esmaspäev, 18. aprill 2011

Sai


Käisin laupäeval Rohujuures õppimas, kuidas saab juuretisega saia teha. Ma sinisilmselt lootsin, et see on sarnane juuretisega leiva tegemisele, mis on väga kiire ja lihtne. Selgus, et saia tegemine on ikka niuke ports nikerdamist ja mökerdamist, et niisama naljalt ei viitsi ega saagi seda ette võtta. Taigna tegemise ajaks tuleks laps kuhugi ära organiseerida, sest saiataigent tuleb nimelt kätega töödelda ja taignaste kätega ei tahaks eriti last tõstma hakata.
Aga... kuna juuretis anti koju kaasa ja katsetamise huvi oli päris suur, siis võtsin eile juba saiateo ette. Kui koolitusel jäi mulje, et kõik on jube keeruline ja ise küll kodus sellega hakkama ei saa, siis tegelikult läks kõik nii kergelt, et ma vahepeal lausa keksisin suurest rõõmust laua ääres. :) Seda just siis, kui saia peksmine nii ilusasti läks ja taigna känkrast üllatavalt kiiresti päris saiapäts sai. Kohe hea tunne oli :) Mees muidugi vaatas suurte silmadega kõrvalt, et mida halba see vaene taigen mulle teinud on, et ma seda niimoodi vastu lauda peksan :P
Ja ahjust tuli täitsa saia moodi sai välja :) Maitses ka nagu üks päris sai maitsema peaks. Kusjuures mul oli nisujahu hästi vähe ja suuremas osas sai taignasse hoopis durum-nisujahu, seega kartsin, et äkki sai ei kerki või miskit. Õnneks kerkis väga hästi ja maitses veelgi paremini, seega minu hirm oli asjatu. Ja üldiselt arvan, et võtan teinekordki selle saiateo ette. Polnud see niiiii keeruline ühti ja tulemus oli seda vaeva väärt.

Kommentaare ei ole: