reede, 28. mai 2010

Kiirelt


Aru maisaa, kuidas see aeg nii kiirelt lendab? Alles oli eelmine reede ja nüüd juba jälle nädal möödas. Vahepeal on päris palju käimisi-tegemisi ka olnud, pole ime tegelt, et kirjutada pole jõudnud - ühine jalutuskäik Nõmmel, Kuusikul lapse näitamine, Karolin käis külas, kokkutulek, hilisõhtune ekskursioon loomaaias... Laps saab sotsialiseeruda nii et vähe pole :) Mina muidugi ka :)

Täna aga oleme esimest korda päris üksinda kodus, sest meheraas läheb peale tööd töökaaslastega nädalavahetuseks Saaremaale. Ootan põnevusega õhtut... Homme tulevad Kadri ja Margit külla ja pühapäeval saabub juba mees tagasi koju. Elu on täitsa ilus :) Päriselt kohe!

reede, 21. mai 2010

4-kuune!


Eile sai see pisike pudin juba neljakuuseks! Need neli kuud on olnud minu senise elu kõige uskumatumad ja suurepärasemad kuud, nii palju õnne ja rõõmu pole veel kunagi igas mu päevas olnud. Imeline aeg :)


Ning eilseks tehtud halvaatort tuli välja nii hea, et ma olen siiralt üllatunud. Nagu päris kohe :)

neljapäev, 20. mai 2010

Sina oled minu sõber...


Esmaspäeval käis Hugo külas :)

Päikesepatareidega äratuskell

Kõigepealt tahan ma kiita, kui hämmastavalt tubli mees mul ikka on! Laupäeval oli mul siis plaan, et mees lapsega jalutama ja ise ostutuurile. Nojah... peaksin olema juba õppinud, et kui asi puutub lapsesse, siis plaanidel on imepärane omadus muutuda. Vankris magamise asemel lasi laps kuuldavale kriiskava protestikisa ja nii ei jäänudki meil muud üle kui laps mehele sülle ja poodidesse. Meheraas pidas koguni 2 tundi niimoodi vastu! Vahepeal jäi laps tal süles magama isegi :) Ja mitte üks protest ei tulnud meheraasu suust! Saak oli muidugi nigel nagu ikka, kui minna mingit konkreetset asja ostma. Kingi ei saanud, aga paeltega papukad sain. Pükse ei saanud, aga suutsin leida imearmsa kiisupildiga t-särgi :)



Pühapäeval käisime Pärnus sünnipäeval ja niisama mööda linna jalutamas. Võrratu linn! Ja no rand muidugi on ka võrratu, olgugi et päevitamas ma ei käinud, jalutasime niisama mööda promenaadi. Helged mälestused tulid meelde...

Aga üldiselt on selle sooja ilmaga sellised lood, et kuigi ma olen lausa vaimustuses, et nii soe on, siis tibin arvab, et sellise ilmaga magamine pole ikka üldse tore asi. Ja kui ikka üks väike laps laseb juba mitmendat päeva jutti paari 30-40 minutise uinakuga päeval, siis on ikka natuke jama majas. Õhtul on ta selle võrra virilam ju. Tavaliselt meil ikka oli päeval üks 2-3h uinak ja üks 1-2h uinak. Õues jalutamine on ka parajalt raskeks tehtud nüüd, kuna laps magab 30-40 minutit ja siis pistab kisama. Mõneks ajaks lepib sellega, et tõstan vankri seljaosa ülespoole, aga lõpuks saab tal ka sellest villand ja siis ei aita muu kui emme süli. No mitte ei jõua pikka maad niimoodi liikuda, et laps on parema käe otsas ja vasakuga lükkan vankrit. Mis teha, nõrk olen.

Ja noh, ega see joodikupäevitus nüüd ka teab mis tore pole... Maantee äärde ju bikiinides ei lähe jalutama :P  Nii ongi mul statsionaarselt seljas maika ja lisaks kaks erineva käisepikkusega särki.

Valgete hommikutega kaasneb veel üks tore asi - päikesepatareidega äratuskell. Tips hakkab praktiliselt igal hommikul kella poole seitsme ajal jutustama ja kilkama. Ja mitte niimoodi tasakesi vaid ikka kõva häälega, et kõik saaksid koos temaga üleval olla ja tema naeratust nautida. Ning olgugi, et uni on sel ajal just kõige magusam, siis lapse säravat nägu nähes läheb tuju kohe hetkega heaks ja ei tule pähegi pahaseks saada. Ta on lihtsalt nii armas :)

neljapäev, 13. mai 2010

Tüüpiline.

Ostsin mina siis takjajuureõli eile. Soojendasin pudelit kuuma vee all ja määrisin ilusasti seda õli endale pähe. Kui ma tunnike hiljem kraanist vett laskma hakkasin, siis oh seda rõõmu! - imepeenike nire tuli ainult. Suure hädaga sain ühe korra ikka pea pestud, külma veega (surve oli liiga väike, et boilerist sooja tulema hakkaks),  peadpidi kraanikausis ja tassiga vett kallates. Hetkel pole enam üldse vett. Nii armas, onju. Mitte et ma siis täna kokku 3,5 tundi õues pole jalutanud ja hirmsasti pesema tahaksin minna... Pesemine on nõrkadele, eksole. Tõelised tegijad ootavad paar nädalat ja raputavad siis sita lihtsalt maha.


Ja siis tahab Harku Vesi juuni alguses veehinda praktiliselt kahekordseks tõsta! Mille eest? See pole teps mitte esimene veekatkestus viimaste kuude jooksul... Ainult ühel korral on trepikotta ka eelnevalt teade ilmunud... tol päeval muidugi vesi kuhugi ei kadunud. Küll aga eelmisel ja järgmisel. Nunnu.

Tüüpiline naisterahva virin.

Väljas on suvi!!! Ja minul on ahastus - mul pole mitte midagi selga panna! Pee on veel vanade kevadiste/suviste riiete jaoks liiga lai, rinnaümbermõõdust ei hakka rääkimagi. Teksadega on täielik surm väljas liikuda, täiega kleepusid jalga. Lisaks sellele lagunesid Tartus mu ainukesed madalad kingad ära ja täna andsid nööridega papud ka otsad. No tuleb ju ahastus peale!


Huvitav, kas meheraas oleks laupäeval nõus üksinda paar tundi lapsega ringi kärutama, kuni mina Roccas kiire ostutuuri teen...? Üksinda on küll täielik surm pükse osta, aga parem see kui üldse mitte midagi. Koos mehe ja lapsega oleks asi veelgi hullem - no kaua sa neid pükse valid? Ja-jaaa, on küll kenad püksid... No võta juba midagi ära, mis sa valid nii kaua... jne. Seega üritan nüüd meest pehmeks rääkida, et ta üksinda jalutaks, kuni mina poes ostlemas olen. Hoidke pöidlaid, et see ka õnneks läheks!

Praegu aga topin uuesti oma paksud teksad jalga, nöörin poollagunenud papud kinni ja lähen teen veel ühe tiiru õues. Sellise ilmaga on puhas patt toas istuda!

esmaspäev, 10. mai 2010

Lahkuminek

Põhimõtteliselt on asjalood nüüd nii, et me lähme lahku. Mina ja minu juuksed. Sujuvalt langeb neid nagu lehti sügisel. Juuksed on igal pool mujal, aga mitte minu peas. Kui asi samas tempos jätkub, siis varsti olen kiilakas valmis. Ja mind ei lohuta üldse, et see on peale rasedust normaalne! Minu jaoks ei ole normaalne, et pead pestes pean pärast äravoolust peopeasaga karvu korjama! Aga eks ms lepin kurja saatusega... Mis muud mul üle jääb?

pühapäev, 9. mai 2010

Enne kui sain emaks


Enne, kui sain emaks,
tegin ja sõin sooja toitu.
Mul olid ilma plekkideta riided.
Mul oli vaikseid telefonivestlusi.

Enne, kui sain emaks,
magasin nii kaua kui tahtsin ega muretsenud, kui hilja magama läksin.
Kammisin juukseid ja pesin hambaid iga päev.

Enne, kui sain emaks,
koristasin iga päev.
Kunagi ei komistanud lelude otsa ega unustanud unelaulu sõnu.

Enne, kui sain emaks,
ei mõelnud, kas minu toalilled on mürgised või mitte.
Ei mõelnud kunagi vaktsiinidele.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud minu peale kunagi oksendatud,
kakatud,
sülitatud,
hammustatud,
pissitud
ega näpistatud väikeste sõrmedega.

Enne, kui sain emaks,
oli mul täiuslik enesevalitsemine - mõtete ja keha kontroll.
Magasin kogu öö.
Ei olnud kunagi hoidnud karjuvat last, et arstid saaksid teha uuringuid või süsti.
Ei olnud kunagi vaadanud pisarates silmadesse ja nutnud.

Ei olnud kunagi olnud ääretult õnnelik pelgalt naeratuse üle.
Ei olnud kunagi öösel kaua istunud vaadates magavat last.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi süles hoidnud magavat last lihtsalt sellepärast, et ei tahtnud teda voodisse panna.
Ei olnud kunagi tundnud südant purunemas miljoniks tükis, kui ei saanud valu ära võtta.

Ei olnud kunagi teadnud, et keegi nii väike võiks minu elu mõjutada nii palju.
Ei olnud kunagi teadnud, et võiksin kedagi nii palju armastada.
Ei olnud kunagi teadnud, et ma armastaksin emaks olemist.

Enne, kui sain emaks,
ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.
Ei teadnud, kui hea tunne võib olla näljast imikut söötes.

Ei teadnud sidemest ema ja lapse vahel.
Ei teadnud, et keegi nii väike võiks panna mind ennast tundma nii vajalikuna.

Enne, kui sain emaks,
ei olnud kunagi tõusnud öösel üles iga kümne minut tagant, et kontrollida, kas kõik on korras.

Ei olnud kunagi tundnud seda soojust, rõõmu, armastust, südamevalu, imetlust.

(L.Tungal)

******************
Enne, kui sain emaks, ei öelnud see pisike kirjatükk mulle pooltki seda, mida see praegu ütleb.
Ilusat emadepäeva kõigile emadele!

*

Elu esimene emadepäev emana! :) Uskumatult eriline ja armas tunne :)

laupäev, 8. mai 2010

**

Vähe sellest, et laps on nohune, nüüd on ka minul nohu kallal ja lisaks on kurk jube valus. Tõbiseks jäämine ei kuulu küll minu plaanide hulka! No ja nohust last on ikka väga kurb vaadata... :(

reede, 7. mai 2010

Pildikesi Tartumailt

Selline turvaline maja asub meie alevis :)


Ja sellist teenust pakutakse Tartus:

Helged mõtted

Nimekiri pikenes - keelatud on apoviti d-vitamiin, juurviljakotletid, granaatõunamahl ja viimase avastusena ka melon. Peaks mainima, et suht mõnus elu on niimoodi :)

Aga tegelikult tahtsin ma kiidelda, kui hea ja tubli ja armas meheraas mul ikka on. Esiteks pidi ta leppima sellega, et pool möödunud aastast oli peamiseks hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks arbuus. Et kala sai ta süüa ainult siis, kui mina ära Tartus olin. Et talvel pidi ta iga päev kilo-paar mandariine koju tassima ja hea õnne korral sai isegi mõned ise ära süüa. Ning seejärel on ta juba üle kolme kuu pidanud leppima asjaoluga, et üks pisike pudin saab endale lõviosa minu ajast ja küllaltki suure osa tema vabast ajast. Et koos hommikute valgemaks muutumisega liikus tema hommikune äratus kella poole seitsme peale ja et seda äratuskella välja lülitada ei saa. Ja lisaks toob tema kannatlikkus, abivalmidus ja hoolivus mulle suure naeratuse näkku.

Mul oli varem maailma parim ja armsaim meheraas, nüüd on mul maailma parim ja armsaim perekond :)