar 2010

Õues

Huvitav, kust saaks tellida sellise pisikese saha, mida saab vankri ette konstrueerida? Samas eks ole see lumes sompamine jällegi kasulik minu olematule füüsilisele vormile, vähemalt käelihased peaksid tugevaks saama :D
Aga väljas on mõnus... 20 minutine tiir külapeal ja ma lõõtsutan nagu oleksin kaks tundi rasket trenni teinud :D Vorm on täiesti kadunud... Aga küll ma ta tagasi saan, suveks saledaks, eksole :)

esmaspäev, 1. veebruar 2010

Edusammud

Tubane temperatuur on seoses soojenenud välistemperatuuriga sujuvalt normaalseks muutunud. Torud pole rohkem kinni külmand - meheraas lammutas torude eest plaadid lahti ja nüüd hoiame seda auku lahtisena, et soe õhk pääseks ligi. Külmusid need torud seeõttu, et torude paigaldaja oli soojustuse (klaasvilla) pannud vannitoa seinaplaatide ja torude vahele, torud olid aga otse vastu välisseina surutud. Soojustus töötas nagu pidi - ei lasknud kübetki sooja läbi ja nii need torud seal vastu seina ära külmusidki. Eks me peame nüüd üritama soojustust torude ja välisseina vahele sättida... Kuigi see talv vist enam nii pikalt nii külmaks ei lähe ja seega ei tohiks torud uuesti ära külmuda. Samas ettevaatus pole kunagi liiast...
Aga huvitav, kust see boilerisse minev külmaveetoru jookseb...