pühapäev, 29. august 2010

Alejandro


Lugu, mis mind viimane nädal tõsiselt kummitamas käib. See on üks trennilugusid meil ja kui täna mingis poes seda raadiost kuulsin, siis tekkis kohe tahtmine see üles otsida ja üle kuulata. Mõnus lugu :)


Ning jah, ma käin alates teisipäevast trennis. Hüppan ja kargan lapsega ringi ning üritan lõpuks ometi oma beebikilodest lahti saada. Iseendale üllatusena polegi niiii kehvas vormis (või on trenn lihtsalt sedavõrd kerge), suudan peaaegu kõik harjutused täies mahus kaasa teha. Ainult kätekõverdused ja külili olles küünarnukile toetudes puusa üleval hoidmine ei taha eriti õnnestuda. Kusjuures parem käsi on palju-palju tugevam kui vasak! Kätekõverduste puhul on muidugi gravitatsioonijõud tugevam kui minu väiksed väetid musklid... Aga ma vähemalt üritan. Kui kunagi suudan teha ühe korraliku kätekõverduse (mitte sellise "ähkides puhkides veerand sentimeetrit alla ja ägisedes üles tagasi"), siis... maiteagi... siis teen midagi head ja erilist selle tähistamiseks. Kooki näiteks :D

Lisaks hakkab septembrist jälle beebivõimlemine ja loodetavasti ka beebiujumine, seega saab ka laps jälle "trenni" minna. Sportlik sügis.

Kommentaare ei ole: