esmaspäev, 31. detsember 2012

One of those days again

Kui kell pole veel kümmegi ja ma olen pidanud vanemat tibinat juba kaks korda paha lapse nurka panema, siis ei tõota see päev mitte midagi head. Nädalast rääkimata.
Ei ole üldse tore, kui laps on kahepoolse kõrvapõletikuga kodune. Lisaks veel kõva köha ja nohu ning ongi hullumaja valmis. Jaah... millest küll need kodused emad väsinud on...?

pühapäev, 30. detsember 2012

Tähelepanek

Kui minu mees peaks kunagi facebookis jagama poolpajaste (võõraste) naiste pilte oma seinale, siis saaks ta mu käest niukese koosa, et maa on must.


Õnneks pole mul vaja karta, et minu kallis abikaasa sellist lollust tegema hakkaks. Tal pole facebookis kontotki ja isegi kui oleks, siis ta on liiga tark, et sellise lollusega tegeleda. 

kolmapäev, 26. detsember 2012

Kirgas moment

Vanast üürnikust kuulsin ka lõpuks miskit... Saatsin 18ndal detsembril talle novembri kommunaalide arve ja sain selle peale niukese vastuse:

No täiesti hale olukord! raha pole tööd pole! mis dsa teed nüüd? Annad kohtussse mind? kle tead ma muideks olen pensijonäär! ja mitte lihtsalt vigase jala või vigase seljaga! Ma olen HULL! tahan öelda et oled oma üürilistega uupi lennanud! ja minusugued amtetnike mõistes mõistetake õigeks! mis teha sitt suvi!!!! kõik lähevad hullu arvele! nii et adjöööööööööööö! mis teha!SITT SUVI!

Sitt suvi tõesti... Meeleolu viis see kiri igatahes kolinal nulli. Üritasin veel korra n-ö heaga olukorda lahendada ja saatsin ta emale tavapostiga kirja, kus kirjeldasin tekkinud olukorda, täpsustasin võlgnevuse suurust ja kopeerisin ka tema kalli pojakese kirjatüki. (Korterisse oli jäetud muu sodi hulgas ka tema ema aadressiga üüriarve.) Panin kirja ka oma telefoninumbri, juhuks kui see ema peaks tahtma minuga suhelda. Seni pole keegi kontakti võtnud. Raha pole ka arvele laekunud. Kuna kiri ilmselt jõudis kohale reedel ja nüüd on viis päeva, mil pangakandeid ei tehta, siis ootan neljapäeva õhtuni ära, ehk ikka laekuvad mingid rahad. Kui ei laeku, siis annan võla inkassosse edasi. Ega ilmselt ei saa ka niimoodi miskit, aga ma vähemalt üritan. Ei tahaks selliseid summasid korstnasse ka kirjutada.

Üürniku nime ma siin blogis avaldada ei taha. Ei soovi, et kui tüüp enda nime googeldab, siis otsaga siia jõuaks. Aga kes nime tahab teada, siis postitasin selle www.kv.ee foorumisse (H.R.18.12.12)

JSV...

Jaah... jõuluks supervormi nimetub nüüd sujuvalt ümber Jaaniks supervormi. Sest supervormiga on lood tõsiselt kehvad. Või kui nüüd täiesti aus olla, siis ma olen jõuluks supervormis. Ma olen super paks. Nii suurt numbrit pole mu kaal kunagi näidanud (rasedus ja sünnitusjärgne periood ei lähe arvesse.) Ja ma ei saa mitte kedagi teist peale iseenda süüdistada. Kui ikka normaalselt trenni ei tee ja valesti toitud, siis ei ole midagi imestada, kui langemise asemel kaal hoopis tõusma kipub.

Igipõlise optimistina olen otsustanud, et võtan end siiski uuel aastal kätte ja peksan selle peki minema. Riided ei mahu selga ja enesetunne on sitt. Kole on ka. Minu jaoks ei ole see kaalunumber ja need ümbermõõdud vastuvõetavad. Ei taha selline olla, kohe üldse ei taha. Nii et ega muud pole teha, kui loota, et jaaniks vast ikka saan supervormi. Super saledaks siis seekord.

pühapäev, 16. detsember 2012

Kasutegur

Blogimisest on ikka kasu kah. Kirjutasin siin hiljuti oma üürnik-kaabakast, selle peale laekus postkasti kiri, et kas ma ehk otsin uut üürilist. Ja täna saigi leping allkirjastatud. Ei pidanud otsimagi hakkama, üürnik tuli ise end pakkuma. Nüüd loodame parimat... Võiks ju mõni üüriline terve aasta kah vastu pidada. :P

teisipäev, 11. detsember 2012

(Taand)areng?

Kui mõnedel autodel on suunatulekang jäänud standardvarustusest välja, siis internetis ringi uudistades jääb mulje, et aina rohkem toodetakse klaviatuure, millele pole lisatud koma-klahvi. Leidub ka selliseid klaviatuure, millel pole ka punkti-klahvi ja suure tähe tegemise klahve ka mitte.
Suhteliselt valus on sellise klaviatuuriga toodetud teksti lugeda...

esmaspäev, 3. detsember 2012

Üürnik from hell

Jäin laupäeval oma üürnikust ilma. Saatis kirja, et majanduslik olukord halvenes järsult, kolis reedel välja ja jättis võtmed postkasti. Kui pühapäeval Tartust tagasi jõudsin ja korterit vaatama läksin, siis oleksin nagu jalaga näkku saanud. Minu kallis pesa on totaalselt ära lägastatud! Osa mööblist on lihtsalt kadunud, osa on rikutud ja ülejäänu lehkab suitsu järele. Tüüp on mu köögilaual jalad LÜHEMAKS SAAGINUD ja sellest endale diivanilaua teinud! Saate aru onju - L Ü H E M A K S saaginud. Nagu päriselt kohe.
Aga kõige hullem on see, et korteris on suitsetatud. Kusjuures müstiline on see, et kui ma septembris seal käisin, siis oli kõik nii ilus ja korras. Ja siis nüüd kaks kuud hiljem on kõik räpane ja haisev. Küürisin täna pool päeva, õhtul tuli kallis abikaasa ka appi ja ikka on kõik räpane ja haisev. Vanni alt avastasin paksu kihi kuivanud kassikust, mida siis tunnikese pahtlilabida ja erinevate kodukeemiatoodetega sealt likvideerida üritasin. Hais on hingemattev.
Mul on tunne nagu mind oleks rüvetatud. Kui ma mõtlen sellele, kui armas ja päikseline seal korteris oli... Kuidas ma õhtuti ja nädalavahetusel istusin oma tugitoolis, vaatasin aknast välja ja veini nautisin. Milline rahu mind valdas, kui ma seal niimoodi istusin. Kuidas mu kallid Tsikid tulid külla ja me koos tapeeti seinast kraapisime. Kuidas kursavend Miku mu sünnipäeval lakke vaatas, küsis kas ma ise värvisin lage ja jaatavat vastust kuuldes nentis, et ta siis ei ütle midagi. (See on üks tõsiselt laiguline lagi, ma pole kõige osavam värvija...) Kuidas me abikaasaga võtsime meie esimese ühise uue aasta seal korteris vastu... Kuidas ma kokkasin mitu tundi, katsin laua põrandale pandud voodilinale ja magasime tädi töö juurest laenuks saadud madratsite peal, kuna korteris polnud veel muud mööblit peale köögilaua ja tabureti. Ja nüüd... nüüd on haisev punker. See on jube tunne. Ma ei taha sinna korterisse minnagi enam. See on... lihtsalt jube. See pole enam minu pesa... ja ma ei tea, kas ma kunagi armun sellesse korterisse uuesti ära.

Aga ikkagi... tüüp saagis köögilaual jalad poole lühemaks! Uskumatu!


esmaspäev, 26. november 2012

Laps teab

Üks õhtu teatas suurtibin, et issi ei ole tema issi. Issi on ainult pisitibina issi.

Täna aga teadis ta rääkida, et emme ei armasta issit, ainult suurtibin ise armastab issit. Emme armastab kassi.


Mhm... lapse suust pead sa tõde kuulma...?

pühapäev, 18. november 2012

Linnaluba

Sain täna linnaloale. :) Kallis Abikaasa jäi nautima kvaliteetaega kahe lapsega ja mina käisin end tuulutamas. Mõnus oli! Sain rahulikult poes jalutada ja shopata, olgugi, et poeks oli Prisma ja shoppasin endale uue vispli ja lapsele tassi ja pudipõlle. Vähemalt shoppasin! Üksinda! Ja siis sain sõbrannaga kokku ning nautisin head shokolaadikooki. Ma tõesti armastan oma lapsi, aga nii paganama mõnus oli vahelduseks ilma nendega väljas olla. Ja kuna kodus draamat polnud, lapsed käitusid kenasti, siis võtsin endale vabaduse kord kuus niimoodi "minu aega" nautida. Detsembris peaks kinno minema, pole seal juba ammu käinud.
Kallis Abikaasa muidugi arvas, et ei tasu ikka nii hoogu sattuda selle linnaloaga. :P

laupäev, 17. november 2012

Kirju maailm

Tahaks nii kirjutada, öelda, kommenteerida! Taevast appi kutsuda ja mõistust koju tuua. Aga mis sellest kasu oleks? Kui inimene tahab valetada (see pole isegi mitte tõe ilustamine vaid sulaselge valetamine), siis pole mul võimalik teda ümber veenda.
Ma võin selle peale vihastada ja vihastangi. Mind häirib kui endale tehakse reklaami valeandmetega. -31 vs -9 on ikka päris kopsakas vahe... Mina tean, mis selle suure numbri taga tegelikult on, aga võõrad ei tea. Nemad jäävadki uskuma ja võivad selle valeinfo põhjal teha ostuotsuseid, mis ei ole odavad. Ja see vihastab mind. Et inimesi petetakse.

Aga... mida minu vihastamine muudab? Mitte midagi. Inimesel jääb õigust ülegi ja mina olen jälle kellegi silmis kuri ja õel mutt. Aga eks ma vist natuke olen kah...

esmaspäev, 12. november 2012

JSV

Mida ma valesti teen, et selle 8min video järgi kõhulihaste harjutusi tehes kael hullumoodi valu hakkab tegema? Ma ei saa suuresti selle pärast kõiki harjutusi lõpuni kaasa teha, et kael annab otsad. Ma saan aru, et ma teen neid harjutusi ilmselgelt valesti, aga ma ei suuda välja mõelda, mida ma muutma peaksin, et neid õigesti teha. Oskab keegi nõu anda?

pühapäev, 11. november 2012

Lihtsalt... nii tabav

Dear Eric,
Fuck Off.
Bill


/The Sookie Stackhouse Companion by Charlaine Harris/

Väike arvutus.

1 kilo veiseliha maksab Rimis 11.90.
110 grammist veiselihast sain 112 grammi püreed.
Seega tuleb isetehtud püree kilohinnaks umbes 11.90.

Poes maksab 125 gr purk Hippi veiselihapüreed 1.91.
Kilohind on poepüreel 15.28.
Liha on ühes purgis 51 grammi. (Ülejäänu on vesi, riis ja rapsiõli.)
Seega lihapüree kilohind tuleb 37.45.

Nüüd tuleb vaid loota, et mu kallis preili oleks nõus seda isetehtud püreed sööma ja ma saan lõpetada poodnike nuumamise. Juurikad olen ma algusest peale ise püreeks teinud.


Ma parem ei hakka üldse rääkima eilse nukumaja mööbli otsingute tulemustest. Vihale ajab, et Eesti ärimeeste (-naiste) põhiline äriidee on osta Hiinast odavalt asjad sisse, korrutada hind läbi Tambovi konstantiga ja panna need müüki sadu kordi kallimana kui need sisseostetud sai.
Minu tibina uut ja uhket jõuluvana kingikotis ootavat nukumaja* hakkab ilmselt sisustama hoopis selline mööbel. Tahaks seda, aga 1000 komplekti on natuke paljuvõitu ja üksikuna ma seda kuskilt müügilt ei leidnud.

*Puidust nukumaja ei ole ka pärit Eesti kaubandusvõrgust vaid on ühe Tartumaal elava meisterdaja kätetöö. Sama naisterahva käest on pärit ka sealsamas kingikotis ootav lai nukuvoodi, kuhu mahub kaks nukku kõrvuti magama. Maja maksis 30, voodi 10 eurot. Minge ja proovige poest sellise hinnaga puidust maja ja voodit leida...

laupäev, 10. november 2012

Lapsesuu


Suurtibin vaatab koos issiga akna taga toimetavaid rasvatihaseid.
ST: Linnud lendavad Lõunamaale!
Issi: Need linnud ei lenda, nemad jäävad siia meie juurde
ST: Nii. Üks lind jääb minu juurde. Üks lind jääb sinu juurde.
/väike mõttepaus/
ST: Minu juurde jääb üks... vares!


Tuleb vist lapsele rohkem linnuliike selgeks õpetada. :)

reede, 9. november 2012

Istub!

Nüüd kui pisike preili iseseisvalt istuma hakkas, on elu kohe palju lõbusam. Juba on üritatud (tühja) kohvitassi endale kaela tõmmata, mitu ajakirja on lõplikult ära loetud ning kass ei saa enam rahulikult diivanil magada. Ja minu pisike beebi on äkitselt kuidagi suureks saanud ja polegi enam nii beebi midagi. Praegugi üritab magaval kassil saba küljest sikutada. Kass on muidugi juba nii karastunud, et tõmbab end vaid natuke kompaktsemalt kerra ja magab edasi. Aga vähemalt pole igav.

pühapäev, 4. november 2012

Täna

Täna saime autol pidureid ja rehve testida, lisaks kontrollisime kalli Abikaasa reaktsioonikiirust ka. Kõik kolm olid täitsa korras. Aga sellele pisikesele sinisele autopunnile, kes meile Paldiski maanteel Tabasalu ristmiku juures lihtsalt julmalt ette keeras, ütleks hea meelega nii mõnegi väga krõbeda sõna. Isegi piimaga paberile ei kannataks neid sõnu kirjutada. Niimoodi kohe ütleks.

teisipäev, 30. oktoober 2012

8n

Käisime pühapäeval kingapoodides, et mulle sügiskingasid osta. Poes selgus aga mitu tõsiasja - esiteks olen ma lootusetult hiljaks jäänud, sest saapad on kingariiulitel võimu võtnud, teiseks on need vähesed saadaolevad kingad koledad või pole sobivat numbrit ja kolmandaks on kingad ikka naeruväärselt kallid. Ving-ving, eksole. Aga ei tõuse mu käsi maksma 60 eurot kunstnahast kaunade eest.
Nii et ostan nüüd hoopis sportsdirect'ist uued vabaajajalatsid ja lähen kevadel uuele katsele. Talveks oleks küll vaja mingeid viisakaid saapaid ka, praegu on mul olemas vaid Aipi tanksaapad. Samas on need nii supermugavad ja mõnusad, et kannan neid süüdimatult ka viisaka mantli juures. Ma hindan mugavust rohkem kui välimust.


Kaaluga on lood sellised, et vahet pole, kas teen trenni või mitte, ühest kindlast numbrist üle (st. alla) ei saa. Eelmise raseduse järel oli mul sama teema, et kaal langes teatud numbrini ja enam allapoole ei läinud. Tegin siis korralikult trenni, kärutasin iga nädal kaks korda rongiga Fittesti BabyFit trenni, aga vot kaal oli jonnakas. Alles peale imetamise lõppu sain tsellumassaazi ja figuurisõprade abil kaalu uuesti langema ja jõudsin paari kuuga raseduseelsesse kaalu tagasi. Praegu on kahjuks see peatuspunkt 2,5 kilo kõrgemal kui eelmine kord.
Hetkel ongi motivatsioonikriis, sest kaal lihtsalt ei lange. Otsustasin siiski, et uuest nädalast hakkan uuesti tubliks ja üritan ikka jõuluks supervormile lähemale jõuda. 8 nädalat veel jäänud, tuleb tubli olla. Tuleb! Kui nüüd motivatsiooni tagasi saaks, oleks kohe poole kergem pihta hakata.

esmaspäev, 1. oktoober 2012

Minu "põnev" elu

Käisin nädalavahetusel Tartus ja meisterdasin valmis veel ühe vihase linnukese oma õetütre jaoks. Mõnus on neid elukaid teha, need on ju nii väiksed, et heegeldamine võtab nii vähe aega. Kõige tüütum osa on juppide kokku traageldamine. Aga tulemus on alati nii armas, et see tüütu osa läheb meelest ära. (Kuni järgmise korrani...)
Tartus sain emalt kaks tokki mõnusalt karvast valget lõnga ja nüüd haudub mul peas juba järgmine elukas, kelle ma oma suurtibina jaoks valmis tahan meisterdada. Õpetuski on välja otsitud, nüüd tuleb vaid hello kitty sussid lõpetada ja siis saan uut loomakest katsetama hakata. Põnev elu, kaspole? :P

JSV rindel on häid uudiseid ka vahelduseks! Kuna Tartus ei saanud pidevalt näksida vaid pidin söögikordadega piirduma, siis kaal on võtnud tõsise suuna allapoole ja näitas täna hommikul selliseid numbreid, mis mulle väga suurt rõõmu valmistavad. Pole veel nii pisike number nagu augusti lõpus oli, aga tunduvalt pisem kui veel kolm-neli päeva tagasi. Nüüd tuleb veel vaid trenniga uuesti järjele saada ja siis on juba lootust ka mõõdunumbreid kahandama hakata.

reede, 21. september 2012

Vihane

Olen vahepeal tõsisele käsitöölainele sattunud ja igasugu pehmeid elukaid vorpinud. Lapse tellimuse sai Angry Birdsi temaatika ette võetud ja punane linnuke ning siga valmis meisterdatud. Oma järge ootavad ka teised linnukesed, musta ja kollase jaoks on lõng juba valmis ostetud.
Hetkel on käsil Imeloom mehe õetütrele ja siis meisterdan oma õetütrele punase vihase linnukese. Üks suur kilpkonnakujuline istumispadi ootab ka oma järge, selle leiutan täitsa oma peaga ja ühtegi konkreetset õpetust ei jälgi. Kui valmis saan, siis panen siia ka pildid üles. :)



JSV

Üldiselt on selle supervormiga selline seis, et mul on vaikselt juba hea meel, et ma aastaarvu ei ole täpsustanud. Vahepeal oli ikka korralik tõusperiood, aga õnneks nüüd on taas mõõn pihta hakanud ja numbrid kaalul hakkavad lähenema sellele, milleni jõudsin peale kolme nädalat usinat trennitegemist. See nädal olen jälle lootusetult lohe olnud, vanem tips on nohuga kodus ja laste uneajad ei klapi kohe üldse. Täna vist tuleb esimene selline päev, mil mõlemad samal ajal magavad. Ühtlasi proovin siis täna ka tubli olla ja trenni teha.
Trennist rääkides, siis tõmbasin endale kaks uut videot arvutisse. Üks on kick-box, teine kõhutants, mõlemad Kathy Smith'i omad. Täna võib-olla proovin seda kick-boxi videot, tundus täitsa huvitav olevat. Ma muidugi ei tea, kui hästi selline trenn aitab pekikihti vähendada, aga vaheldust on ju vaja ja traditsioonilisele rasvepõletuse videole pakuvad nii kick-box kui ka kõhutants vaheldust rohkem kui rubla eest.


/Edit kell 14:11 --> Ok, see kick-box on mõeldud minust paljupaljupalju paremas vormis inimestele. Esimese 10 minuti järel surin maha, jalad värisesid, süda peksis sees ja hingamine nõudis jõupingutusi. Ma vist siiski esialgu piirdun oma rasvapõletuse ja 8 minuti trennidega. 

esmaspäev, 10. september 2012

Statistikat

Vaatasin üle saja aasta blogi statistikat vahelduseks. Selle aasta jooksul on siia blogisse jõutud 1071 erineva otsingusõnaga. Täieliku üllatusena on auväärsel esimesel kohal sõna "pürst", mille kohta on infot otsitud suisa 147 korral. Järgmine on "mutt" kõigest 35 korraga. Huvitav, miks seda pürsti nii väga taga otsitakse...?
Alates 2006. aastast on siia tuldud kokku 11790 erineva otsingusõnaga. Pääääris muljetavaldav arv.

Aga üldine pilt väga hull polnudki. Palju otsitakse passipiltide teemat ja erinevaid retsepte. Pulmateemalised otsingud on ka päris populaarsed, lühidalt ütlen otsingutele vastuseks, et Laitse loss oli võrratu peopaik, söök oli fantastiline ja õhkkond lihtsalt võrratu; Kuldar Koch on super pulmaisa ja Vana Volga on väga uhke pulmaauto. Sai vist kõik vastatud... Pulmakutsetele peate teksti ise leiutama.

Mõned kirkamad näited veel...
* Mis infot otsib inimene, kes sisestab otsingusse sõnapaari "kapist välja tulemine"?
* 30 asja mida teha oma eluga - ma pole päris veendunud, et see on asi, mida internetist otsima peaks...
* Esimene tandemhüpe on hirmus? - jah, tõesti on. Põnev, võrratu, fantastiline on see ka.
* Roosa nelk naistepäev - jaa... olid ajad, olid majad... õnneks mu kallis abikaasa on targem ja sellise fopaaga hakkama pole saanud. :)
* Ma ei oska soovitada head juuksurit Keilas, aga võin iga kell kiita oma juuksurit Kumnas, mis asub vaid paar kilomeetrit Keilast eemal.

Aga antud postituse lõpetab küll vist terve blogi ajaloo parim otsingulause:
Naised on maod, neist kõige mürgisemad kannavad prille.

Vot nii.

JSV

Vormirindel oli vahepeal ikka tõsine mõõnaperiood, kaal tõusis peaaegu samale tasemele, kust oma "projekti" alustasin. Kolm nädalat ja vaid 1 trennikord, niimoodi jõuluks supervormi ei saa. Vähemalt mitte selle aasta jõuluks. Nüüd õnneks on kaal uuesti suuna allapoole võtnud. Vanem tips läks jälle lasteaeda ja nüüd saan mõnuga trenni teha. Jaksu ja võhma on küll kõvasti vähemaks jäänud, täna pidin peaaegu otsad andma. Tuleb jälle mahtu vähemaks tõmmata ilmselt ja seejärel jälle järk-järgult koormust tõstma.

Aga et kaalulangetamisel motivatsioon otsa ei saaks, selleks tegime õega ühe hea diili. Kumb enne X kaaluni jõuab, see on võitja ja teisele kohale jäänu peab siis võitja Kubija spa'sse viima. Muidugi sobivad ka kõik muud spa'd aga Tartust on mugav Kubijale minna ja meile mõlemale see koht ka meeldib. Ja väljavaade tasuta sinna minna on eriti mõnus.

Nii et nüüd tuleb end kokku võtta ja võit koju tuua! ;)

esmaspäev, 3. september 2012

Tere, lasteaed...

Tundub, et meie pere elu saab olema nüüd järgmised x kuud sellised, et nädal lasteaias, nädal kodus haige, jne. Üle-üle-eelmine reede käis suurtibin lasteaias, üle-eelmine nädal oli kodus nohune, eelmine nädal käis lasteaias, see nädal möödub kodus nohu, köha ja palaviku saatel. Kerge kahtlus on, et seekord on tegemist kõripõletikuga, vähemalt sümptomid on sellised. Loodan siiralt, et pisitibin seda üles ei korja. Ma laseks end vist suurest hirmust täis, kui tema ka peaks samamoodi öösel haukuvalt köhima ja kähisevalt hingama hakkama. Suure lapse veel rahustad maha, aga kui pisike imik hakkab hirmunult nutma, siis ta ei saa jutust aru. Ja kiirabi peale ei saa ka alati loota, kuna Keila kiirabi piirkond on nii suur ja lai, et meie juurde võib ta alles tunni aja pärast jõuda.
Oeh, tere, lasteaed... tõepoolest...

reede, 31. august 2012

Lasteaialaps valmis

Täna on reede ja täis on saanud esimene lasteaianädal. Ja ma võin õndsalt ohata - meie laps on lausa loodud lasteaialapseks. Esmaspäeval oli ta pool päeva aias, võtsin ta peale lõunasööki ära. Suure kakluse ja tüliga...
Teisipäeval jätsin juba lõunaund magama, ise käisin tööl pikadel külas ja läksin uuesti lasteaeda selleks ajaks, mil lõunauni läbi hakkab saama. Et no juhuks, kui tips peaks nutuga ärkama vms. Olin garderoobis peidus, heegeldasin naabrinaisele Imelooma ja ootasin, kas ja millal minu järele puudust tuntakse. Tund aega hiljem otsustasin, et aitab küll, lähen toon lapse ära. No mõte oli hea, aga pidin 15 minutit teda mööda rühmaruumi taga ajama, ei tahtnud ära tulla. Samal ajal väiksed tüdrukud olid nagu magnetiga minu küljes kinni ja imetlesid pisitibinat.
Kuna suurtibinal polnud seni ühtegi vastuväidet olnud lasteaia suhtes ja talle väga meeldis seal mängida, siis saigi juba kolmapäeval laps terveks päevaks aeda viidud. Mina tegin hommikul kalli-pai ja saatsin ta koos issiga uksest välja. Oh, kui mõnus vaikus oli kodus! Ma ei teinud kohe mitte midagi asjalikku kolmapäeval. No olgu, kaks masinatäit pesu pesin, kuivatasin ja tõin kuivamast ära ning õhtusöögi tegin ka, aga mitte midagi muud ma ausalt ei teinud. Nautisin rahu ja vaikust.
Neljapäeval olin juba asjalikum ja toimetasin enamuse päevast vaikselt ringi. Tegin asju, mida pole varem saanud teha, sest suurtibin oleks liialt agaralt abistama kukkunud. Mul suisa nimekiri asjadest, mis tegemist ootavad ja mille tegemist mina ka ootan. Hämmastavalt mõnus on olla ühelapseline vahelduseks. :)


Ahjaa... kui sa end ära tunned, kes sa ütlesid mulle kunagi, et ma saan nägema vett ja vilet, et oma suurtibin lasteaeda käima harjutada*, siis... in your face! Hoia oma targutused edaspidi endale.

* Kuna ma 99% ajast olen lapsega koos olnud, imikuna hoidsin palju süles ja vaid paar üksikut ööd on ta ilma minuta olnud, siis tuli üks inimene mulle targutama, et ma hellitan oma lapse ära ja ta ei harjugi lasteaiaga ära ja hakkab seal nutma ja sada muud õudusjuttu sinna otsa veel. Kahjuks ma ei mäleta enam, kes seda mulle ütles...

neljapäev, 23. august 2012

JSV

Vormirindel on hetkel tõsine ikaldus, see nädal pole kordagi trenni teinud. No mis sa treenid, kui nina nohust paks ja kaks nohust last ka veel kukil. Toitumine on ka totaalselt pekkis, pole juba ammu nii ebatervislikult toitunud. Järgmine nädal loodan taas n-ö rivis olla, vanema lapse lasteaia harjutustega jätkata ja loodetavasti ka kodus paar korda pekki väristada. Kuigi kahe lapsega linnas seiklemine läheb vist täitsa ühe trennikorrana arvesse...

teisipäev, 21. august 2012

Birthday blues

Kõige kurvem tänase päeva juures on see, et ma nii ootasin telefonikõnesid. Laadisin isegi telefoni ära, et aku valel ajal tühjaks ei saaks. Ja selle asemel sain terve hunniku facebooki õnnitlusi, mõned sms'id ja ainul neli telefonikõne. Neist kaks olid mu ema ja õde. Tundub, et tänapäeval pole enam moes sõpradele helistamine. Isegi mitte sünnipäeva puhul. Kurb...

esmaspäev, 20. august 2012

Lapselik rõõm

Ühele kohe-kohe 32-aastaseks saavale naisterahvale kohaselt rõõmustan täiesti avalikult, et ma tegin lõpuks ometi mullimängu 168 leveli ära! See oli nii ootamatu, et kui eelviimase mulli teele saatsin ja välku lööma hakkas, siis ma vaatasin täitsa suu ammuli arvutiekraani ja ei suutnud oma silmi uskuda. Ja ma sain veel kaks tähekest! Jippii! 169 tase on muidugi nii tore, et ma pole teisest alatasemest edasi jõudnud. Kergemaks just eriti ei lähe...

kolmapäev, 8. august 2012

Vabadus (ja kokkuhoid)

Ajaloo huvides mainin ära, et alates 20. juunist on meie majas vaid üks mähkmeid kasutav laps. Võtsin lõpuks südame rindu ja jätsin suuremal tibinal öömähkme ära. Esimene öö juhtus õnnetus, aga siis sai asjale pihta ja vajadusel küsib öösel potile või käib alles hommikul hädal. Korra on veel õnnetus juhtunud, aga selles olime ise süüdi, sest ei suunanud last enne ööunne minekut potile. Rohkem pole õnnetusi olnud ja loodame, et ei tule kah. Lasteaeda minek võib küll mõningaid tagasilööke tuua, aga loodan, et suudame selle suure elumuutuse piisavalt valutult ja sujuvalt läbi viia ja laps väga suurt stressi ei tunne. Ja kui tulebki tagasilöök, küll siis tegeleme sellega siis, kui see kätte jõuab. Hoole ja armastusega saab peaaegu kõigest jagu. :)

4kuud


Titeteemadel ka natuke... Jonniga on sellised lood, et nagu eriti polegi teist enam külas käinud. Natuke ikka vahel astub läbi, aga üldiselt on olukord suhteliselt sama, mis enne pisitibina sündi. Tundub, et ma olen suutnud vanemale tibinale selgeks teha, et väikse õe tulekuga minu armastus kahekordistus mitte ei jagunenud kahe vahel. Igat asja tuleb lihtsalt kaks korda teha - teen pluti-pluti pisemale, teen pluti-pluti ka suuremale, kui ta lähedal on. Pisikesega võimlen ka niimoodi, et kaks last on põrandal pikali ja kordamööda painutan, rullin, tõstan ja paitan mõlemat.

Samas pean järjest rohkem suuremat jälgima, kui pisem mati peal ringi keerutab. Kuna pisike tunneb mänguasjade vastu elavat huvi, siis suurem arvab, et hurraa, nüüd saab mängida! ja kipub seejuures natuke ülemeelikuks minema. Sellistel hetkedel lülitub vist kuulmismeel välja, sest ma pean ikka väga mitu korda keelama, enne kui seda kuulda võetakse. Aga see-eest on ta sosistamise selgeks saanud ja kui ma pisikest magama panen, siis käib ja hiilib sosistades me ümber või ronib voodisse issi padja peale pikutama. Eks ta ikka vahel kipub liiga kõva häält ka tegema ja on rohkem kui korra pisema lõunaunest üles ajanud, aga kuna ta ei tee seda meelega, siis ei saa ma temaga pahandada. On natuke palju nõuda, et 2,5-aastane suudaks tund aega vaikselt mööda korterit hiilida.

Augusti lõpust läheb suurem lasteaeda, siis peaks vähemalt teoreetiliselt elu natuke leebemaks minema, saan ehk isegi linna kärutama vahepeal. Äkki isegi saan mõnda riidepoodi sisse astuda ja rahulikult ringi vaadata. Internetis shoppamine on ju tore küll, aga tahaks ikka riideid katsuda ja selga proovida ka. Nädalavahetusel terve perega riidepoodi ei lähe ja kallis Abikaasa pole eriti nõus ka vanema tibiga mööda kaubanduskeskust ringi jooksma, kuni ma poes riideid proovin. Paavli kaltsukas on küll tore, aga tahaks vahepeal uusi riideid ka nuusutada. :P Ja ega ta seal ka lõpmatuseni viitsi istuda, olgugi, et "isade nurk" on olemas ja suurem tibin mängib rahulikult mänguväljakul.

Aga üldiselt on elu mõnus. Väsimus võtab vahel võimust, tüdimus kah, aga need kaks rüblikut pakuvad nii palju rõõmu ja armastust, et kõik negatiivne vajub tagaplaanile. Suurem hoolitseb selle eest, et mul igav ei oleks ja väiksem on lihtsalt ülimalt nunnu. :)

kolmapäev, 1. august 2012

Pann

Kuna eelmine reede ütles mu vana teflonpann lõplikult üles, siis tegin reede õhtul pingsat uurimustööd ja otsustasime, et katsetame keraamilist panni. Ostsime Prismast Domo Optima praepanni ja wok-panni, 28cm diameetriga mõlemad. Nüüd nädal hiljem võin vaimustunult kiita, et super pannid sai valitud! Õli praktiliselt ei peagi panema, absoluutselt kinni ei võta ja imeilusad näevad välja kah. Väga mõnus on nendega süüa teha. Ootan huviga, kaua need mul kestavad.

teisipäev, 31. juuli 2012

JSV


Olen isegi kuskilt seni tuvastamata kohast motivatsiooni leidnud ja viimase pooleteise nädala jooksul tubli 3 korda rasvapõletustrenni teinud. Eile tegin lisaks veel 8 minutit kõhulihaseid kah. Selgus tõsiasi, et lisaks kõhulihastele puuduvad mul ka alaseljalihased, sest kokku jõudsin heal juhul 3 minutit kaasa teha (tükike siit, tükike sealt.) Selg hakkas põrguvalu tegema ja ega kael ka just rõõmust jenkat ei tantsinud. Kaks rasedust ja kaks sünnitust on oma töö teinud ja nüüd tuleb selga treenima hakata.

Mõõtmise rindel on uut nii palju, et Tartus käies sain emalt õmblusmõõdulindi ja saan nüüd end normaalselt mõõta. Mingit erilist vähenemist küll toimunud pole, aga ega ma enne eelmist nädalat ei teinud ka suurt miskit, et numbrid vähenema saaksid hakata. Nüüd läheb teine nädal, mil ma pole koju ühtegi kommi ega shokolaadi ostnud, isugi nagu eriti pole nende järele. Kooki ikka teen vahel ja ülirammusat endatehtud jäätist kah söön, aga vähemalt natukene olen oma meeletut magusatarbimist ohjanud. Asi seegi.

Hetkel on eesmärk sünnipäevaks kaalul uut algusnumbrit näha. 21 päevaga peaks see ehk isegi teostatav olema, kui ma suudan edasi sama tubli olla. Ja kui sünnipäevaks ei jõua, siis hiljemalt septembris võiks küll uus number ees olla, ütleb ju lasteluuletuski, et kõik, kõik on uus septembrikuus. Umbes viis kilo on veel maha raputada, siis on raseduseelne kaal käes - viie kuuga viis kilo peaks täitsa teostatav olema. Kui eriti tubli olen, siis võiks kaotatud kaal suisa sinna kaheksa-üheksa kilo kanti olla, aga üritan kõigepealt neist viiestki lahti saada.


Ja pildi kohta ütlen nii palju, et kui mu kõht niisugune välja näeks, siis ma ei teeks piuksu kah triipude teemal. Kui ma oma kõhust pilti teeksin, siis see sobiks koolis rasestumisteemalises loengus hirmutusvahendina näitamiseks. :P Toimiks kindlasti väga mõjusalt.

pühapäev, 29. juuli 2012

Bizbis plan

Hotchoice.eu vs Ebay.
Peaks vist ka oma veebipoe püsti panema ja odavaid Hiina vidinaid kümnekordse hinnaga müüma hakkama. :)

esmaspäev, 23. juuli 2012

Meie "koduaed"

Ja selline on meie pisike "koduaed." Kõige rohkem meeldib mulle see pipraid täis kast, mis grilli kõrval on, saak on vägev. :)


Meie "koduaia" freesiad



Sellised kaunitarid õitsevad meie rõdul. :)

**

Ma ikka jätkuvalt veendun, et päris normaalne ma siiski ei ole. Võtame näiteks sellise loo...
Hakkasin mina siis kodus suurpuhastust tegema. Kõik asjad, millest jõud üle käib, põrandalt üles ja ühte kohta hunnikusse jne. Et siis tükkhaaval pesta, sorteerida ja õigesse kohta tagasi panna. Lastetoa jõudsin ära kraamida ja siis pidin suuremat tibinat lõunaunne panema. Kui ma lastetoast välja sain, siis selle ajaga oli mu kallis abikaasa ülejäänud korteris põrandad ära pesnud ja pooled asjadki juba tagasi pannu. Super, onju?

Aga vot mina tundsin kerget pahameelt, et ta minu planeeritud suurpuhastuse ära rikkus. Kui põrandad pestud ja asjad osaliselt tagasi pandud, siis ei tule ju minu süsteemsest lähenemisest miskit välja, üle ka ju pesema ei hakka. Nii ma siis olingi pettunud, kuigi iga teine naine vist viskaks suurest õnnest tagurpidi saltosid, kui neil mees omal algatusel elamise ära koristaks.
Ma siiski nii ebanormaalne pole, et kallile abikaasale oleksin oma rahulolematust väljendanud. Sest tegelikult on ikka ülimalt armas, et ta mind nii palju kodustes töödes aitab.

teisipäev, 10. juuli 2012

Normaalne


Vot sellise särgi ostsin ma just äsja endale ja panin selle ka avalikku kohta selga. Täitsa muhe mu arvates... Ema muidugi arvas, et ma võiksin juba tsiba eakohasemalt riietuda. Ma küll ei tea, mismoodi üks kohevarsti 32-aastaseks saav naisterahvas riietuma peaks, aga ma kahtlustan jah, et see särk vist sinna valikusse ei kuulu. Aga nunnu on ju, selline roosa ja karvane.

Meie


Käisime täna külas ja sättisime end ka fotoaparaadi ette ritta. Ilus sai. :)

esmaspäev, 9. juuli 2012

JSV

Täitsin täna kaalu-mõõdutabelit ja võin vaikselt rõõmustada - kaalunumber küll eriti usinalt ei lange, aga mõõdud on tasa-tasakesi kahanenud. Sentimeeter siit, sentimeeter sealt... rõõmustan selle üle isegi vaatamata sellele, et vabalt võib see ka mõõtmisviga olla. Ma ju mõõdan eriti peenel viisil lõngajupi abiga, mille siis ehitusmõõdulindiga üle mõõdan. No ei ole mul meeles poest endale normaalne õmblemiseks mõeldud mõõdulint osta. Ehitusmõõdulinti ju ümber kintsu ei keera ja nii ma peangi lõngajuppi vahendajana kasutama. Aga ikkagi... ma rõõmustan ka nende ebamääraste edusammude üle.
Toitumine on küll jätkuvalt totaalselt pekkis, täna olen portsu kartulikrõpse ja hunniku shokolaadikomme naha vahele vitsutanud. Aga vähemalt lõuna- ja õhtusöök oli liha + värske salat, asi seegi.

Minu rõdu

Meie väiksele rõdule mahub kenasti kasvama kolm rõdukasti tomateid, neli kasti pipart, kaks kasti basiilikut, üks kast freesiaid, üks kast mingeid muid lilli, mille nime ma olen unustanud, kolm potti liiliatega ja üks pott roosiga. Ja jääb veel ruumi ülegi, et pesurest või lapsevanker rõdule pista.
Eile läksin rõdule taimi kastma ja tibin tuli ka kaasa. Oi seda vaimustust! Ta hüppas vahepeal lausa üles-alla, plaksutas käsi kokku ja hõiskas "juhhuu!" :) Praktiliselt ükshaaval näitas mulle tomatid ja piprad ette, imetles basiilikut ja üritas tooreid tomateid põõsa küljest kätte saada. Me olime vist peaaegu tund aega seal rõdul, sest ta lihtsalt ei olnud nõus ära tulema. Pärast abikaasaga rääkides taipasime, et tibin polegi ju peale maja soojustamist ja rõdude remonti rõdule saanud! Ja ega ma ise polnud ka seal rohkem olnud kui taimede kastmisele aega kulub.
 Täna hakkas tibin juba hommikul nillima, et lähme rõdule vaatama, kas tomatid on juba punased. Kuna päeval käisime hoopis Lennusadamas (väga lahe, soovitan!), siis rõdule jõudsime jällegi alles kella kaheksa ajal, kui pisitibin oli ööunne pandud. Täna istusin rahulikult rõdu laudpõrandale maha, toetasin selja vastu seina ja nautisin seda rahu, mis seal taimede keskel valitses. Tibin loetles jällegi tomateid, imetles lilli ja piilus rõdulaudade vahelt õue. Mõnus oli seal õhtusoojas istuda... Tundub, et olen leidnud endale selle väikese rahuhetke, mille järele puudust tundsin. See pisike hetk ootas mind minu enda kodus, tuli vaid üks uks lahti teha ja seal ta oligi. :)

pühapäev, 8. juuli 2012

Jõuluks supervormi!

