teisipäev, 22. veebruar 2011

Leviauk sai läbi

Mees on edukalt tööle tagasi saadetud ja mul peaks vähemalt teoorias rohkem aega olema, mida arvutis surnuks lüüa. Hea emana lükkasin lapse vankriga rõdule magama ja ise vedelen nüüd niisama ja ei tee midagi kasulikku. Lapsel on soojad riided olemas, minul mitte, seega jalutamine ei ole väga päevakorras. Juba lapsega Keilasse liikumistundi minemine nõuab eneseületust, sest väljas on KÜLM! Ja mul pole sooje suusapükse. Teksad paraku väga ei soojenda. Isegi trenni pole mitu nädalat saanud, sest väga külma ilmaga ei taha last ilma vankri sooja kaitseta ringi tassida. No ja lisaks oli mul siin mõni aeg tagasi õlg ja kael nii kinni, et pead ei saanud praktiliselt üldse liigutada.

Aga nagu eelmises postituses sai lubatud, siis kirjutan rongist ja spast. Ilmselt kõik on kasvõi poole kõrvaga kuulnud, et eelmine pühapäev juhtus selline tore asi, et Jõgeva kandis külmas raudtee lõhki ja rongid ei pääsenud eriti liikuma. Ma seni olen ikka kergendusega saanud nentida, et mul läks õnneks, kui mõni rong on katki läinud / kinni jäänud / vales suunas sõitnud ja ma olen plaaninud just selle rongiga sõita, aga plaan on teostamata jäänud. No vot seekord sai Murphy mind kätte ja mingit kergendusohet ma kuuldavale tuua ei saanud. Mul oli õnn olla selles rongis, mis kell 14:19 väljus Tartust ja 14:59 Kaareperes seisma jäi. Kusjuures Postimehes olnud väide, et reisijad pandi juba kell 15:19 bussidesse, on ikka väga-väga-väga vale ja vigane. No mõelge ise loogiliselt - rong väljub 14:19, sõidab 40 minutit ja jääb 14:59 seisma. Mis valemiga on võimalik 20 minutiga organiseerida bussid ja need Tartust kohale saata?? Eriti kui lugeda uudist edasi ja näha, et reisijatega buss jõudis kell 16:23 Jõgevale. Mis see buss tund aega tegi? Käis vahepeal Tartus tankimas? Tegelikult pidime umbes tunnikese rongis ootama, kuni bussid natuke enne kella nelja kohale jõudsid.

Ma ei taha nüüd öelda, et lastega emadel peaks olema automaatselt eesõigus, aga sellegipoolest oli kummaline vaadata, kuidas päris mitmed noored inimesed lausa trügisid, et enne teisi bussi joosta. Bussid olid ikka tellitud sellise arvestusega, et kõik peale mahuksid ja paraku on nii, et lapsed ei ole kõige kannatlikumad elusolendid ja nemad peaks esimesena teele saatma. Üks vanem naine tuli mulle appi ja tassis mu spordikotti, kui ma ise turvahälliga rongist välja ukerdasin ja bussi ronisin. Õnneks pistis ema ühe kohupiimakreemi kotti, seega tibin sai vähemalt süüa, muidu oleks küll suur jama majas olnud. Ja teisena pean nentima, et õnneks oli mul ka erandkorras turvahäll kaasas, seega sain bussis lapse mugavalt ja turvaliselt paika panna ja peale 45-minutist unelaulu laulmist jäi see väike preili lõpuks ka magama. Vahepeal küll üritas kõvemaid noote võtta, aga ma suutsin ta ikka maha rahustada. Magas lõpuks suisa kuni koduni välja, isegi bussist autosse ümber kolimine ei seganud und.

Aga bussis... kui mul tibin poleks kõrval maganud, siis ma oleksin paarile eidele paar krõbedamat sõna öelnud. Alati peab leiduma mõni pirtsperse, kes on teistest tähtsam ja vingub, hädaldab ja sõimab. Seekord siis oli kaks mutikest, kes tegid suurt lamenti teemal, et neil on kiire ja kuidas saavad ikka asjad nii organiseerimata olla ja kuidas ikka infot ei ole ja miks nemad peavad nüüd bussidega sõitma, kui neil on piletid kiirrongile. Igasse bussi pandi üks reisisaatja ka ja meie bussis olnud naisterahvas sai ikka korraliku koslepi nende pirtspersete käest. Lõpuks nõuti lausa juhataja ja reisisaatja nime, et kaebusesse kirja panna. Kusjuures ma olen üsna kindel, et mingit kaebust ei kirjutatud, neil muttidel oli vaja lihtsalt end töhtsaks teha ja kellegi peale stressi maandada.
Ausalt, milles on reisisaatja süüdi? Edelaraudtee ei planeerinud ju seda õnnetust! Isegi saadi kiiresti bussid ja kõik reisijad said ilusasti soovitud sihtpunkti. Senini kahetsen, et Balti jaama juures reisisaatjale appi ei läinud, kui need kaks pirtsperset tal peale bussist väljumist konkreetselt näo täis sõimasid. Kust sellised inimesed tulevad?

***************************
Positiivse noodina muljetan, et sõbrapäeval käisime me perega Viimsi spas lõõgastumas. Paketis oli veekeskus, ööbimine ja hommikusöök. Veekeskus oli väga mõnus :) Natuke viriseks selle kallal, et suunavaid silte on vähevõitu (või siis ma ilma prillideta ei märganud neid.) Ning basseinide ja saunade vahel olev istumisala oli liiga külm, basseinidest sauna ja saunadest basseini oli üsna vastik minna, eriti veel väikse lapsega. Ja saunade juures võiksid ka koridorid natukese soojemad olla, ma tõsiselt kartsin, et laps saab seal külma. Aga ärge saage valesti aru - saunad ja basseinid olid super. Saunade valik on väga eeskujulik ja hommikul käisin mõnuga ilma lapseta end soolasaunas soolaga sisse hõõrumas :) Kaks erineva temperatuuriga mulivanni oli ka, ma muidugi läksin esimesena külmemasse ja tükk aega imestasin, et miks ometi see vesi nii külm on. Alles pärast astusin prooviks ka teise sisse ja siis sain aru, et seal ongi sihilikult erinevad temperatuurid.

Ja ma pean lausa eraldi kiitma, et Viimsi spas on kõige mugavamad voodid, mida ma olen kuskil majutusasutuses kohanud. Ning esimest korda kohtasin hotelli-patja, mis ei ajanudki öösel pead higistama ja oli suisa mugav magada! Ja meil oli merevaatega tuba, meri oli küll kaugel-kaugel ja hääästi natuke näha, aga ikkagi - merevaade :D

Hommikusöök oli selline keskmine või tsiba alla keskmise, peekon polnud krõbedaks praetud ja puuvilja-koogivalik oli olematu, aga muidu täitsa söödav. Tore oli see, et putrude juures olid ainult soomekeelsed sildid... ja ka üldiselt terves hotellis oli soomekeelne info kõige rohkem esindatud. Ja ega soome keelt kuulis seal ka kõige rohkem.

Õhtut käisime Scotland Yardis söömas ja kuigi söök ise oli väga hea, siis ootama pidi seal päris pikalt ja mingil müstilisel põhjusel oli söögikoht nii kuumaks köetud, et täitsa piin oli seal olla. Mulliga vesi toodi ka täitsa soe lauda, aga ma ei hakanud virisema, kuna need kaks teenindajat niigi konkreetselt jooksid ringi, et kõik kliendid teenindatud saaksid. Enamus laudasid olid täis kah, nii et jooksmist oli neil rohkem kui küll. Miks seal ainult kaks teenindajat oli, seda ei oska arvata. Äkki siis tavaliselt pole esmaspäeviti seal nii palju kliente ja nad ei osanud sõbrapäevast tingitud tungi ette ennustada...? Igatahes kui kunagi veel Viimsis söögikohta otsime, siis sinna ilmselt enam ei läheks. Ei jätnud nii positiivset elamust, et tahaks uuesti minna.

***********************
Ning viimasena tunnistan ausalt üles, et hetkel olen ma täitsa poolpime, kuna tibin sai prillidest jagu. Meheraas küll monteeris need traadi ja isoleerteibi abil kokku tagasi, aga avalikku kohta ma nendega minna ei julge :D Nii et sõpradele siis teadmiseks, et kui te mind linnas ilma prillideta näete ja ma teist lihtsalt mööda kõnnin, siis ma pole mitte uhkeks läinud vaid poolpimedaks jäänud. Lähiajal üritan leida aega ja kaaslast, kellega koos poodi uusi prille valima minna. See saab üsnagi raske olla, sest lisaks faktile, et mu kõvera nina peale ei sobi praktiliselt ükski raam, on mul veel ka nikliallergia, mis piirab valikut päris kõvasti. Saab "lõbus" olema...


Nüüd aga pakin ma end ja last sisse ja jooksen bussile, et lapsega Keilasse võimlema minna.


Ahjaa... seda ma ka ütlen, et ei ole väga hea mõte jätta sibulaga segatud hakkliha viieks tunniks kööki laua peale seisma. See hais, mis viie tunni möödudes mind ukse pealt tervitas... mul oli mitu tundi süda paha...

Kommentaare ei ole: