teisipäev, 12. aprill 2011

Eelmine nädal

Eelmine nädal oli selline kummaline nädal, et hakkas halvasti, aga lõppes väga ilusalt. Kõigepealt veetsime kaks päeva Merimetsa nakkuskliinikus, kuna tibin esmaspäeval keeldus täielikult söömisest-joomisest ja oli lõpuks väga loid. Peksin mehe töölt koju ja ta sõidutas meid haiglasse. Kella poole kuue ajal võeti meid sisse, kuuest sai tilga peale ja järgmine päev oli laps juba täitsa nagu päris. Teisipäeval sai veel kaks korda tilka ja kolmapäeval tunnistati laps piisavalt terveks, et koju lasta. Oli juba aeg ka, kuna haiglasöök oli suht kohutav ja mul hakkas juba tõsine nälg tekkima. Kaua sa ikka küpsistest ja shokolaadist toituda jõuad, eksole. Laps ka eriti haigla toitu ei tahtnud, õnneks lasin meheraasul poest head-paremat kokku tassida ja laps nälga ei kannatanud.
Positiivse killukesena pean mainima, et haiglas hakkas laps potile küsima. Ilmselt Tartus mu õetütre pealt nägi, kuidas see värk käib ja nüüd siis küsib ka potile. Pooltel kordadel ka genereerib sinna miskit, vahel satub loik ka põrandale, aga ega see laste potile õpetamine pidigi olema nagu kutsikatega, et enne kui õpivad väljas käima, tuleb põrandalt loikusid koristada :P


Nädalalõpp aga oli ilus :) Käisime laupäeval Tuhala nõiakaevu jälle vaatamas ja peale seda viskasime lapse meheõe juurde ning läksime ise kahekesi linna peale tuuritama. Käisime Istanbulis söömas, suuresti tänu Kaimari reklaamile facebookis. Täitsa hea oli, aga Helsingis sain siiski palju-palju paremat kanakebabi. Peale söömist jalutasime tunnikese vanalinnas, leidsime jälle ühe uue ja huvitava koha, kus jalutada saab. Ning siis läksime üle väga-väga pika aja kahekesi kinno - vaatasime Kormoranid ära. Pean ausalt üles tunnistama, et kui ma oleksin kodus telekast kanalite vahel klõpsides selle filmi peale sattunud, siis ilmselt oleksin edasi klõpsinud. Tagantjärgi on mul hea meel, et ma selle filmi ikka ära vaatasin, üldine läbu ja veniv tsenaarium hakkab vaikselt meelest minema ja pinnale on jäänud kirkamad hetked. Aga siiski... ärgu keegi nüüd vihastagu ja mind kultuurikaugeks inimeseks sõimaku, aga see film polnud minu maitsele. Puhtalt esteetilisest vaatenurgast ei ole mulle kunagi meeldinud vaadata neid 18ndat kuud rasedaid mehi, kus oma ilmatu suure kõhuga ringi vehivad. Just see, kuidas käed-jalad on n-ö normaalmõõdus ja siis keset kere on suur ümmargune pall. No ei ole ilus! Ja selline räuskamine ja purjuspäi ringi kakerdamine mulle ka ei meeldi... Mis teha, isiklikud kiiksud. Aga film oli sellegipoolest huvitav, isegi kui ma seda alles päev peale vaatamist nentida saan.

Ilus nädalavahetus jätkus pühapäeval, mil me võtsime käsile uue arvutilaua otsingud. Väga vale päev selleks, kuna paljud mööblipoed on pühapäeval kinni. Lauda me ei saanud. No ei ole sellist lauda, millel sahtlid kõik korraga lukku saaks panna ja eraldi ei hakka seda juurde ka ostma, kuna selline sahtliteosa maksab sama hinna, mis laud. Käisime selle asemel hoopis Balti jaama lähistel ja vanalinnas jalutamas. Balti jaama lähistel seetõttu, et parkisime auto Mööblimaja juurde ja läksime sealt jala edasi. Vanalinnas avastasime ühe torni, mida varem polnud näinud ja kus me eelmine aasta ei käinudki. Võtsime plaani ja üritame see suvi sinna jõuda.
Vanalinnas võiksin vist küll lõpmatuseni jalutada, alati avastab midagi uut ja huvitavat, olgu selleks siis uus torn või huvitav detail mõne maja küljes. Natuke on turistidest isegi kahju - nad peavad kogu selle ilu ühe (heal juhul kahe-kolme) päevaga üle vaatama ja sisse ahmima. Nii ei jää tegelikult aega, et tõeliselt nautida ja uudistada.

Pühapäeval sain veel juhuslikult kokku ühe endise töökaaslasega, kes mind nähes rõõmsalt teatas, et ma näen väga kena välja :) Selline asi teeb alati tuju heaks ju ;)


Nii et lõpp hea, kõik hea. See nädal aga plaanin laupäeval saia küpsetamist õppima minna, ootan juba põnevusega :)

Kommentaare ei ole: