laupäev, 14. aprill 2012

s***

Oi, kuidas tahaks kirjutada, et elu on lust ja lillepidu ja kõiki sellega kadedaks ajada... aga no päris nii jultunult valetada ma ka ei oska. Tegelikult on hetkel pigem elu nagu üks suur pasameri ja stress-masendus lööb pea kohal kokku. Õnneks pisitibiga on kõik korras, või noh... minust tulenevalt on natuke jamasid, aga kui mina jonksu saan, saab ka tema. Aga olla perest eemal, kuulda iga päev erinevat versiooni olukorra kohta ja nautida sinna juurde veel kogu raseduse, sünnituse ja imetamisega kaasnevat hormoonide keerist - see on tsiba üle minu taluvuspiiri. Vähemalt saab pisike koos minuga olla, üks mure vähem. Aga kogu see muretsemine ei mõju piimamajandusele üldse hästi.

Õnneks varsti tuleb mu kallis abikaasa koos vanema tibiga, see annab jõudu homseni vastu pidada. Homme loodetavasti saan juba koos nendega lifti astuda ja koju sõita...

1 kommentaar:

kõige laisem laiskloom ütles ...

jõudu teile ja õnne ja jaksu ja päikest ka.. see haigla aeg ei ole tore, aga kui see läbi saab, siis on kõik kohe palju parem :)