teisipäev, 23. august 2011

Lugemisest

Kuidagi peaks endale kuhugi meeldetuletuse genereerima, et oleks meeles vähemalt korra nädalas ka Google Readerile pilk peale heita. Kui niimoodi üle kahe-kolme nädala käia, võtab pilt silme eest kirjuks ja lugemist on rohkem kui aega jätkub. Olgu, ilmselt on tegemist minu kehva ajaplaneerimisega ja/või -kasutusega, aga mingil põhjusel mulle ei meeldi enam arvutiekraanilt pikki tekste lugeda. Mitte et ma jõuaksin paberkandjal lugemisvara sirvida... Ei mäletagi enam, millal lugesin mingit muud kirjandust peale muinasjuttude ja lastele mõeldud luuletuste.  (Kusjuures see on hämmastav kui vägivaldsed võivad muinasjutud olla! Pahad notitakse nii julmalt maha, et lausa hämmastav... näiteks nõid lükatakse ahju, rebane lüüakse malakaga surnuks ja laip visatakse metsa alla, kurjal hundil lõigatakse kõht lõhki, topitakse kive täis ja visatakse ta kõige tipuks veel kaevu.) 

Olen ka Eesti Naise ja Pere ja Kodu tellija, aga lugeda neid eriti ei jõua/viitsi/jaksa. Nüüd, kui tibin haige oli vahepeal ja selline hästi vaikne ja tasane oli, hakkasin otsast lugema... Pere ja Koduga olen juba 2011 aasta aprillini jõudnud, Eesti Naine on veel eelmise aasta detsembris pooleli. Muidugi tänu ühele aktiivsele paberihundile on pooltel ajakirjadel kaaned poolikud ja vahepealt on ka lehti katki rebitud. Ja ma ei oska talle selgeks teha, et ei tohi. Seletan, pahandan, seletan veel... Ikkagi läheb pätu-tuuri ajal mõnel ajakirjal osa kaanest kärrdi kaduma. Ja muidugi ei saa ma lapse ärkveloleku ajal lugeda, sest siis ronib see väike tegelinski kohe mulle selga ja nõuab tähelepanu. Niipea kui ajakirja käest panen, kaob ta oma asju toimetama ja jätab mind rahule, et kohe uuesti kohale lennata, kui ma peaksin üritama ajakirja poole kasvõi vaadata. Loe siis sellistes oludes midagi...

Aga pildil... seal on näha lapse viimase aja peamine meelelahutus - kassi sülle võtmine. Ükskõik kust kohast siis kassil kinni saadakse, kohe ta sülle tiritakse. Kassile see väga ei meeldi, aga kuna ta on meil totaalne vuss, siis vastu ka ei hakka. Läheb parem kuhugi kõrgele peitu ja keerab magama. Kuni järgmise korrani, mil nii ettevaatamatu on, et lapsele käeulatusse satub ja end jälle pisikeste käte haardest leiab. Aga vähemalt pole meie kellegi elu igav :)

3 kommentaari:

tikker ütles ...

laste kõrvalt on mul arvutist asju lugeda kordi kergem, kui paberkandjalt - aga ma olen ka selles mõttes suht paindlik, et loen vajadusel lühikeste juppide kaupa, siis kui võimalust antakse.

igasugu paberkandjal lugemisvara olen mina omaenda närvide säästmiseks lihtsalt rübliku käeulatusest välja tõstnud. ellenil on see periood õnneks möödas, karlil kohe-kohe kätte jõudmas. üldse igasugused asjad, mis lastele lubatud pole, tõstan ma sel perioodil nende haardeulatusest välja - tüütu on, aga see on suhteliselt lühike ja mööduv periood. ei viitsi mina keelata ja oma närve rikkuda, pigem ootan, kuni natuke aru peas on, SIIS seletan, et need on emme-issi asjad ja neid ei puutu. 2+ vanuses see juba toimib, 1+ vanuses... ahvi kannatus peaks olema. mul pole :)

Gea ütles ...

appi kui emme nägu laps :)

kõige laisem laiskloom ütles ...

ai kui hea pilt... mulle nii meeldib, kass on "õnnelik" :oD