laupäev, 25. juuni 2011

Rabarberiuputus

Tõin ema juurest 5kg rabarberit. Mida sellest peale rabarberi-apelsinimoosi veel teha annab? Ideed, soovitused, õpetused on teretulnud.

kolmapäev, 22. juuni 2011

Minipuhkus

Kuna tänavu on pühad nii kenasti sätitud, et järjest on neli vaba päeva, siis annab see juba peaaegu puhkuse mõõdu välja. Nii pakimegi homme oma pisikese pere kokku ja võtame suuna teise Eesti otsa. Kõigepealt viskame kassi mu ema juurde Joosepit lõbustama ja käime ema aiamaal maasikapeenraid revideerimas. Seejärel oleme kaks päeva mu õe maakodus, kus on plaanis ohtralt sääski sööta ja ise nõrkemiseni lihast ja siidrist toituda. Laupäeval ootab ees Zumi sünnipäev ja pühapäeval saabume väsinult aga õnnelikult tagasi koju. Ideaalne minipuhkus :)

Kapriisne.

Kirjutamine ikka üldse ei edene... Üks pisike inimene ei kannata üldse, kui üks emme arvutis istub ja jumal hoidku veel selle eest, kui ta ka miskit trükkida kavatseb. Käed kistakse klaviatuurilt ära ja pannakse endale ümber, sest seal on nende kõige õigem koht. Vahel üritan endale lisaaega võita ja lasen lapsel ükshaaval mänguasju mulle tuua - ikka Rudolf, kass, jänes, kana, jne. Paraku saavad loomad üks hetk otsa ja siis tahab see pisike inimene minu sülle loomakuhila otsa ronida. Sest et loomad ometi käivad süles ja maha neid panna ei tohi. Olen üritanud küll peale kõigi pehmete ja karvaste minu juurde toomist neid tagasi saata, aga see pole läbi läinud - mis emme sülle on toodud, seda enam tagasi teise tuppa ei viida. Nii et kirjutada saan kas lõunaune ajal (aga selleks ajaks olen ma nii väsinud lapsega kaklemisest, sest ta ei tahaaaaa toas magada, sest voodist on nii lõbus välja ronida) või ööune ajal (aga siis peaks vähemalt viisakusest natukenegi koos mehega aega veetma.) Seega kirjutan vähe.

Aga sellegipoolest... hetkel on lõunauni ja saan kirjutada sellest, mis mul juba ligi kaks nädalat mõttes - Kapriisist. Kuidas on võimalik, et üks superlahe koht on nii alla käinud? Varemalt (no nii 2+ aastat tagasi...) olid seal parimad kokteilid ja parim teenindus, söögid olid ka väga head. Sõbralikud, lõbusad ja energilised ettekandjad, kes muutsid oma olekuga seal viibimise veelgi mõnusamaks. Kokteiliõhtud olid seal lausa nauding! 
Aga nüüd... ettekandja oli häbelik, vaikne, tuim... kokteilid olid joodavad, aga absoluutselt ilma igasuguse kaunistuseta ja minu lemmikuim kokteil - voodoo - oli üldse menüüst kadunud. Kui palusin ettekandjal baarimehelt uurida, äkki ta oskab seda teha, siis sain vastuseks, et baarimees on alles uus (nagu ka ettekandja, kolmas päev vist oli) ja ilmselt ei oska. Teise palumise peale läks lõpuks küsima, kahjuks selgus, et ei oskagi. Seejärel tekkis meil idee, et tahaks proovida seda uut rabarberiviina ja palusime uurida, kas sellega saaks mingit kokteili teha. Baarimees aga vastas, et menüüs pole ja tema ei oska. No selge... Selle peale otsustasime oma kokteilid lõpuni juua ja teise koha otsida. Ei olnud enam seda mõnusat energiat, mis varemalt Kapriisis oli. Kahju... Ja kui leti juurde arvet maksma läksime, siis baarimees ei vaadanud otsagi, naeratusest võis ainult unistada. Mitte üht sõna ei öelnud, isegi mitte "palun sisestage pin-kood". 
Nüüd tuleb Tartus uus kokteilitamise koht leida, soovitavalt selline, kus on peale virgin mojito ja jäätisekokteili veel mõni alkovaba kokteil, sest mitte sugugi kõik Tsikid ei tarbi alkoholi ja virgin mojito on juba tüütuks muutunud. 

Õnneks oli sellel lapsevabal nädalavahetusel piisavalt palju ilusaid ja lõbusaid hetki, nii et see üks seik ei rikkunud midagi ära. Kubija hotell oli võrratud - savisviit mahutas just täpselt neli naist ja ühe pisikese poisi, noorendav hoolitus jogurti ja vaarikatega oli äärmiselt mõnus ja Kubija järves oli väga värskendav ujumas käia. Ainult shiatsu massaaz oli midagi sellist, mida ma enam kunagi proovida ei taha - see ainulaadne massazilaud, mida mu hoolitsuse tegija väga kiitis, andis mulle 20 minutit kestva äärmiselt ebamugava ja kohati valusa elamuse ja mitu päeva valutava alaselja. Ei soovita. Aga hotell ise ja ümbrus on võrratu, sinna tahaks kindlasti tagasi minna. Ilus oli :) Ja nii palju pole me vist ühelgi Tsikkide üritusel rääkinud, see oli ka väga mõnus. Parimad sõbrad terveks eluks :)

laupäev, 18. juuni 2011

Another one bites the dust...

Üks lõhkiläinud abielu, üks katkenud kihlus ja üks peaaegu purunenud kooselu... Tänavune aasta ei paista suhteid eriti soosivat. Vähemalt mitte minu tutvusringkonnas.

reede, 17. juuni 2011

Kõik teed viivad, rooma!

Puhkuseplaanid hakkavad ilmet võtma. Kui enne olid plaanid "lähme välismaale", "käime Saaremaal" ja "tahaks Meresuu spa'sse", siis nüüd on otsustatud, et lähme vaatame üle, kas tõesti viivad kõik teed Rooma. Reis broneeritud ja arvegi makstud. Nüüd saan oma päevi sisustada plaanide tegemisega, mida vaadata ja kuhu minna.
Kui juhuslikult keegi teab Termini rongijaama lähistel mõnusaid söögikohti, kus saaks koos lapsega varajast õhtusööki nautida, siis soovitused on teretulnud :) Või siis üleüldiselt soovitused, mida, keda, kus ja kuhu seoses Roomaga. Ja juhuks, kui ma saan oma kalli kaasa nõusse mind shoppama lubama, kas on mingeid soovitusi ka seoses shoppamisega?


Ahjaa... kas reisi(tõrke)kindlustuse puhul võib võtta lihtsalt kõige odavama pakkumise või on mingeid kindlustusfirmasid, kellega ei tasuks tegemist teha?

neljapäev, 16. juuni 2011

Kummitus kummitas kummutis


Huvitav oleks teada, mismoodi mingid laulud äkitselt kummitama hakkavad. Täna hommikul tibin komistas ja hakkas nutma, tema rahustamiseks hakkasin laulu ümisema ja välja tuli see lugu. Kust need kummitamised tulevad...?

reede, 10. juuni 2011

Veel üks esimene

Ees ootab põnev nädalavahetus - lähen täna õhtul ilma lapseta Tartu ja tagasi tulen pühapäeva õhtul. Ma pole veel kordagi oma lapsest öösel eemal olnud, ei teagi mida oodata. Iseenesestei ei peaks erilisi probleeme tekkima, issiga kahekesi on ta varemgi terveid päevi olnud, öösel magab ilusasti ilma ärkamata. Seega vastu miskit jama ei teki. Aga kui tekibki, siis mina suvitan Võrumaal ja mees peab ise vaatama, kuidas hakkama saab :)

esmaspäev, 6. juuni 2011

Edutu katse

Ostsime eile poest mingi udupeene värvieemalduspulbri, et vala aga masinasse ja värvisaanud (värviandnud - värvisaanud) riided on jälle tagasi oma esialgse värvi juures. Surasin siis huviga kõik siniseks, kollaseks või roosaks värvitud asjad masinasse, valasin pulbri sahtlisse ja jäin põnevusega ootama. Kaks tundi ja 16 minutit hiljem võtsin masinast välja sinised, kollased ja roosad asjad, ainukese erandina olid üks oranz traksisärk ja mehe sinine särk äärmiselt pleekinud aga jätkuvalt siniste plekkidega/roosa tooniga. Nii et jah, idee on ju hea, aga kui värvieemalduspulber eemaldab ka originaalvärvi, siis see pole teps mitte see, mida mina vajan.

neljapäev, 2. juuni 2011

Piinlik moment

Ma olen 30-aastane ja sain alles täna teada, et pole mitte "bring back my pony to me" vaid laul käib hoopis bonnie-st. Hommikul hakkas see laul kummitama ja ma tõsimeeli otsisin netist sõnu ja imestasin, et miks mingid valed tulemused kõik tulevad. Ja ma olen alati uskunud, et lauldakse hobusest... Piinlik.

kolmapäev, 1. juuni 2011

Osav.

Ma olen osav. Äärmiselt osav. Tegin Bläck Rokitit stiilis "eile tegin väikse katse,panin pirukasse muna, maitse oli nagu oleks pirukasse pandud muna." Ehk siis panin pesumasinasse oma uue punase seeliku. Välja tuli nagu oleks pesumasinasse pandud uus punane seelik. Paraku sai peale seeliku pesumasinasse pandud veel ka valge voodilina, lapse valge tudukombe, lapse uus valge-kollane kleit, üks valge t-särk ja mehe helesinine t-särk. Ütleme nii, et pesumasinast ei tulnud midagi valget välja... või helesinist.

Seekord ma tõesti ületasin ennast.