neljapäev, 15. aprill 2010

Tüüpiline.

Ärkasin eile mingi ime läbi enne last üles ja mõtlesin, et teen teoks juba ammu mõeldud plaani ja filmin lapse hommikust kilkamist ja jutustamist. Tassisin videokaamera ja kaks fotokat voodisse, ootasin kuni laps ärkas ja võtsin positsiooni sisse. Ja mis te arvate, kas laps tegi mõne piuksu? Oh ei! Eile oli siis see haruldane hommik, kui tips tsillis niisama ja vahtis laelambi, suitsuanduri, karusselli ja minuga tõtt. Aga vot täna hommikul 6:23 oli raudselt vaja kilgata ja jutustada, eksole. Üldiselt pole meheraasul varsti mõtet äratuskella sisse lülitada - tips ajab ta oma kilkamisega nagunii enne äratust üles. Õnneks jääb laps siiski uuesti magama ja ma saan enamasti ikka inimese kombel üheksa-kümneni põõnutada. Vaid neljapäeva hommikutel pean end juba kell üheksa uksest välja peksma, et lapsega võimlema minna.


Ahjaa... ja näost olen ma varsti neeger valmis, kuna käin iga päev jalutamas ja päike võtab päris kenasti. Kujutan juba elavalt ette neid hulle rante, mis ma endale suve saabudes päevitama hakkan... plätud, t-särk, püksid, kleit... saab kena olema. :)

Kommentaare ei ole: