neljapäev, 21. oktoober 2010

It's my life

Selleks, et elu ikka igav poleks ja raha jumala eest üle ei jääks, otsustasin ma piltlikult öeldes oma hambaarsti soojamaareisi kinni maksta. Kohtun temaga novembris kolm korda, 02, 08 ja 15.11. Aga asi on seda väärt - peale juureravi, valgendamist ja plommide uuendamist peaks mu esihammas olema jälle ilus ja teiste hammastega sama värvi. Vähemalt lootust on...
 
 
Muul rindel pole mitte midagi uut. Ikka on juhtmed hiiglama pikad ja sõlmes, keskendumisvõime on nullis ja millegi korraldamine ajab mind ahastuse äärele. No ei suuda end kokku võtta, kohe üldse ei suuda. Ma ei tea, kuidas on võimalik selline udu olla ja kõikide asjadega meeletult venitada. Endalgi on paha iseennast vaadata. Aga noh, see selleks. Muidu on elu ikka ilus ja lõbus. Tibin areneb iga päevaga, hetkel on näiteks olemas kuus hammast ja suur tahe kõndima hakata. Kahte värisevat sammu ma siiski veel kõndimiseks ei pea. Aga varsti... õige varsti ilmselt.
Muusikat ma praegu arvutist kõlaritega kuulata ei saa, sest üks spetsialist on lahti ühendanud kõik kõlarisüsteemi juhtmed. Põrand näeb välja nagu sõda oleks üle käinud, mänguasju on terve tuba täis. Korjan küll kokku, aga see on ajutise iseloomuga tegevus, kuna need loobitakse kohe uuesti kastist välja. Kuigi parimad mänguasjad on ikkagi need, mis tegelikult pole mänguasjad - näiteks mõõdulint, pesulõksud, tühjad pudelid, d-vitamiinipotsik jne.
Ja kõik need miljon pisikest hetke, mida sõnadesse jäädvustada ei saa, aga mis teevad iga päeva kordumatult ilusaks ja armsaks. Ausalt, ma võin ta peale vahest end siniseks vihastada, aga ta on ikkagi kõige-kõige armsam ja kallim ning teeb mind piiritult õnnelikuks. Ja küll me selle öise magamise ka ükskord korda saame. Hiljemalt keskkooli alguseks ikka :)

1 kommentaar:

CV ütles ...

Irv. Pigem keskkooli alguses läheb see taas kenasti paigast ära ja sulle tulevad hallid karvad kui plika koju ei ilmu õigel ajal õhtuti ja hommikuti kuidagi üles ei saa. Seniks igatahes jõudu ja jaksu :D