reede, 27. mai 2011

Home alone, kind of...

Kartulikrõpsud - check
Soolapähklid - check
Dipikaste - check
Jäätis - check
Siider - check
4 romantilist komöödiat - check.

Mees läks nädalavahetuseks töökaaslastega Saaremaale, mina jäin koju last ja kassi hoidma. Kuidagi tuleb ju need vabad õhtud ilusaks teha. :)

esmaspäev, 23. mai 2011

***

Jep, see on minu laps. Jutt sai paisu tagant lahti ja nüüd naljalt vaikset hetke ei teki. Kui ma vaid aru saaks, millest jutt käib! Ja ma sinisilm lootsin, et ehk pärib oma isalt vähese jutukuse...

teisipäev, 17. mai 2011

Ikkagi oma

See laps on ikka täitsa minu laps. Väljas on kuiv asfalttee ja üks väike teeauk, kus on natuke muda põhjas. Mis te arvate, kas mu laps pani põlve maha just sinna mudasesse auku?

Mina omal ajal suutsin ka peale kaks nädalat kestnud põuda leida üles selle viimase porilombi ja end üleni poriseks teha.

neljapäev, 12. mai 2011

Ne snaju.

Täiesti uskumatu, kuidas on võimalik nii edukalt ära unustada miski, mida sai algklassidest saadik koolis õpitud. Vene keelest nimelt jutt. Eile alumine naaber üritas minuga suhelda, õnneks sain täiesti ausalt vastata peaaegu igale küsimusele "ja ne snaju." No ma ei teadnud kah. (Aga ega ma poleks osanud vastata ka, kui oleksin teadnud...)  Mingist remondist, torude lõhkumisest ja muust sellisest üritas minuga rääkida. Aga vanakooli tädikesena oli ta veendunud, et "muš snajet" ja lubas mu mehega hoopis rääkida. Mis sest, et mees teadis veelgi vähem. Ma siis igaks juhuks helistasin õhtul ühistu tegelastele, et järgi uurida, kes, kus ja mida tegema hakkab. Selgus, et naabrinaine nägi vist lõvi unes, sest ühistu tegelane olevat talle hoopis muud juttu rääkinud kui see, mida naabrinaine mulle seletas. Naabrinaine igatahes ronis hommikul välja, kui nägi meid hommikul auto juures. Tema suureks pettumuseks sõitis mu "muš" ära ja ta pidi jälle minuga leppima. No ja ma siis üritasin seletada, mida ma ühistu tegelase käest teada sain. Lausa kohutav, kuidas lihtsalt sõnad meelde ei tulnud. Tädike muidugi oskab ainult paari eestikeelset sõna ja nii me seal trepikoja ees seletasime käte, jalgade ja vasaku kõrva abil. Lõpuks ta vist siiski sai minust aru ja rahunes maha, enne oli tal ikka suur paanika kallal. Aga see seletamine võttis ikka täitsa läbi, päris kõvasti pidin aju pingutama, et sõnu meelde tuletada. Tädikesest sain enam-vähem aru, aga vot vastata ei osanud. Ja ometi oli gümnaasiumi lõputunnistusel vene keel ilus viis. (Samas ega ma koolis viimased kolm klassi praktiliselt üldse ei vastanud suuliselt, nii et pole midagi imestada, et ma rääkida ei oska.)

teisipäev, 10. mai 2011

**

Nohu nohuks, aga tundub, et seekord kisub see nohu vägisi põskkoopapõletikuks kätte ära. Sümptomid kõik olemas. Üldse ei ole tore. Aga vähemalt lapsel hakkab nohu lõpuks järgi jääma, miskitki head selles nohuses kodus.

esmaspäev, 9. mai 2011

Tänase päeva õppetund

Ei tasu osta perre kahte hästi sarnase välimusega telefoni. Muidu võib juhtuda, et üks päev võtab mees enda telefoni asemel tööle kaasa naise telefoni. Ajalugu teab ka, et võib juhtuda, et hajameelsuse hoos saab unustatud, et üks telefon on juba tasku pandud ja võetakse koguni kaks telefoni tööle kaasa.



Ehk siis täna saab mind küll minu numbrilt kätte (suunamine), aga tagasi helistan hoopis mehe numbrilt. :)

pühapäev, 8. mai 2011

Pühapäev

Täna oli ilus päev :) Soe ja päikeseline. Laps lasi mul hommikul magada ja mängis rahulikult issiga. Ja kui ma kella üheksa ajal ilusasti puhanult ärkasin, siis otsustasime, et on täpselt õige päev loomaaia-hooaeg avada. Ega emadepäeval tulebki teha ju asju koos terve perega :) Loomaaias oli väga lahe nagu alati. Nägin jälle oma suuri lemmikuid põssasid. Nautisid ka ilusat ilma ja peesitasid sooja liiva peal.


Elevantide majas nägime ühte piiiisikest kilpkonna ka, kes oli lastud rahva sekka jalutama:


Ja lindude alas nägin esimest korda pelikani lähedalt. Tavaliselt nad ikka vaatavad kogu seda söötmismaja ümber toimuvat möllu kuninglikult eemalt, aga täna olid neli pelikani teiste lindude seas ujumas ja üks jalutas lausa majakese kõrval murul. Igatahes sain oma mobiiliga temast mugavalt pilti teha ja kui oleksin julgenud, siis oleks ilmselt saanud ka pai teha. Aga ma igaks juhuks ei hakanud ennast ja looma traumeerima.


Tibin ka vaatas suurte silmadega ja oli kõigist loomadest vaimustuses. Ta õppis kähku ära, et igas puuris peaks keegi sees olema ja üritas iga uue puuri ette jõudes seda looma üles leida. Eriti meeldisid talle troopikamaja ahvid ja linnud, neid vaatas väga pikalt. Ka kalad ja kõikvõimalikud kaslased (ja kassi meenutavad loomad) pälvisid ohtralt tähelepanu. Nüüd ootame, millal laste loomaaed lahti tehakse ja läheme uuele ringile.

Aga hommikutest rääkides, siis ma lihtsalt pean ära mainima, kuigi tibin ärkab meil viimasel ajal umbes-täpselt kell 5:49, on ta nõus tükk aega omaette asjatama ilma suuri pättusi tegemata ja nii saame ikka natukene kauem tukkuda. Mina muidugi olen täiesti süüdimatu ja lasen mõnuga paksu und edasi, kui mees poolärkvel püsib ja ühe kõrvaga kuulab, mis laps teises toas toimetab. Üks hommik näiteks tegi laps nõudepesumasina luugi lahti, ronis selle peale ja hakkas masina peal olevast soolatoosist soola välja kühveldama. Igav ei hakka, see on kindel.