kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Eile veel... ja täna ka natuke.

Uhh, eelmine nädal oli nii kiire-kiire, et mul oli täitsa toss väljas lõpuks. Kaks sünnipäevapidu oli ju vaja korraldada ja nende jaoks ohtralt kokata. Neljapäeval käisid pisikesed sõbrad tibinal külas, siis oli terve elamine väikseid lapsi täis. Väga väsitav oli :D Eriti kuna mu tibinal on löönud välja raskekujuline kadekopslus. Kõik asjad on vaja teistelt ära võtta ja just nimelt selle auto peale on vaja istuda, kus keegi teine juba ees on. Keela või ära keela, kasu sellest veel pole. Kisa oli rohkem kui küll.

Laupäeval aga tulid suured ja väikesed sugulased külla :) Peale seda pidu pidin nentima, et olgugi, et meie kodu on täitsa suur, siis lähemad sugulased kõik korraga külla ei mahukski. Õnneks jäi suurem osa meie suguvõsa meespoolest (vanaisad ja muud onklid) tulemata ja ainuke, kellele istekohta ei jagunud, olin mina. Lisaks pidin nentima ka seda, et kui algul on kõik üle, siis pärast on kõik puudu ehk siis ma sattusin tõsisesse ajahätta oma suure kokkamisega. Ausalt, edaspidi tellin kõik söögid selverist ja pidu pean kuskil mängutoas koos plastnõudega. No nii väsitav oli see majandamine!

Aga kogu väsimus sai minema pühitud, kui pühapäeval pakkisin ujukad ja plätud sisse ja võtsin suuna Tallinki veekeskusesse. Laps jäi koos mehega koju. Oh, kui mõnusad kuumad saunad seal olid! Ja mullivannid! Ja välibassein! Ja saunad! Ligi neli tundi mõnulesime koos sõbrannaga seal :) Pärast tegime veel kiire pasta ja shokolaadikoogi Muahhis ja imeline päev sai ilusa lõpu. Koju jõudes tegin mehele suure kallistuse tänutäheks selle eest, et lasi mul ühe päeva ainult iseendale pühendada. Ta on mul ikka jätkuvalt kõige parem ja kallim :)


Nüüd aga võtsin tõsisemalt käsile lapse magamise. Sain tuttava käest Sleep Sense raamatu ja juba kahe öö järel võin öelda, et asi tõesti töötab! Täna võtsin südame rindu ja otsustasin, et hakkan ka päevaunega kaklema. Seni magas tibin oma päevaund ainult õues. Nii ma siis pistangi ta päeval 1-2 korda vankrisse ja olenevalt laiskusastmest kas lükkan rõdule või lähen ja jalutan kah natuke. Täna aga panin ta tema enda voodisse ning minu suureks rõõmuks jäigi tibin teisel katsel 2 minutit enne voodist võtmise aega magama. Päris ise päris enda voodis. Ja nüüd on juba poolteist tundi õndsalt maganud :) See on ausalt vist päris esimene kord, kui ta toas omas voodis päeval magab. (Pärast seda beebiaega siis, kui ta enam terve päeva ei põõnutanud.) Loodan, et saan ka päevauned korda, siis võib juba täitsa rahul olla :)

3 kommentaari:

tikker ütles ...

mina olen samasugune sleepsense'i fänn. tõesti töötab, just täna rõõmustasin selle üle sajandat korda :)

Kats ütles ...

Kas see on see Dana Obleman "The Sleep Sense Book Program" raamat? Olen ka juba lootust kaotamas, et laps võiks kunagi normaalselt magada, aga ühe teise raamatu soovitused tundusid mulle liiga julmad, et ma ei suuda lasta lapsel oma voodis üksinda 20 minutit nutta nt...kas see raamat on leebem? :)

Mutt ütles ...

Jep, see on see raamat ja see on minu jaoks vähemalt üsna leebe. Saada mulle oma meiliaadress, ma saadan sulle selle pdfi. mutt.mutiste@gmail.com.