teisipäev, 31. juuli 2012

JSV


Olen isegi kuskilt seni tuvastamata kohast motivatsiooni leidnud ja viimase pooleteise nädala jooksul tubli 3 korda rasvapõletustrenni teinud. Eile tegin lisaks veel 8 minutit kõhulihaseid kah. Selgus tõsiasi, et lisaks kõhulihastele puuduvad mul ka alaseljalihased, sest kokku jõudsin heal juhul 3 minutit kaasa teha (tükike siit, tükike sealt.) Selg hakkas põrguvalu tegema ja ega kael ka just rõõmust jenkat ei tantsinud. Kaks rasedust ja kaks sünnitust on oma töö teinud ja nüüd tuleb selga treenima hakata.

Mõõtmise rindel on uut nii palju, et Tartus käies sain emalt õmblusmõõdulindi ja saan nüüd end normaalselt mõõta. Mingit erilist vähenemist küll toimunud pole, aga ega ma enne eelmist nädalat ei teinud ka suurt miskit, et numbrid vähenema saaksid hakata. Nüüd läheb teine nädal, mil ma pole koju ühtegi kommi ega shokolaadi ostnud, isugi nagu eriti pole nende järele. Kooki ikka teen vahel ja ülirammusat endatehtud jäätist kah söön, aga vähemalt natukene olen oma meeletut magusatarbimist ohjanud. Asi seegi.

Hetkel on eesmärk sünnipäevaks kaalul uut algusnumbrit näha. 21 päevaga peaks see ehk isegi teostatav olema, kui ma suudan edasi sama tubli olla. Ja kui sünnipäevaks ei jõua, siis hiljemalt septembris võiks küll uus number ees olla, ütleb ju lasteluuletuski, et kõik, kõik on uus septembrikuus. Umbes viis kilo on veel maha raputada, siis on raseduseelne kaal käes - viie kuuga viis kilo peaks täitsa teostatav olema. Kui eriti tubli olen, siis võiks kaotatud kaal suisa sinna kaheksa-üheksa kilo kanti olla, aga üritan kõigepealt neist viiestki lahti saada.


Ja pildi kohta ütlen nii palju, et kui mu kõht niisugune välja näeks, siis ma ei teeks piuksu kah triipude teemal. Kui ma oma kõhust pilti teeksin, siis see sobiks koolis rasestumisteemalises loengus hirmutusvahendina näitamiseks. :P Toimiks kindlasti väga mõjusalt.

pühapäev, 29. juuli 2012

Bizbis plan

Hotchoice.eu vs Ebay.
Peaks vist ka oma veebipoe püsti panema ja odavaid Hiina vidinaid kümnekordse hinnaga müüma hakkama. :)

esmaspäev, 23. juuli 2012

Meie "koduaed"

Ja selline on meie pisike "koduaed." Kõige rohkem meeldib mulle see pipraid täis kast, mis grilli kõrval on, saak on vägev. :)


Meie "koduaia" freesiad



Sellised kaunitarid õitsevad meie rõdul. :)

**

Ma ikka jätkuvalt veendun, et päris normaalne ma siiski ei ole. Võtame näiteks sellise loo...
Hakkasin mina siis kodus suurpuhastust tegema. Kõik asjad, millest jõud üle käib, põrandalt üles ja ühte kohta hunnikusse jne. Et siis tükkhaaval pesta, sorteerida ja õigesse kohta tagasi panna. Lastetoa jõudsin ära kraamida ja siis pidin suuremat tibinat lõunaunne panema. Kui ma lastetoast välja sain, siis selle ajaga oli mu kallis abikaasa ülejäänud korteris põrandad ära pesnud ja pooled asjadki juba tagasi pannu. Super, onju?

Aga vot mina tundsin kerget pahameelt, et ta minu planeeritud suurpuhastuse ära rikkus. Kui põrandad pestud ja asjad osaliselt tagasi pandud, siis ei tule ju minu süsteemsest lähenemisest miskit välja, üle ka ju pesema ei hakka. Nii ma siis olingi pettunud, kuigi iga teine naine vist viskaks suurest õnnest tagurpidi saltosid, kui neil mees omal algatusel elamise ära koristaks.
Ma siiski nii ebanormaalne pole, et kallile abikaasale oleksin oma rahulolematust väljendanud. Sest tegelikult on ikka ülimalt armas, et ta mind nii palju kodustes töödes aitab.

teisipäev, 10. juuli 2012

Normaalne


Vot sellise särgi ostsin ma just äsja endale ja panin selle ka avalikku kohta selga. Täitsa muhe mu arvates... Ema muidugi arvas, et ma võiksin juba tsiba eakohasemalt riietuda. Ma küll ei tea, mismoodi üks kohevarsti 32-aastaseks saav naisterahvas riietuma peaks, aga ma kahtlustan jah, et see särk vist sinna valikusse ei kuulu. Aga nunnu on ju, selline roosa ja karvane.

Meie


Käisime täna külas ja sättisime end ka fotoaparaadi ette ritta. Ilus sai. :)

esmaspäev, 9. juuli 2012

JSV

Täitsin täna kaalu-mõõdutabelit ja võin vaikselt rõõmustada - kaalunumber küll eriti usinalt ei lange, aga mõõdud on tasa-tasakesi kahanenud. Sentimeeter siit, sentimeeter sealt... rõõmustan selle üle isegi vaatamata sellele, et vabalt võib see ka mõõtmisviga olla. Ma ju mõõdan eriti peenel viisil lõngajupi abiga, mille siis ehitusmõõdulindiga üle mõõdan. No ei ole mul meeles poest endale normaalne õmblemiseks mõeldud mõõdulint osta. Ehitusmõõdulinti ju ümber kintsu ei keera ja nii ma peangi lõngajuppi vahendajana kasutama. Aga ikkagi... ma rõõmustan ka nende ebamääraste edusammude üle.
Toitumine on küll jätkuvalt totaalselt pekkis, täna olen portsu kartulikrõpse ja hunniku shokolaadikomme naha vahele vitsutanud. Aga vähemalt lõuna- ja õhtusöök oli liha + värske salat, asi seegi.

Minu rõdu

Meie väiksele rõdule mahub kenasti kasvama kolm rõdukasti tomateid, neli kasti pipart, kaks kasti basiilikut, üks kast freesiaid, üks kast mingeid muid lilli, mille nime ma olen unustanud, kolm potti liiliatega ja üks pott roosiga. Ja jääb veel ruumi ülegi, et pesurest või lapsevanker rõdule pista.
Eile läksin rõdule taimi kastma ja tibin tuli ka kaasa. Oi seda vaimustust! Ta hüppas vahepeal lausa üles-alla, plaksutas käsi kokku ja hõiskas "juhhuu!" :) Praktiliselt ükshaaval näitas mulle tomatid ja piprad ette, imetles basiilikut ja üritas tooreid tomateid põõsa küljest kätte saada. Me olime vist peaaegu tund aega seal rõdul, sest ta lihtsalt ei olnud nõus ära tulema. Pärast abikaasaga rääkides taipasime, et tibin polegi ju peale maja soojustamist ja rõdude remonti rõdule saanud! Ja ega ma ise polnud ka seal rohkem olnud kui taimede kastmisele aega kulub.
 Täna hakkas tibin juba hommikul nillima, et lähme rõdule vaatama, kas tomatid on juba punased. Kuna päeval käisime hoopis Lennusadamas (väga lahe, soovitan!), siis rõdule jõudsime jällegi alles kella kaheksa ajal, kui pisitibin oli ööunne pandud. Täna istusin rahulikult rõdu laudpõrandale maha, toetasin selja vastu seina ja nautisin seda rahu, mis seal taimede keskel valitses. Tibin loetles jällegi tomateid, imetles lilli ja piilus rõdulaudade vahelt õue. Mõnus oli seal õhtusoojas istuda... Tundub, et olen leidnud endale selle väikese rahuhetke, mille järele puudust tundsin. See pisike hetk ootas mind minu enda kodus, tuli vaid üks uks lahti teha ja seal ta oligi. :)

pühapäev, 8. juuli 2012

Jõuluks supervormi!

