teisipäev, 31. jaanuar 2012

Kaks soovi


Tegelikult kui nüüd päris aus olla, siis selleks aastaks on mul kaks väga konkreetset soovi-eesmärki. Esiteks tahaks tibina eraldi tuppa kolida, kaua ta ikka meie toas magab. Tõstsime mööblit ümber ja tegime tagumisest toast lapsetoa. Kõik mänguasjad tõstsime sinna, seinale panin tibina tehtud kunstiteosed ja hakkasin sihikindlalt seal mängimist harjutama. See nädal kolime reisivoodi lõunaunede ajaks sinna tuppa, ööd laseme veel meie juures magada. Ja reede öösel siis üritame ka ööseks lapse ümber kolida.


Hetkel on probleemikohaks see, et kinnise luugiga voodi puhul peab voodiääres olema mingi kapike vms, mille peale toetudes laps turvaliselt voodist välja saaks ronida. Kapikesega on aga see jama, et seda saab ringi liigutada ja näiteks piljardilaua äärde lükata... Sealt aga on väga kerge juba kõrgustesse ronida. (Suur võimlemispall kolis juba samal põhjusel keldrisse talvituma, mulle kahest ehmatusest aitas...)
Lahtise luugi puhul aga on reaalne oht selliseks vaatepildiks nagu eile õhtul meie toas avanes... Tibin lihtsalt keerab end voodis teistpidi ja nihverdab ukseavast pea ees välja. See pole just kõige kehasõbralikum magamisasend...
Nii et peame veel nuputama, mismoodi selle korraldame, et laps hommikul ärgates turvaliselt voodist välja saaks.

Teine eesmärk on aga potistreigi murdmine ja eduka potitamisega edasiminemine. Kui novembris oli meil laps, kes läks päeval ise potile ja tuli seejärel nõudma, et pott tühjaks kallataks, siis alates detsembrist on meil laps, kes pissib südamerahuga püksi, kui me teda õigel hetkel ise potile ei suuna. Peale kahte kuud edutut harjutamist hakkab kerge ahastus juba peale tulema. Õnneks päris paigal ei seisa ja edasiminekuks võib lugeda seda, et lõunauned on tibinal nüüd mähkmevabad. Kusjuures mähkmetega magas ta viimasel ajal maksimaalselt poolteist tundi, aga ilma mähkmeteta on 2-2,5 tundi täiesti tavaline. Ööunede kallale veel niipea ei lähe, seni on tibin vaid kahel ööl kuiva mähkmega ärganud. Enne aga mähkmeid ära ei võta, kui vähemalt nädal aega jutti on hommikul mähe kuiv olnud. Ma isegi ei kujuta ette, millal sinnamaale jõuame...


Noja sügisel loodaks lasteaiakoha lapsele saada... Aga kuna seda ma ise eriti mõjutada ei saa, siis ei loe seda eraldi eesmärgiks.

esmaspäev, 30. jaanuar 2012

Raami turvahällile?

Edastan sõbranna ostukuulutuse.
Nimelt oleks soov osta vankriraami, mis sobiks Maxi Cosi Citi turvahällile.
Poodides müüakse küll vankreid, mille raam sobib ka MC turvahällile, aga tervet vankrit pole mu sõbrannal vaja.

Äkki kellelgi seisab nurgas ja kogub tolmu...?

teisipäev, 17. jaanuar 2012

2011

Mina vahetasin aastat mõnusalt oma kodus diivanil pikutades, seljas öösärk ja hommikumantel, telekast mängimas Tuvikesed. Aknast paistis kätte mitu uhket ilutulestikku, kohalikud elanikud paugutasid ka natuke. Õue ei viitsinudki minna, sest nii mõnus oli soojas toas koos kõige kallimaga istuda. Aasta tuli ka niisamagi väga ilusalt.

Kui eelmisest aastast nüüd rääkida, siis blogimises oli ikka väga nigel aasta. Ainult 88 postitust terve aasta peale - see on ikka kirjeldamatult vähe. Aga ega keegi teine peale minu enda selles süüdi ju pole. Palju asju on jäänud kirjutamata, millest olen plaaninud kindlasti kirjutada. Viimane eredaim hetk on näiteks see, kuidas ma jõuluõhtul oma mehe ema ja vanaemaga arutlesin erinevate rasestumisvastaste vahendite teemal... Ja kuidas ma seejärel jutustasin oma ämmaga mitu tundi jutti (kuni poole üheni öösel) meestest, naistest, lastest, abielust ja lahutusest, petmisest ja uue kaaslase leidmisest, vanaemadest ja ämmadest-äiadest... ühe sõnaga kokkuvõttes - elust. Põnev oli. Mul on ämmaga vedanud - ta ei topi oma nina meie ellu, austab meie valitud kasvatuspõhimõtteid, austab ka mind ja minu arvamust ja on üleüldse üks vägagi meeldiv inimene. Ämma prototüübile õnneks ei vasta.


Aga üleüldised eredad hetked eelmisest aastast... mhm... Ilmselt üks kõige eredam elamus oli meie pulmareis Rooma. Selgus, et koos lapsega on võimalik väga edukalt välismaal seigelda. Ainuke kitsaskoht oli lendamine või õigemini mitte lendamine vaid Fiumcino lennujaama masendav korralagedus. Kui ikka lennukisse hakatakse laskma siis, kui lennuk peaks graafiku järgi õhku tõusma, siis pole lootustki, et lennuk õigeaegselt lendu jõuaks. Kui aga peale lennukisse saamist see lennuk ruleerib pikka järjekorda ja seisab seal üle tunni aja lõõskava päikse käes ilma töötava jahutuseta, siis on midagi väga korrast ära. Polnud üldse lõbus loetleda õhkutõusvaid lennukeid (kokku sain vist vähemalt 14) ja samal ajal rahustada ülekuumenenud väikelast. Veelgi vähem oli lõbus, kui me Riiga jõudsime ja selgus, et jätkulennule me ei jõua. Riia lennujaama töökorraldus ka palju parem polnud - uuele lennule regamiseks pidime seisma ligi kaks tundi sabas, kusjuures enne meid oli vaid 5 inimest! (Selle aja jooksul läks veel üks lend Tallinna ja üks Tartu...) Lõpuks saime kohad südaööl väljuvale lennule, mis seejärel omakorda 30 minutit hilines väljumisega, sest ootasime Pariisist ja Hamburgist saabuvaid ja hilinevaid lende. Selleks ajaks oli laps olnud magamata ligi 17 tundi jutti ja kustus peale lennuki ruleerima hakkamist sekundiga minu süles sügavasse unne.
Nii et kahjuks on Rooma reisist kõige eredamalt meelde jäänud just jamad lendamisega. Aga Rooma ise oli võrratu, ilm oli super ja kunagi tahaks sinna uuesti minna ja natuke rahulikuma tempoga ringi vaadata. Kindel on vaid see, et Fiumcino lennujaama kaudu me sinna enam ei lähe.

Enamus muid ilusaid ja lõbusaid hetki on ikka lapsega seotud. Kuna ma olen üsnagi kodune inimene, kes lapse kõrvalt väga palju ringi ei seikle, siis polegi väga palju ilma lapseta lõbusaid hetki olnud. Ega ma kurda kah, mulle meeldib lapsega kodus olla ja tema arengut jälgida. Igav ei hakka küll kunagi, selles võib kindel olla.


2012. aastast loodan samasugust ilusat ja õnnelikku aastat nagu eelmine oli. Vanad rõõmud, uued väljakutsed, head sõbrad ja fantastiline perekond - täitsa piisav üheks heaks aastaks :)

Have I ever...

Vaatasin oma pooleliolevaid kirjutisi ja avastasin, et kunagi 2008. aasta aprillis on mul selline asjake lõpetamata jäänud. Et siin blogis on valitsenud juba tükk aega tõsine vaikus, siis lasen ajaviiteks selle meemi üles :) Kusjuures üllatav on see, et ainult ühe küsimuse vastust pidin muutma, ülejäänud jäävad samad, mis 2008. aastal kirjutatud said. Kas see nüüd tähendab, et mu elu on niivõrd igav...?

*****************
Have had taken a picture of you naked? - loodetavasti mitte.
Made money illegally? – kas n-ö haltuurana väikse tasu eest arvutite remontimine on illegaalne raha tegemine?
Had a one night stand? – mhm… one night stand tähendab vist seda, et mingi juhusliku kutiga käid korra voodis ja rohkem ei ole midagi? Siis ei ole.
Been in a fist fight? – õega olen lapsepõlves kakelnud küll
Slept with your best friend? – parim sõber on esiteks naissoost ja isegi kui ta oleks meesoost, siis ma ei vaata oma sõpru sellise pilguga. Sõber on sõber, mitte mees.
Had sex in a public place? – jep.
Ditched work to have sex? – nõup.
Slept with a member of the same sex? – seksinud pole, ühes voodis maganud rohkem kui korra.
Seen someone die? – peaaegu – kui ma olin nelja-aastane, siis mu vanaema sai ajuinsuldi ja kukkus minu nähes kokku. Ma arvasin pikki aastaid, et sel hetkel ta ka suri, alles teismelisena sain teada, et ta oli tegelikult veel mõned päevad elus. Minu jaoks aga oli ja on see hetk tema surmahetk, rohkem ma teda ei näinud.
Ran from the police? – vist mitte…
Woke up somewhere and not remember how you got there? – võõras kohas ärgates on vahel olnud neid hetki, kus ei tule kohe meelde, kus oled. Aga need hetked mööduvad imekiiresti, kohe kui aju ka üles ärkab.
Fallen asleep at work? – jep…
Used toys in the bedroom? – Rudolf ja Cody lähevad ka arvesse? Et nagu pehmed mänguloomad või nii… Aga tegelikult – jah.
Ran a red light? – kes poleks?
Been fired? – nõup.
Been in a car accident? – jep, neli korda kaasreisijana.
Pole danced or done a striptease? – ei kumbagi.
Loved someone you shouldn't? – armastanud pole, sissevõetud olen olnud.
Sang karaoke? – oo-ei. Minu lauluhääl on ausalt olematu, isegi joogisena ei teki seda :P
Done something you told yourself you wouldn't? – korduvalt.
Laughed so hard you peed your pants? – õnneks mitte.
Caught someone having sex? – no suvel sooja ilmaga looduskaunites kohtades ikka juhtub, eksole…
Shaved your partner? – mind ei lastaks millegi teravaga poole meetri raadiusessegi :P
Given your private parts a nickname? - pole vajadust tundnud selle järele.
Ever gone in public without underwear? – kes poleks? Ja ütlen ausalt, et maailma üks ebamugavamaid riideesemeid on rinnahoidja. Kohe päriselt ka.
Had sex on a roof top? – ei.
Played chicken? – tibu-tibu-tibu-tip… ehk siis tibutantsu tantsisin lasteaias korduvalt.
Mooned/flashed someone? – loodetavasti mitte…
Do you sleep naked? – ainult kaksi ja ainult väga sooja ilmaga. Ma olen nimelt väga suur külmavares.
Blacked out from drinking? - mäluauk - jah. Silmanägemise kadu - jah. Aga ära kukkunud õnneks pole, olen ikka teadlikult magama roninud.
Felt like killing someone? - oojaa... korduvalt. Ja piinarikkalt.
Had sex more than 5 times in one day? - nõup.
Been with someone because they were in a band? - nõup.
Taken 10 shots of liquor in a day? - vist mitte... aga ega ma mõõtnud/lugenud pole.
Shot a gun? - jep, õhupüss ja AK-47 on järgi proovitud.
Gone outside naked? - gone ei ole, been olen. Või tegelikult... saunast olen paljalt välja silganud küll... nii et olen ka gone :)
*********************

Luban, et lähipäevil tuleb ka tsiba sisukam postitus, üks on juba mitu-mitu-mitu päeva pooleli.

esmaspäev, 16. jaanuar 2012

Apua, katkised õmblusmasinad

Kas keegi oskab soovitada, kus Tallinnas või selle lähiümbruses saaks lasta käsiõmblusmasinat remontida/seadistada? Ja kust saaks vanale Tsaika elektrimasinale uue ja töötava pedaali?

Mitu lihtsat õmblustööd ootavad järjekorras, aga kumbki majapidamises leiduv õmblusmasin ei tööta. Voodipesu ikka käsitsi ei õmble... aga paar patja ja tekki on sellises mõõdus, et kuskilt ei leia valmiskujul sobivaid ümbriseid. Ja üks vana sulepadi ootab ka uut katet, et siis lapsele istumisaluseks/mänguasjaks kolida. Kaua ma ikka oma õde ekspluateerin ja õmblemist vajavaid asju Tartusse tassin, võiks nagu ükskord täiskasvanuks saada ja miskit ka ise valmis õmmelda. :)