reede, 23. aprill 2010

Kevadised leiud

Kui linnas sulavad lume alt välja kommipaberid, krõpsupakid ja vahel harva ka kassid, siis meil tõi sulav lumi nähtavale rebase, koera ja kaks teleka kineskoopi. Erineva suurusega rehvidest ja prügikottidest ei hakka parem rääkimagi. Ma siiralt tahaks teada, millise kehaosaga need inimesed mõtlevad, kes oma koduse prügi metsateele jõudes autost välja viskavad. (Milline inimene üldse läheb prügikottidega ringi sõitma...???) Natuke halenaljakas on põõsa all näha Prisma heleroheliste kirjadega biolagunevat kilekotti, kust turritavad välja kilest piimapakk ja plekkpurk... Peaks vist õnnelik olema, et vähemalt kilekott laguneb ära? Igatahes jah... natuke masendav on metsateel jalutada ja kogu seda saasta vaadata.

3 kommentaari:

aatomik ütles ...

Kusjuures pealtnäha täiesti korralikud inimesed tassivad prügi metsa alla ja muudesse veidratesse kohtadesse.
Meil oli mõned aastad tagasi selline probleem, et mingi linnamaasturiga tegelane käis süstemaatiliselt oma prügi toomas meie konteinerisse. Asi enne ei paranenud, kui mitteametlikke kanaleid pidi venna telefoninumbri sai välja uuritud ja tehtud kõne stiilis "kui sa kuradi ahv oma villasse prügikonteinerit ei telli, siis me tuleme ja viskame kogu su tassitud prügi elutoa aknast sisse, koerale anname peksa ja naisele ..."

tikker ütles ...

asja iroonia seisneb selles, et kõik nood supermarketite "biolagunevad" kilekotid tõepoolest lagunevad, jah... aga imepisikesteks mürgisteks osakesteks, mis lõpuks toiduahela kaudu meie söögilauale ja organismi jõuavad.

ohutust materjalist (maisitärklis jm, ega ma pole ka mingi ekspert) biolagunevad kilekotid on roppkallid ja üleüldiselt suht mõttetu teema, kuna nende tootmisele kulub ikkagi ressurssi - seega ilmselgelt on ainus mõistlik lahendus (riide)kottide korduvkasutus.

Anonüümne ütles ...

meil viskas õega üle, käime Tartus poldril jooksmas/jalutamas koertega ja mõttetult mahavisatud prahihunnikud ajasid südame pahaks... võtsime kätte ja iga kord koristame ühe kilekotitäie sodi kokku ja viime oma koduprügikasti. No teeb enesetunde paremaks ja sodihulk on ka märkimisväärselt vähenenud. Õnneks nii kiirelt uut peale pole toodud.

Monika