reede, 29. oktoober 2010

Shame.


Kummitas ja kummitas ja lõpuks otsisin üles, mis see täpselt kummitab. Tuli välja, et häbi kummitab :) Mõnus lugu.

Ahjaa... mis te arvate, mis juhtub, kui panna korraga pessu heledad lapseriided ja kollane sall ning jätta need asjad peale pesu lõppu paariks tunniks masinasse seisma? Vihjeks võin öelda, et isegi valgendajast polnud hiljem kasu. Aga vähemalt sall sai puhtaks, eksole.

neljapäev, 28. oktoober 2010

neljapäev, 21. oktoober 2010

It's my life

Selleks, et elu ikka igav poleks ja raha jumala eest üle ei jääks, otsustasin ma piltlikult öeldes oma hambaarsti soojamaareisi kinni maksta. Kohtun temaga novembris kolm korda, 02, 08 ja 15.11. Aga asi on seda väärt - peale juureravi, valgendamist ja plommide uuendamist peaks mu esihammas olema jälle ilus ja teiste hammastega sama värvi. Vähemalt lootust on...
 
 
Muul rindel pole mitte midagi uut. Ikka on juhtmed hiiglama pikad ja sõlmes, keskendumisvõime on nullis ja millegi korraldamine ajab mind ahastuse äärele. No ei suuda end kokku võtta, kohe üldse ei suuda. Ma ei tea, kuidas on võimalik selline udu olla ja kõikide asjadega meeletult venitada. Endalgi on paha iseennast vaadata. Aga noh, see selleks. Muidu on elu ikka ilus ja lõbus. Tibin areneb iga päevaga, hetkel on näiteks olemas kuus hammast ja suur tahe kõndima hakata. Kahte värisevat sammu ma siiski veel kõndimiseks ei pea. Aga varsti... õige varsti ilmselt.
Muusikat ma praegu arvutist kõlaritega kuulata ei saa, sest üks spetsialist on lahti ühendanud kõik kõlarisüsteemi juhtmed. Põrand näeb välja nagu sõda oleks üle käinud, mänguasju on terve tuba täis. Korjan küll kokku, aga see on ajutise iseloomuga tegevus, kuna need loobitakse kohe uuesti kastist välja. Kuigi parimad mänguasjad on ikkagi need, mis tegelikult pole mänguasjad - näiteks mõõdulint, pesulõksud, tühjad pudelid, d-vitamiinipotsik jne.
Ja kõik need miljon pisikest hetke, mida sõnadesse jäädvustada ei saa, aga mis teevad iga päeva kordumatult ilusaks ja armsaks. Ausalt, ma võin ta peale vahest end siniseks vihastada, aga ta on ikkagi kõige-kõige armsam ja kallim ning teeb mind piiritult õnnelikuks. Ja küll me selle öise magamise ka ükskord korda saame. Hiljemalt keskkooli alguseks ikka :)

kolmapäev, 13. oktoober 2010

Hakkas meeldima

Sai jälle kinos käidud...

Solarises on üks asi võrreldes CC Plazaga kehvem - heli on minu arvates liiga tugev, võiks tsiba vaiksem olla. Ja tegelt on veel üks suur miinus - jäätisekokteile pole!!! CC Plazas on see mõnus, et võtan alt mõne imemaitsva kokteili ja naudin filmi (isegi koos lapsega...), Solarises on ainult popcorn ja karastusjoogid. Nõrk.

Aga film Söö, Palveta, Armasta. on lahe, mulle meeldis. Julia Roberts on juba ammu üks mu lemmikuid. Ning viimase aja parim tsitaat on ka sealt filmist pärit:
"Having a baby is like getting a tattoo on your face. You really need to be certain it's what you want before you commit."
Mõnusalt humoorikas film on, otseselt elu üle mõtlema ei pannud, aga ma olen praegu oma elu üle piisavalt õnnelik, et mitte tunda vajadust muutuste ja mõtiskluste järele. Lisaks olen ma liiga hajevil ja sooda, et mitte suuta sellise mõttetegevusega tegeleda :P
Muideks, lapsega on täitsa võimalik kinos käia, Solarise beebiemmede kinoaeg satub täpselt mu tibina uneajale, seega enamuse filmist põõnutas tibin lihtsalt maha. Mis viga niimoodi filmi vaadata.

neljapäev, 7. oktoober 2010

Käisime jahil


Eelmine nädalavahetus olime Pärnus ämmal-äial külas. Meheraas putitas natuke oma uut autot, mina veetsin aega ämma seltsis ja rallisin niisama mööda Riia maanteeks nimetatavat songermaad. Ilm oli suurepärane ja laps magas kah mõnuga meie pikkade jalutuskäikude ajal. Ma vist olen varemgi maininud, et Pärnu on imeline linn ja ma võiksin seal lõputult jalutada.
Vaatasime ka taasavatud rannapargi üle - väga ilus on ja ma ootan huviga, kas suvel hakkab keegi ka päriselt seal malet/kabet mängima ja piknikulaudade taga sõprade-perega pikniku pidama.
Avastasime Lepakeskusest ka imemaitsvaid sõõrikuid pakkuva sõõrikukohviku, soovitan kindlasti kõigil degusteerimas käia, keele viivad alla! Me ostsime tagasiteele kotitäie kaasa kah, enamus neist oli otsas enne Pärnu piirini jõudmist. Soojalt on need lihtsalt parimad! :)
Laupäeva õhtul käisime ka rannas karvaseid lehmi jahtimas. Ajastasime oma mineku nii osavalt, et sattusime täpselt peale, kui kari oli kokku aetud ja ootas "öömajja" ajamist. Imeilusad loomad :)

Üldiselt... ilus nädalavahetus oli :)

Lapsepõlve mängumaa

esmaspäev, 4. oktoober 2010

Avastus

Ostsin kuu aega tagasi endale uued teksad, täpselt sama mudel ja seeria, mis raseduseelsed teksadki olid. Täna leidsin need vanad teksad üles ja kui huvi pärast suuruseid võrdlema hakkasin, siis tuli välja, et vanad püksid olid suurus 11, aga uued on... suurus 9! Jehhuu! :) Kaalu on küll 2 kilo rohkem kui enne rasedust, aga mõõdud ilmselt siis pole... Tundub, et üldlevinud lohutus "lihased on raskemad kui pekk" vastabki tõele :P Õhtul üritan kuskilt mõõdulindi üles leida ja end üle mõõta, et kas tõesti ongi sentimeetrid plehku pannud.