neljapäev, 24. mai 2012

It's my life.

Kaks last on toredad, päriselt ka. Täitsa mõnus on see eluke viimasel ajal. Aga...

Alati on üks aga... 


Koos pisitibinaga pressis end uksest sisse ka Jonn. Päeval käib küll Jonn tavaliselt issiga tööl kaasas ja tuleb meie juurde vaid õhtuks, aga viimane nädal on Jonn vist puhkusel, sest kodust ta lahkunud pole. Suurem tips oli neljapäevast laupäevani palavikus (lisaks köha-nohu) ja Jonn vist vaatas, et maru mõnus on ikka siin korteris ringi möllata. Praeguseks on küll palavik juba minevik, aga oioi kui suureks sõbraks on tips ja Jonn saanud. Üks meltdown järgneb teisele, draama-raama käib pidevalt. Puhas õnn, et pisitibin on hästi rahulik ja leplik laps, muidu ma vist oleksin juba hullumajja kolinud.

Aga pole midagi, küll me selle perioodi üle elame ja ükskord peab ju meie rõõmsameelne laps tagasi meie juurde tulema.

Ja nii armas on vaadata, kuidas ta käib pisitibinat vaatamas, talle tasakesi pai teeb ja oma mänguasju näitab. Sest tegelikult on elu ikkagi päris mõnus.. ka koos agadega.

1 kommentaar:

Maris 'oll' Torga ütles ...

meie koju on ka jonn jõudnud :( aga ei tulnud veel Arabella sünniga, aga miskipärast nii nädal-kaks tagasi järsku sai kuskilt uksepraost end sisse. ma küll ei suuda teda omaks kuidagi võtta nii nagu Sina... :S