Rasedus mõjub teadupoolest figuurile üsna hävituslikult ja minu geneetiline pagas on selline, et kõik, mis tuleb, tahab kangesti ka alles jääda. See müstiline "vanarahvas" ütleb, et üheksa kuud tuleb, üheksa kuud läheb. Mul saab kohe-kohe kolm kuud täis ja ega ikka ei lähe küll. Umbes kuus kilo on veel raseduseelse kaaluni ja sealt oleks maru vahva veel mõned kilod maha poetada. See rasedus kogunes vist kogu lisandunud kaal kõhule (lõpus oli seistes KÜ ligi poolteist meetrit...), nägin kohe päriselt ka välja selline, et kõigepealt tuli nurga tagant kõht ja siis viis minutit hiljem ilmusin mina ka nähtavale. Selja tagant polnudki nii väga aru saada, et rase olen. Nii et nüüd teen triipudega sebrale silmad ette ja "vöökott" on võimsam kui Soome pensionäride kunstnahast ja riidest paunakesed.

Kuna kahe lapsega ma end päeval kuhugi trenni ei venita ja õhtul peale mehe kojutulekut enam ei jõua, siis pean kodus oma jõududega end vormi saama. Esimese raseduse järel tõmbasin netist endale Keha Arengu Monitooringu excelifaili, seda nüüd uuesti täitma asudes avastasin, et nüüd on kohe päris installitav programm ka neil olemas. Seitse päeva on tasuta, sealt edasi lähevad osad funktsioonid lukku. Igatahes pikk jutt, sitt jutt... asusin siis seal programmis pakutavaid treeningteste tegema. Et mingitki aimu saada, mis vormis ma üldse olen. Selgus, et poolkükke jõuan ma ikka maru palju teha, aga kõik muud lihased vastavad tasemele "nõrk" või suisa "väga nõrk." Eriline üllatus see muidugi pole, eriti sportlik pole ma kunagi olnud. Aga kuna hetkel tunnen ma end tõsiselt mitteatraktiivsena, siis pean miskit tegema, et see "mitte" sealt eest ära kaoks.
Triipudest ja venimisest küll trenniga lahti ei saa, aga kaalunumbrit vähendada ja üleüldiselt sentimeetreid kaotada saab küll. Kui nüüd tahtejõu ja viitsimise ka leiaks... Paar korda nädalas ikka juhtub, et lapsed lõunaajal korraga magavad, siis saaksin end liigutada. Rasvapõletuse video on arvutis olemas, sõude-ergomeeter seisab seina ääres ja kuskil voodi all on mingi spetsiaalne reielihaste treenimise vidin kah. Seni olen heal juhul kord nädalas sõudemasinale hääled sisse tõmmanud ja 5-6 minutit hiljem vaikselt tudisedes maha roomanud sealt. No ei ole seda vormi, kohe mitte natukenegi pole.

Nii et  annan nüüd siin blogis avalikult ja pühalikult lubaduse, et jõuluks olen supervormis ja vähemalt 6 (ideaalis 8-10) kilo kergem. Kui ei ole, siis... maitea, mõelge ise mingi karistus välja. Küll ma selle siis ka ära kannan, kui ikka raseduseelset numbrit kaalul ei näe. Luban aus olla ja kenasti üles tunnistada, kui kaaluga kaklemises kaotajaks jään.

laupäev, 7. juuli 2012

Söödik

Sirvisin oma blogi ja jõudsin otsaga eelmise aasta augustikuusse, kus kirjutasin, et kallis abikaasa ähvardas panni sünnipäevaks kinkida ja et mulle see idee ei meeldi. Tänavu pean aga oma sõnu sööma, sest panin juba paar nädalat tagasi paika, et just nimelt panni ma see aasta sünnipäevaks tahangi. Nüüd pean vaid välja mõtlema, mis panni ma siis tahan... Senini on alati tefal (või miskit muud sarnast) olnud, aga need lähevad mul üsna ruttu läbi ja kuulu järgi ei pidavat eriti tervislikud vist ka olema. Aga mis seal veel on...? Malmpanni ma ei taha, sest ma ei jaksa teflonpannigi tõsta, kui see sööki triiki täis on. Oskab keegi mingit head praepanni soovitada? Vok-pann hakkab ka läbi minema, nii et mingi hetk tuleb ilmselt ka see uus osta, võib ka seda soovitada. Aitäh juba ette.

laupäev, 30. juuni 2012

Inimene õpib kogu elu.

Täna sain jälle ühe toreda õppetunni võrra targemaks. Kui seni jälgisin poes "parim enne" kuupäevasid ja seda, et keeratavad korgid oleksid avamata, siis nüüd on veel üks asi, mida jälgida - mähkmepakid. Suutsin nimelt täna poest osta suure mähkmepaki, mis oli servast lahti nokitsetud. Avastasin selle muidugi alles kodus pakki avama asudes. Keegi oli kaks mähet endale "laenanud."
Vot sellise asja peale pole ma tõesti osanud tulla, et mähkmepakki ka poes kontrollida. Edaspidi olen siis targem...

neljapäev, 28. juuni 2012

Vaikus

Päeva parimad hetked on need, mil mõlemad lapsed magavad.

neljapäev, 21. juuni 2012

Just another day of my life...

Tuleme õuest tuppa. Noorem tibin ärkab, vanem läheb lõunaunne. Poolteist tundi hiljem jääb pisike uuesti magama ja libistan ta tasakesi sülest voodisse. Õnnis rahu ja vaikus valitseb toas. Lõikan paar mõnusalt paksu viilu veel ahjusoojast leivast, määrin võid peale ja võtan tund aega tagasi tehtud ja nüüdseks lootusetult jahtunud tee. Istun väsinult arvutitoolile ja... ühest toast kostub väuks, teisest käuks ja ongi rahu ja vaikus otsas. Pool leiba süüakse käest ära ja tee neelan kiiruga alla. Puhkepaus on tänaseks läbi.


 Huvitav, millal emadel puhkus on?

kolmapäev, 20. juuni 2012

***

Vahel on elu juba täitsa lill... ja siis tuleb selline hommik nagu täna, kus kodus käib häbematult varajasest kellaajast saadik üks suur sinni-vinni, millel lõppu ei paistagi tulevat. Miks lastel mute nuppu ei ole?

esmaspäev, 11. juuni 2012

Ussisugu

Naised on ussid. Mõned mehed on ka, aga see tuleneb sellest, et nad on eided ja eided teadagi on ka naissoost. Meeste ussiks muundumine on muide tavaliselt valusam ja ehmatavam, sest neilt ei oska seda oodatagi. Ka siis mitte, kui on juba selgeks saanud, et mees hoopis üks paras eit on. Aga naised on siiski hullemad. Kus vähegi rohkem naisi koos, seal varem või hiljem tuleb mõne naise ussinahk nähtavale. Kurb ja valus on sellist asja näha. Eriti kui ise ründeobjektiks satud. Tuju on kohe mitmeks päevaks rikutud. Aga mis seal ikka, naistega suheldes tuleb selleks vist alati valmis olla...

teisipäev, 29. mai 2012

Tuttu ära

Teate, kui lõbus on istuda ja kõrvalt jälgida, kuidas vanem tips mängib. Mässib praegu Kaisale kingitud mõmmikut teki sisse ja muudkui seletab juurde, et teki sisse; tekk ümber, jalad sisse; mõmmi tuttu, tekk peale; kulla laps, sina tuttu ära; rahulikult. Tahaks filmida, aga kui ma end siit arvuti tagant püsti üritaks kergitada, siis lõpetaks ta mängimise ära. Nii ma siis naudingi seda vaatepilti ja õhtul saan mehele vaid ümber rääkida, mismoodi tips mõmmit teki sisse mähkis ja mida ta sinna juurde jutustas.

Igav siin majas igatahes ei ole. :)

Hakkab looma..

Nonii, tundub, et jonn luges mu viimast postitust, sai aru, et ta ikka pole eriti teretulnud ja muutis külastamisgraafiku inimsõbralikumaks. Teist päeva on laps juba täitsa nagu päris. Eks neid draama-raama momente ikka juhtub, aga üldiselt on olukord üsnagi inimlik juba ja minu närvid saavad väljateenitud puhkust nautida.
Ja kui tips hakkabki miskit keevitama, siis aitab hädast välja soolataigen - vormimise vahendid kätte ja laps tükk aega nokitseb omaette meisterdada. Vahepeal pean käima ainult tükkideks hakitud taigent palliks mätsimas ja meisterdatud taignakuhilaid imetlemas. Voolimissavi (või misiganes selle värvilise plastilliini sarnase asja nimi on) on liiga kõva, et sellega tips üksinda jaksaks meisterdada (aidata aga ei või, "Ise" on permanentselt sisse kolinud). Värvidega ei julge teda üksinda jätta, sest need kipuvad mööblile ja mujalegi jalutama minema. Vildikad ja pliiatsid on ka hea variant, aga ei paku väga pikalt huvi. Soolataignast senini veel tüdinetud pole.

Ja teemal "lapsesuu ei valeta" - suurem tibin teatas eile hommikul, et emmel on ilus pepu. Vot nii. Lapse suust pead sa tõde kuulma, eksole. Nii et pole midagi, et suveks saledaks ja surm beebikilodele, peps on juba niigi ilus. :)

laupäev, 26. mai 2012

Uus naaber


Avastasime täna ennelõunal, et meile tahab vägisi uus naaber akna taha kolida. Majaehitus igatahes käis juba hoogsalt. Me siiski arvasime, et selliseid naabreid me väga ei taha ja eemaldasime majavundamendi meie aknapale küljest. Need mustad kriipsukesed muideks ei ole kooruv värv vaid vundamendi püstitamise katsed. Ka magamistoa akna taga leidus paar sellist kriipsukest. Päris põnev avastus oli...

neljapäev, 24. mai 2012

It's my life.

Kaks last on toredad, päriselt ka. Täitsa mõnus on see eluke viimasel ajal. Aga...

Alati on üks aga... 


Koos pisitibinaga pressis end uksest sisse ka Jonn. Päeval käib küll Jonn tavaliselt issiga tööl kaasas ja tuleb meie juurde vaid õhtuks, aga viimane nädal on Jonn vist puhkusel, sest kodust ta lahkunud pole. Suurem tips oli neljapäevast laupäevani palavikus (lisaks köha-nohu) ja Jonn vist vaatas, et maru mõnus on ikka siin korteris ringi möllata. Praeguseks on küll palavik juba minevik, aga oioi kui suureks sõbraks on tips ja Jonn saanud. Üks meltdown järgneb teisele, draama-raama käib pidevalt. Puhas õnn, et pisitibin on hästi rahulik ja leplik laps, muidu ma vist oleksin juba hullumajja kolinud.

Aga pole midagi, küll me selle perioodi üle elame ja ükskord peab ju meie rõõmsameelne laps tagasi meie juurde tulema.

Ja nii armas on vaadata, kuidas ta käib pisitibinat vaatamas, talle tasakesi pai teeb ja oma mänguasju näitab. Sest tegelikult on elu ikkagi päris mõnus.. ka koos agadega.

esmaspäev, 14. mai 2012

Tänase päeva helge hetk

See on nii armas, kuidas inimene, kes varem oli üsna skeptiline lasteteemadel (või olin mina liiga tundlik...) ütleb nüüd selle kirjatüki peale niimoodi: "Uskumatu, nüüd ma saan küll aru!"

Äratundmishetk oli... Kaks aastat tagasi avastasin ma ise samamoodi selle Leelo Tungla luuletuse. Ja nii ongi - enne, kui sa pole saanud emaks, ei saa sa lihtsalt aru.

esmaspäev, 7. mai 2012

Kaksteist torti vol1


Meie pisike tibin sai laupäeval ühekuuseks juba. Uskumatu - tervelt kuu aega on see väike ilmaime meiega olnud! Ja kuna ma olen seda meelt, et mõlemat last tuleb kohelda võrdselt, siis käivitasin ka pisikese tibina auks projekti "Kaksteist torti." Et siis iga minisünnipäev üritan kokku keevitada ühe tordi/koogi, mida ma kunagi varem proovinud pole. Esimese kuu auks sai valitud Belgia kohupiimatort. Ühtlasi oli see ka esimene kord, kui ma zelatiiniga torti tegin. Natuke tükki see kraam läks, aga maitseelamust see ei mõjutanud, tort oli ikkagi meeeeeletult hea ja kindlasti teen seda tulevikus uuesti.
Ühtlasi võtsin vastu otsuse, et kui kunagi mõni külaline peaks avaldama soovi meie pool salatit süüa, siis ei lahku see külaline enne, kui kogu salat on ära söödud või karpide/kottidega kaasa pakitud. Vaene abikaasa pidi täna meeletu koguse makaronisalatit endale sisse keevitama, kuna eilsetest külalistest jäi seda väga palju alles ja pisitibina seedimise (ja meie öörahu..) huvides mina majoneesiga sööke tarbida ei saa.

Ja ajaloo huvides märgin ära, et 180nest on saanud 139. See on ikka nii erikuradipalju, et lausa nutt tuleb peale. Ning ei, see ei ole kaalunumber.

Aga muidu on elu täitsa lill, päriselt ka.

esmaspäev, 30. aprill 2012

Koduse ema töö

A man came home from work and found his 3 children outside, still in their pyjamas, playing in the mud, with empty food boxes and wrappers strewn around garden. The door of his wife's car was open, as was the front door to the house and no sign of the dog.
Walking in the door, he found ...an even bigger mess. A lamp had been knocked over, the throw rug was against one wall. In the front room the TV was on loudly with the cartoon channel, the family room was strewn with toys and various items of clothing. In the kitchen, dishes filled the sink, breakfast food was spilled on the counter, the fridge door was open wide, dog food was spilled on the floor, a broken glass lay under the table, and a small pile of sand was spread by the back door.
He quickly headed up the stairs, stepping over toys and more piles of clothes, looking for his wife. He was worried she might be ill, or that something serious had happened. He was met with a small trickle of water as it made its way out the bathroom door. As he peered inside he found wet towels, scummy soap and more toys strewn over the floor. Miles of toilet paper lay in a heap and toothpaste had been smeared over the mirror and walls.
As he rushed to the bedroom, he found his wife still curled up in the bed in her pyjamas, reading a novel... She looked up at him, smiled and asked how his day went. He looked at her bewildered and asked, 'What happened here today?' She again smiled and answered, 'You know every day when you come home from work and you ask me what in the world do I do all day?... ''Yes," was his incredulous reply.. She answered, 'Well, today I didn't do it.'..

reede, 27. aprill 2012

Päeva avastus

Ma olin ära unustanud, KUI palju musti riideid suudab üks väike imik päeva jooksul produtseerida. Ning ma ei saa aru, kas Pampers on oma mähkmeid muutnud või milles asi, aga suur tibin kasutas neid algusest peale ilma eriliste lekkimise probleemideta, samas väike tibin on ligi 700 grammi raskem ja suuremate laadungite puhul lekivad pampersid ikka mõnuga. Ebaloogiline.

teisipäev, 24. aprill 2012

Rasedus läbi huumoriprisma


Q. Should I have a baby after 35?
A. No, 35 children is enough.

Q. When will my baby move?
A. With any luck, right after he finishes high school.

Q. How will I know if my vomiting is morning sickness or the flu?
A. If it's the flu, you'll get better.

Q. Since I became pregnant, my breasts, rear-end, and even my feet have grown. Is there anything that gets smaller during pregnancy?
A. Yes, your bladder.

Q. What is the most common pregnancy craving?
A. For men to be the ones who get pregnant.

Q. What is the most reliable method to determine a baby's sex?
A. Childbirth.

Q. The more pregnant I get, the more often strangers smile at me. Why?
A. 'Cause you're fatter than they are.

Q. My wife is five months pregnant and so moody that sometimes she's borderline irrational.
A. So what's your question?

Q. What's the difference between a nine-month pregnant woman and a model?
A. Nothing, if the pregnant woman's husband knows what's good for him.

Q. How long is the average woman in labor?
A. Whatever she says, divided by two.

Q. My childbirth instructor says it's not pain I'll feel during labor, but pressure. Is she right?
A. Yes, in the same way that a tornado might be called an air current.

Q. When is the best time to get an epidural?
A. Right after you find out you're pregnant.

Q. Is there any reason I have to be in the delivery room while my wife is in labor?
A. Not unless the word "alimony" means anything to you.

Q. What does it mean when the baby's head is crowning?
A. It means you feel as though not only a crown but the entire throne is trying to make its way out of you.

Q. Is there anything I should avoid while recovering from childbirth?
A. Yes, pregnancy.

Q. Does pregnancy cause hemorrhoids?
A. Pregnancy causes anything you want to blame it for.

Q. Where is the best place to store breast milk?
A. In your breasts.

Q. Is there a safe alternative to breast pumps?
A. Yes, baby lips.

Q. What does it mean when a baby is born with teeth?
A. It means that the baby's mother may want to rethink her plans to nurse.

Q. How does one sanitize nipples?
A. Bathe daily and wear a clean bra. It beats boiling them in a saucepan.

Q. What are the terrible twos?
A. Your breasts after baby stops nursing cold turkey.

Q. What is the best time to wean the baby from nursing?
A. When you see teeth marks.

Q. Do I have to have a baby shower?
A. Not if you change the baby's diaper very quickly.

Q. Our baby was born last week. When will my wife begin to feel and act normal again?
A. When the kids are in college.

esmaspäev, 23. aprill 2012

Elus veel

Kallis abikaasa läks tööle tagasi ja ma olen täna esimest päeva kahe lapsega kodus. Hetkel on küll täitsa mõnus olla - väiksem põõnutab magada ja suurem mängib oma nukkude ja karvikutega. Eks ma tean, et päevad pole vennad ja iga päev ei saa nii mõnus olema, aga ma naudin kuniks seda jagub. Varsti pakin oma famiilia sisse ja lähme õue, siis tuleb suuremal lõunauni ja siis on plaan uuesti õue minna. Ja siis varsti tulebki kallis abikaasa töölt koju. Vahepeal tuleb lapsed sööta, õhtusöök teha ja kui eriti tubli olen, siis ka natuke suurema mänguasju kokku korjata.
Üldiselt on elu täitsa mõnus. Suurem tibin on küll peale väiksema tulekut muutunud jonnakamaks ja ei kuula enam eriti hästi sõna, riidesse panemine möödub tavaliselt veenmise, vaidlemise, pahandamise ja kaklemise saatel, aga seda oligi oodata, et tujutsemist hakkab rohkem olema. Tuleb lihtsalt vahepeal aeg maha võtta, kümme korda sügavalt sisse-välja hingata ja edasi elada. Sest tegelikult on need lapsed ikka niiiiii armsad. :)

laupäev, 14. aprill 2012

s***

Oi, kuidas tahaks kirjutada, et elu on lust ja lillepidu ja kõiki sellega kadedaks ajada... aga no päris nii jultunult valetada ma ka ei oska. Tegelikult on hetkel pigem elu nagu üks suur pasameri ja stress-masendus lööb pea kohal kokku. Õnneks pisitibiga on kõik korras, või noh... minust tulenevalt on natuke jamasid, aga kui mina jonksu saan, saab ka tema. Aga olla perest eemal, kuulda iga päev erinevat versiooni olukorra kohta ja nautida sinna juurde veel kogu raseduse, sünnituse ja imetamisega kaasnevat hormoonide keerist - see on tsiba üle minu taluvuspiiri. Vähemalt saab pisike koos minuga olla, üks mure vähem. Aga kogu see muretsemine ei mõju piimamajandusele üldse hästi.

Õnneks varsti tuleb mu kallis abikaasa koos vanema tibiga, see annab jõudu homseni vastu pidada. Homme loodetavasti saan juba koos nendega lifti astuda ja koju sõita...

reede, 13. aprill 2012

Helge hetk

Ma lihtsalt pean oma meest armastama, ta on nii armas. :) Eile tõi mulle shampooni asemel balsami ja unustas sussid maha. Täna tõi sussid, aga kuna meil on kodus kaks paari täpselt samasuguseid susse, siis ta suutis kaks vasaku jala sussi kaasa pakkida. Tegi mu mõru meele kohe mõnusalt lõbusaks. :)
Ta on mul ikka nii kallis...

I´m so crafty, I make people!

Kordamine pidavat tarkuse ema olema ja kuna esimene tibin kukkus meil nii hästi välja, siis proovisime veel üks kord. Eks näis, mis tulevik toob, aga igatahes 05.04 nägi ilmavalgust meie teine pisike piiga. Esimese nädala põhjal võiks suisa öelda, et kukkus kah hästi välja... Aga ma ei hakka igaks juhuks ära sõnuma. Kogemus õpetab... kiitsin oma kerget sünnitust ja siis sadas niuke jamade kuhi kaela, et jätkub suisa mitmeks kuuks. Nii et las ta siis on hetkel lihtsalt uus ja armas ning tulevikku vaatame tulevikus.

Aga seda ma küll pean ütlema, et EMOs ei peaks töötama arst/resident, kes pikki üle terve kõhu ulatuva linea negra kohta küsib, kas see on keisriarm...

esmaspäev, 2. aprill 2012

teisipäev, 27. märts 2012

Murphy?

Kui öösel unes näha, et mind visati ilma langevarjuta kuskilt kõrgelt alla, aga ma suutsin tuulejopet varukatest hoides varjuna kasutades siiski elusalt maanduda, kas sellest peaks välja lugema I will survive või Asjad lähevad enne hullemaks, kui nad paremaks lähevad? (Ja kas tuleks lisada juurde Kes ütles, et asjad lähevad paremaks?)


Praegu on vist liiga varajane hommik nii sügavate mõtete jaoks...

neljapäev, 22. märts 2012

Päeva mõte

Kui kopp on ees, oled kopamees. Või siis kopanaine. Vastavalt soole.

laupäev, 17. märts 2012

**

Iga päev veendun ma üha uuesti ja uuesti, et mul tõepoolest ongi maailma kõige parem ja erilisem mees. Fantastiline on olla koos inimesega, kes suudab mind iga päev naeratama ja naerma panna. :)

esmaspäev, 12. märts 2012

Väike palve

Meil on mure. Äkki keegi saab aidata... Nimelt on meie tibina üks lemmikuim mänguasi magnetiline tahvel, millele saab spetsiaalse pliiatsiga joonistada. Aga kuidagi on juhtunud nüüd nii, et pliiatsi otsast on kadunud see magnet vms otsik, millega joonistada saab. Hetkel on meil kodus üks maailmatuma õnnetu laps, kes käib ahastades mööda tuba ja seletab, et pliiats katki, ei saa joonistada.

Äkki on kellelgi kodus üks katkine tahvel, mille küljes töökorras pliiats, millest oleks tahvli omanik nõus loobuma? Oleksime väga tänulikud...

teisipäev, 6. märts 2012

Tõehetk?

Täna oli tore kogemus linnas, kui r-kioski kassas maksin ja tibin mul selja taga riiulilt shokolaadi kätte üritas saada. Ma siis ütlesin talle üle õla, et ära võta shokolaadi, meil kodus on. Mingi vanamutike oli just kioskisse sisse astunud ja küsis minu jutu peale mu lapselt, et nooh, kas vanaema ei taha sulle shokolaadi osta?

Ma pole end ammu nii vana ja koledana tundnud...

reede, 2. märts 2012

Tõdemused

* Kui kuskil on mingi kahtlase konsistentsiga loiguke, siis sinna sisse laps ka põlvili lendab.
* Kui kuskil on mõni sügavam porilomp, siis sinna sisse ta ka istuli kukub.

Mul on hea meel, et sügisel sai ostetud nii talvekombe kui ka traksipüksid+jope komplekt. Muidu poleks mu lapsel peale eilset okseloiguga kohtumist täna miskit selga panna olnud. Homseks peaksid nii eile määritud püksid kui ka täna märjaks leotatud kombe kuivaks saama.


Ja selle pean ma ka ausalt üles tunnistama, et mina olengi see halb ema, kes oma last kommide abil potile harjutab. Kusjuures edusammud ilmnesid juba teisel päeval. Lapsele tuli lihtsalt meelde tuletada need oskused, mis ta eelmise aasta novembri lõpus päevapealt ära unustas. Hetkel on edusammud väga muljetavaldavad ja laps ise kah palju õnnelikum. Pesumasin peab ka palju vähem huugama. Nii et vahel on ka n-ö reeglite rikkumisest palju rohkem kasu kui reeglite järgimisest. :)

laupäev, 25. veebruar 2012

Mullike

Nonii, tänu Tikrile olen nüüd ka mina facebookis mullimängust totaalses sõltuvuses. Päevas ikka mitu-mitu korda käin mullikese laskmas. Istusin just kolm päeva 115 tasemel, kergelt hakkas juba närvi ajama. Aga kui lõpuks platsi puhtaks lõin ja punktid ka täis tulid, siis oli küll nii hea meel, et võttis lausa käsi plaksutama. :P Tore on 31-aastaselt mullimängust vaimustuses olla... Näib, et inimene on tõesti täpselt nii vana kui vanana ta end tunneb. Mina ilmselgelt olen umbes 12-aastane, kui vaatan oma mänguharjumusi...

teisipäev, 21. veebruar 2012

Lapsesuu ei valeta

Eile oli selline väsitav päev, et õhtul, kui tibinat magama panime, läksin oma kalli abikaasa juurde ja nõudsin ühe korraliku kallistuse välja. Tibin vaatas meid natuke aega ja ütles siis hästi armsa häälega "Emme arma issi."

Eks ta tõsi ole, armastan jah. Nii et vanarahval oli õigus - lapsesuu ei valeta. :)

esmaspäev, 20. veebruar 2012

Oleneb vaatenurgast

Kui me eelmisteks jõuludeks oma tibinale väikese mehhaanilise klaveri kinkisime, siis olin ma arvamusel, et see on igal sajal juhul parem, kui need elektroonilised klaverid, millel tuleb iga klahvi alt mingi jube plärin või koguni viisijupp.
Aga hetkel... kui mu tibin kahe käega seda klaverit peksab, st muusikat loob, ja kaasa "laulab", siis hakkan ma nägema ühte plussi elektroonilise klaveri juures. Mehhaanilisel klaveril nimelt puudub OFF-nupp...

reede, 17. veebruar 2012

Elukas


Vot sellise eluka heegeldasin oma tibinale. Hakkasin lõngajääke hävitama ja esimesena võtsin selle imelooma käsile. Järgmiseks plaanin õetütrele sinise-kollase-valge lõngaga samasuguse eluka teha, nii nunnut asja lihtsalt tuleb jagada. :)

Kel soovi ja huvi ka selline loom valmis meisterdada, siis õpetus asub SIIN.

reede, 10. veebruar 2012

Hämming

Päris põnev on avastada, et peale seda, kui kaks mu sõpra omavahel lahutasid, on meespool mind fb's oma sõbralistist kustutanud. Kusjuures ülejäänud samas seltskonnas ja asjaoludel tuttavaks saanud ühised sõbrad on kõik jätkuvalt tal sõbralistis alles, ainult mina olen ära kustutatud. Ei tea, mis koleda patuga mina hakkama sain? Ei tahaks nagu hästi uskuda, et puhtalt sellepärast välja roogiti, et naispoolega tihedalt edasi suhtlen...

Ah, maitea, mehed võivad vahepeal olla tõelised eided.

neljapäev, 2. veebruar 2012

Hetk

See on hämmastav, kuidas üks väike laps saab olla ühel hetkel täielik pätt ja üksteise järel ohtralt sigadusi teha, ja seejärel sekund hiljem olla nii nunnu, et kallista või pooleks.

Aga sellise pätu-päeva puhul on lapse lõunauni lausa taevalik õndsus...

teisipäev, 31. jaanuar 2012

Kaks soovi


Tegelikult kui nüüd päris aus olla, siis selleks aastaks on mul kaks väga konkreetset soovi-eesmärki. Esiteks tahaks tibina eraldi tuppa kolida, kaua ta ikka meie toas magab. Tõstsime mööblit ümber ja tegime tagumisest toast lapsetoa. Kõik mänguasjad tõstsime sinna, seinale panin tibina tehtud kunstiteosed ja hakkasin sihikindlalt seal mängimist harjutama. See nädal kolime reisivoodi lõunaunede ajaks sinna tuppa, ööd laseme veel meie juures magada. Ja reede öösel siis üritame ka ööseks lapse ümber kolida.


Hetkel on probleemikohaks see, et kinnise luugiga voodi puhul peab voodiääres olema mingi kapike vms, mille peale toetudes laps turvaliselt voodist välja saaks ronida. Kapikesega on aga see jama, et seda saab ringi liigutada ja näiteks piljardilaua äärde lükata... Sealt aga on väga kerge juba kõrgustesse ronida. (Suur võimlemispall kolis juba samal põhjusel keldrisse talvituma, mulle kahest ehmatusest aitas...)
Lahtise luugi puhul aga on reaalne oht selliseks vaatepildiks nagu eile õhtul meie toas avanes... Tibin lihtsalt keerab end voodis teistpidi ja nihverdab ukseavast pea ees välja. See pole just kõige kehasõbralikum magamisasend...
Nii et peame veel nuputama, mismoodi selle korraldame, et laps hommikul ärgates turvaliselt voodist välja saaks.

Teine eesmärk on aga potistreigi murdmine ja eduka potitamisega edasiminemine. Kui novembris oli meil laps, kes läks päeval ise potile ja tuli seejärel nõudma, et pott tühjaks kallataks, siis alates detsembrist on meil laps, kes pissib südamerahuga püksi, kui me teda õigel hetkel ise potile ei suuna. Peale kahte kuud edutut harjutamist hakkab kerge ahastus juba peale tulema. Õnneks päris paigal ei seisa ja edasiminekuks võib lugeda seda, et lõunauned on tibinal nüüd mähkmevabad. Kusjuures mähkmetega magas ta viimasel ajal maksimaalselt poolteist tundi, aga ilma mähkmeteta on 2-2,5 tundi täiesti tavaline. Ööunede kallale veel niipea ei lähe, seni on tibin vaid kahel ööl kuiva mähkmega ärganud. Enne aga mähkmeid ära ei võta, kui vähemalt nädal aega jutti on hommikul mähe kuiv olnud. Ma isegi ei kujuta ette, millal sinnamaale jõuame...


Noja sügisel loodaks lasteaiakoha lapsele saada... Aga kuna seda ma ise eriti mõjutada ei saa, siis ei loe seda eraldi eesmärgiks.

esmaspäev, 30. jaanuar 2012

Raami turvahällile?

Edastan sõbranna ostukuulutuse.
Nimelt oleks soov osta vankriraami, mis sobiks Maxi Cosi Citi turvahällile.
Poodides müüakse küll vankreid, mille raam sobib ka MC turvahällile, aga tervet vankrit pole mu sõbrannal vaja.

Äkki kellelgi seisab nurgas ja kogub tolmu...?

teisipäev, 17. jaanuar 2012

2011

Mina vahetasin aastat mõnusalt oma kodus diivanil pikutades, seljas öösärk ja hommikumantel, telekast mängimas Tuvikesed. Aknast paistis kätte mitu uhket ilutulestikku, kohalikud elanikud paugutasid ka natuke. Õue ei viitsinudki minna, sest nii mõnus oli soojas toas koos kõige kallimaga istuda. Aasta tuli ka niisamagi väga ilusalt.

Kui eelmisest aastast nüüd rääkida, siis blogimises oli ikka väga nigel aasta. Ainult 88 postitust terve aasta peale - see on ikka kirjeldamatult vähe. Aga ega keegi teine peale minu enda selles süüdi ju pole. Palju asju on jäänud kirjutamata, millest olen plaaninud kindlasti kirjutada. Viimane eredaim hetk on näiteks see, kuidas ma jõuluõhtul oma mehe ema ja vanaemaga arutlesin erinevate rasestumisvastaste vahendite teemal... Ja kuidas ma seejärel jutustasin oma ämmaga mitu tundi jutti (kuni poole üheni öösel) meestest, naistest, lastest, abielust ja lahutusest, petmisest ja uue kaaslase leidmisest, vanaemadest ja ämmadest-äiadest... ühe sõnaga kokkuvõttes - elust. Põnev oli. Mul on ämmaga vedanud - ta ei topi oma nina meie ellu, austab meie valitud kasvatuspõhimõtteid, austab ka mind ja minu arvamust ja on üleüldse üks vägagi meeldiv inimene. Ämma prototüübile õnneks ei vasta.


Aga üleüldised eredad hetked eelmisest aastast... mhm... Ilmselt üks kõige eredam elamus oli meie pulmareis Rooma. Selgus, et koos lapsega on võimalik väga edukalt välismaal seigelda. Ainuke kitsaskoht oli lendamine või õigemini mitte lendamine vaid Fiumcino lennujaama masendav korralagedus. Kui ikka lennukisse hakatakse laskma siis, kui lennuk peaks graafiku järgi õhku tõusma, siis pole lootustki, et lennuk õigeaegselt lendu jõuaks. Kui aga peale lennukisse saamist see lennuk ruleerib pikka järjekorda ja seisab seal üle tunni aja lõõskava päikse käes ilma töötava jahutuseta, siis on midagi väga korrast ära. Polnud üldse lõbus loetleda õhkutõusvaid lennukeid (kokku sain vist vähemalt 14) ja samal ajal rahustada ülekuumenenud väikelast. Veelgi vähem oli lõbus, kui me Riiga jõudsime ja selgus, et jätkulennule me ei jõua. Riia lennujaama töökorraldus ka palju parem polnud - uuele lennule regamiseks pidime seisma ligi kaks tundi sabas, kusjuures enne meid oli vaid 5 inimest! (Selle aja jooksul läks veel üks lend Tallinna ja üks Tartu...) Lõpuks saime kohad südaööl väljuvale lennule, mis seejärel omakorda 30 minutit hilines väljumisega, sest ootasime Pariisist ja Hamburgist saabuvaid ja hilinevaid lende. Selleks ajaks oli laps olnud magamata ligi 17 tundi jutti ja kustus peale lennuki ruleerima hakkamist sekundiga minu süles sügavasse unne.
Nii et kahjuks on Rooma reisist kõige eredamalt meelde jäänud just jamad lendamisega. Aga Rooma ise oli võrratu, ilm oli super ja kunagi tahaks sinna uuesti minna ja natuke rahulikuma tempoga ringi vaadata. Kindel on vaid see, et Fiumcino lennujaama kaudu me sinna enam ei lähe.

Enamus muid ilusaid ja lõbusaid hetki on ikka lapsega seotud. Kuna ma olen üsnagi kodune inimene, kes lapse kõrvalt väga palju ringi ei seikle, siis polegi väga palju ilma lapseta lõbusaid hetki olnud. Ega ma kurda kah, mulle meeldib lapsega kodus olla ja tema arengut jälgida. Igav ei hakka küll kunagi, selles võib kindel olla.


2012. aastast loodan samasugust ilusat ja õnnelikku aastat nagu eelmine oli. Vanad rõõmud, uued väljakutsed, head sõbrad ja fantastiline perekond - täitsa piisav üheks heaks aastaks :)

Have I ever...

Vaatasin oma pooleliolevaid kirjutisi ja avastasin, et kunagi 2008. aasta aprillis on mul selline asjake lõpetamata jäänud. Et siin blogis on valitsenud juba tükk aega tõsine vaikus, siis lasen ajaviiteks selle meemi üles :) Kusjuures üllatav on see, et ainult ühe küsimuse vastust pidin muutma, ülejäänud jäävad samad, mis 2008. aastal kirjutatud said. Kas see nüüd tähendab, et mu elu on niivõrd igav...?

*****************
Have had taken a picture of you naked? - loodetavasti mitte.
Made money illegally? – kas n-ö haltuurana väikse tasu eest arvutite remontimine on illegaalne raha tegemine?
Had a one night stand? – mhm… one night stand tähendab vist seda, et mingi juhusliku kutiga käid korra voodis ja rohkem ei ole midagi? Siis ei ole.
Been in a fist fight? – õega olen lapsepõlves kakelnud küll
Slept with your best friend? – parim sõber on esiteks naissoost ja isegi kui ta oleks meesoost, siis ma ei vaata oma sõpru sellise pilguga. Sõber on sõber, mitte mees.
Had sex in a public place? – jep.
Ditched work to have sex? – nõup.
Slept with a member of the same sex? – seksinud pole, ühes voodis maganud rohkem kui korra.
Seen someone die? – peaaegu – kui ma olin nelja-aastane, siis mu vanaema sai ajuinsuldi ja kukkus minu nähes kokku. Ma arvasin pikki aastaid, et sel hetkel ta ka suri, alles teismelisena sain teada, et ta oli tegelikult veel mõned päevad elus. Minu jaoks aga oli ja on see hetk tema surmahetk, rohkem ma teda ei näinud.
Ran from the police? – vist mitte…
Woke up somewhere and not remember how you got there? – võõras kohas ärgates on vahel olnud neid hetki, kus ei tule kohe meelde, kus oled. Aga need hetked mööduvad imekiiresti, kohe kui aju ka üles ärkab.
Fallen asleep at work? – jep…
Used toys in the bedroom? – Rudolf ja Cody lähevad ka arvesse? Et nagu pehmed mänguloomad või nii… Aga tegelikult – jah.
Ran a red light? – kes poleks?
Been fired? – nõup.
Been in a car accident? – jep, neli korda kaasreisijana.
Pole danced or done a striptease? – ei kumbagi.
Loved someone you shouldn't? – armastanud pole, sissevõetud olen olnud.
Sang karaoke? – oo-ei. Minu lauluhääl on ausalt olematu, isegi joogisena ei teki seda :P
Done something you told yourself you wouldn't? – korduvalt.
Laughed so hard you peed your pants? – õnneks mitte.
Caught someone having sex? – no suvel sooja ilmaga looduskaunites kohtades ikka juhtub, eksole…
Shaved your partner? – mind ei lastaks millegi teravaga poole meetri raadiusessegi :P
Given your private parts a nickname? - pole vajadust tundnud selle järele.
Ever gone in public without underwear? – kes poleks? Ja ütlen ausalt, et maailma üks ebamugavamaid riideesemeid on rinnahoidja. Kohe päriselt ka.
Had sex on a roof top? – ei.
Played chicken? – tibu-tibu-tibu-tip… ehk siis tibutantsu tantsisin lasteaias korduvalt.
Mooned/flashed someone? – loodetavasti mitte…
Do you sleep naked? – ainult kaksi ja ainult väga sooja ilmaga. Ma olen nimelt väga suur külmavares.
Blacked out from drinking? - mäluauk - jah. Silmanägemise kadu - jah. Aga ära kukkunud õnneks pole, olen ikka teadlikult magama roninud.
Felt like killing someone? - oojaa... korduvalt. Ja piinarikkalt.
Had sex more than 5 times in one day? - nõup.
Been with someone because they were in a band? - nõup.
Taken 10 shots of liquor in a day? - vist mitte... aga ega ma mõõtnud/lugenud pole.
Shot a gun? - jep, õhupüss ja AK-47 on järgi proovitud.
Gone outside naked? - gone ei ole, been olen. Või tegelikult... saunast olen paljalt välja silganud küll... nii et olen ka gone :)
*********************

Luban, et lähipäevil tuleb ka tsiba sisukam postitus, üks on juba mitu-mitu-mitu päeva pooleli.

esmaspäev, 16. jaanuar 2012

Apua, katkised õmblusmasinad

Kas keegi oskab soovitada, kus Tallinnas või selle lähiümbruses saaks lasta käsiõmblusmasinat remontida/seadistada? Ja kust saaks vanale Tsaika elektrimasinale uue ja töötava pedaali?

Mitu lihtsat õmblustööd ootavad järjekorras, aga kumbki majapidamises leiduv õmblusmasin ei tööta. Voodipesu ikka käsitsi ei õmble... aga paar patja ja tekki on sellises mõõdus, et kuskilt ei leia valmiskujul sobivaid ümbriseid. Ja üks vana sulepadi ootab ka uut katet, et siis lapsele istumisaluseks/mänguasjaks kolida. Kaua ma ikka oma õde ekspluateerin ja õmblemist vajavaid asju Tartusse tassin, võiks nagu ükskord täiskasvanuks saada ja miskit ka ise valmis õmmelda. :)