Rasedus mõjub teadupoolest figuurile üsna hävituslikult ja minu geneetiline pagas on selline, et kõik, mis tuleb, tahab kangesti ka alles jääda. See müstiline "vanarahvas" ütleb, et üheksa kuud tuleb, üheksa kuud läheb. Mul saab kohe-kohe kolm kuud täis ja ega ikka ei lähe küll. Umbes kuus kilo on veel raseduseelse kaaluni ja sealt oleks maru vahva veel mõned kilod maha poetada. See rasedus kogunes vist kogu lisandunud kaal kõhule (lõpus oli seistes KÜ ligi poolteist meetrit...), nägin kohe päriselt ka välja selline, et kõigepealt tuli nurga tagant kõht ja siis viis minutit hiljem ilmusin mina ka nähtavale. Selja tagant polnudki nii väga aru saada, et rase olen. Nii et nüüd teen triipudega sebrale silmad ette ja "vöökott" on võimsam kui Soome pensionäride kunstnahast ja riidest paunakesed.

Kuna kahe lapsega ma end päeval kuhugi trenni ei venita ja õhtul peale mehe kojutulekut enam ei jõua, siis pean kodus oma jõududega end vormi saama. Esimese raseduse järel tõmbasin netist endale Keha Arengu Monitooringu excelifaili, seda nüüd uuesti täitma asudes avastasin, et nüüd on kohe päris installitav programm ka neil olemas. Seitse päeva on tasuta, sealt edasi lähevad osad funktsioonid lukku. Igatahes pikk jutt, sitt jutt... asusin siis seal programmis pakutavaid treeningteste tegema. Et mingitki aimu saada, mis vormis ma üldse olen. Selgus, et poolkükke jõuan ma ikka maru palju teha, aga kõik muud lihased vastavad tasemele "nõrk" või suisa "väga nõrk." Eriline üllatus see muidugi pole, eriti sportlik pole ma kunagi olnud. Aga kuna hetkel tunnen ma end tõsiselt mitteatraktiivsena, siis pean miskit tegema, et see "mitte" sealt eest ära kaoks.
Triipudest ja venimisest küll trenniga lahti ei saa, aga kaalunumbrit vähendada ja üleüldiselt sentimeetreid kaotada saab küll. Kui nüüd tahtejõu ja viitsimise ka leiaks... Paar korda nädalas ikka juhtub, et lapsed lõunaajal korraga magavad, siis saaksin end liigutada. Rasvapõletuse video on arvutis olemas, sõude-ergomeeter seisab seina ääres ja kuskil voodi all on mingi spetsiaalne reielihaste treenimise vidin kah. Seni olen heal juhul kord nädalas sõudemasinale hääled sisse tõmmanud ja 5-6 minutit hiljem vaikselt tudisedes maha roomanud sealt. No ei ole seda vormi, kohe mitte natukenegi pole.

Nii et  annan nüüd siin blogis avalikult ja pühalikult lubaduse, et jõuluks olen supervormis ja vähemalt 6 (ideaalis 8-10) kilo kergem. Kui ei ole, siis... maitea, mõelge ise mingi karistus välja. Küll ma selle siis ka ära kannan, kui ikka raseduseelset numbrit kaalul ei näe. Luban aus olla ja kenasti üles tunnistada, kui kaaluga kaklemises kaotajaks jään.

laupäev, 7. juuli 2012

Söödik

Sirvisin oma blogi ja jõudsin otsaga eelmise aasta augustikuusse, kus kirjutasin, et kallis abikaasa ähvardas panni sünnipäevaks kinkida ja et mulle see idee ei meeldi. Tänavu pean aga oma sõnu sööma, sest panin juba paar nädalat tagasi paika, et just nimelt panni ma see aasta sünnipäevaks tahangi. Nüüd pean vaid välja mõtlema, mis panni ma siis tahan... Senini on alati tefal (või miskit muud sarnast) olnud, aga need lähevad mul üsna ruttu läbi ja kuulu järgi ei pidavat eriti tervislikud vist ka olema. Aga mis seal veel on...? Malmpanni ma ei taha, sest ma ei jaksa teflonpannigi tõsta, kui see sööki triiki täis on. Oskab keegi mingit head praepanni soovitada? Vok-pann hakkab ka läbi minema, nii et mingi hetk tuleb ilmselt ka see uus osta, võib ka seda soovitada. Aitäh juba ette.