teisipäev, 28. september 2010

Laupäeval.

Laupäeval käisin kosmeetiku juures mõnusat näohoolitsust nautimas ja lasin ühe soojaga juba ka ripsmed keemiliselt ära värvida. Kohe täitsa ilus oli pärast linnas mehe ja lapsega jalutada.
Ning 8-10. oktoober olen Tsikkidega Pärnus keha ja hinge kosutamas ja kui nüüd kuskilt veel ühe mõnusa pediküüri ka endale organiseeriks, siis oleks elu ikka täitsa lill :) Vastab tõesti tõele, et 30nest alles parim aeg algab ;)  (Ega head asjad juhtu muidu, kui peab need ise juhtuma panema... ja millal siis veel, kui mitte kolmekümneselt?)

reede, 24. september 2010

GOspa veebiapsakas


Selline pilt avaneb GOSpa kodulehe asemel, kui minna seda vaatama laiekraan läpakast. Ma olen tegelikult täitsa üllatunud, et nii heal spaal on koduleht sellisel kombel tehtud. See on minu silmis umbes sama, mis teha koduleht, mis avaneb ainult IE'ga ja muude brauseritega võib kuu peale minna. Tänapäeval sellist asja ei oska enam oodata...

kolmapäev, 22. september 2010

Saab ka nii.

Eriti internetiseeritud perekond oleme - mina istun tagatoas arvutis, mees on läpakaga köögis ja ma kirjutan talle msnis, et toogu mulle vett ja leiba. Aga mis sa hing hädaga teed, kui äsja ahjust võetud leiva lõhn ajab isu peale, aga laps magab süles ja hõigata ei saa?

Tõbi majas :(

Nii paha kui laps haige on. Ja kui korraga on nii köha ja silmapõletik kui ka hammastetulek, siis on see kohe eriti paha. Laps on ülimalt viril ja emmekas, ainult süles, ainult emmega. Issile võib naeratada, korraks süllegi minna, aga emme ei tohi käeulatusest kuhugi kaduda. Emme peab koguaeg olemas olema ja kui ei ole, siis tuleb teda kõva häälega taga hüüda. Emme on maailma parim ravim kõigi hädade puhul.

neljapäev, 16. september 2010

Aeg ei peatu


Vot praegu mingil põhjusel hakkas see laul nii kummitama, et otsisin youtube'st üles ja nüüd kuulan seda mitmendat korda jutti. Ei teagi, millest see tuleb... Väsimus on mind alati kummaliseks muutnud ja kui mõtlen kõigile neile muutustele, mis see aasta juba toimunud on ja mis ilmselt alles ees ootavad, siis ongi tunne, et aeg ei peatu vaid vihiseb mööda. Rasedus ja lapse sünd. Mitu head sõprust on hääbunud, mitu head sõprust on alguse saanud. 30ndal sünnipäeval oli tunne, et sõbrad-tuttavad leppisid omavahel kokku, et ei hakka mind tüütama - päris ootamatud inimesed jätsid tänavu õnnitlemise vahele. (Samas arvestades seda, mitme sõbra sünnipäeva ma olen see aasta suutnud maha magada, siis pole midagi imestada.) Ja see kohutav hajameelsus! Kuidas on võimalik asju nii ruttu ja põhjalikult unustada?


Ning lisaks kõigele suutsin ma täna vasakul käel oma uuest ja edevast pöidlaküünest tüki välja lüüa. Tüüpiline.


Millal ometi saan end korralikult välja puhata?

esmaspäev, 13. september 2010

Täna.

Aga minul lõi täna piss pähe ja otsustasin, et tibistun natukese. Lasin geelküüned panna. Prantsuse maniküür. Väga harjumatu, aga täitsa saan hakkama. Mul pole kunagi nii pikki küüsi olnud. Ilus on. Kuidagi... naiselikum...
Vahel ju võib.

pühapäev, 12. september 2010

Edukas :)

Eesti kaubandusvõrk pole siiski nii lootusetu ja masendav nagu foorumitest leitud info põhjal oletada võis. See on küll üsnagi masendav, aga siiski on üksikud eredad pärlid, mis teevad tuju heaks ja täidavad soovid. Mina olen rahul.

reede, 10. september 2010

Reede õhtu

Peale paari pokaali veini* hakkasin oma vaest meest piinama väikese küsimustikuga, mille eile netiavarustest leidsin - "Kui hästi tunned oma kaaslast". 20+ küsimust, millele siis naine vastab mehe ja mees naise kohta.
Väike väljavõte meheraasu vastustest ühele mehe ja ühele naise kohta käivale küsimusele:

K: Kas sa tead nimetada pöialpoiste nimed muinasjutust Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi?
V: Hajameelne, Aevastaja, Häbelik... Dilidon!

K: Kas ma valiksin valge või musta?
V: Mmm... kass on sul hall.


*Veini jõi siis ikka meheraas, mina vaatasin vesise suuga pealt.

Aga üldiselt... saime mõlemad päris hea tulemuse, enamustele küsimustele vastasime teineteise kohta õigesti. Ma küll arvasin, et meheraas ei tea ühegi pöialpoisi nime peast, aga näed, koguni neli tuli ära :P

neljapäev, 9. september 2010

Meie

Väss.

Mitu päeva jutti linnas kooserdamist + üks väga kasinalt magatud öö + väga varajane äratus = täielik energia puudumine. Pidin täna trennis otsad andma! Absoluutselt ei jõudnud kaasa teha, üldse polnud jõudu. Praegugi on selline letargiline olemine, et ei taha ühtegi üleliigset liigutust teha. Istungi arvutis, üritan oma hargnevaid juhtmeid koomale tõmmata ja tegemist ootavate asjade nimekirjaga tegeleda. Lootusetu üritus...

Aga kurjajuur... ilmselt viinamarjad...

esmaspäev, 6. september 2010

Oeh.

Info üleküllus on hullem kui info puudumine. Ausalt kohe. Iga asja kohta võib ühe otsinguga leida nii 10 kiitvat kui ka 10 laitvat kommentaari. Ühele meeldib, teine vihkab kirglikult. Üks soovitab, teine arvab, et ei soovitaks vaenlaselegi. Kuidas sellises virr-varris on üldse võimalik õiged valikud teha ja välja valida just see õige, mis mulle sobib? Täiesti peata kana tunne on! Kohutav.

neljapäev, 2. september 2010

Ego.

Inimeste negatiivsus ajab marru ja vihastab. Nii ei saa, nii ei taha, nii ei sobi... Kes üleüldse küsis? Kas on nii palju tahta, et vahelduseks tuntaks ka rõõmu ja elataks kaasa? Lihtsalt sellepärast, et see on MINU elu. Minu valik, minu soov ja minu tahe. Vahepeal, muideks, olengi mina kõige tähtsam.