reede, 16. september 2011

Viripill

Kui öösel kell 1:30 magama minna, pool tundi teki all külmetades und oodata ja seejärel kell 6:30 ärgata, siis pole sellest päevast miskit head loota. Väsimus taob haamrikestega peas tangorütmi ja silmi ei julge pikemalt kinni panna, muidu käib pea kolakaga vastu lauda. Õnneks on laps suhteliselt rahulik ja toimetab omaette elamist laiali lammutada.
Elamine on muidugi külm nagu hundilaut, kütma ei hakata veel niipea, kuna kütte- ja veesüsteemid pole veel täielikult välja vahetatud. Maja soojustamine pidi ka eile valmis saama, aga hetkel on valmis üks otsasein ja majaesine (st. köök). Teine otsasein on pooleli ja maja tagumine külg on ainult poolenisti soojustatud. Otse loomulikult on see meie korteripoolne osa, mis on soojustamata. Selline tunne on vahepeal, et peaks oma kodinatega kööki kolima, seal on natukenegi inimväärne olemine. Vannituba on ka külm, kuigi põrandaküte on sisse lülitatud - torude vahetamiseks on seintesse augud lõhutud, kust siis külm õhk rõõmsalt sisse uhkab. Aukusid ei saa kinni ka müürida, kuna veetorud pole veel ära ühendatud. Ainuke, mis mind lohutab, on see, et peale soojustamist ja torude-radikate vahetust peaks tänavu talvel tuba nii mõnusalt soe olema, et villaseid sokke peab ainult õue minnes kandma. No ja kahju ei tee ka teadmine, et maja soojustamise saame soodsamalt, kui esialgu olema pidi, kuna üle tähtaja läinud aja eest tuleb ehitusfirmale trahv kaela. See muidugi ei muuda olematuks asjaolu, et kuradima külm on!

Aga et midagi head ja ilusat ka kirja saaks, siis kiidan vahelduseks jälle, et mul on ikka maru armas mees ja veelgi armsam pisike tütreke. Ja tibina esimene "lause" oli issi auto. Ta on ikka nii imearmas, et lausa lust on jälgida, kuidas ta iga päevaga midagi uut õpib ja aina asjalikumaks (ja pätumaks...) muutub :)

Kommentaare ei ole: